1. Piimatootmise süsiniku jalajälje hindamine AS Krootuse Agro näitel
- Author
-
Kuusalu, Helen, Ariva, Jelena, and Ints, Merike
- Subjects
kasvuhoonegaasid ,Cool Farm Tool ,piimatootmine ,magistritööd ,põllumajandus ,loomakasvatus - Abstract
Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekaval Seoses Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on hakatud ühe enam tähelepanu pöörama keskkonnaküsimustele ning süsiniku jalajälje hindamisele. Kui siiani hinnati ja raporteeriti süsiniku jalajälge vaid riiklikul tasandil, siis peale CSRD direktiivi rakendus süsiniku jalajälje hindamine ka organisatsiooni ja toote tasandil. Magistritöö eesmärk on arvutada põllumajandusettevõtte piimatootmise süsiniku jalajälg veebikalkulaatoriga Cool Farm Tool ettevõtte Aktsiaselts Krootuse Agro näitel. Töös tuginetakse taime- ja loomakasvatusjuhi koostöös kogutud andmetele. Tegemist on juhtumiuuringuga ühe põllumajandustootja organisatsiooni näitel. AS Krootuse Agro 2022. aasta süsiniku jalajälg oli 8 175,09 t CO2e ning 1 kg rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta 1,30 kg CO2e. Peamised piimatootmise kasvuhoonegaaside heitkogused soolesisese fermentatsioonist (48%), sööda tootmisest (38%) ning sõnnikukäitlusest (12%). Magistritöös kaardistati ära, millised on peamised KHG heidete tekkekohad kasvuhoonegaasid piimatootmises. Edaspidistes uurimistöödes võiks keskenduda sellele, kuidas ettevõte saaks täiendada oma kuluarvestussüsteemi, et koguda ja analüüsida süsiniku jalajälge puudutavaid andmeid, ning kuidas seda teavet kasutada jätkusuutlikumaks piimatootmiseks. With the European Union's goal of achieving ecological neutrality by 2050, there is a growing focus on environmental issues and carbon footprint assessment. While carbon footprints were previously only assessed and reported at national level, the CSRD Directive introduced carbon footprint assessment at organizational and product level. The aim of this master thesis is to calculate the carbon footprint of dairy production on a farm using the Cool Farm Tool online calculator, using the example of Krootuse Agro. The work is based on data collected in collaboration with the plant and livestock manager. It is a case study of a farmer organisation. The carbon footprint of AS Krootuse Agro in 2022 was 8 175,09 t CO2e and 1,30 kg CO2e per 1 kg fat and protein corrected milk. The main GHG emissions from dairy production are from in-salt fermentation (48%), feed production (38%) and manure management (12%). The master thesis mapped out which are the main sources of GHG emissions in dairy production. Future research could focus on how a company could improve its cost accounting system to collect and analyse data on its carbon footprint and how this information could be used to ensure more sustainable dairy production.
- Published
- 2023