Search

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandusettevõtete hea majanduslik seis on aluseks maapiirkonna arengule, toiduga kindlustatusele ning põllumajanduspoliitika otsuste aluseks olevatele mõjuanalüüsidele. Varasemates uuringutes on autorid välja toonud, et põllumajandusettevõtete majanduslikku seisu ei ole piisavalt uuritud ning kasutatakse varade puhasrentaablust ja omakapitali rentaablust. Põllumajanduspoliitika otsuste aluseks olevate mõjuanalüüside koostamise probleem on aga, milliseid andmeid ja millisest andmebaasist analüüsiks rakendada. Magistritöö eesmärk on võrrelda kahe erineva andmebaasi andmetel finantstulemuslikkust Eesti põllumajandusettevõtetes kaheksa aastase perioodi jooksul. Töö teoreetilises osas selgitati finantstulemuslikkuse hindamise vajadust põllumajandusettevõtetes ning hindamist suhtarvude abil. Magistritöö empiirilises osas arvutati FADN andmebaasi ja Statistikaameti baasil Eesti põllumajandusettevõtetes varade puhasrentaablus, omakapitali rentaablus, käiberentaablus ning kasutatud kapitali rentaablus. Analüüsiks jaotati FADN andmed tootmistüüpide ning suurusgruppide lõikes, Statistikaameti andmed suurusgruppide lõikes. Lisaks võrreldi kahe andmebaasi finantstulemuslikkuse näitajaid. Analüüsi käigus selgus, et tootmistüüpide lõikes olid kõige kõrgemad finantstulemuslikkuse näitajad taimekasvatuse tootmistüübis. Suurusgruppide lõikes mikro ning väikese suurusega ettevõtetes. Kahe andmebaasi näitajate võrdlusel leiti, et Statistikaameti rentaablusnäitajad olid mõnevõrra kõrgemad kui FADN andmebaasi andmetel. Edasiste uuringute aluseks võiks olla kahe andmebaasi kasutatud kapitali rentaabluse erinevuse põhjuste väljaselgitamine. The good economic condition of agricultural enterprises is the basis for the development of rural areas, food security, and the impact analyzes underlying agricultural policy decisions. In previous studies, the authors have pointed out that the economic status of agricultural enterprises has not been sufficiently studied, and the net return on assets and return on equity are used. Is there also a significant difference in the results, depending on which database data is used for the analysis? The aim of the master's thesis is to compare the financial performance of Estonian agricultural enterprises during an eight-year period according to the data of two different databases. The theoretical part of the work explained the need for financial performance assessment in agricultural enterprises and the assessment using ratios. In the empirical part of the master's thesis, the net return on assets, return on equity, return on turnover and return on capital used in Estonian agricultural enterprises were calculated on the basis of the FADN database and Statistics Estonia. For the analysis, FADN data were divided by production types and size groups, Statistics Estonia data by size groups. In addition, the financial performance indicators of the two databases were compared. During the analysis, it was revealed that the highest financial performance indicators in terms of production types were in the crop production type. According to size groups, in micro and small-sized companies. When comparing the indicators of the two databases, it was found that the profitability indicators of Statistics Estonia were somewhat higher than the data of the FADN database. Further research could be based on finding out the reasons for the difference in the return on capital used in the two databases.

Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekaval Seoses Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on hakatud ühe enam tähelepanu pöörama keskkonnaküsimustele ning süsiniku jalajälje hindamisele. Kui siiani hinnati ja raporteeriti süsiniku jalajälge vaid riiklikul tasandil, siis peale CSRD direktiivi rakendus süsiniku jalajälje hindamine ka organisatsiooni ja toote tasandil. Magistritöö eesmärk on arvutada põllumajandusettevõtte piimatootmise süsiniku jalajälg veebikalkulaatoriga Cool Farm Tool ettevõtte Aktsiaselts Krootuse Agro näitel. Töös tuginetakse taime- ja loomakasvatusjuhi koostöös kogutud andmetele. Tegemist on juhtumiuuringuga ühe põllumajandustootja organisatsiooni näitel. AS Krootuse Agro 2022. aasta süsiniku jalajälg oli 8 175,09 t CO2e ning 1 kg rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta 1,30 kg CO2e. Peamised piimatootmise kasvuhoonegaaside heitkogused soolesisese fermentatsioonist (48%), sööda tootmisest (38%) ning sõnnikukäitlusest (12%). Magistritöös kaardistati ära, millised on peamised KHG heidete tekkekohad kasvuhoonegaasid piimatootmises. Edaspidistes uurimistöödes võiks keskenduda sellele, kuidas ettevõte saaks täiendada oma kuluarvestussüsteemi, et koguda ja analüüsida süsiniku jalajälge puudutavaid andmeid, ning kuidas seda teavet kasutada jätkusuutlikumaks piimatootmiseks. With the European Union's goal of achieving ecological neutrality by 2050, there is a growing focus on environmental issues and carbon footprint assessment. While carbon footprints were previously only assessed and reported at national level, the CSRD Directive introduced carbon footprint assessment at organizational and product level. The aim of this master thesis is to calculate the carbon footprint of dairy production on a farm using the Cool Farm Tool online calculator, using the example of Krootuse Agro. The work is based on data collected in collaboration with the plant and livestock manager. It is a case study of a farmer organisation. The carbon footprint of AS Krootuse Agro in 2022 was 8 175,09 t CO2e and 1,30 kg CO2e per 1 kg fat and protein corrected milk. The main GHG emissions from dairy production are from in-salt fermentation (48%), feed production (38%) and manure management (12%). The master thesis mapped out which are the main sources of GHG emissions in dairy production. Future research could focus on how a company could improve its cost accounting system to collect and analyse data on its carbon footprint and how this information could be used to ensure more sustainable dairy production.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Eestis on veiniturism alles uus, kuid jõudsalt kasvav turismiliik. Eesti on pika koduveini ajalooga riik, kuid ametlikke veinimaju hakati avama alles eelmisel kümnendil. Selle ajaga on tehtud suurt arendustööd ning praeguseks on Eestis umbes 30 siidri- ja veinimaja. Sellest tulenevalt on käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks anda ülevaade praegusest veiniturismi olukorrast Eestis, uurides veiniturismi teenuseid ja populaarsust Eesti maastikul ning tuua võrdlusi Põhjamaade veinikultuuriga. Eesmärkide täitmiseks otsustati kombineerida mitut uurimismeetodit: tarbijatele suunatud ankeetküsimustik, intervjuud veiniturismi pakkuvate ettevõtjatega ning kohtvaatlus. Tarbijate küsitluses osales 64 inimest ning kvalitatiivse osa valimis oli 6 ettevõtjat. Uuringu tulemustest selgus, et inimeste teadlikkus kohalikust veiniturismist on kesine ja arvamusi sellest on erinevaid. On inimesi, kes hindavad kõrgelt Eesti veinitootmist ja veini-turismi. Samuti on neid, kes usuvad, et Eestis valmistatud veinid ei ole head ning siinsetes veinimajades ei ole midagi erilist. Seetõttu tuleb veinitootjatel kummutada müüte ja tõestada, et kohalik toodang on kvaliteetne ning pakub head maitseelamust. Samuti tuli välja, et ühisturunduskanali Eesti Veinitee kasutamine on ettevõtetele kasumlik väga mitmes võtmes, aidates kaasa nii ettevõttesisesele arengule kui ka ettevõttevälisele turundusele. Klientidele mõjub kõige paremini suust-suhu turundus ehk teiste inimeste soovitused. Selgus, et Eesti ettevõtjad on seadusandluse tõttu paremas olukorras kui näiteks Rootsi. Ettevõtjad näevad rohkem sarnasusi Soome ja Läti veinikultuuris. Käesolevas bakalaureusetöös kogutud teavet on võimalik kasutada kohalikel veinitootjatel enda ettevõtte analüüsimiseks ning arendamiseks. In Estonia, wine tourism is still a new, but rapidly growing type of tourism. Although Estonia is a country with a long history of home-made wines, official wineries were opened in the last decade. During this time, a lot of development work has been done, and by now there are about 30 cider and wine houses in Estonia. Accordingly, the aim of this bachelor's thesis is to provide an overview of the current situation of wine tourism in Estonia, studying the services and popularity of wine tourism in Estonia, and draw comparisons between wine culture in the Nordic countries. In order to fulfill the objectives, it was decided to combine several research methods: a consumer oriented questionnaire, interviews with entrepreneurs offering wine tourism, and on-site observation. 64 people participated in the consumer survey, and 6 entrepreneurs were in the sample of the qualitative part. The results of the research revealed that people's awareness of local wine tourism is poor and there are different opinions about it. Some people highly value Estonian wine production and wine tourism. On the other side, there are people who believe that the wines made in Estonia are not good and there is nothing special about the wineries here. Therefore, wine producers must debunk myths and prove that local production is of high quality and offers a good taste experience. It was also concluded that the use of the joint marketing channel Eesti Veinitee is profitable for companies in many ways, contributing to both company’s internal development and external marketing. Word-of-mouth marketing, i.e. other people's recommendations, has the best effect on customers. It was found that due to the legislation, entrepreneurs in Estonia are in a better situation than in Sweden. Entrepreneurs see more similarities in Finnish and Latvian wine culture. The information gathered in this bachelor's thesis can be used by local wine producers to analyze and develop their own companies.

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b2479090*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1646501*est

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandus on üks traditsioonilisemaid tegevusharusid Eestis. Maaeluministeeriumi strateegiakava keskendub samuti jätkuvalt jätkusuutlikule arengule. Magistritöö eesmärk on anda hinnang Eesti põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkusele. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutati FADN andmebaasi 2014–2020 aasta andmeid, et arvutada jätkusuutlikkuse näitajad. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, kasutades analüüsimeetodina kirjeldavat statistikat. Jätkusuutlikkuse hindamisel kasutati iga mõõtme hindamiseks võrdne arv näitajaid. Tulemustest selgus, et Eesti põllumajandusettevõtete majanduslik jätkusuutlikus oli kõrge. Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks kasutati selliseid näitajaid nagu tööviljakus, maa tootlikkus, kapitali tootlikkus, pikaajaline maksevõime ja sissetulekute mitmekesistamine. Eesti põllumajandusettevõtted on ka sotsiaalselt jätkusuutlikud. Selle mõõtme hindamiseks kasutati sellised näitajaid: tööhõive, töökohtade loomine, perekonna tööjõu osakaal, innovatsioon ja põllumajanduse elutsükkel ja suhteline palk. Eesti põllumajandusettevõtted ei ole keskkondlikult jätkusuutlikud. Kuna jätkusuutlikkus on kontseptsioon kolme mõõtme tasakaalust, siis kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti põllumajandusettevõtted on jätkusuutlikud, kuid on mitmeid näitajaid, mida saaks muuta veelgi paremaks. Agriculture is one of the most traditional industries in Estonia. The rural development plan also focuses on the sustainable development. The aim of the master's thesis is to assess the sustainability of Estonian agricultural holdings. The data from Farm Accounting Data Network (FADN) database for 2014-2020 was used to calculate sustainability indicators to achieve this goal. Data were analyzed quantitatively using statistics describing the quantitative method. An equal number of indicators were used to assess each dimension in the sustainability assessment. The results showed that the economic sustainability of Estonian agricultural holdings was high. Requirements such as labor productivity, capital productivity, solvency and income diversification were used to assess economic sustainability. Estonian agricultural holdings are also socially sustainable. The following indicators were used to assess this dimension: employment, job creation, share of family labor force, innovation and cycle agricultural life and relative wages. However, Estonian agricultural holdings are not environmentally sustainable. As stability is a balance between the three dimensions of the concept, it can be concluded that Estonian agricultural holdings are sustainable, but there are several indicators that could be made even better.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandussektoris valitseva tööjõupuuduse vähendamiseks tuleb ettevõtetel leida sobivad vahendid töötajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on pakkuda töötajatele rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Põllumajandusssektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mis eesmärgil ja milliseid rahaliselt hinnatavaid hüvesid pakuvad Eesti põllumajandusettevõtted oma töötajatele ning analüüsida hüvedega kaasnevaid maksuriske ja maksustamise praktikat Eesti põllumajandusettevõtetes. Magistritöö empiirline uuring viidi läbi Eesti põllumajandusettevõtete seas. Uuringus osales 121 ettevõtet ning andmeid koguti veebipõhise ankeetküsitluse tagasiside põhjal. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi ning andmete tõlgendamiseks kasutati sagedustabeleid, protsentjaotusi, erinevaid diagramme ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajate motiveerimiseks peavad oluliseks 75% põllumajandusettevõtetest ning hüvede andmise kolm olulisemat eesmärki on motiveerimine, premeerimine ja olemasoleva tööjõu hoidmine. Põllumajandussektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud ning seega ei ole võimalik tulemusi varasemate uuringutega võrrelda. Enamlevinud hüved on ettevõtte poolne kingitus tähtpäeval, ühisüritused, ettevõtte omatoodangu pakkumine soodustingimustel ning tasuta sooja joogi võimaldamine tööl. Neid hüvesid pakuvad üle poolte põllumajandusettevõtetest. Enim pakutavad omatoodangu artiklid on piim, liha või lihaproduktid ja teravili. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka mitmeid teisi rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Uuringu käigus ei tuvastatud ettevõtte keskmise töötasu suuruse ega pakutavate hüvede vahel olulist seost. Küll aga selgus uuringust, et paljudes ettevõtetes pakutakse hüvesid üksnes osadele või üksikutele töötajatele. Teatud juhtudel klassifitseerub rahaliselt hinnatav hüve erisoodustuseks, millega kaasneb maksukohustus. Uuringu tulemusena selgus, et 46% põllumajandusettevõtetest ei deklareeri tehtud erisoodustusi. Magistritöö autor tegi ettepaneku teemat edasi uurida ning välja selgitada, millised rahaliselt hinnatavad hüved on põllumajandusettevõtete töötajate jaoks motiveerivad ning milliseid hüvesid töötajad ise eelistaksid. In order to reduce the labor shortage in the agricultural sector, companies need to find appropriate measures to motivate the workforce. One of the options is to offer benefits in kind to its employees. Until now there have been no respective studies carried out in the agricultural sector. The aim of the master's thesis is to find out for what purposes and which benefits are offered by Estonian agricultural companies to its employees and to analyze the associated tax risks and taxation practices by the companies. The master's thesis’ empirical study was conducted among Estonian agricultural companies. 121 companies participated in the survey, the date was collected via online questionnaire. The results were analyzed by using quantitative analysis, and data was interpreted by frequency tables, percentage divisions, various charts, and correlation analysis. The results of the survey show that 75% of agricultural companies consider employee benefits to be important, and the three main purposes of such benefits is to motivate, to reward and to retain the current workforce. There have been no similar studies carried out in the agricultural sector before and therefore it is not possible to compare the results with previous studies. The most common employee benefits are gifts on special occasions, corporate events, allowing the employees to buy the company's own products at a discounted price and providing hot drinks free of charge. More than half of the agricultural companies provide the listed benefits. Milk, meat, meat products and crops are the most common articles of own products provided. Other benefits are also offered by many companies. The study did not find a significant correlation between the company's average salary and the employee benefits being offered. However, the survey found that many companies offer benefits to limited number of employees only or to some selected employees. In certain cases, the employee benefits are deemed fringe benefit subject to taxation. The survey revealed that 46% of the agricultural companies do not declare the taxable fringe benefit in tax returns. The author suggested to research the topic further and to determine which employee benefits are motivating in practice and which benefits would the employees prefer if they had the opportunity to choose.