Search

Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, kuidas keskkonnatingimused, maastiku struktuur, mulla seemnepank, liigifond ja geneetilised faktorid mõjutavad niidu taimekoosluste iseeneslikku taastumist. Uurimistöö esimene pool annab ülevaate üldiselt niitudest ja seejärel täpsemalt Eestile iseloomulikest niitudest. Teises osas keskendutakse rohkem teguritele, mis mõjutavad iseenesliku taastumise võimalikkust. Töö jooksul selgusid ennist nimetatud teguritega seotud 13 peamist aspekti, mida taastamismeetodi valikul tuleks arvesse võtta.

Russowi sõrmkäpp on väga varieeruv orhidee ning Eestis ei ole seda varem uuritud. Töö eesmärgiks on võrrelda Russowi ja temale väga lähedase liigi lapi sõrmkäpa (D. lapponica) morfoloogilist varieeruvust. Samuti tuvastada kas Russowi sõmkäpp eristub geneetiliselt kahest lähedasest liigist: lapi sõrmkäpp (D. lapponica) ja ahtalehine sõrmkäpp (D. traunsteineri). Morfoloogiliste tunnuste analüüsiks viidi läbi välitööd 12 populatsioonis üle Eesti. Geneetilise varieeruvuse tuvastamiseks kasutati mikrosatellitanalüüsi meetodit ning analüüsiks kasutati 321 indiviidi 19 populatsioonist Eestist, Karjalast ning Austriast. Tulemuseks leiti, et Russowi sõrmkäpa geneetiline varieeruvus on kõrgem kui tema lähedastel liikidel. Morfoloogiliste tunnuste alusel D. russowii ja D. lapponica eristusid hästi, kuid antud populatsioonide geneetiline varieeruvus selgelt ei eristunud. Käesoleva töö tulemused on kooskõlas varem tehtud uuringutega ja nende pakkumisega tunnistada kolm lähedast liiki (D. russowii, D. lapponica ja D. traunsteineri) üheks taksoniks D. majalis ssp. lapponica.

Epigeneetika on teadus organismide päritavatest omadustest, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidjärjestustes vaid võivad olla kaudselt kodeeritud genoomis. Kolm paremini teadaolevat mehhanismi epigeneetikas on ensümaatiline DNA metülatsioon, histooni modifikatsioonid ning geenide vaigistamine mikro-RNA (miRNA, siRNA) poolt. Nii päritav kui mittepäritav epigeneetiline varieeruvus on oluline varieeruvus allikas seesugustes ökoloogiliselt olulistes protsessides nagu reproduktsioon ja stressitaluvus. Epigeneetilist varieeruvust võivad kontrollida ka keskkonna muutlikkus ja/või geneetiline muutlikkus, ent see võib olla mõlemast sõltumatu. Looduslik epigeneetiline varieeruvus on väga oluline taimede fenotüübi määramisel.