Search

https://www.ester.ee/record=b5508780

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, millised on suurandmete kasutamise võimalused ja suurandmete kasutamisega seotud väljakutsed sotsiaaltöös teadusartiklite põhjal. Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin sissejuhatava kirjandusülevaate metoodikat. Selle tulemusel moodustasid uurimuse lõpliku valimi 16 teadusartiklit, millest 10 olid teoreetilised artiklid ja 6 empiirilised uurimused. Minu magistritöös analüüsitud teadusartiklites käsitletakse sotsiaaltöö valdkonna suurandmetena infosüsteemides ja andmebaasides talletatud andmeid. Teiste andmete (nt interneti rakenduste kasutamisel tekkivate andmete) kasutamisest sotsiaaltöö valdkonnas minu uurimuses analüüsitud artiklites ei räägitud. Analüüsitud artiklite põhjal saab öelda, et sotsiaaltöö valdkonnas saab suurandmeid kasutada erinevatel eesmärkidel. Mina käsitlesin suurandmete rakendusvõimalusi sotsiaaltöös nelja kategooria lõikes: 1) otsustustoe süsteemid, 2) sotsiaaltöö praktika edendamine, 3) sotsiaaltöö praktika uurimine ja 4) sotsiaalpoliitika kujundamine. Sealjuures kirjeldati analüüsitud artiklites suurandmete potentsiaali just seeläbi, et võimalik on analüüsida suurt kogust andmeid, sh erinevate valdkondade andmeid, mis võimaldab inimeste probleemidest ja vajadustest terviklikuma ülevaate saada ning sotsiaalseid probleeme paremini mõista. Peamised suurandmete kasutamisega seotud väljakutsed sotsiaaltöös on analüüsitud artiklite põhjal seotud infosüsteemide ja andmebaaside ülesehitusega (st need kas piiravad või liigselt suunavad sotsiaaltöötajate võimalusi klienditööga seonduvat dokumenteerida), sotsiaaltöö valdkonnas loodavate andmete kvaliteediga (sh andmete täpsuse, täielikkuse, esinduslikkuse ja kallutatusega) ning eetiliste küsimustega (sh privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja teadlik nõusolekuga). Sotsiaaltöötajatelt oodatakse, et nad teaksid, millised on suurandmete kasutamise võimalused sotsiaaltöös ning et nad oskaksid suurandmeid analüüsida ja analüüsi tulemusi tõlgendada. Käesolev magistritöö annab seega esimese sissejuhatava ülevaate suurandmete kasutamise võimalustesse ja suurandmete kasutamisega seotud väljakutsetesse sotsiaaltöö valdkonnas., https://www.ester.ee/record=b5448900*est

https://www.ester.ee/record=b5447810

Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid (Semm jt 2010; Semm jt 2014; Tomson jt 2016) ja Otepää looduspark (Tomson jt 2019) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Haanja looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Haanja looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2007, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud (Keskkonnaamet 2017). Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Semm jt 2010). Uuringut alustati Haanja maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Haanja looduspargi maakatte tsoneeringu kaart (Lisa 3). Uuring teostati lähteülesande (lisa 2) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaametile 11.09.2020. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Uuringu töögruppi kuulusid Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547). Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2020. Haanja looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Haanja looduspargi maakatte andmebaas. 2020. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).

Magistritöö Energiakasutuse õppekaval Eesti Maaülikooli Tehnikamajas asuv taastuvenergeetika õppelaboratoorium on rajatud 2014. aastal ettevõtte Energiatehnika OÜ poolt. Laboratooriumi kasutuse põhiülesandeks on uurida energiasalvestitest, energia tarvitajatest ja taastuvenergia seadmetest koosneva süsteemi omavahelist koostööd. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laiendada Eesti Maaülikooli taastuvenergeetika laboratooriumi andmebaasi rakendusvõimalusi, et tõsta labori töötamise kvaliteeti ja optimiseerituse taset. Magistritöö tulemusena koostatakse programmeerimiskeelega Python programm, mis esitab graafiliselt reaalajas taastuvenergeetika labori päikesepaneelide ja tuuliku poolt muundatava elektrienergia rahalist väärtust vastavalt Nord Pool AS Elspot elektrienergia börsi hetkehinnale. Programm summeerib muundatud rahalised väärtused, esitades sellega programmi töötsükli käigus muundatud elektrienergia rahalise koguväärtuse ning salvestades mõõtetulemused selleks ettenähtud dokumenti. Kaardistatakse võimalikult palju labori väliseid andmeallikaid, millest pärinevaid andmeid saab kaasata taastuvenergeetika laboratooriumi andmebaasi töösse ning pakutakse uusi rakendusi ja edasiarendusi, mida saab teostada tuginedes laboratooriumi andmebaasi võimekusele Kirjutatud programmi saab kasutada Eesti Maaülikooli taastuvenergeetika laboratooriumi kasutajaliidese täiendamisel ning see on lähtematerjalina kasutatav teiste töös välja pakutud taastuvenergeetika labori edasiarenduste elluviimiseks. The Laboratory of Renewables in Estonian University of Life Sciences was established in 2014 by Energiatehnika OÜ. The main purpose of the laboratory is to conduct research on the interaction of a system consisting of devices for energy storing, energy consumers and renewable energy equipment. The aim of this Master’s thesis is to expand the application possibilities of the database of The Laboratory of Renewables in Estonian University of Life Sciences in order to improve the laboratory’s quality and its level of optimization. As a result of the Master’s thesis, programming language Python was used to write a program which graphically presents the monetary value of electric energy converted by the wind turbine and solar panels of the Laboratory of Renewables in accordance with the current price of the Nord Pool AS Elspot market. The program summates the monetary values of converted energy, thereby presenting the total monetary value of the converted electricity during the program cycle, and storing the measurement results in a designated document. Different sources of external data which could be used to improve the database of the Laboratory of Renewables was sought. New applications and possibilities for elaborating the laboratory were proposed. The written program can be used for developing the user interface of the Laboratory of Renewables and to provide material to implement other solutions which are proposed in the thesis.

Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on viis Eesti rahvusparki (Lahemaa 2010, Matsalu ja Vilsandi 2014, Karula ja Soomaa 2016) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Otepää looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Otepää looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2006, 2007, 2009, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud. Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Jagomägi jt, 2010). Uuringut alustati Otepää maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis on erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas (KKK) planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Otepää looduspargi maakatte tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo formaadis). Uuring teostati lähteülesande (Lisa 1) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Projekti metoodikat ja esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatele 17. juuli 2019. aastal. Koosoleku protokoll on lisatud aruandele (Lisa 2). Koosoleku käigus esile kerkinud küsimusi ja tehtud ettepanekuid võeti arvesse tsoneeringu koostamisel. Tsoonide kaitsekorralduslikke soovitusi arutati Keskkonnaametiga kirja teel. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus aprill 2017 – november 2019. Uuringu töögruppi kuulusid Anne Kull, Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547). Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2019. Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Otepää looduspargi maakatte andmebaas. 2019. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).

Täistekst Käesolev aruanne on koostatud COUNTER statistikale tuginedes. COUNTER Code of Practice on standard, mille alusel kogutakse statistikat elektrooniliste ressursside kasutamise kohta (Dunkley, s.a). COUNTER on mõeldud raamatukogudele ning andmebaaside, platvormide ja/või ajakirjadega seotud olevatele teenusepakkujatele (näiteks kirjastajad), kes vajavad usaldusväärset kasutajastatistika ülevaadet. Kui vaadata teemat raamatukogu vaatevinklist, siis kõige lihtsamalt öeldes hõlbustab COUNTER raamatukogudel elektroonilise kasutustatistika registreerimist, vahendamist ja tõlgendamist. Kasutusstatistikat saab rahvusvahelisel tasandil koguda ajakirjade, andmebaaside (sh multimeediaandmebaaside), raamatute ja teatmeteoste kohta ning väljastatud statistikaaruanded on järjepidavad, usaldusväärsed ja üksteisega ühilduvad. Raamatukogud saavad nende andmetele tuginedes oma tegevust paremini planeerida, näiteks teha kaalutletumaid ostuotsuseid. Samade andmete põhjal saavad oma tegevust organiseerida ka need, kes raamatukogudele oma teenuseid pakuvad (General Information, s.a; Usage Reports s.a). Peaaegu kõigis EMÜ andmebaasides oli võimalik tellida COUNTER statistikat ning tundub, et see on andmebaaside enda süsteemid tahaplaanile lükanud. COUNTER on hea vahend, sest võimaldab saada kõikide andmebaaside kohta sarnast informatsiooni, mis omakorda aitab kogutud andmeid võrreldavamasse konteksti paigutada. Statistikaaruannet tellides saab valida konkreetse ajaperioodi, mille kohta andmeid soovitakse saada (General Information, s.a; Usage Reports s.a). Käesolevas aruandes on esitatud ainult osa kogutud andmetest. Perioodiks on 01.01.2018 – 31.05.2018. Vajadusel on võimalik lisaandmeid juurde vaadata Exceli failist. Näiteks on tabelites välja toodud Top 3 ajakirjad/raamatud, Exceli failis aga Top 10. Vajadusel on võimalik tutvuda ka täielike nimekirjadega. Nende kohta on minu arvutis eraldi kaustad COUNTER algfailidega. Hetkel on aruandest puudu andmebaasi EBSCO ja ajakirja JAAHA andmed, mis on mõlemad riigihankega tellitud. Lisaks puuduvad andmed järgmiste andmebaaside/ajakirjade kohta: Wiley, Top Agrar Ausgabe S-R, TTJ.

https://www.ester.ee/record=b5162869*est

https://www.ester.ee/record=b5148705*est

Sissejuhatus Karula ja Soomaa rahvusparkide maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 9089). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel (Lisa 1). Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Karula ja Soomaa rahvusparkide maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Tuleb rõhutada, et antud töös toodud tsoneering ja soovitused lähtuvad üksnes kaardianalüüsi tulemustest. Seetõttu tuleb nende rakendamisel jälgida ka ala kaitsekorda, teisi kaitseväärtusi ning kaitsekorralduskavas planeeritut. Maakatte muutuste andmebaasi koostamiseks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte, et teha kindlaks maakatte muutused. Uurimisala hõlmas Karula ja Soomaa rahvusparkide ja rahvusparkide piiridesse jäävat ala koos puhveralaga 500 meetri ulatuses. Maakatte püsivust ja muutusi analüüsiti ainult kaitsealade piirides, maastike tsoneering hõlmab aga kaitsealade piiridesse jäävat ala koos puhveralaga. Projekti metoodikat ja tulemusi tutvustati mitmetel üritustel: Karula rahvuspargi koostöökogu koosolekul 23.11.2015 (Lisa 2), Sooülikooli aastaseminaril 30.09.2016 (Lisa 3) ja Karula ajaloolise maakasutuse seminaril 14.10.2016 (Lisa 4). Täiendavaid koosolekuid Keskkonnaametiga ei peetud vajalikuks korraldada, sest koosolekutel ja seminaridel viibinud Keskkonnaameti esindajad said hea ülevaate käimasoleva töö metoodikast, etappidest ja tulemustest ning ühtlasi võimaluse osaleda tööd edasiviivates aruteludes. Seminaride käigus esilekerkinud küsimused ja tehtud ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Karula ja Soomaa maakasutuse tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo kihid). Töö koostasid Maaria Semm, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson ja Eva-Lena Sepp Eesti Maaülikoolist. Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Karula/Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaas. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2014. a. looduskaitse programmist (projekt nr 9089).

http://www.ester.ee/record=b4502474*est