Search

Eesti Maaülikooli pikaajalises mahe- ja tavaviljeluse võrdluskatses uuriti erinevate viljelusviiside mõju mulla üldlämmastiku (Nüld) ning süsiniku ja lämmastiku suhte (C/N suhe) muutustele nii talviste vahekultuuride ja sõnnikuga maheviljelussüsteemides kui ka keemilise taimekaitse ja mineraalväetistega tavaviljeluses. Katsetulemustest selgus, et võrreldes tavaviljelusega oli maheviljeluse kõikide külvikorra kultuuride mullas märksa suurem üldlämmastiku sisaldus ja kitsam C/N suhe. Mulla Nüld sisaldus suurenes oluliselt eriti herne ja kartuli variantides. Sellest järeldub, nii talvised kattekultuurid kui ka komposteeritud laudasõnnikuga väetamine aitavad ligikaudu võrdväärselt parandada mulla lämmastikurežiimi.

Uurimuse eesmärk oli selgitada muutusi mulla orgaanilise süsiniku sisalduses antud katseala kõikide külvikorrakultuuride kasvatamisel mahe- ja tavaviljeluse süsteemides. Viie katseaasta (2014–2018) tulemuste analüüsist selgus, et viljelussüsteemi mitmekesistamine vahekultuuride ja kompostitud veisesõnnikuga võimaldab oluliselt parandada mulla mikrobioloogilisi omadusi ja siduda mullas rohkem orgaanilist süsinikku. Pestitsiididega töödeldud tavaviljelussüsteemides oli mulla mikroobide aktiivsus ja orgaanilise süsiniku sisaldus mahesüsteemidega võrreldes usutavalt madalam. Kõige paremaid tulemusi andsid mahealadel talvised vahekultuurid (Mahe I) ja sõnnikuga väetamine (Mahe II).

Maheviljelussüsteemide (Mahe I ja Mahe II) mullas olid üldlämmastiku sisalduse näitajad võrreldes tavaviljeluse süsteemiga Tava I odra alla külvatud ristiku järgselt vastavalt 17,4% ja 18,5%, ristiku järgselt 10,6% ja 17,1% ning talinisu järgselt 14,3% ja 13,5% võrra suuremad. Samas usutav erinevus kasvatatud kultuuride vahel puudus. Tava 0 mullas olid üldlämmastiku sisalduse näitajad ristiku allakülviga odra järgselt 24,0%, ristiku järgselt 10,6% ja talinisu järgselt 14,8% võrra väiksemad kui Mahe 0 süsteemis. Ristiku kasvatamine tõstis Tava 0 ala Nüld sisaldust, kuid ilmnes tendents, kus pärast talinisu kasvatamist hakkab mullas üldlämmastiku sisaldus jälle vähenema.

Uurimistulemustest selgus, et punase ristiku allakülviga odra kasvatamine avaldas soodsat mõju mulla mikroorganismidele, suurendades mullaorganismide hüdrolüütilist aktiivsust. Mulla mikroobide hüdrolüütilise aktiivsuse (FDA) määramistulemused olid pärast punase ristiku allakülviga odra kasvatamist tavaviljeluse aladel 18,6% ja mahealadel 37,2% võrra suuremad võrreldes eelvilja (kartuli) alt vabanenud ala mullaga. Katseaastate keskmisena tõusis orgaanilise süsiniku (Corg %) sisaldus maheviljelusviisides 11,6% võrreldes tavaviljelusega. Pärast allakülviga odra kasvatamist võrreldes selle eelsega Corg sisalduses olulisi usaldusväärseid muutusi ei täheldatud. Enne allakülviga odra kasvatamist seos FDA ja Corg vahel sisuliselt puudus. Küll aga esines tugev korrelatiivne seos (r=0,55**) ristiku allakülviga odra järgse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mikroobse aktiivsuse vahel. Mulla huumusvaru muutused allakülviga odra kasvatamisel näitasid tavaviljelussüsteemides võrreldes kartulijärgse alaga enamasti kasvutendentsi, samas kui maheviljelusega aladel võis täheldada huumusvaru mõningast vähenemist.