Search

Magistritöö Ergonoomika õppekaval Antud uurimustöös uuriti Eesti riiklike kõrghariduskoolide õppekavajuhtide seisukohti töötervishoiu- ja ohutuse (TTO) alase õppe ja selle vajaduse kohta ning selgitati välja TTO ainete sisu ja õppemahu vajadus lähtuvalt õppetasemest ja haridusvaldkonnast. Uurimistöö käigus viidi läbi kaks e-küsitlust - ankeetküsitlus ja Delphi uuring. Tulemustele toetudes selgitati välja õppekavade täiustamise võimalused ja takistused ning analüüsiti Eesti Maaülikooli (EMÜ) Metsanduse ja inseneeria instituudi (MII) Tehnikamajas õpetatavaid õppekavasid. Ankeetküsitluse e-küsimustik saadeti 465 õppekavajuhile. Delphi uuringus osalemiseks andis nõusoleku 10 vastajat. Vastuseid laekus I etapis 75 (vastamismäär 16%) ja II etapis 5 (vastamismäär 50%). Ankeetküsitluse vastustest selgus, et 43% vastajate poolt juhitud õppekavades on TTO-alased õppeained esindatud ja ülejäänud õppekavades TTOalased õppeained puuduvad. Õppekavajuhid peavad TTO-alast õpet oluliseks, kuid leiavad, et see peaks olema tihedamalt seotud olemasolevate õppeainetega. Suur osa vastajatest (81%) nendib, et olenemata erialast vajab tulevane noor ettevõtja TTO-alaseid teadmisi. Kõrghariduskoolide vähese TTO-alase õppe peamise põhjusena toodi välja õppemoodulite piiratud maht (n = 65) ja erialaste teadmistega õppejõudude vähesus (n = 19). Hinnangud TTO ainete mahtude muutmise vajaduse kohta õppekavas olid erinevad. Vastajatest 44% arvas, et TTO-alaste ainete õppemaht peaks jääma samaks, 23% vastas, et seda tuleks suurendada ja 4% arvates tuleks TTO aineid hoopis õppekavas vähendada. Delphi uuringust selgus, et enamasti peetakse vajalikuks TTO-õppeaineid õpetada mahus 1–3 EAP. Eksperthinnangul peetakse TTO-õpet oluliseks igas haridusvaldkonnas, minimaalses mahus vähemalt 3 EAP ja seda kõikides haridustasemetes – rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõppes Doktoriõppes ei peeta TTO-valdkondade õpetamist vajalikuks. Kõige olulisemaks TTO õppeainete temaatika vajadustest peetakse füsioloogilisi ja füüsikalisi ohutegureid, vähem oluliseks peetakse keemilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Erilist tähelepanu tuleb TTO õpetamisel pöörata nii tööõnnetustele kui ka tööga seotud haigestumistele. EMÜ MII kolme õppekava analüüs näitas, et tehnika ja tehnoloogia bakalaureuse õppekavas on TTO-valdkondade maht suurem kui 3 EAP, kuid tuginedes ekspertide hinnangutele vajaksid selle TTO-õppe temaatikad ülevaatamist. Energiakasutuse ja tootmistehnika magistriastme õppekavades ei ole ekspertide poolt soovitatud TTO õpetamise minimaalne maht täidetud. Tulemustest võib järeldada, et Eesti kõrgharidussüsteemis on TTO-alaste ainete õpetamine lünklik, alatähtsustatud ja ei arvesta töövaldkondade profiilist tulenevaid riske ning küsitlustele vastamise määr näitab pigem vähest huvi antud teemade vastu. Kuigi õppekavajuhid peavad TTO õpetamist kõrgharidusõppes oluliseks, vajab TTO-õpe edaspidi erialaspetsialistide laiemat arutelu ja selle temaatika tõstmist haridusvaldkonna arengukavasse. Uuringu tulemustest saadud info aitab panustada TTO-õppe arengusse kõrgharidussüsteemis. Tulemustele toetudes on võimalik välja töötada ja rakendada TTO õpetamise miinimumprogramm kõrgharidussüsteemi. In this research, the needs of occupational health and safety (OHS) studies in the Estonian national higher education system were asessed by the curriculum managers of higher education institutions. The content and scope of OHS subjects were determined based on the field of education and study level. In course of the research, two e-surveys were conducted - questionnaire survey for curriculum managers in the universities and applied higher schools and Delphi survey for experts of curriculum managers. Based on the results, the opportunities and obstacles for the improvement of curricula were identified. The curricula of the Institute of Forestry and Engineering (IFE) of the Estonian University of Life Sciences (EULS) were analyzed. The e-questionnaire was sent to 465 curriculum managers. Responses were received 75 (response rate 16%). Ten respondents agreed to participate in the Delphi survey. In phase II the response rate was 50%. The answers revealed that 43% of the OHS subjects are represented in the curricula led by the respondents, while in the other cases there are no any of them at whole. Curriculum leaders consider that OHS learning in the higher education system is important, but they feel that it should be more closely linked to the existing subjects. A large majority of respondents (81%) state that a future young entrepreneur, regardless of their profession, needs OHS knowledge in their profession. The main reasons for OHS studies were the limited number of study modules (88%) and the lack of teachers with professional knowledge (26%). The assessments to change the volumes of OHS subjects in the curriculum were different – by the opinion of 44% of the respondents the volume of OHS subjects should remain the same, 23% said that it should be increased and 4% thought that it should be lost. The answers of the Delphi survey revealed that it is usually considered necessary to teach OHS subjects in the amount of 1–3 ECTS. According to the expert assessment, in all the levels and fields of education OHS education is considered to be important, and in the minimum amount of at least 3 ECTS, whereas in doctoral studies, OHS teaching is considered not necessary. Physiological and physical risk factors are the most important topics in the OHS subjects, chemical, whereas chemical and psychosocial risk factors are the less important. Special attention must be paid to both accidents and work-related illnesses at work when teaching OHS. The analysis of the three curricula of the EULS IFE showed that the volume of OHS fields in the bachelor's curriculum of engineering is larger than 3 ECTS, but based on the assessments of experts, the OHS topics should be reviewed in the nearest future. The recommended volume of OHS teaching in the master's degree curricula in energy application engineering and production engineering has not been observed. In conclusion, the teaching of OHS-related subjects in the Estonian higher education system is incomplete, underestimated and it does not take into account the risks arising from the profile of the fields of work. Also, low response rate of this study shows little interest in these topics. Although curriculum leaders consider the teaching of OHS in higher education to be important, this topic needs a broader discussion of specialists to make full inclusion of OHS into the developmental plan of the higher education system. Based on the study results, it is possible to develop and implement a minimum OHS teaching program in the national higher education system.

Magistritöö Ergonoomika õppekaval Mikro- ja väikeettevõtted moodustavad ligi 99% Euroopa Liidu (EL) ettevõtetest, andes tööd ligi pooltele EL töötajatele ning see on majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni peamine tõukejõud. Arvestades mikroettevõtete olulist rolli ühiskonnas ja EL majanduses, on nende töötajate ohutusele ja tervise säilitamisele tõhusate vahendite rakendamine väga oluline. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti mikroettevõtjate teadlikkus ja võimalikud takistused töötervishoiu- ja ohutustegevuste (TTO) rakendamisel töökeskkonnas ning võrrelda andmeid uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringu (ESENER 2019) tulemustega. Uurimistööks koostati kolmekümne kuuest küsimusest koosnev ankeetküsimustik, millest osa küsimusi kattus ESENER küsimustega. Autor lisas juurde küsimusi, mis paremini peegeldaksid TTO olukorda Eesti mikroettevõtetes. Elektrooniline küsimustik saadeti 9200 aktiivselt tegutsevale Eesti mikroettevõtte e-mailile. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti mikroettevõtjate teadlikkus TTO tegevustest on ebapiisav ja ei peegelda ESENER 2019 küsitluse tulemusi. Eesti mikroettevõtetest vaid viiendik viib läbi riskianalüüsi regulaarselt (ESENER tulemustel 60%) ja alla poolte pole seda teinud või ei pea seda oluliseks. Riskianalüüsi viiakse läbi väga ebaregulaarselt ja sageli mitte. Üheks põhjuseks võib olla mikroettevõtjate vähene TTO teadlikkus. Seda kinnitab asjaolu, et ligi pooltel töö- ja ametikohtadel puuduvad ohutusjuhendid. Vastajatest kuni 23% väitis, et nii väike ettevõte ei peagi TTO tegevusi ettevõttes rakendama. Põhjuseks siin võib olla riikliku toetuse puudumine mikroettevõtetele, samuti sotsiaalmajanduslike ja regulatiivsete tegurite koosmõju. Järelduseks võib öelda, et TTO alaste nõuete paremaks rakendamiseks Eesti ME-des peame suurendama mikroettevõtjate TTO alast teadlikkust süstemaatilise koolituse kaudu erinevatel haridustasemetel ning parema nõustamisteenuse kaudu. Micro- and small enterprises account for nearly 99% of European Union (EU) enterprises, employing nearly half of EU workers, and this is the main driver of growth, innovation, employment and social integration. Given the important role of micro-enterprises in society and also in the EU economy, the importance of effective instruments to prevent the safety and health of the workers of these companies is obvious. The purpose of this study was to analyse the awareness and obstacles of Estonian micro-enterprises (ME) in the implementation of occupational safety and health (OSH) activities in the working environment and to compare the data with the results of the ESENER 2019 survey. A questionnaire consisting of thirty-six questions was drawn up for research. The questionnaire for this research was drawn up on the basis of ESENER questions, and additional questions were included to better reflect OSH situation in Estonian micro- and small enterprises. Electronic interviews were sent to 9 200 active Estonian MEs by e-mail. The results of the study showed that the awareness of OSH activities of Estonian micro-enterprises at work is poor - not as good as in the ESENER 2019 survey was shown. Only a fifth of Estonian micro-enterprises conduct a risk analysis on a regular basis and less than the parties have not done so or do not consider it important. There are no safety instructions on the main sides of the work and posts. The risk analysis is carried out - if at all, mostly in unregular way. The reason could be a lack of awareness of micro-entrepreneurs due to 23% of repondents had an opinion that microenterpise has no any duties on OSH regulations. The main cause could be poor governmental support for MEs, as well as interaction of socio-economic and regulatory factors. In conclusion, for better implementation of the requirements on OSH activities in Estonian MEs we need to rise OSH awareness of micro-enterpreneurs through systematic training in different levels of education and through advisory service through EU OSH extension programme.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Antud uurimistöös analüüsiti töötervishoidu ja -ohutust (TTO) puudutavat õpet Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis ning kirjeldati TTO temaatikat ja ainemahtusid sõltuvalt õppeasutuse tüübist ja õppetasemest. Kokku uuriti 555 õppekava – 494 ülikoolides ja 61 rakenduskõrgkoolides. Töötervishoiu ja -ohutuse üldised valdkonnad Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis on ergonoomika, muu ohutus, riskiõpetus, tööohutus ja töötervishoid. Töötervishoiu ja -ohutuse õppeaineid sisaldavate õppekavade osakaal kõrgharidussüsteemis moodustab kokku ligi kolmandiku, rakenduskõrgkoolides 60% ja ülikoolides 26%. Teemade järgi on enamesindatud “muu ohutus” (58%) ja oluliselt väiksemas osakaalus “riskiõpetus”, “ergonoomika”, “tööohutus” ja “töötervishoid”. Üldjuhul oli TTO ainete arv suurem rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning väikseim integreeritud õppes. Doktoriõppes TTO-alased õppeained puuduvad. Ainemahtude järgi esines kõige sagedamini 3 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) mahus TTO õppeaineid. Kogu kõrgharidussüsteemis ja ülikoolides oid TTO ainetest ligi pooled ainemahus 4 EAP ja rohkem ning rakenduskõrgkoolides moodustas suuremahulisemate TTO ainete osakaal vaid ligi kolmandiku. Arvuliselt oli kõrgharidussüsteemis ülikoolides kokku 177 TTO õppeainet ja rakenduskõrgkoolides 74 õppeainet. Õppeasutuste nimetuste järgi oli pignerida ülikoolides järgmine: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (n=61), Eesti Maaülikool (n=38), Tallinna Tehnikaülikool (n=29), Tallinna Ülikool (n=24), Tartu Ülikool (n=23) ja Eesti Kunstiakadeemia (n=2). Rakenduskõrgkoolides oli pingerida järgmine: Tallinna Tehnikakõrgkool (n=33), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (n=17), Eesti Lennuakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (n=8), Kaitseväe Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia (n=4). Kõrgemas Kunstikoolis Pallas TTO-alased õppeained puuduvad. Valdkondade kaupa kogu kõrgharidussüsteemis kokku oli kõige enam TTO õppekavasid humanitaaria ja kunsti alal, seejärel tehnika, tootmise ja ehituse, teeninduse, tervise ja heaolu ning hariduse vallas. Vähem TTO aineid oli esindatud ärinduse, halduse ja õiguse, loodusteaduste, matemaatika ja statistika, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe valdkonnas. Ülikoolides oli TTO teemasid enam käsitletud humanitaaria ja kunsti, tehnika, tootmise, ehituse ja hariduse valdkondades ning TTO õpe puudus sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabevaldkonnas. Rakenduskõrgkoolides oli esikohal TTO õpetus tervise ja teeninduse valdkonnas. TTO õpe puudus täielikult põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning hariduse valdkonnas. Tulemustest võib järeldada, et Eesti kõrgharidusmaastikul ei vasta töötervishoiu ja – ohutusalane õpe nii sisult kui mahult tööelu praktilistele nõuetele. Analüüsitud õppekavades on TTO ained on nii teemati, mahuliselt, õppetasemeti kui ka õppeasutuste ja valdkonadade kaupa väga ebaühtlaselt jaotunud. Mitmetes ainevaldkondades TTO temaatika puudub üldse. Eesti kõrgharidussüsteemi õppekavades on vaja teha korrektuure, kuna TTO õpetuse süvalaiendamine kõrgharidusse on EL liikmesmaades olulisel kohal. Erilist tähelepanu vajab TTO-alase õppevaldkonna lisamine nii riiklikesse haridusstrateegiatesse kui ka kõrghariduststandardisse. This research analyzed occupational health and safety education in national higher education system in Estonia and described occupational health and safety (OHS) topics and subject volumes depending on the type and level of education. A total of 555 curricula were studied - 494 at universities and 61 at universities of applied sciences. General areas of occupational health and safety in the Estonian national higher education system are ergonomics, other safety topics, risk education, occupational safety and occupational health. The share of curricula containing OHS subjects in the higher education system is almost a third, 60% in professional higher education institutions and 26% in universities. According to the topics, “other safety” is most represented (58%) and “risk education”, “ergonomics”, “occupational safety” and “occupational health” have a significantly lower share. In general, the number of OHS subjects was higher in applied higher education and master's studies and the lowest in integrated studies. There are no OHS-related subjects in doctoral studies. According to the subject volumes, OHS subjects in the amount of 3 ECTS were most often present. In the entire higher education system and universities, almost half of the OHS subjects accounted for 4 ECTS or more, but in professional higher education institutions the share of larger OHS subjects accounted for almost a third. The number in the higher education system was 177 OHS subjects in universities and 74 subjects in professional higher education institutions. According to the names of educational institutions, the following were signed in universities: Estonian Academy of Music and Theater (n=61), Estonian University of Life Sciences (n=38), Tallinn University of Technology (n=29), Tallinn University (n=24), University of Tartu (n=23) and the Estonian Academy of Arts (n=2); in professional higher education institutions: TTK University of Applied Sciences (n=33), Tartu Health Care College (n=17), Estonian Aviation Academy and Tallinn Health Care College (n=8), Estonian Military Academy and Estonian Academy of Security Sciences (n=4). There are no OHS subjects at the Pallas University of Applied Sciences. By fields in the entire higher education system, there were the most OHS curricula in the fields of humanities and arts, followed by engineering, production and construction, services, health and well-being, and education. Fewer OHS subjects were represented in business, administration and law, science, mathematics and statistics, agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine, and social sciences, journalism and information. In universities, OHS topics were more covered in the humanities and arts, engineering, manufacturing, construction and education, and there was a lack of OHS training in the social sciences, journalism and information. In applied higher education, OHS training in the field of health and services was in the first place. OHS training was completely lacking in agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine and also education. It can be concluded from the results that in the Estonian higher education landscape, occupational health and safety training does not meet the practical requirements of working life in terms of both content and scope. In the analyzed curricula, OHS subjects are very unevenly distributed by topic, volume, level of study, as well as by educational institutions and fields. There are no OHS topics in many subject areas. Adjustments need to be made to the curricula of the higher education system in Estonia, as the mainstreaming of OHS teaching in higher education is important challenge also in Europe. Special attention needs to be paid to the inclusion of OHS in the national education strategies as well as in the higher education standard.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Astelpajumarjade korjamine on nende lühikeste viljaraagude ning marjade tihedalt paiknemise tõttu keeruline. Korjamise teeb keeruliseks ka marja haprus ning okstel paiknevad ogad. Vilja korjatakse nii värskelt: käsitsi, kasutades marjaraputeid või vaakumkombaini, kui ka koos oksaga, mida hiljem külmutatakse ning marjad saadakse kätte oksast lahti raputamise teel. Marjade okstest eraldamiseks kasutatakse näiteks vibrokonveiereid ja tsentrifugaal eraldajaid. Olemasolevate tehnoloogiate puuduste tõttu arendati uus tehnoloogia, mis vastab masina tellija nõuetele. Töö eesmärk on kirjeldada valminud tehnoloogiat ning töötlusliini, kus on antud tehnoloogia kasutusel. Samuti kirjeldada liini tööpõhimõtet ning anda ülevaade tootlikkusest. Tuua välja masina ohutuse seaduses sätestatud nõuded ning kirjeldada ohutuse tagamist masinate töötamisel. Töös kirjeldatud astelpajumarjade okstest eraldamise tehnoloogia on toimiv lahendus. Töötlusliini edasise arenduse käigus tuleb muuta see kompaktsemaks ning leida lahendus aeganõudvale astelpajumarja- ja oksamassi etteandmisele, mis kiirendaks liini tööd. The picking of sea buckthorn berries is difficult due to their short fruit slits and the dense location of the berries. The berries are picked by hand, using a berry shaker or a vacuum harvester. Mainly picked by cutting the fruit-bearing branches, which will be going through freezing process. After that berries can be separated from the branches by using machine. For example, vibrating conveyors and centrifugal separators are used. Due to the shortcomings of the existing technologies a new technology was developed that meets customer requirements. The aim of the current thesis is to describe the completed developed technology and the processing line where mentioned technology is used. Also the description of working principle, productivity and overview of the processing line is given. In addition requirements provided in the machinery safety act and the description ensuring safety when machine is operated. During the further development of the sea buckthorn processing line it must be made more compact and a solution must be found for the time-consuming feeding of sea buckthorn, which would speed up the processing line.

Antud uurimistöö keskmes on klienditeenindajad, kes täidavad meelelahutusasutustes baaritöötajate tööülesandeid. Üldiselt arvatakse, et klienditeenindaja töö on lõbus ja meeldiv, kuid sageli ei teadvustata endale, et tegemist on öötööga, kus töökeskkonnas on vali müra, tuleb pidevalt suhelda klientidega, olla tähelepanelik ning sealjuures seista jalgadel pea kogu vahetuse jooksul. Antud uurimistöö eesmärgiks oli hinnata klienditeenindaja töökeskkonda, töötajate tervisenäitajaid ja töövõimet ning leida seoseid töökeskkonna ohutegurite ja tervisenäitajate vahel. Uuringu läbiviimiseks kasutati mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodit, vaatlus- ja ankeetmeetodit. Uuringus osales 3 asutust, kus töötas kokku 26 töötajat. Töötajate töökohtadel mõõdeti maksimaalselt mürataset esimesel korral 112,5±0,5 dB(A) ja 142,5±0,5 dB(C) ning teisel korral 106,3±0,5 dB(A) ja 127,9±0,5 dB(C). Mõõdetud keskmine ekvivalentne müratase A-skaalal ületas oluliselt piirnormi (p=0,0001). Ankeetküsitluses täheldas häirivat müra töökeskkonnas sageli 53,8% ja harva 38,5% vastajatest. Kuulmiskaitsevahendeid ei kanna ükski töötaja. Töökohad kassapiirkonnas olid alavalgustatud, kuna keskmine valgustatuse tase töökohtadel oli 136±61 lx, aga piirnormiks on 500 lx. Silmade kipitust ja väsimust on täheldanud enamus klienditeenindajaist (64–100%). Mikrokliima mõõtmistulemused ruumide õhutemperatuuri, õhu suhtelise niiskuse ja õhu liikumiskiiruse osas olid kas optimaalses või lubatud vahemikus või veidi üle soovitusliku normi. Ruumide keskmine õhutemperatuur ja õhu suhtelise niiskuse tase oluliselt suurenesid tööpäeva jooksul (p=0,0001). Enim seostasid klienditeenindajad esinevatest tervisekaebustest oma tööga unehäireid, unisust, väsimust ja valusid jalgades. Kõige vähem seostati tööga nägemise halvenemist, pearinglust, allergiat ja viirusnakkusi. Töövõime muutus vahetuse jooksul sõltub töötaja vaimse ja füüsilise koormuse taluvusest, mis on aga igal inimesel individuaalne. Kõige sagedasemaks põhjuseks töövõime langusel olid pulsi ja vererõhu näitajate tõus ning operatiivmälumahu vähenemine. Töötajate keskmine töövõime kahe vahetuse jooksul oli 93–101%. This research focuses on the client service workers who perform as bar workers’ job at night clubs. It is generally believed that the client service workers job is fun and enjoyable, but often people do not acknowledge that it is an occupation in night shifts, exposed to loud noise in work environment, the client service worker must constantly communicate with customers and working on feet throughout the shift. The aim of this study was to evaluate work environment and health indicators of the client service workers and to find the associations between risk factors and health indicators. The study was conducted using measurement and data processing method, observation and questionnaire method. The study involved three institutions, in total employed 26 workers. The maximum noise level measured on the workplace was 112.5±0.5 dB(A) and 142.5±0.5 dB(C) in case of the first time and 106.3±0.5 dB(A) and 127.9±0.5 dB(C) the second time. The average equivalent noise level measured in A-scale exceeded the limit value significantly (p=0,0001). The respondents of the questionnaire indicated that the disturbing noise in the work environment is often 53.8% and rarely 38.5%. None of workers used hearing protection. The average level of illuminance 136±61 lx in the cashier work area was below the standard (500 lx) which means poor lighting. Eyes’ fatigue and lippitude were the most frequent health problems among bartenders (64–100%). The microclimate measurements of work rooms – air temperature, relative humidity and air velocity – showed the optimal or allowable range or slightly above the recommended level. The average levels of the rooms’ temperature and relative humidity were significantly increased during shifts (p=0,0001). The most frequent health complaints the respondents associated with their work were sleep disorders, drowsiness, fatigue and pain in the legs. The less associated with work were impaired vision, dizziness, allergies and viral infections. Work ability changed during the shift and it depended on employee’s mental and physical tolerability, which is individual indicator. The increase in heart rate and blood pressure parameters and operational memory loss were the most common reasons for decline of work ability. The client service workers' average capacity for work during two shifts was 93–101%.

Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja autoklaaside tootmisettevõtte tootmishoone töökeskkonnas esinevaid ohutegureid, mõõta ja kontrollida neid iseloomustavate parameetrite arvväärtuste vastavust seadusega määratud normidele, analüüsida töötajate funktsionaalse seisundi muutust tööpäeva jooksul, kirjeldada ohutuskäitumise dünaamikat perioodil 2008-2014, teha järeldusi ja anda soovitusi parema töökeskkona loomiseks. Töökeskkonnas esinevate ohutegurite väljaselgitamiseks viidi läbi tootmistöötajate seas ankeetküsitlus. Töökeskkonnas teostati sisekliima parameetrite mõõtmised, et kontrollida arvväärtuste vastavust seadusega määratud normidele. Töötajate funktsionaalse seisundi hindamiseks kasutati müotonomeetriat ja määrati töövõime muutus tööpäeva jooksul. Ankeetküsitluse tulemuste alusel on töö füüsiliselt raske 88% töötajatel ja töös esines raskuste teisaldamist. 91% töötajatel esines töös korduvaid, ühetüübilisi liigutusi ja töötati sundasendis. Töötajad täheldasid kõige enam koormatud kehaosadeks jalad, selg, käed ja kaela-õlapiirkond. Tööksekkonna mõõtmiste alusel oli painutusahjude töökohtadel ja selle lähiümbruses õhutemperatuur liiga kõrge, õhu suhteline niiskus liiga madal ja süsinikdioksiidi sisaldus õhus liiga kõrge. Skeletilihase funktsionaalse seisundi hindamisel müotonomeetrilisel meetodil selgus, et töötaja funktsionaalne seisund halvenes tööpäeva lõpus, kuna sõrmedesirutajalihase, kodarmise randmepainutaja lihase ja trapetslihase keskmine toonus tõusis oluliselt tööpäeva lõpus, mis viitab lihase väsimusele. Lisaks selgus, et mitte ühelgi töötajal ei vastanud trapetslihase toonus normile, olles sellest kõrgem. Ohutuskäitumise jälgimiseks koolitatud töötajate arvu ja SMATide (Safety Management Tool) arvu suurenemisega kaasnes töövigastuste arvu vähenemine. SMAT süsteemi rakendamise käigus paranes märgatavalt ohutuse jälgimine ja ohutute töövõtete kasutamine. Tänu SMATide läbiviimisele töökohtadel hakati rohkem tegelema töötingimuste parendamisega ettevõttes. Ettevõttes tehti järjest rohkem ennetustööd ja teatati enne õnnetuse juhtumist võimalikest ohuolukordadest. The aim of the research paper was to investigate hazards’ impact on the employees of carglass manufacturing company, measure and control working environment climate, assay worker functional status and analyze changes in employees’ safety behavior during the years 2008-2014 when new safety behaviour program SMAT (Safety Management Tool) was introduced. Occupational risk factors occurring in work environment were found out with a questionnaire. Work environment was studied using the measurement method and the data processing method. Employees’ functional status was measured by myometry and changes in work ability during the working day were assessed. The results of the survey revealed that work is physically demanding and with manual handling of loads for 88% of employees. Work involves repetitive movements with forced position in 91% of the workers. Workers noted that the most burdened parts of the body are legs, back, arms and neck-ring on shoulder. Micrlocimate measurements revealed that air temperature was too high around the bending furnace, relative humidity was too low and concentration of carbon dioxide too high. Since the start of the working day functional status of employees deteriorated at the end of day – the tone of m. trapezius, m. flexor carpi radialis and m. extensor digitorum was increased. Among none of the employees trapezius muscles did not correspond to the standard during the whole working day. The results indicate that increased number of SMAT audits results in better work environment and better employees' safety behavior. The decrease of the number of occupational accidents and increase of the registered dangerous situations lead to conclusion that increasingly more precautionary measures are taken in action and more dangerous situations are reported.

Tööohutuslane teadlikkus ei saa olla kunagi liiga suur, sellepärast on ka see konkreetne lõputöö väga asjakohane. Tööinspektsiooni andmetel oli 2012-ndal aastal kõige rohkem töötleva tööstuse tööõnnetusi just puidutööstuses (1817). See lõputöö analüüsib ettevõtete tööohutusliku teadlikkust ning töö käigus uuritakse töökoha valguse- ja müra taset. Lõputöö eesmärk on tutvustada Tartumaal valitud ettevõtetes tööohutusalast olukorda. Töö teostamiseks on neljas ettevõttes läbi viidud küsitlused. Üks küsimustik on mõeldud reaalselt liinil töötavatele töölistele ning teine tööohutuse ja töötajate ohutuse eest vastutavale juhile (nt toomisjuhile). Ühtlasi on läbi viidud mõõtmised kahes ettevõttes, uurimaks nende ettevõtete valgustust ja müra töökohas. Tööks vajalike andmete saamine oli keerukas, ning ettevõtted ei soovi, et nende nimesid töös avaldatakse. Töö alusmaterjalid on võetud erinevatest kirjandusallikatest ja Tööinspektsiooni koduleheküljelt. Töös on jõutud järeldusele, et üldiselt on tööohutuslik olukord valitud ettevõtetes hea, kuid kindasti on vaja ettevõtetel jätkata senist tööd ja seda veelgi tõhustada, et saada paremaid tulemusi. Safety at work can never be too good, because of that it is also very relevant to the specific thesis. Labour Inspectorate, in 2012, most in accidents happened in the timber industry (1817 accidents). This thesis analyzes the company safety at work awareness and work examines light and noise levels at work place. Thegraduation thesis aims to introduce Tartu County selected enterprises work safety situation. Execution of the work carried out in four companies in the polls. One questionnaire is for real line workers and the second poll is for the manager (egproduction manager). It is also carried out measurements in two companies, exploring their light and noise levels at the workplace. Obtaining the data required for the work was difficult, and companies do not want their names published in the work. Work fundamental materials are taken from various literature sources and from the Labour website. The thesis concludes that the safety situation is generally good in the chosen companies, but they definitely need to continue their work and further improvements, to get better results.

Tööohutusalase olukorra teadvustamine ning analüüsimine. Sarnase teemaga töid on tehtud ka varem Eesti Maaülikoolis, kuid mitu aastat on vahele jäänud. Töö eesmärgiks on analüüsida Tartumaa metsa- ja puidutööstuse tööohutusalast olukorda. Töös on kasutatud erinevaid kirjandusallikaid, samuti Tööinspektsiooni kodulehte ning on läbi viidud küsitlus Tartumaa metsa- ja puidutööstustes. Töö tegemine oli aeganõudev ning küsitlustele vastuste saamine oli raske. Materjale on tööohutuse kohta palju ning valikute tegemine raske. Töös on jõutud järeldusele, et Tartumaa tööohutusalane olukord on rahuldav, kuid tööandjal ning töötajal on vaja teha suuri pingutusi, et jõuda parimate tulemusteni, samas hoides töötaja tervist. Knowleding the situation of safety at work and analyzing it. Similar work has been done on the topic before in Estonian University of Life Sciences, but it was several years ago. The works goal is to analyze Tartu County´s safety at work in forest and timber industry. The study uses a variety of literature, as well as the Labor inspection website and the survey of Tartu county´s forest and timbes industries. Making the work was time consuming and was difficult to obtain answers to the survey. There are a lot of materials about safety at work and making choices was difficult. The work concludes that the situation of safety at work of Tartu county is satisfactory, but the employer and the employee is required to make a major effort to get the best results, while keeping the employee's health.