Search

Ühine põllumajanduspoliitika on nüüdseks enam kui 50 aastane. Algsed ÜPP eesmärgid kätkesid endast edendada põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav ja õiglane elatustase; eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel, stabiliseerida turud, tagada varustamine ja varude kättesaadavus ning tagada mõistlikud tarbijahinnad. Praktikas on neid eesmärke täiendatud erinevate lisandustega, nt keskkonnaalased nõuded, mis peegeldavad Euroopa ühiskonna tahet viimaste aastakümnete jooksul. Võttes aluseks töös püstitatud uurimisküsimuse, on aru saada, et ÜPP sätestatud eesmärkide saavutamiseks mõningad valitud vahendid on ebaratsionaalsed. Ühine põllumajanduspoliitika on üks enamkritiseeritud Euroopa Liidu poliitikaid. ÜPP on viimase 20 aasta jooksul läbinud põhjaliku reformi, millest olulisim reform oli turuhinda moonutavate toetuste asendamine otsetoetustega põllumajandustootjatele. Viimaste reformide tulemusena moodustavad põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused lõviosa Euroopa Liidu kulutustest põllumajanduspoliitikale ja maaelu arengule. See lahendas küll ületootmise probleemi ning aitas leevendada kaubandusega seotud tülisid, mis kerkisid esile seoses ÜPP eksporditoetustega. Ühise põllumajanduspoliitikaga seoses on ühiskonnal tekkinud arusaam, et sellega aidatakse väikeseid põllumajandustootjaid ning vähearenenud põllumajanduslikke piirkondi. Paraku aga rohkem kui pool ÜPP makstavatest toetustest lähevad suurtootjatele, kes omavad suuri maa-alasid (88 % ÜPP toetustest läheb 25 % farmeritele)., http://www.ester.ee/record=b4484437*est

Mahetootmine on Eestis hoogsalt laienenud. Suurenenud on nii mahepõllumajanduslike ettevõtete arv kui ka mahetootmise pindala. Üheks kiire arengu põhjuseks on alates 2000. aastast makstav mahepõllumajandusliku tootmise toetus, mis on mõeldud lisakulutuste ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks tavatootmisega võrreldes. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja, millised on peamised taimekasvatuse ja aianduse tootmistüübi ettevõtete tootjapoolsed probleemid mahepõllumajanduslike kriteeriumite täitmisel ja mahetoetuste taotlemisel ning millised on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui toetuste andmise korraldaja peamised taotluste rahastamata jätmise põhjused. Eesmärgi täitmiseks viis autor töös läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus oli suuntud mahetootjatele, teine küsitlus oli PRIA spetsialistile. Töö esimeses osas on kirjutatud Euroopa Liidu ühisest põllumajandus-poliitikast, põllumajanduslikust keskkonnatoetusest, maheviljeluse kasulikkusest ning nõuetest mahetaimekasvatajatele. Töö kolmandas osas on kirjutatud mahepõllumajanduslikust taimekasvatusest Eestis, taotluste taotlemisest ning analüüsitud ankeetküsimustike tulemusi. Tootjatele ostutus kõige keerulisemaks nõudeks mahe sertifitseeritud seemne kasutamine. Selle põhjuseks on välja toodud seemne kättesaadavus. Lisaks otsustus keerukaks eristatavuse tagamine põllumassiivide külgnemisel tavatootjaga. PRIA statistika alusel on toetustest ilma jäämise peamiseks põhjuseks kohustuse liigne vähendamine, mistõttu on toetussumma vähenenud nulli või tekkinud tagasinõue. Organic farming in Estonia has been growing rapidly. Over the years both the number of companies and area of organic production have increased. One of the reasons for the fast development is the economical support for organic farming, which has been paid to farmers since the year 2000 The aim of this BA thesis is to find out what are the main problems in applying grants for organic farmers, aswell as what are the main reasons for Estonian Agricultural Registers and Informatsion Board, as the organizer, to not fund the applications. To find out the main problems for farmers in organic farming the author conducted questionnaire survey among Estonian organic farmers and questionnaire survey with a representative of ARIB to get to know their main reasons for rejecting the applications. First part consists of European Union common agricultural policy, agricultrural enviromental support, benefits of organic farming and requirements for organic farmers. Third part consists of organic plant farming, applying for applications of support and analysis of questionnaire survey results. The most difficult requirement for the farmers to fulfill is to use certified organic seed, because certified organic seeds are not available to everyone. In addition, another difficult requirement to meet was to ensure the identifiability of organic agricultural land while being beside non-organic land. ARIB statistics of the year 2014 shows that the main reason for not getting the support is that the reduction of the commitment was too big and therefore the grant has been reduced to zero, or has even been required to be refunded.

Käesolev bakalaureusetöö on koostatud eesmärgiga välja töötada universaalne mudel erinevate majandusparameetrite (hinnad, kulud toetused jne) konvergentsi analüüsiks ning testida mudeli rakendatavust Euroopa Liidu liikmesmaades ühtse põllumajanduspoliitika raamistikus kehtestatud otsetoetuste hindamisel aastatel 2005-2021. Uurimistöö käigus valiti välja ja testiti kahte indikaatorit: konvergentsi indeks (CI) ja konvergentsi koefitsient (CC). CI võimaldab hinnata kahe riigi (ühenduse) vahelist majandusprotsesside konvergentsi või divergentsi. CC väärtuse alusel saab otsustada uuritava ning referentsina kasutatava riigi majandusparameetrite ühtlustumise või lahknemise üle. Majandusparameetrite konvergentsi hindamise mudel on koostatud Exceli keskkonnas ning on koos käesoleva bakalaureusetööga kättesaadav MOODLE keskkonnas. Mudeli käivitamiseks valitakse Exceli standardfunktsiooni LOOK-UP vahendusel töölehel „NÄITAJAD“ omavahel võrreldavate majandusparameetrite (toetused, hinnad, kulud, stsenaariumid jne) aegridade akronüümid. Mudel genereerib automaatselt konvergentsi iseloomustavad näitajad (CI ja CC) ja nende mõõdikute muutumist iseloomustavad visualiseeritud graafikud (töölehed „CI“ ja „CC“). Viimaste abil on võimalik uurida valitud majaparameetrite muutusi, liikmesriikide ühtlustumist või lahknemist nii riigiti kui ka Euroopa Liidu tunnustatud keskmiste näitajatega (EL15; EL12; EL27) ning visualiseerida erinevaid prognoose ning stsenaariume. Mudeli testimisel peeti silmas kahte eesmärki. Esiteks, tuli leida vastus küsimusele kas väljatöötatud mõõdikud on piisavalt adekvaatsed ühtlustumisprotsesside kirjeldamiseks ning teiseks, uurida põllumajandustootjate jaoks hetkel ühte aktuaalsemat teemat – otsetoetuste ühtlustumise taset ja kiirust vanades ja uutes EL liikmesmaades. Vastus esimesele küsimusele on üldjuhul jaatav. Otsetoetuste analüüsi põhjal leiti, et ühtse pindalatoetuste konvergents toimub, kuid on liikmesriikide vahel sageli erineva suuna ja kiirusega. The purpose of present BA thesis is to elaborate convergence computing tool for analyzing convergence of various economic parameters (prices, costs, supports etc.) and testing applicability of the model on the field of direct support in European Union member states within Common Agricultural Policy framework (2005-2021). In the research two indicators have been selected and tested: the convergence index (CI) and the coefficient of convergence (CC). CI allows evaluating convergence or divergence of economic parameters presented by two countries. With the help of CC it is possible to decide whether economic parameters of two different countries converge or diverge. The convergence assessment model has been prepared in the Excel environment and it is available together with the present BA thesis in the MOODLE environment. To run the model the acronyms of time series of mutually comparable economic parameters need to be selected using standard function LOOK-UP on the worksheet „NÄITAJAD“. The convergence indicators (CI and CC) and their metrics volatility, which is presented in graphs, are generated automatically by the model. With the graphs it is possible to study changes of selected parameters, convergence or divergence of member states by country as well as with European Union recognized averages (EU15, EU12, and EU27) and visualize different assumptions and scenarios. There were two goals while model had been tested. First, it had to be answered to the question whether the elaborated metrics are adequate enough to describe convergence processes and, secondly, to investigate the farmers’ main issue – the level and speed of convergence of direct support in old and new EU member states. The answer to the first question is affirmative. On the basis of the analysis of direct support it had been found that the single area payment convergence takes place, but it differs by direction and speed by Member States.