Search

Töö peamiseks eesmärgiks oli uurida struktuuri ja reaktsioonivõime vahelisi suhteid magneesiumorgaaniliste ühendite ja diklorosilaanide vaheliste reaktsioonide korral. Magneesiumorgaanilise ühendi reaktsioon silaaniga on räni tsentriga toimuva nukleofiilse asendusreaktsiooni spetsiifiline juhtum, kuna Grignard’i reagent on üks tugevamaid nukleofiile sellistes reaktsioonides. (Antud töös oli Grignard’i reagendiks fenüülmagneesiumkloriid). Töö käigus uuriti asendajate steerilisi ning polaarseid efekte. Sünteesiti rida arüül- ja alküülasendatud diklorosilaane. Asendajad fenüülrühmas ja alküülrühmad olid võetud sellised, et katta võimalikult lai asenduskonstantide vahemik Silaanide ja fenüülmagneesiumkloriidi vaheliste reaktsioonide kineetikat uuriti pseudo-monomolekulaasetes tingimustes. Fenüülmagneesiumkloriidi reaktsiooni silaanidega uuriti termograafiliselt proovide võtmise meetodil Esimest järku kiiruskonstandid korreleeriti vastavate asendajate induktsiooni, resonantsi ja steeriliste konstantidega. Käesolev uurimustöö kinnitas hüpoteesi, et polaarsete asendajatega fenüülrühm ei oma resonantsmõju räniorgaanilise ühendi reaktsioonivõimele. EtMgCl reaktsioonide korral on alküülasendajate steerilised efektid ränitsentri juures suuremad võrreldes PhMgCl-ga. Polaarsed asendajad kiirendavad mõlemat reaktsiooniseeriat. Statistilise analüüsi teel saadud tulemused kinnitavad olemasolevat hüpoteesi: (i) räniorgaanilistes ühendites alküülasendajad annavad oma osa reaktiivsusele ainult steerilise efekti kaudu, ning (ii) räniorgaanilistes ühendites steerilised efektid on aditiivsed. Läbiviidud korrelatsioonanalüüsi käigus saadi reaktsiooni seeriatele vastavad resonantsi, induktsiooni ja steerika parameetrid.