Ühine põllumajanduspoliitika on nüüdseks enam kui 50 aastane. Algsed ÜPP eesmärgid kätkesid endast edendada põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav ja õiglane elatustase; eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel, stabiliseerida turud, tagada varustamine ja varude kättesaadavus ning tagada mõistlikud tarbijahinnad. Praktikas on neid eesmärke täiendatud erinevate lisandustega, nt keskkonnaalased nõuded, mis peegeldavad Euroopa ühiskonna tahet viimaste aastakümnete jooksul. Võttes aluseks töös püstitatud uurimisküsimuse, on aru saada, et ÜPP sätestatud eesmärkide saavutamiseks mõningad valitud vahendid on ebaratsionaalsed. Ühine põllumajanduspoliitika on üks enamkritiseeritud Euroopa Liidu poliitikaid. ÜPP on viimase 20 aasta jooksul läbinud põhjaliku reformi, millest olulisim reform oli turuhinda moonutavate toetuste asendamine otsetoetustega põllumajandustootjatele. Viimaste reformide tulemusena moodustavad põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused lõviosa Euroopa Liidu kulutustest põllumajanduspoliitikale ja maaelu arengule. See lahendas küll ületootmise probleemi ning aitas leevendada kaubandusega seotud tülisid, mis kerkisid esile seoses ÜPP eksporditoetustega. Ühise põllumajanduspoliitikaga seoses on ühiskonnal tekkinud arusaam, et sellega aidatakse väikeseid põllumajandustootjaid ning vähearenenud põllumajanduslikke piirkondi. Paraku aga rohkem kui pool ÜPP makstavatest toetustest lähevad suurtootjatele, kes omavad suuri maa-alasid (88 % ÜPP toetustest läheb 25 % farmeritele)., http://www.ester.ee/record=b4484437*est