Search

Juured on põllukultuuride puhul väheuuritud teema. Kuigi on olemas üksikuid näiteid aretusprogrammidest, kus on üritatud juuri aretada, pole need laialdasse kasutusse jõudnud. Ka professionaalsed taimearetajad teavad teraviljade juurtetoodangu kohta väga vähe, kuigi juured moodustavad märkimisväärse osa taime biomassist ning oma funktsioonilt on asendamatud. On uurimusi (hõlmab ka põllumajanduslikult olulisi taimeliike), mis on näidanud, et osade liikide puhul paneb naabertaimede tajumine taimi rohkem ressursse juurtesse suunama, mis omakorda viib väiksema seemnetoodanguni, st rohkem juuri tootnud taimed annavad väiksemat seemnesaaki. Kas see ka põllumajanduslikult oluliste teraviljade, odra ja kaera puhul kehtib, seda uuribki see bakalaureusetöö.

Tänapäeva põllumajandus seisab silmitsi katsumusega, kus saagikust on tarvis tõsta olemasolevate ressurssidega. Üheks võimaluseks oleks aretada välja taimed, kes üksteisega konkureerimise asemel teeksid hoopis koostööd. Looduses esineb taimedel seda hõimuvalikuna, mis tähendab sugulaste aitamist. Hõimuvaliku alternatiiviks on grupivalik –valik, kus järgmise põlvkonna aluseks saab eelmises edukaim olnud grupp. Kuigi looduslikult seda dokumenteeritud ei ole, on selle võimalikkust näidatud kunstlikes tingimustes, mistõttu on pakutud, et see peakski olema sordiaretuse aluseks. Kuna grupivalikut seemnetoodangu suurendamiseks pole varasemalt katseliselt proovitud, on meie töörühmas plaanitud sellesisuline katse läbi viia. Antud töös on kirjeldatud grupivaliku eksperimendi pilootkatset Arabidopsis thaliana näitel, mis paljastas sama liigi ökotüüpide vahel väga varieeruvaid käitumisviise, mis üht- või teistpidi on kõik aktuaalsed ka põllumajanduse kontekstis.