Search

Requirement traceability (RT) is useful for determining the effects of differences between various artefacts in the software development lifecycle. RT assures the whole system's quality and accuracy. It also helps the change management process by providing a logical relationship between software development practice deliverables. This thesis examined important methods in current RT activity and classified existing RT techniques based on their domains and requirements. Furthermore, we examined the tools, industrial practices, approaches, and their contributions and trade-offs and highlighted prospective future study topics with important results. Empirical, qualitative, quantitative, agile-based, hybrid, blockchain, natural language processing (NLP), and machine learning (ML) techniques are examined using 46 research studies. The systematic literature review has identified (i) the practices that are popular in literature for RT of socio-technical systems (STSs) and their implications in the industry and (ii) the new trends and approaches that are adopted by the literature and industry. The results and findings from the literature show the variability of requirements and their impact on the overall system. Also, the systematic review (SR) has tried to cover the research gaps of previous literature reviews that only covers the domain-specific literature and case studies. Overall, the SR has analysed the work done in the past five years in the field of RT in STSs. The SR concludes that various practices need to be explored for further studies, which include blockchain, NLP, and ML.

For software design tasks involving natural language, the results of a causal investigation provide valuable and robust semantic information, especially for identifying key variables during product (software) design and product optimization. As the interest in analytical data science shifts from correlations to a better understanding of causality, there is an equal task focused on the accuracy of extracting causality from textual artifacts to aid requirement engineering (RE) based decisions. This thesis focuses on identifying, extracting, and classifying causal phrases using word and sentence labeling based on the Bi-directional Encoder Representations from Transformers (BERT) deep learning language model and five machine learning models. The aim is to understand the form and degree of causality based on their impact and prevalence in RE practice. Methodologically, our analysis is centered around RE practice, and we considered 12,438 sentences extracted from 50 requirement engineering manuscripts (REM) for training our machine models. Our research reports that causal expressions constitute about 32% of sentences from REM. We applied four evaluation metrics, namely recall, accuracy, precision, and F1, to assess our machine models’ performance and accuracy to ensure the results’ conformity with our study goal. Further, we computed the highest model accuracy to be 85%, attributed to Naive Bayes. Finally, we noted that the applicability and relevance of our causal analytic framework is relevant to practitioners for different functionalities, such as generating test cases for requirement engineers and software developers and product performance auditing for management stakeholders.

Recently, the expression of aggression in social networks has increased a lot, which also causes a lot of adverse effects, such as mental health problems or some other controversies. Hence we perform the first ever user aggressive behavior analysis on Twitter social media official microblogging site, which has no restriction on aggressive behavior. Using the proposed pipeline, we study the user’s aggressive behavior. The pipeline is based on three stages such as data collection, aggression detection, and user profiling. In this study, we detailed analyzed the aggressive behavior of users are depends on their aggressive feeds and events. Further, our analysis revealed that user engagement is higher in aggressive posts.

The aim of the thesis is to introduce a declarative approach for the statically specified financial fraud detection use cases and scenarios defined by the financial regulatory entities to capture money laundering and terrorist financing activities ML/TF. The thesis introduces the Match_Recognize Python library that replaces the static rules ingested into the financial institutions and organizations transaction monitoring system to detect financial fraudulence and suspicious activities. The introduced Match_Recognize Python library mimics the functionality of the SQL Match_Recognize clause which performs pattern recognition using regular expressions which can be used to detect financial fraud patterns and therefore eliminate the need to design and develop dedicated static use case scenarios. Using the Match_Recognize library, financial institutions and organizations can produce the financial fraud detection use case scenarios required by the financial regulatory entities using simple regular expressions that are passed to the library alongside the dataset. Additionally, the Match_Recognize Python library contains a Match_Recognize Automaton function that validates new, proposed patterns in the form of regular expressions within the Match_Recognize clause pattern regular expression by using the non-deterministic Automaton created dynamically from the Match_Recognize pattern regular expression. The thesis also introduces versatile, pliant financial fraud detection scenarios inspired by the Financial Action Task Force Recommendations. Evaluation of the Match_Recognize Python library is conducted by running the financial fraud detection scenarios on both the Match_Recognize clause in Oracle database and Match_Recognize Python Library then comparing the results. A dedicated time log has been created in order to compare the averaged time taken to simulate each financial fraud detection scenario statically and to simulate it using the Match_Recognize Python library. The results show that indeed the Match_Recognize library reduces the financial fraud scenario simulations time by 96.3%.

https://www.ester.ee/record=b5507485*est

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Omahinna kalkuleerimine on põllumajanduses üks olulisemaid meetodeid ettevõtte tegevuse tõhususe mõõtmiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on töötada välja eAgronomi tarkvaras teraviljakasvatajatele rakendatav mudel täisomahinna võimalikult täpseks kalkuleerimiseks. Mudeli loomisel on seos tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi ja põllumajanduse infotehnoloogiliste tarkvaralahenduste teooriaga. Magistritöös viidi läbi kaardistusuuring Eesti teraviljakasvatajate seas kuluarvestuse, omahinna arvutamise ja tarkvara kasutamise kohta. Uuringu üheks tulemuseks oli täisomahinna kalkulaatori vajadus juhtimisotsuste tegemiseks. Loodud täisomahinna arvutamise mudeli rakendamine toimub neljas etapis. Esimeses etapis luuakse juhendmaterjal raamatupidamise korraldamiseks eAgronomi kasutajatele Merit Aktiva, Merit Palga ja digitaliseerimise tarkvara näitel. Teises ja kolmandas etapis täiendatakse eAgronomi olemasolevaid mooduleid tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi rakendamiseks. Neljandas etapis luuakse andmete ühilduvuse terviklahendus eAgronomi finantsmoodulis, mis võimaldab igal kasutajal analüüsida otsest, tootmise ja täisomahinda põldude, kultuuride, sortide ja tegevuste lõikes. Lisaks saab hinnata omahinna muutuseid ajateljel. Costing in agriculture is one of the most important methods for measuring the efficiency of a company's operations. The aim of this master's thesis is to develop a model for grain growers to be applied in the eAgronom software to calculate the full cost price as accurately as possible. The creation of the model is related to the activity-based cost accounting system and the theory of information technology software solutions for agriculture. In the master 's thesis, a survey was conducted among Estonian grain growers on cost accounting, cost calculation and the use of software. One result of the study was the need for a full cost calculator to make management decisions. The implementation of the created full cost calculation model takes place in four stages. In the first stage, guidance material is created for organizing accounting for eAgronom users on the example of Merit Aktiva, Merit Salary and digitization software. In the second and third phases, the existing modules of eAgronom are supplemented for the implementation of the activity-based costing system. In the fourth stage, a complete data compatibility solution is created in the eAgronom financial module, which allows each user to analyze the direct, production and total cost by fields, crops, varieties and activities. In addition, changes in the cost price over time can be estimated.

Selle töö kirjutamist on ajendanud kaks tähelepanekut. Esiteks asjaolu, et infotehnoloo-giateemaliste tekstide tõlkimist eesti keelde on vähe uuritud. Teiseks see, et uurimistöö osa-kaal on tarbetekstide tõlkimisel suur, ka olukorras, kus tõlkija on pealtnäha just selle vald-konna tekstide tõlkimisele spetsialiseerunud. Info otsimine on vajalik, et erialakeelse tarbe-teksti sisust aru saada ja tõlkes kasutada sama valdkonna eestikeelset terminoloogiat (eeldu-sel, et see on olemas ja tõlge peab olema oskuskeelne). Kuna tõlketööd on tihti kiireloomu-lised ja uurimistööks palju aega ei jää, võib tõlkekvaliteedi määrata sobivate infoallikate kättesaadavus., https://www.ester.ee/record=b5376811*est

https://www.ester.ee/record=b5250849*est

Estonia as well as the rest of the EU is struggling to find enough IT specialists. It is estimated that by 2020, the EU will have 500,000 of vacant IT positions which has a hindering effect on the economy that is moving towards more digitalization. Women are under-represented in IT roles and the inclusion of more female IT specialists could offer a solution that is both contributing to the development of the IT sector and the economy as a whole. A larger participation of women in IT roles could also decrease the pay gap that Estonia has and support gender equality. This focus of this thesis was to find out which factors enable women to choose an IT-career. The research question was the following: what are the main influential factors that have encouraged women to choose a career in IT? In order to identify the enablers, eleven women were asked about their journey to IT including which aspects influenced their career choice and when the choice was made. The analysis of the responses was done by identifying the emerging narratives and themes as well as considering other research on the same subject. Gender and IT does not have a strong theorization as an academic discipline, however, some authors have used social constructivism to provide the frame in which to work in. Social constructivism was also used in this thesis and it was complemented with decision theory as well as gender-focused theories. The results of the analysis suggest that the choice that leads to an IT-career is often made young and that it is influenced by many social and internal factors. Practical tasks and positive feedback was mentioned several times by the interviewees as an enabling factor. Social relations were another influencing aspect in finding the way to IT. Curiosity and grit were also enablers that help women working in IT., https://www.ester.ee/record=b5241627*est

Turism on maailmas vaatamata mõningatele ajutistele majanduslikele tagasilöökidele kasvav majandusharu. Euroopa on kõige populaarsem sihtkoht maailmas. Rootsi, Põhja-Soome ja Balti riigid (kuhu ka Eesti kuulub) on Euroopas kõige raskemini ligipääsetavad. Eestil ei ole otstarbeks tänu oma geograafilise asendile ja kliimale hakata konkureerima sooja kliimaga maadega. Samuti on Eesti turismisihtkohana vähe tuntud. Heaks võimaluseks võib pidada seda, et Eestit peetakse väikeseks aga dünaamiliseks riigiks, kes on avatud innovatsioonile. Et leida läbi selle uusi kliente, on vaja teha uuringuid, saamaks teada loodusturismi tarbija eelistusi innovatiivsete lahenduste kasutamisel. Nutirakenduste kasutamine on turismis muutunud järjest populaarsemaks. Käesoleva töö eesmärk ongi teada saada, kuidas suhtuvad potentsiaalsed loodusturismi tarbijad Eestis pakutavate tänapäevaste innovatiivsetesse IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahendustesse, milliseid nutirakenduste funktsioone nad enim eelistaks kasutada, kas ja millistel tingimustel on nad nõus jagama läbi nutirakenduste kasutamise loodusradadel puhates oma andmeid, ning kuidas teenuste pakkujad lähtuvad seadusandlusest ja eetilistest normidest rakenduste väljatöötamisel? Eesmärgi täitmiseks küsitleti potentsiaalseid loodusturismi tarbijaid ja looduses puhkajaid, paludes neil täita vastav küsitlusleht. Lisaks viidi läbi intervjuud loodusturismi valdkonnas teenuste pakkumisel nutirakendusi kasutavate ettevõtete seas. Töö tulemusena selgus, et ettevõtted hindavad positiivselt nutirakenduste kasutuselevõttu. Läbi selle suudavad nad asju suuremalt teha, teenindada rohkem kliente ja seeläbi saada suuremat kasumit. Töös tuli välja ka vastuolu. Nimelt 25% vastanutest vastas, et nad ei kasutaks looduses puhates nutirakendust, mis koguks andmeid nende liikumise kohta. Samas küsimusele, et millist nutirakenduse funktsiooni soovitakse kasutada, vastati kõige rohkem, et nutirakendus võiks anda teavet nende asukoha kohta loodusrajal. Loodusturismi tarbijatest 13% ei kasutaks looduses puhates nutirakendusi, 16% ei oska öelda ja 59% vastanutes vastas, et nad kasutaks looduses puhates nutirakendusi. Tourism, despite temporary setbacks is considered to be one the world’s growing economic branches. Europe is the most popular destination in the world. Sweden, North-Finland and the Baltic States have the poorest level of access to Europe. It would not be worthwhile for Estonia to compete with other warmer climate countries due to its’ geographical position and climate. Estonia is also not a well-known tourist destination. Estonia is considered to be a small yet dynamic country though, a country which is open to innovation. This is why research must be done to understand the nature tourists’ preferences regarding their use of various innovative solutions. The goal of this paper is to understand how potential nature tourism consumers feel about the various innovative ICT (Info- and Communications technology) solutions available in Estonia today. This includes app functions which they most prefer using, how service providers use ethical and legal guidelines to create their apps, and if they agree to then under what circumstances would they allow for data of their trek to be shared via these apps. Various nature tourism consumers and those resting in nature were interviewed to understand these goals – they were asked to fill in a questionnaire. In addition to this, interviews were conducted with various nature tourism businesses which use mobile apps. The author concluded that businesses had a positive attitude towards using these apps. Through these apps they said that they could accomplish greater things, service more clients, thus generating more profit. A distinct contradiction was also apparent, as 25% of those who took the survey responded that they would not use apps which collected their data during their stay in nature. Most of those surveyed said that they would most prefer using an app function which would help them determine their location on the nature trail. Ten percent of nature tourists would not use any apps while in nature, 16% were not sure, 59% were sure that they would definitely use apps while in nature.

Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad, mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate toimingute tegemiseks. Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja kaasamisvõimaluste loomisel. Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede, sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid, KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt tekkinud Elva valla näitel. Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute omavalitsuste vajadustele., http://www.ester.ee/record=b5144656*est

Magistritöö Maaehituse õppekaval Ehitussektor on üks kõige vähem digitaliseeritud valdkondadest ning seejuures pole ka selle produktiivsus juba aastakümneid tõusnud. Kaasaegsetel digitaalsetel põhimõtetel korraldatav koostöö võiks aidata selles efektiivsust tõsta. Magistritöö eesmärk on tutvustada projekteerimisettevõtte tarbeks ühtse infokeskkonna loomise infotehnoloogilist tausta; luua seda teostada võimaldava keskkonna prototüüp. Teoreetilise tausta tutvustamiseks annab autor kirjanduse põhjal ülevaate ühtse infokeskkonna ja BIM põhimõtetest. Praktilises osas analüüsib Digitaalehituse klastris teostatud tarkvarade uuringu andmeid, saamaks ülevaadet nende integreeritavusest. Autori magistritöö raames osaleti Garage48 häkatonil, mille käigus loodi ka CDE keskkonna prototüüp - Novateam Efektiivse ühiskoostöö teostamine on kõikide edukate projekteerimistööde üheks põhialuseks. Ka Eestis tuleks riiklikult paika panna ehitusvaldkonnas ühiskoostöö teostamise põhimõtted. Construction sector is one of the least digitalized sectors with flat or falling productivity rates. Digitalization and innovative collaboration solutions would help to improve it. The purpose of Master´s Thesis is to introduce the principles of Common Data Environment (CDE) for a design bureau while focusing on information technology solutions and creating a CDE prototype for that. Theoretical part gives an overview of Building Information Management (BIM) and CDE literature. Practical part presents software analysis which is based on Digital Construction Clusters´ materials. The aim of the analysis is to get an overview of the use of various possibilities to integrate different softwares to CDE environments. The author also participated in the Digital Construction Hackathon “Garage 48“ where Novateam´s prototype of CDE platform for project delivery was established. Co-operation is fundamental for successful project delivery and therefore national regulations for construction sector should be made in the Republic of Estonia.

http://www.ester.ee/record=b5143799*est

http://www.ester.ee/record=b4679268

http://www.ester.ee/record=b4682830*est

http://www.ester.ee/record=b4683362*est

Selle uurimuse eesmärk oli selgitada välja, millised on Eesti sotsiaaltöötajate kogemused seoses IKT-vahenditega töötamisega ja milliseid eetilisi probleeme nad sellega seoses kohtavad. Lisaks soovisin teada saada, milline roll on IKT-vahenditega töötamisel erinevatel juhenditel. Uurimuses osales 11 sotsiaaltöötajat, kelle igapäevatöös on IKT üks olulisemaid töövahendeid. Töö teoreetilises osas andsin ülevaate IKT-st ja selle rakendusvõimalustest sotsiaaltöös; sotsiaalmeedia ja –võrgustike tööalasest kasutamisest; digitaalsetest pärismaalastest ja digitaalsetest immigrantidest; sotsiaaltöötaja professionaalsusest, vastutusest ja eetikast; eetikakoodeksitest, IKT reguleeritusest eetikakoodeksites ja eetilistest väljakutsetest töös IKT-vahenditega; Eestist kui e-riigist ning IKT-st Eesti sotsiaaltöö valdkonnas. Uurimuses kasutasin kvalitatiivset uurimisviisi ning viisin uurimisküsimustele vastuste leidmiseks läbi 11 poolstruktureeritud intervjuud. Empiiriliste andmete analüüsimisel kasutasin temaatilist analüüsi. Uurimuse peamised tulemused on järgmised: • IKT mõiste tekitab sotsiaaltöötajate seas segadust. • Juhendeid ei kasutata eriti ning nähakse kasulikena peamiselt uutele sotsiaaltöötajatele. • Sotsiaalmeedia tööalane kasutamine sotsiaaltöötajate seas on tundlik teema, mis tekitab kindlameelseid erisuguseid arvamusi. • Sotsiaaltöötajad on oma töökoha tehnoloogiliste arengutega rahul ning soovivad sotsiaaltöö praktikat veelgi innovaatilisemaks muuta. • IKT kasutamisega seotud eetilised probleemid puudutavad andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamist, kliendi identifitseerimist, piiride kehtestamist kliendiga suhtlemisel, sõnumite vääriti mõistmist, valetavate klientidega tegelemist ja tähelepanu hoidmist kliendil. • Sotsiaaltöötajad näevad e-maili enesekaitsevahendina kliendikaebuste vastu. Kuna IKT kasutamine sotsiaaltöös on siiani väheuuritud teema, võiks see uurimistöö anda tõuke IKT-vahendite kasutamise laialdasemale uurimisele Eesti sotsiaaltöö praktikas. Võib oletada, et ajaga lisandub uusi IKT-alaseid lahendusi veelgi, seega oleks oluline tõsta sotsiaaltöötajate teadlikkust IKT ja sellega seonduvate eetiliste probleemide teemal. Sellele peaks pöörama tähelepanu konverentsidel ja muudel üritustel, lisaks tegema koolitusi. Suurem teadlikkus sotsiaaltöötajate seas võiks lisada neile julgust ja tahtmist uute tehnoloogiliste uuenduste osas kaasa rääkimiseks ning IT-spetsialistidega koostöö tegemiseks. Kuna uurimuses selgus, et sotsiaaltöötajad ei pea juhendite lugemist kuigi oluliseks, võiks suuremat kasu, kui eraldi juhendi loomine, tuua hoopis vastavate koolituste läbiviimine. Küll aga tuleks kaasajastada sotsiaalala töötaja eetikakoodeks, mis on aastast 2005 olnud muutumatul kujul ning täiendada seda asjakohaste juhistega IKT-vahendite kasutamise kohta sotsiaaltöös., http://www.ester.ee/record=b4579809*est

http://www.ester.ee/record=b4575675*est

The current research identifies the hindrance posed by the construction industry to ICT innovation based on the experience of BIM implementation in Estonia. The results of the study show that there are six main hindrances to the ICT implementation in construction that are caused by the fundamental structure of Estonian construction industry. The authors argue that by avoiding these six hindrances and minimizing the other hindrances identified when building new ICT solutions for the construction market, the ICT companies (IT start-ups) can achieve a competitive advantage when entering the construction market., Antud uurimustöö teemal “IKT lahenduste rakendamine Eesti ehitussektoris ning sektoriga seotud potentsiaal idufirmadele” uurib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendamist Eesti ehitussektoris. Uurimustöö tulemusena tuvastati kuus peamist takistust, mis on tugevalt sõltuvuses ehitussektori struktuurist ja mida IKT ettevõtted (idufirmad) peaksid ehitussektorile IT lahendusi luues vältima. Nende takistuste vältimisel ja teiste tuvastatud takistustega tegelemisel on võimalik autorite hinnangul saavutada edu IKT lahenduste juurutamisel Eesti ehitussektoris, http://tartu.ester.ee/record=b2693844~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4406655~S1*est

The purpose of this thesis is to provide some ideas as to whether it is possible and effective for a new IT product to create value for construction companies via relationship marketing and internet marketing within the construction industry. As well as to provide a modified marketing mix for RentSOS, combined by relationship marketing and internet marketing methods, that can be applied at the same time. The motivation of the thesis is to look inside on an area, which gets very little attention in marketing literature, which is the B2B relationships on construction industry and effective internet marketing in B2B and B2C methods taking into account the specificities of the construction rental sector. The following hypothesis have been set: H1: Construction companies in Estonia are not using all the possible real-life marketing methods. H2: Construction companies in Estonia are not using all the possible internet marketing methods. The companies studied for relation marketing are Ramirent, Cramo and Storent. They have the ambition to be a big player in whole Estonian construction rental market. The companies studied for internet marketing are Ramirent, Cramo and Storent. These companies are considered an interesting and rewarding object for a research due to author’s goal to investigate their marketing methods in order to find out the best marketing mix for new IT product-RentSOS., http://www.ester.ee/record=b4095549~S1*est

http://

Käesoleva magistritöö eesmärk oli viia läbi uurimus, mis annaks eelkõige rahvusvahelise ettevõtte iseärasusi käsitledes, aluse ja panuse ettevõtte Nortal sisekommunikatsioonistrateegia koostamisse. Uuriti ettevõtte organisatsioonikultuuri, -kommunikatsiooni, väärtuste tajumist. Üldjoontes võib tööd pidada kordaläinuks. Tegemist oli äärmiselt aja- ja töömahuka projektiga, mille tulemusena selgus mitmeid huvitavaid ja olulisi seiku ettevõtte nii sisemise korralduse, kommunikatsioonivajaduste kui ka üldisemalt rahvusvaheliste ettevõtete isepärasuste kohta. Töö käigus viisin läbi 20 semistruktureeritud süvaintervjuud, mille kodeerisin ja seejärel analüüsisin horisontaalselt. Edasiseks analüüsiks ja järelduste tegemiseks andis hea aluse põhjalik teooriaülevaade, mis hõlmas kõiki intervjuudes esile tulnud teemasid ja pakkus neile võimelikke selgitusi lahendusi. Töö kulmineerus soovituste peatükiga, mis kogu eelneva tulemusena loodetavasti ettevõttele väärtuslikke nõuandeid esitab. Olulisemateks tulemusteks võib muuhulgas pidada, kui selgelt tuleb välja organisatsioonisisene mitmekesisus, arvamuste ja vajaduste paljusus. Samas on selgelt esitatud mitmed probleemid ettevõtte sisemises organiseerituses – puudu on laiemast ühtsus- ja kuuluvustundest, ettevõtte erinevad harud tunnevad ennast ebavõrdses seisus asetsevat ja tegeleda tuleb mitmete kultuuri- või organisatsioonikultuuri erinevustega (sh juhtimisstiil), mis pingeid tekitada võivad. Samamoodi, kuigi tuuakse mitmeid positiivseid näiteid, eesotsas uudiskirjaga, leitakse et ettevõtte sisekommunikatsioon võiks olla planeeritum, läbipaistvam ja aidata enam kaasa ettevõtte erinevate osade ühtseks integreerimisel. Ettevõtte ametlike ja mitteametlike väärtuste teadmise ja tunnetamise juures valitseb väike segadus ja esile tuleva mitmesugused kultuurierinevused, mis omakorda võivad olla lahknevate väärtuste allikaks. Kõiki rahvusvahelise ettevõtte kommunikatsiooniprobleeme ilmselgelt kommunikatsiooniga lahendada ei saa. Kindlasti tuleks üle vaadata sisemine struktureeritus, protseduurid ja töövõtted. Kommunikatsioon sealjuures on vältimatu abimees soovitu reaalsuseks rääkimisel. Käesolev töö on oluline esindamaks valdkonda, mida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis pole varem uuritud, kuid mis esindab kasvavalt järjest enamate ettevõtete tänapäeva reaalsust. Multikultuursus annab rahvusvaheliste ettevõtete töötajaskonnale täiesti uue mõõtme. See omakorda tingib uued viisid, kuidas ettevõtted ennast sisemiselt organiseerivad ja mõtestavad. Loodan, et käesolev magistritöö on abiks ettevõttele Nortal enda reaalsuste lahtimõtestamisel ja toob esile olulisi momente ka laiemal pinnal., http://www.ester.ee/record=b4458728*est

http://tartu.ester.ee/record=b2694468~S27*est

http://tartu.ester.ee/record=b2658043~S1*est

Kollokatsioonideks nimetatakse sõnaühendeid, mis asuvad tekstis üksteise naabruses sagedamini, kui võiks oletada nende eraldi esinemise sageduste põhjal. Antud uurimuse eesmärgiks on luua programm, mis leiab etteantud sõna jaoks tekstikorpusest tema kõik kollokaadid., Collocations are defined as two or more words that tend to appear in texts near each other more often than expected based on their marginal frequencies. The aim of this research is to create an application for finding all the collocates of a given word from a text corpus.

Käesolev magistritöö koosneb kolmest osast. Töö esimeses osas anti ülevaade FIRST LEGO League robootikakonkursi olemusest ja eripäradest võrreldes teiste robootikakonkursidega. Tegemist on hooajapõhise konkursiga, mille turniire korraldatakse lisaks muudele riikidele ka Eestis. Turniirid koosnevad kolmest osast: robotimängust, hindamisest ja põhiväärtustest. Eestis on FIRST LEGO League turniire korraldatud alates 2011 aasta sügisest. Üha suurenev osalejate arv muudab turniiride korraldamist üha keerukamas. Seetõttu on FIRST LEGO League Eesti turniirikorraldajatel tekkinud vajadus veebipõhise turniirihaldussüsteemi järele. Antud magistritöö eesmärgiks oligi veebipõhise FIRST LEGO League Eesti turniirihaldussüsteemi kavandamine ja prototüübi realiseerimine. Töö teises osas kirjeldatakse loodava haldussüsteemi nõudeid. Süsteemi nõuete väljatöötamisel olid abiks turniiride korraldajad ja osalevate meeskondade juhendajad. Lisaks antakse ülevaade süsteemi arenduseks kasutatud tehnoloogiatest. Eraldi tuuakse välja HMVC arhitektuuri kirjeldus ja selle kasutamise põhjused prototüübi realiseerimisel. Töö kolmas osa annab ülevaate valminud veebipõhise haldusüsteemi prototüübist. Prototüüp võimaldab juhendajatel oma meeskonda turniiridele registreerida ja saavutatud tulemusi vaadata. Turniiri korraldajatel on võimalik korraldatavaid turniire hallata, sealhulgas veebipõhiselt meeskondi hinnata ja robotimängu tulemusi salvestada. Välja on toodud süsteemi loomiseks kasutatud andmebaasimudel ja lahti on seletatud valminud rakenduse erinevad moodulid. Eraldi on kirja pandud prototüübi võimalikud edasiarendused, sealhulgas need arendused, mis oleks kindlasti vajalikud lõpliku haldussüsteemi realiseerimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et tööle seatud eesmärgid said täidetud. Valminud prototüüp loob head eeldused FIRST LEGO League turniirihaldussüsteemi väljatöötamiseks., The purpose of this Master thesis was to develop a web application prototype that would help FIRST LEGO League Estonia to organize and manage FIRST LEGO League events. FIRST LEGO League is a robotics program, originating from the United States. It’s target age group is 9-16 (9-14 in United States, Mexico and Canada). FIRST LEGO League is organized in seasons. Season starts at the end of August or beginning of September and ends in May. In each season events are being organized. To participate in a FIRST LEGO League event teams must build an autonomous LEGO robot and also make a project. In each event, there are three distinct parts: Core Values, Robot Game and Judging. Core Values are the basis of FIRST LEGO League and they tell how to approach it. In Robot Game, autonomous robot compete at a special table to score the maximum number of points. The third part of FIRST LEGO League events is Judging. At every event the team project, the design of their robot and their understanding on Core Values is being judged. FIRST LEGO League has been organized in Estonia from 2011. As the events are getting more and more popular they are increasingly difficult to organize. Therefore a management system was required. To develop a prototype, application requirements were specified. According to these requirements web application prototype was developed. The prototype’s main functionality is following. Teams can register to events and view their results afterwards. Event organizers can manage events: view registered teams, assign organizers, judge the teams, insert Robot Game scores and assign awards to teams. The prototype is going to be developed further and the main parts of the prototype are going to be tested in November 2013 during Nature's Fury season events.

Jälgides tänapäeva tehnoloogia arengut ning odavate fotokaamerate üha laialdasemat levikut, on üha selgem, et ühe osa üha kasvavast inimeste tekitatud andmete hulgast moodustavad pildid. Teades, et tõenäoliselt tuleb neid andmeid ka töödelda, ning et üksikute arvutite võimsus ei luba kohati juba praegu neid mahukamate ülesannete jaoks kasutada, on inimesed hakanud uurima mitmete hajusarvutuse mudelite pakutavaid võimalusi. Üks selline on MapReduce, mille põhiliseks aluseks on arvutuste üldisele kujule viimine, seades programmeerija ülesandeks defineerida vaid selle, mis toimub andmetega nelja arvutuse faasi - Input, Map, Reduce, Output - jooksul. Kuna sellest mudelist on olemas kvaliteetseid vabavara realisatsioone, ning mahukamateks arvutusteks on kerge vaeva ja vähese kuluga võimalik rentida vajalik infrastruktuur, siis on selline lähenemine pilditöötlusele muutunud peaaegu igaühele kättesaadavaks. Antud magistritöö eesmärgiks on uurida MapReduce mudeli kasutatavust suuremahulise pilditöötluse vallas. Selleks vaatlen eraldi juhte, kus tegemist on tavalistest piltidest koosneva suure andmestikuga, ning kus tuleb töödelda ühte suuremahulist pilti. Samuti jagan nelja klassi vahel kõik pilditöötlusalgoritmid, nimetades need vastavalt lokaalseteks, iteratiivseteks lokaalseteks, mittelokaalseteks ja iteratiivseteks mittelokaalseteks algoritmideks. Kasutades neid jaotusi, kirjeldan üldiselt põhilisi probleeme ja takistusi, mis võivad segada mingit tüüpi algoritmide hajusat rakendamist mingit tüüpi piltandmetel, ning pakun välja võimalikke lahendusi. Töö praktilises osas kirjeldan MapReduce mudeli kasutamist Apache Hadoop raamistikuga kahel erineval andmestikul, millest esimene on 265GiB-suurune pildikogu, ning teine 6.99 gigapiksli suurune mikroskoobifoto. Esimese näite puhul on ülesandeks pildikogust meta-andmete eraldamine, kasutades selleks objekti- ning tekstituvastust. Teise andmestiku puhul on ülesandeks töödelda pilti ühe kindla mitteiteratiivse lokaalse algoritmiga. Kuigi mõlemal juhul on tegemist vaid katsetamise eesmärgil loodud rakendustega, on mõlemal puhul näha, et olemasolevate pilditöötluse algoritmide MapReduce programmideks teisendamine on küllaltki lihtne, ning ei too endaga kaasa suuri kadusid jõudluses. Kokkuvõtteks väidan, et tavapärases mõõdus piltidest koosnevate andmestike puhul on MapReduce mudel lihtne viis arvutusi hajusale kujule viies kiirendada, kuid suuremahuliste piltide puhul kehtib see enamasti ainult mitteiteratiivsete lokaalsete algoritmidega., Due to the increasing popularity of cheap digital photography equipment, personal computing devices with easy to use cameras, and an overall im- provement of image capture technology with regard to quality, the amount of data generated by people each day shows trends of growing faster than the processing capabilities of single devices. For other tasks related to large-scale data, humans have already turned towards distributed computing as a way to side-step impending physical limitations to processing hardware by com- bining the resources of many computers and providing programmers various different interfaces to the resulting construct, relieving them from having to account for the intricacies stemming from it’s physical structure. An example of this is the MapReduce model, which - by way of placing all calculations to a string of Input-Map-Reduce-Output operations capable of working in- dependently - allows for easy application of distributed computing for many trivially parallelised processes. With the aid of freely available implemen- tations of this model and cheap computing infrastructure offered by cloud providers, having access to expensive purpose-built hardware or in-depth un- derstanding of parallel programming are no longer required of anyone who wishes to work with large-scale image data. In this thesis, I look at the issues of processing two kinds of such data - large data-sets of regular images and single large images - using MapReduce. By further classifying image pro- cessing algorithms to iterative/non-iterative and local/non-local, I present a general analysis on why different combinations of algorithms and data might be easier or harder to adapt for distributed processing with MapReduce. Finally, I describe the application of distributed image processing on two ex- ample cases: a 265GiB data-set of photographs and a 6.99 gigapixel image. Both preliminary analysis and practical results indicate that the MapReduce model is well suited for distributed image processing in the first case, whereas in the second case, this is true for only local non-iterative algorithms, and further work is necessary in order to provide a conclusive decision.

Üks huvitav uurimisprobleem andmete analüüsimisel on mustriotsing. Mustrid võivad näidata kuidas andmed on tekkinud ja kuidas ta ennast kordab. Andmete mahu kiire kasvamise tõttu on vajadus algoritmidele, mis skaleeruvad mitmele protsessile. Selles töös me uurime kuidas paralleliseerida olemasolevat algoritmi kasutades kolme ideed: üldistamine, liigendamine ja reifitseerimine. Me rakendame neid ideid SPEXS-il, mustriotsingu algoritm, ning tuletame paralleelse algoritmi SPEXS2, mille me ka implementeerime. Lisaks me uurime probleeme, mis tekkisid selle algoritmi implementeerimisel. Selles töös tutvustatud ideid saab kasutada teiste algoritmide üldistamisel ning paralleliseerimisel., An interesting research problem in dataset analysis is the discovery of patterns. Patterns can show how the dataset was formed and how it repeats itself. Due to the fast growth of data collection there is a need for algorithms that can scale with the data. In this thesis we examine how we can take an existing algorithm and make it parallel with three ideas: generalization, decomposition and reification of the existing algorithm. We apply these ideas to SPEXS, a pattern discovery algorithm, and generate a new algorithm SPEXS2, which we also implement. We also analyze several problems when implementing a generic algorithm. The ideas described could be used to parallelize other algorithms as well.

Mobiilsed autonoomsed robotid vajavad iseseisvaks navigeerimiseks teadmist oma umbkaudse asukoha kohta. Tihtipeale pole see otseselt tuvastatav, vaid roboti positsioon tuleb järeldada mitmete müraste sensorite mõõtmistest. Antud tees tegeleb probleemiga, kuidas lokaliseerida iseseisvat jalgpallirobotit videopildi alusel. Kasutatakse statistilisi Bayesi filtreerimise meetodeid nagu Kalmani- ja osakeste filter, mis arvestavad sellistele süsteemidele omase müra ja ebakindlusega. Implementeeritakse ja võrreldakse mitmeid erinevaid lokalisatsioonialgoritme ja testitakse neid ka lisaks simulaatorile ka füüsilise roboti peal. Töötatakse välja toimiv praktiline lahendus mobiilse jalgpalliroboti lokaliseerimiseks., The thesis deals with the problem of localizing a mobile soccer-playing robot using Bayes filtering methods. For navigating natural environments, autonomous robots need to know where they are located even if the position of the robot is not directly observable, but rather needs to be inferred from indirect measurements of several noisy sensors. The algorithms need to account for the inherent uncertainty of such systems. Several algorithms of robot positioning including Kalman filter and particle filter are investigated, implemented and compared. The algorithms are also tested on a real robot. A working solution for practical robot localization is developed.

Turvaliste infosüsteemide turvalisuse muresid saab arendamise ajal adresseerida erinevatel arendamise etappidel (näiteks nõuete koostamisel, süsteemi ja tarkvara disainimisel ning implementeerimisel). Turvalisuse analüüsi on võimalik teha kasutades erinevaid selleks mõeldud mudelleerimiskeeli (nagu Secure Tropos, väärkasutamise juhtumid, pahatahtliku tegevuse diagrammid), mis lubavad arendajatel väljendada olulisi probleeme erinevates perspektiivides. Kuigi kõigil keeltel on omad tugevused, siis erinevate perspektiivide üheks sidusaks ja kokkusobivaks mudeliks kombineerimine on jätkuvalt väljakutseid esitav tegevus. Teesides keskendume me kahe mudelleerimiskeelele, mida kutsutakse väärkasutusjuhtumid (nii diagrammid kui ka tekstilised mallid) ja pahatahtliku tegevuse diagrammid. Need erinevad arenduse perspektiivi poolest, kuid potentsiaalselt saab mõlemaid kasutada süsteemi ja tarkvara disainimise etappides, analüüsis ja turvanõuete dokumenteerimises. Eelmises uuringus uuriti neid mõlemaid keeli seoses infosüsteemide turvariskide halduse domeenimudeliga (ISSRM), mis määrab oluliste ja väärtuslike varade süstemaatilise identifitseerimise protsessi, nende turvariski ja tutvustab turvanõudeid riskide vähendamiseks. Kuid eelmises töös ainult väärkasutuse diagrammid olid täielikult laiendatud seoses ISSRM domeenimudeliga. Käesoleva magistritöö eesmärk on defineerida põhjalikult meetod, mis hõlbustaks väärkasutamise juhtude tranformatsiooni pahatahtlikuteks tegevusteks. Tuginedes eelpool mainitud uuringutele me esiteks laiendame antud magistritöös väärkasutamise juhtumeid ja pahatahtliku tegevuse diagramme nii, et nad kataksid ISSRM domeeni mudeli kontseptsiooni. Järgmiseks tuginedes nendele laiendustele me tutvustame transformatsiooni reeglite kogumikku, mis juhendab koos väärkasutus juhtude mallidest pahatahtliku tegevuse diagrammideks abiga väärkasutamise juhtude diagrammide tõlkimist. Me valideerime oma ettepanekut mudeli kvaliteedi analüüsi juhtumi uuringuga. Me loodame, et käesolev magistritöö aitab süsteemi ja tarkvara arendajatel integreerida kaks mudelleerimise vaatenurka, et tabada turvanõuded ja süstemaatiliselt arendada ning rakendada neid süsteemi disainis, aidates luua turvalist infosüsteemi., Security concerns during development of secure information systems (IS) can be addressed at different development stages (e.g. requirements engineering, system and software de-sign, implementation, and other). Security analysis could be performed using different ded-icated modeling languages (e.g. Secure Tropos, misuse cases, mal-activity diagrams), what allows developers to express important concerns from the different perspectives. Although each language has its own strengths, combining different perspectives into the coherent and consistent model still remain a challenging activity. In the thesis we focus on the two modeling languages, called misuse cases (both di-agrams and textual templates) and mal-activity diagrams. Although being different in their development perspective, they both could potentially be used at the system and software design stages to elicit, analyze, and document security requirements. In the previous re-search both these languages were analyzed with respect to the domain model of the infor-mation systems security risk management (ISSRM), which determines a systematic process to identify important and valuable assets, determine their security risks and introduce secu-rity requirements to mitigate these risks. However in the previous work only the misuse case diagrams (not textual template, nor mal-activities) were completely extended with respect to the ISSRM domain model. The goal of this work is to define a thorough method, which would facilitate a transformation of the misuse cases to the mal-activities. Based on the aforementioned re-search in this thesis we extend the misuse case textual template and the mal-activity dia-grams, so that they would cover concepts of the ISSRM domain model. Next based on the extensions we introduce set of transformation rules that guides translation of the misuse cases diagrams with the help of the misuse case templates to the mal-activity diagrams. We validate our proposal in a case study on the analysis of the model quality. We hope that our contribution will help the system and software developers to integrate two modeling viewpoints in order to capture security requirements and systematically to devel-op and incorporate them into the system design, thus contributing to the secure IS.

Töö kombineerib erinevaid ideid, et saavutada aktiivses mudelis turvalist kahe osapoolega ühisarvutust. Töö käigus defineerime Sharemindi raamistikku kaks uut turvaala. Kasutame aditiivset ühissalastust, sõnumiautentimisskeeme, aditiivselt homomorfset krüptosüsteemi ning nullteadmustõestusi. Protokollistikud jagame kahte osasse, vastavalt ettearvutamise ja töö faas. Ettearvutamise ajal valmistatakse ette juhuslikke väärtusi, mis võimaldavad töö faasis arvutusi kiirendada. Eelkõige keskendume korrutamise jaoks vajalike Beaveri kolmikute genereerimisele., This thesis combines currently popular ideas in actively secure multi-party computation to define two actively secure two-party protocol sets for Sharemind secure multi-party computation framework. This includes additive secret sharing, dividing work as online and precomputation phase, using Beaver triples for multiplication and using message authentication codes for integrity checks. Our protocols use additively homomorphic Paillier cryptosystem, especially in the precomputation phase. The thesis includes two different setups for secure two-party computation which are also implemented and compared to each other. In addition, we propose new ideas to use additively homomorphic cryptosystem to generate Beaver triples for any chosen modulus. The important aspects of Beaver triple generation are maximising the amount of useful bits we get from one generation and assuring that these triples are correct.

Tänapäeval hoitakse enamus dokumente elektroonsetel andmekandjatel. Samaaegselt kasvab andmete maht ja vajadus nende kiireks transportimiseks. Dokumendid võivad sisaldada salajast või infot, mis valede osapoolte käes võib olla ohtlik või tähendada äririske, mis tekitab vajadust dokumentide sisu kaitsta. Peamiselt käsitletakse dokumenti kui tervikut – kuulutatakse terve dokument näiteks salastatuks. Selline lähenemisviis ei ole alati põhjendatud ja osaliselt võib dokumendi sisu siiski olla avalik: näiteks anonüümsete uuringute tegemiseks. Rollipõhine ligipääsu kontroll (inglise keeles – Role Based Access Control) on meetod defineerimaks kasutajate õiguseid infosüsteemis vastavalt neile omistatud rollidele. Turvameetmete defineerimine ja realiseerimine on aeganõudev töö, mida tihti tehakse paralleelselt või pärast rakenduse loogika realiseerimist. Lahenduseks probleemile pakume rollipõhist ligipääsukontrolli dünaamiliselt defineeritavatele dokumentidel. Kuna dokumendid võivad olla oma mahult suured, siis defineerime õigused dokumendi struktuuri tasandil (XML Schema). Kontrolli ja dokumendi vormi modelleerimiseks kasutame SecureUML notatsiooni, mis on UML’i laiendus. Antud mudelist genereerime SQL koodi, mida andmebaasis jooksutades saame muudatused viia mudelist serveri rakendusse. Server vastutab antud privileegide ja dokumendi struktuuri kaitstud osade eest ja annab välja ainult antud rollile lubatud infot. Antud töö raames teostatud uuring näitas, et on võimalik modelleerida nii vorm kui õigused nii, et ligipääsupiiranguid omavad andmed on kaitstud. Kuvatavate andmete muutmisel ja lisamisel ei rikuta olemasoleva dokumendi terviklikkust ja andmed säilivad., Nowadays most of documents are held in digital form. Often document repositories or databases are used to store the info. The info is getting bigger in size and needs to be transferred to partner parties faster. The documents can contain delicate info that not all the actors on the partner side should see and edit. This leads to the need of restricting the actions that a user can do with the document and see in the document. In this work we research possibility to integrate existing technologies to dynamically define forms and their security. For the solution we will introduce a dynamic way to define security on XML documents. As the info transferred might be high in integrity and confidentiality, we need to keep in mind that despite restricting and giving permissions to user we must also always keep the integrity of the document. In order to fill these needs we will introduce a document structure based Role Based Access Control on each of the document’s info element together with a merging strategy to keep document’s integrity. We will validate the approach with a case study following a set of business scenarios: check whether our solution can capture all permissions, roles and subjects from the model and whether the document content stays complete when the document is manipulated.

Nii akadeemilised kui tööstusvaldkonnad vajavad pidevalt efektiivseid ja töökindlaid meetodeid erinevate ainete analüüsimiseks kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC) abil. Selleks, et olla kindlad, et need meetodid on sobivad selle jaoks, milleks nad on kavandatud ning oleksid nii töökindlad ja laialt kasutatavad kui võimalik, tuleb need meetodid valideerida sobivate valideerimisjuhendite abil. Valideerimisprotsess on tihti aja- ning töömahukas, mis hõlmab endas mitmeid samme: mahuka, kuid sageli üldise valideerimisjuhendi lugemine, parajasti asjakohast valideerimisjuhendi osade kindlaks tegemine, kindlate karakteristikute mõõtmine, kindlate statistiliste arvutuste tegemine kogutud andmete baasil ja viimaks valideerimisraporti koostamine. Kuna seda tööd tehakse käsitsi, siis kulutab see palju väärtuslikku aega ning raha, mida võiks kasutada tegelike analüütiliste protseduuride parendamiseks. Selleks, et eeltoodud olukorda leevendada, loodi käesoleva magistritöö käigus tarkvaralise tööriista töötav prototüüp, mis aitab kasutajatel analüütilise protseduuri valideerimiseks kuluvat aega ning töövaeva kokku hoida. Prototüüp teostab ühe kindla valideerimisjuhendi (The International Conference of Harmonization Harmonized Tripartite Guideline) ja lubab kasutajatel luua valideerimiskirjeid, sisestada kindlate karakteristikute jaoks vajalikke andmeid, sooritada sisestatud andmetega statistilisi arvutusi ja luua eelnevalt sisestatud andmete ja arvutuste baasil lõpparuande. Tööriist on loodud laiendamisvõimalusi silmas pidades. Täpsemalt saab täiendavate konfiguratsioonifailide abil lisada uusi valideerimisjuhendeid ning samuti saab aruande genereerimiseks vajalikke komponente juurde lisada, et muuta tööriist uute nõudmiste jaoks sobivaks. Laiendamisvõimalused on suuresti saavutatud, kasutades ära ideid dünaamiliste vormide genereerimiste mudelitest, mis lubavad väljade nähtavuse ja vormi täitmistingimuste defineerimist nii iga üksiku välja kui väljade grupi jaoks. Kuna käesoleva magistritöö käigus loodud tarkvaralise tööriista järele on olemas reaalne vajadus, siis arendatakse seda edasi, lisades uusi valideerimisjuhendeid, implementeerides uut funktsionaalsust ning parendatakse üldist tarkvara kasutatavust., There is a steady demand, both from academia and industry, for efficient and reliable procedures to analyze various substances by means of High-Performance Liquid Chro- matography (HPLC) equipment. To make sure these procedures are fit for the purpose they were designed for and also as reliable and widely usable as possible, they have to be validated against relevant validation guidelines. This validation process can be time consuming and tedious work, which contains many steps including reading lengthy and often general guidelines, deciding which parts of the guideline are relevant, measuring certain characteristics, performing certain statistical calculations on the gathered data and finally generating a validation report. As this work is done manually, it wastes a lot of valuable time and money which could be spent on improving the actual analytical procedure. To alleviate the current situation a working prototype of a software tool was created during this Master’s thesis which allows end-users to reduce time and effort needed for analytical procedure validation. The prototype implements one specific valida- tion guideline (The International Conference of Harmonization Harmonized Tripartite Guideline), and allows users to create validations, enter correct values for the specific characteristics, perform statistical calculations on the entered data and generate report based on the previously entered data and calculations. The tool has been designed with extensibility in mind. Specifically, additional guidelines can be added via configura- tion files while additional input validation and report generation components can be plugged into the tool in order to cope with additional requirements. Extensibility is to large extent achieved by borrowing ideas from dynamic forms specification models, which allow field visibility and form completion conditions to be defined by at the level of individual fields or groups of fields. As there is an actual need for the software tool that was created during this thesis, it will be developed further by adding new validation guidelines, implementing additional functionality and improving the overall usability of the software.

Antud töös on käsitletud videojuhiste integreerimist õppetöösse. Vaatluse all on erinevad videojuhiste kasutuselevõtu aspektid: tehniline keerukus, ajakulu ja üliõpilaste hinnang videote kasutamisest/kasutusmugavusest. Uuritud on varasemaid teadustöid samal teemal, et saada ülevaade, mida on mujal maailmas tehtud ning mis tulemusteni jõuti. Ühtlasi on käesoleva töö raames koostatud 15 videojuhist kahe kursuse jaoks ning küsitletud tudengeid, selgitamaks nende hinnanguid ja arvamusi videojuhiste kasutamise kohta õppetöös. Lisaks annab videote valmistamine ettekujutuse videomaterjalide koostamise ajamahust ja keerukusest. Ühel videote koostamise juhul on võrreldud kahe sama sisuga, kuid erinevate vahenditega valmistatud video kvaliteeti ning kvaliteedi mõju tudengite hinnangule videotest arusaamisel. Saadud tulemused on pigem esialgsed ja sobivad kasutamiseks alusena edasiste uuringute läbiviimisele., Technological advances and widespread use of the internet in Estonia among young people and students have produced a basis to investigate the possibilities of new teaching methods more thoroughly. Recording lectures and using them as a teaching method is quite common throughout the Institute of Computer Science in University of Tartu. Meanwhile video tutorials are relatively new and unknown practice in the University. The main objective of current thesis was to find out what video tutorials are and how to integrate them with existing programming courses. The first part of this thesis investigates the common practices of creating screencasts, to give an overview of the procedures and aspects that need to be considered, when producing video tutorials. This analysis can be used as a guideline for lecturers on how to make screencasts. The author reviews other research papers in order to evaluate the efficiency of using video as a means for teaching. Principally most of the studies concluded that using screencasts as learning materials had a positive impact on student grades, which could be an incentive for lecturers to use videos as teaching tools. In the practical portion of this paper 15 video tutorials were composed for Introduction to Programming and Introductory to Programming II courses. Students were asked to respond to questionnaires that assessed the advantages and user satisfaction of using screencasts as study material. Also comparison of two video tutorials, with same content but with different quality, was conducted for establishing whether or not video quality influences the comprehension of presented subject. Results showed that video characteristics do not affect substantially the understanding of a given topic, though these are only initial results and a more thorough research should be carried out.

Veebimaastikul suurt populaarsust kogunud tavatarbijatele suunatud vidinapõhised veebi-rakendused on loonud soodsa pinnase üldotstarbeliste mashup’ite loomise raamistike ning tööriistade tekkeks. Need tööriistad on eelkõige suunatud tava-Interneti kasutajatele, et luua lihtsaid mashup-tüüpi rakendusi. Samal ajal oleks vidinapõhistest veebirakendustest kasu ka ärirakendustena. Peamiseks takistuseks ärirakenduste loomisel veebipõhiste raken-dustena on keerulisest äriloogikast tulenevad keerukad nõuded ning protsessid. Antud magistritöö uurib, kuidas teostada veebividinatel põhinevate mashup-tüüpi ärirakenduste arendamist nii, et säiluks mashup’ite loomisega seotud peamised eelised, lihtsus ja kiirus. Käesolev magistritöö pakub välja laienduse olemasolevale mashup-tüüpi raamistikule, et toetada mashup’i dekompositsiooni rollipõhisteks vaadeteks. Selleks jagatakse mashup väiksemateks vidinate komplektideks, tagades igale kasutajarollile komplekt just temale vajaminevatest vidinatest. Kuigi igal kasutajarollil võib olla erinev vaade kogu ärirakendusest, tagab käesolevas magistritöös pakutud lahendus suhtluse nende erinevate vaadete vahel. See on vajalik tagamaks mashup’i eksemplari ühtsust kõikide mashup’i vaadete vahel, olenemata sellest, millistest vidinatest antud kasutaja vaade koosneb. Lisaks pakub käesolev magistritöö välja lahenduse toetamaks mitut eksemplari samast vidinapõhisest ärirakendusest ning toetamaks ärirakenduse oleku salvestamist ning taastamist. Kuna ärirakendused on suunatud lahendamaks kasutajate igapäevaseid ülesandeid, on vajalik, et kasutaja saaks valida olemasolevate mashup’i eksemplaride hulgast või alustada uut eksemplari. Lisaks on vajalik, et kasutaja saaks igal ajahetkel rakenduse kasutamise lõpetada selliselt, et hiljem rakenduse kasutamist jätkates oleks tagatud sama rakenduse olek, millest kasutamine katkestati. Väljapakutud lahenduse toimimist testitakse näidisrakendusega, mis realiseerib krediidihalduse protsessi., Recent hype on consumer web mashups has resulted in many general-purpose mashup frameworks and tools. These tools aim at simplifying the creation of mashups targeted to mainstream Internet users. At the same time, mashups are also used for solving specific business-related tasks. Such mashups are called enterprise mashups and more sophisticated frameworks and tools have been developed to support their creation. However, similarly to traditional web application development tools, the complexity of these frameworks is hindering the main benefits associated with mashup development – agility and simplicity. This thesis aims at extending a general-purpose mashup framework to support develop-ment of enterprise mashups while still preserving the simplicity and agility of develop-ment. More specifically, this thesis describes a solution for role-based decomposition of mashups for multi-instance executions with state sharing, preservation and restoration. In this thesis, a general-purpose mashup framework is extended with the concept of roles to support multi-user interaction and decomposing complex enterprise mashups with rich interactions into role-based views. In the context of this thesis, a view is defined as a subset of widgets a mashup is made of. Hence, through views an effective mechanism is provided for decomposing enterprise mashups to mashups as simple as general-purpose mashups. Additionally, this thesis proposes a generic solution for multi-instance mashup executions. In this thesis, each workflow instance is associated with an instance of a mashup. Since situational applications target at solving users day-to-day tasks, it is necessary to support multiple instances of a mashup. Furthermore, support for multiple mashup instances leverages users’ ability to participate in multiple workflow instances and to initialize new ones. Such mashup instances are in this thesis also referred to as mashup sessions. Finally, a solution is proposed for supporting mashup state sharing, preservation and restoration. Sharing states with other users is the key mechanism for facilitating interaction and collaboration between multiple users. State preservation and restoration are needed to allow a user to stop using the mashup and to resume to the same state at a later time. The proposed solution is also validated through a proof of concept application.

Tulenevalt veebitehnoloogia kiirest arengust ja standardite rakendamise aeglusest, on tulemuseks probleemid veebilehtede ühilduvuses. Veebiarendajad peavad igapäevaselt tegelema ühilduvusprobleemiga, mis seisneb veebilehtede erinevas renderdamises üle laia valiku erinevate veebilehitsejate ja operatsioonisüsteemide. Kuigi standarditele vastav veebileht tagab suurema veakindluse, siis on praktikas renderdusvead siiski väga sagedased ja vahelduvad vähetähtsatest kuni kriitiliste vigadeni, nagu näiteks mõne nupu puudumine veebilehel, mis on renderdatud konkreetse veebilehitseja ja operatsioonisüsteemi konfiguratsiooni koosluses. Tuvastamaks renderdamisest tulenevaid ühilduvusvigu peavad arendajad visuaalselt kontrollima veebilehtede korrektsust üle valiku veebilehitseja ja operatsioonisüsteemi kombinatsioonide. Selline testimisviis on aeganõudev ja vigaderohke. Olemasolevad automaatsed testimislahendused kiirendavad testimise protsessi. Nendes lahendustes renderdatakse esmalt veebileht mitmel konfiguratsioonil, misjärel teostatakse kas dokumendiobjektide mudelil (DOM) või pilditöötlusel põhinev analüüs, tuvastamaks potentsiaalseid vigu. Hetkel olemasolevate lahenduste puuduseks on ülitundlikkus. Selle tulemuseks on suur hulk vale-positiivseid tulemusi. Isegi väikseimad erinevused klassifitseeritakse vigadeks. Vale-positiivsete tulemuste vähendamine on raskendatud, tulenevalt sellest, et vea kriteerium ei ole alati jäigalt objektiivne. Antud magistritöö pakub välja masinõppel põhinevad lahendused, parandamaks veebilehitsejate ühilduvustestide tulemusi, kas pilditöötluse (Browserbite) või DOM analüüsil (Mogotest) põhineva lahenduse näitel. Klassifikaatorite treenimiseks ja testimiseks valiti üle 140 veebilehe, mis renderdati 10 või 14 konfiguratioonil. Klassifitseerimisel kasutati kahte erinevat algoritmi: klassifikatsioonipuud ja tehisnärvivõrke. Ulatuslikud eksperimentaalsed katsed näitasid, et tehisnärvivõrgul põhinev klassifikaator on täpsete omadustega, nii pilditöötlusel kui ka DOM analüüsil põhinevate tulemuste klassifitseerimisel. Lisaks antakse töös ülevaade pilditöötluse ja DOM analüüsi meetodite kombineerimisest veebilehitsejate ühilduvuse testimisel., Due to the rapid evolution of Web technologies and the failure of Web standards to uniformize every single technology evolution, Web developers are faced with the challenge of ensuring that their applications are correctly rendered across a broad range of browsers and platforms. While abidance to Web standards may reduce the chances of Web documents being inconsistently rendered across multiple browsers, in practice cross-browser compatibility issues are recurrent and range from minor layout bugs to critical functional failures such as a button being invisible in a given browser-platform combination. To detect cross-browser incompatibilities, developers often resort to visually checking that each document produced by their application is consistently rendered across all relevant browser-platform combinations. This manual testing approach is time consuming and error-prone. Existing cross-browser compatibility testing tools speed up this process by automating the rendering of a Web document in multiple browsers and platforms, and applying either image analysis or Document Object Model (DOM) analysis to highlight potential cross-browser incompatibilities. However, existing tools in this space suffer from over-sensitivity, meaning that they produce a large number of false positives as they tend to classify even insignificant differences as potential incompatibilities. Reducing the number of false positives produced by cross-browser compatibility testing tools is challenging, since defining criteria for classifying a difference as an incompatibility is to some extent subjective. This Master's thesis presents a machine learning approach to improve the accuracy of two techniques for cross-browser compatibility testing – one based on image analysis (Browserbite) and one based on DOM analysis (Mogotest). To this end, we selected over 140 Web pages, each rendered in 10 to 14 browser-system combinations and built statistical classifiers to differentiate between true incompatibilities and false alarms. Two classification algorithms were used, namely classification trees and neural networks. An extensive experimental evaluation shows that neural networks produce highly accurate classifiers, both when post-processing the outputs of the image-based and the DOM-based technique. An attempt to combine image and DOM-based analysis is also reported.

Kaasaegsed infosüsteemide arendamise metoodikad hõlmavad erinevaid tehnilisi äriprotsesside modelleerimise meetmeid. Äriprotsesside modelleerimiseks kasutatav keel (BPMN) on tänapäeval muutunud üheks standartseks meetmeks, mis edukalt rakendatakse infosüsteemide loomisel ning edasi arendamisel selleks, et ettevõtete äriprotsesse kirjeldada ja modelleerida.Vaatamata sellele, et BPMN on hea töörist, mille abil on võimalik ettevõtte äriprotsesse mõistma ja esitama, see ei võimalda äriprotsesside modelleerimisel adresseerida süsteemi turvalisuse aspekte. Autor leiab, et see on BPMN nõrk külg, selle pärast, et turvalise infosüsteemi arendamiseks on oluline nii äriprotsesse kui ka süsteemi turvalisust vaadeldada tervikuna. Käesolevas magistritöös autor töötab välja BPMN 2.0 keele jaoks uusi elemente, mis edaspidi peavad võimaldama adresseerima turvalisuse temaatika süsteemi modelleerimisel. Autori pakutud lahendus põhineb BPMN modelleerimiskeele seostamisel turvalisuse riski juhendamise metoodikaga (ISSRM). Antud magistritöös rakendatakse struktureeritud lähenemine BPMN peamiste aspektide analüüsimisel ja turvalisuse riskide juhtimiseks uute elementide väljatöötamisel, selleks ühildades BPMN ning ISSRM-i kontsepte. Magistritöös on demonstreeritud väljatöötatud lisaelementide kasutus, selgitatud kuidas antud elementidega laiendatud BPMN võimaldab väljendada ettevõtte varasid (assets), nendega seotuid riske (risks) ja riskide käsitlust (risk treatment). See on analüüsitud internetkaupluse varade konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse näitel. Autor on veendunud, et BPMN laienemine turvalisuse kontseptide osas ja antud töö raames tehtud konkreetsed ettepanekud aitavad infosüsteemide analüütikutele mõistma kuidas süsteemi turvalisust arendada nii, et läbi äriprotsessi tuvastatud olulisemate ettevõtte varade turvalisus oleks infosüsteemis käsitletud ning tagatud. Autori poolt antud käsitlus on vaadeldud ka laiemas mõttes, nimelt, BPMN keelele pakutud laienemisega avaneb perspektiiv äriprotsesside ja turvalisuse mudeleite koosvõimele ning BPMN-i teiste modelleerimise metoodikatega, nagu ISSRM või Secure Tropos, integreerimisele., Modern Information System (IS) development supports different techniques for business process modelling. Recently Business Process Model and Notation (BPMN) has become a standard that allows modelers to visualize organizational business processes. However, despite the fact that BPMN is a good approach to introduce and understand business processes, there is no opportunity to address security concerns while analysing the business needs. This is a problem, since both business processes and security concerns should be understood in parallel to support a development of the secure systems. In current thesis we introduce the extensions for BPMN 2.0 regarding security aspects. The following proposal is based on alignment of the modelling notation with IS security risk management (ISSRM).We apply a structured approach to understand major aspects of BPMN and propose extensions for security risk management based on the BPMN alignment to the ISSRM concepts. We demonstrate the use of extensions, illustrating how the extended BPMN could express assets, risks and risk treatment on few running examples related to the Internet store assets’ confidentiality, integrity and availability. We believe that our proposal would allow system analysts to understand how to develop security requirements to secure important assets defined through business processes. We also attempt to observe the following approach in the broader sense and we open a possibility for the business and security model interoperability and the model transformation between BPMN and another modelling approach also aligned to ISSRM, Secure Tropos.

Aju-arvuti liides (AAL) on süsteem, mis võimaldab infovahetust inimese aju ja arvuti vahel. Kasutades erinevaid neuropildistuste tehnikaid aju aktiivsust salvestatakse ja saadetakse arvutisse, kus signaal töödeldakse masinõpe meetoditega. AALi põhieesmärk on anda inimesele võimalust juhtida välisseadet kasutades mõttejõudu. Inimese mõtteseisundite eristame on raske ülesanne, mis ei ole lahendatav ainult masinõpe kasutamisega. Vastuvõetav klassifitseerimise täpsuse tase on saavutatav pärast pikajalist õpetamise protsessi, mille jooksul inimene õpib kuidas ta peab tekitama sobivad mõtteseisundid, ning arvuti loob mudeli, mis oskab neid eristada. Käesolevas töös me esitame uut lähenemist AAL süsteemi õpetamise protsessi jaoks. See põhineb inimese ja arvuti koostoimimise ideel, mille jooksul mõlemad osapooled adapteerivad oma käitumist vastavalt sellele, millist tagasisided nad saavad suhtlemise ajal. Pakutud viisi vastandiks on võetud traditsiooniline lähenemine, kus katseisik ei saa tagasisidet õppeprotsessi edukusest selle käigus. Teine uudsus traditsioonilise meetodiga võrreldes on juhendamata õppealgoritmi kasutamine (iseorganiseeriv kaart, SOM) meie süsteemi tuumana. Algne iseorganiseeruva kaardi algoritm on täiendatud niimoodi, et ta esindab tõenäosusliku ennustamise mudelit, mis oskab klassifitseerida aju signaali, anda tagasisidet katseisikule ning vajadusel kohandada mudelit reaalajas. Tuginedes läbiviidud eksperimentide tulemustel e järeldame, et interaktiivne lähenemine süsteemi õpetamiseks omab hulk eelisi traditsioonilise meetodiga võrreldes., A Brain-Computer Interface is a system which allows communication between a human and a computer. Using various neuroimaging techniques the brain activity is recorded and transmitted to the computer, where the signal is analyzed with the help of machine learning methods. The ultimate goal of BCI is to empower the human with the ability to control the external device with the power of thought. However, distinguishing mental states of a human is a challenging task and standard machine learning alone is not enough to solve the problem. Acceptable level of performance can be achieved after a long training process, during which the human learns how to produce suitable mental states and the machine creates a model, which is able to classify the signal. In this thesis we proposed a conceptually new approach to the process of training a BCI system. It relies on the idea of the interaction between the test subject and the machine and the ability of those two agents to adapt their behavior accordingly to the information they receive during the learning process. The approach is proposed as a counterpart to the traditional BCI training, where the test subject does not receive any feedback. Another novelty in comparison to the traditional approach is using an unsupervised learning algorithm (SOM) as the core of the learning system. The original concept of self-organizing maps is amended to represent a probabilistic predictive model, which can be used to classify the brain signal, provide feedback and adapt the model in real time. Based on the results of the conducted experiments we conclude that adaptive learning process has the multiple major advantages over the traditional one.

Testimine on tarkvaraarenduse elutsükli oluline osa, mille eesmärgiks on hinnata tarkvaratoote kvaliteeti. Kuna tarkvara roll meie igapäevaelus üha kasvab, tõusevad ka nõuded selle kvaliteedile. Sellega seonduvalt on tõstatatud küsimus olemasolevate testimisprotsesside ja –tehnikate küpsuse üle ning on sagenenud soov neid parendada. Paraku ei ole sobiva parendusmeetodi valimine lihtne. Tarkvaraarenduse valdkonnas on esile kerkinud mitmeid testimisprotsesside parendusmudeleid, kuid nende kasutusjuhised on tihti ebapiisavad. Samuti ei ole piisavalt juhiseid sobivaima mudeli valimiseks. Käesolevas töös kirjeldatakse olemasolevate testimisprotsesside parendusmudelite seas läbi viidud uurimust, mille tulemusena valiti potentisaalselt parim mudel Playtech Estonia Casino üksuse seisukohast lähtuvalt. Hindamaks väljavalitud mudeli Test Maturity Model integration (TMMi) sobivust, viidi Casino üksuses läbi testimisprotsesside hindamisel ja parendamisel põhinev praktiline uurimus. Hindamisprotsessi raames viidi läbi küsimustikul põhinev olukorra kaardistamine ning vestlused töötajatega, eesmärgiga saada ülevaade üksuse testimisprotsesside küpsusest. Kaardistuse tulemusena identifitseeriti üksuse nõrgemad protsessialad ning tehti ettepanekud nende parendamiseks. Töö käigus antakse ülevaade TMMi mudeli küpsusastmete struktuurist ning neis sisalduvatest protsessialadest. Samuti antakse soovitusi kuidas arvestada mudelis kirjeldatud parimaid tavasid ettevõtte parendusprotsessis. Läbiviidud praktilise uurimuse tulemusena tõdeme, et testimisprotsesside parendamise olulisim aspekt on mõista parendamise põhjusi ja eesmärke, võttes arvesse ettevõtte vajadusi. Parima mudeli valimise peamiseks eelduseks on parendusprotsessi ettevõttepoolsete nõuete määratlemine. Läbiviidud praktilise uurimuse käigus kogetu põhjal antakse hinnang TMMi kasutamisele ja sobivusele, tuues välja kahtlused antud mudeli sobivusele väledaid arendusmeetodeid kasutavates ettevõtetes. Lisaks kirjeldatakse võimalusi TMMi mudeli parendamiseks. Kokkuvõte soovitatud parendustest on edastatud ka mudelit väljastavale organisatsioonile TMMi Foundation, mis panustab uurimisaluse mudeli edasisse arengusse., Testing is an essential part of the software development lifecycle for gaining trust in the quality of the delivered product. Concerns have been raised over the maturity of existing test processes and techniques, and the desire to improve has been acknowledged. Unfortunately, the decisions on how the improvement should be carried out are not straightforward. This poses a variety of problems because even though there are test process improvement models available on the market, the guidelines on how to use them are unsatisfactory. Furthermore, insufficient information is available on how to choose the best model. The current paper describes the literature study conducted on existing test process improvement models. As a result of this research, the potentially best model was chosen from the perspective of Playtech Estonia’s Casino unit. To evaluate the choice, we conducted a single-object case study of test process assessment and improvement process based on the selected Test Maturity Model integration (TMMi) in the Casino unit. As part of the assessment process, a survey was carried out and staff interviews were performed to obtain an understanding of test process maturity. Based on the outcome, improvements were proposed to Casino unit’s testing activities. We provide an overview of the test process maturity concept of the framework and suggest how the described best practices could be considered in the organisation’s improvement process. As a result of the assessment and improvement case study, we show the importance of understanding the reasons and objectives for test process improvement in consideration with the needs of the organisation. Identifying the best model is primarily dependent on defining organisation-side requirements for an improvement framework. An evaluation on the performance and suitability of TMMi in a software development organisation is presented based on the case study experience, raising also the concerns of its applicability in agile environments. Improvement possibilities for TMMi are described, which have been also forwarded to the model publisher TMMi Foundation, and contribute to the potential enhancement of the framework.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on erineva kriitilisusega rakenduste disainiprotsessi toetamine kiipvõrkudel põhinevate kiipsüsteemide süsteemitaseme disainivoos. Kiipvõrkudel põhinevad süsteemid on üks võimalikest platvormidest järgmise generatsiooni küber-füüsikalistes süsteemides. Samal ajal on suureneb vajadus erineva kriitilisusega rakenduste käitamiseks sellistes süsteemides. Seetõttu on vajalik süsteemitaseme töövahendite arendamine, et need toetaksid ka erineva kriitilisusega rakendusi. Käesolevas töös on laiendatud olemasolevat süsteemitaseme töökeskkonda, lisades sellele arendusvahendid erineva kriitilisusega arvestamiseks. Eesmärgiks on luua modelleerimis- mitte simuleerimiskeskkond, et tagada disainiprotsessi kiirus. Samal ajal on tagatud loodavate planeeringute täpsus, mis võimaldab nende kasutamist simulaatorites. Käesolev magistritöö laiendab olemasolevat süsteemitaseme töökeskkonda. Peamiseks eesmärgiks on ressursside kasutamise optimeerimine, mis tekib rangete reaalajasüsteemide puhul. Samal ajal on eesmärgiks usaldusväärsuse ja süsteemi käitumise ennustatavuse säilitamine, et tagada kriitiliste komponentide ajaliselt korrektne käitumine. Loodud mudel võimaldab erineva kriitilisuse arvutamist nii ülesannetes kui ka kommunikatsioonis. Samuti on loodavad planeeringud võimelised tolereerima teatud arvu vigu nii ülesannetes kui ka kommunikatsioonis. Erineva kriitilisusega ülesandeid ja kommunikatsiooni käsitletakse erinevalt. Kui kriitiliste ülesannete puhul on alati eelduseks maksimaalne võimalik täitmisaeg, siis mitte-kriitiliste ülesannete puhul arvestatakse keskmist täitmisaega. Tulemused on tõestatud erinevate eksperimentidega ning nende põhjal võib väita, et erineva kriitilisuse arvestamine aitab märgatavalt tõsta süsteemide efektiivsust ja suurendada süsteemi koormatust, samas säilitades ajalise korrektsuse., The goal of this thesis is to bring support of mixed-critical applications to system-level design flow of dependable Network-on-chip-based (NoC-based) multiprocessor systems. NoC-based multiprocessor technology is emerging as the next-generation platform for cyber-physical-systems. At the same time, there is a motivation to adopt mixed-critical applications in such systems. Therefore, there is a need for a suitable system-level design (SLD) framework which also supports development of mixed-critical systems. We choose a recent SLD framework for NoC-based systems and enhance it to support mixed-critical applications. This framework performs modeling rather than simulation which makes it much faster than a NoC simulator. At the same time it generates cycle accurate schedules to be verified against the simulators. However, this SLD framework does not support mixed-critical applications. We develop our mixed-critical solution on top of this SLD framework. We intend to deal with the problem of resource under-utilization which is associated with mixed-criticality and affects system performance. At the same time we need to maintain dependability and predictability of the critical parts of the application. In our solution, we develop an application model which supports mixed-criticality for both tasks and messages. Furthermore, we develop a mixed-critical fault-tolerance for computation and communication scheduling of our SLD framework. Our mixed-critical approach identifies tasks and messages of different criticality. In order to tackle the problem of under-utilization, the fault-tolerance in our approach is worst-case scenario for critical parts whereas it is average-case scenario for non-critical parts and it considers both design-time estimation and run-time condition in terms of fault occurrence. We have run several experiments on various applications and with different design settings in order to evaluate our solution. With the solution developed in this thesis, we have successfully enhanced our SLD flow to handle and schedule dependable mixed-critical applications. We have addressed the resource under-utilization problem and achieved performance improvements in the generated schedules.