Search

Ofatumumab; Multiple sclerosis; Pharmacokinetics Ofatumumab; Esclerosis múltiple; Farmacocinética Ofatumumab; Esclerosi múltiple; Farmacocinètica Background: Ofatumumab, the first fully human anti-CD20 monoclonal antibody, is approved in several countries for relapsing multiple sclerosis (RMS). Objective: To demonstrate the bioequivalence of ofatumumab administered by an autoinjector versus a pre-filled syringe (PFS) and to explore the effect of ofatumumab on B-cell depletion. Methods: APLIOS (NCT03560739) is a 12-week, open-label, parallel-group, phase-2 study in patients with RMS receiving subcutaneous ofatumumab 20 mg every 4 weeks (q4w) (from Week 4, after initial doses on Days 1, 7, and 14). Patients were randomized 10:10:1:1 to autoinjector or PFS in the abdomen, or autoinjector or PFS in the thigh, respectively. Bioequivalence was determined by area under the curve (AUCτ) and maximum plasma concentration (Cmax) for Weeks 8–12. B-cell depletion and safety/tolerability were assessed. Results: A total of 256 patients contributed to the bioequivalence analyses (autoinjector-abdomen, n = 128; PFS-abdomen, n = 128). Abdominal ofatumumab pharmacokinetic exposure was bioequivalent for autoinjector and PFS (geometric mean AUCτ, 487.7 vs 474.1 h × µg/mL (ratio 1.03); Cmax, 1.409 vs 1.409 µg/mL (ratio 1.00)). B-cell counts (median cells/µL) depleted rapidly in all groups from 214.0 (baseline) to 2.0 (Day 14). Ofatumumab was well tolerated. Conclusion: Ofatumumab 20 mg q4w self-administered subcutaneously via autoinjector is bioequivalent to PFS administration and provides rapid B-cell depletion. The author(s) disclosed receipt of the following financial support for the research, authorship, and/or publication of this article: the APLIOS trial was funded by Novartis Pharmaceuticals. Novartis Pharmaceuticals supported the development of this manuscript, provided data analyses according to the direction of the authors, and paid for medical writing support.

Supplemental material, sj-docx-1-msj-10.1177_13524585211044479 for Rapid and sustained B-cell depletion with subcutaneous ofatumumab in relapsing multiple sclerosis: APLIOS, a randomized phase-2 study by Amit Bar-Or, Heinz Wiendl, Xavier Montalban, Enrique Alvarez, Maria Davydovskaya, Silvia R Delgado, Evgeniy P Evdoshenko, Natasa Giedraitiene, Katrin Gross-Paju, Sulev Haldre, Craig E Herrman, Guillermo Izquierdo, Guntis Karelis, Fritz Leutmezer, Miroslav Mares, Jose E Meca-Lallana, Dalia Mickeviciene, Jacqueline Nicholas, Derrick S Robertson, Denis V Sazonov, Kenneth Sharlin, Bharathy Sundaram, Natalia Totolyan, Marta Vachova, Martin Valis, Morten Bagger, Dieter A Häring, Inga Ludwig, Roman Willi, Martin Zalesak, Wendy Su, Martin Merschhemke and Edward J Fox in Multiple Sclerosis Journal

Objective: To assess the efficacy, safety, and tolerability of eslicarbazepine acetate (ESL) monotherapy during long-term treatment. Methods: An open-label extension (OLE) study was conducted in adults completing a phase 3, randomized, double-blind, noninferiority trial, during which they had received monotherapy with either once-daily ESL or twice-daily controlled-release carbamazepine (CBZ-CR) for newly diagnosed focal epilepsy. In the OLE study, all patients received ESL (800-1600 mg/d) for 2 years. Primary efficacy outcome was retention time (from baseline of the OLE study). Secondary efficacy assessments included seizure freedom rate (no seizures during the OLE study) and responder rate (≥50% seizure frequency reduction from baseline of double-blind trial). Safety assessments included evaluation of treatment-emergent adverse events (TEAEs). Results: Of 206 randomized patients, 96 who received ESL in the double-blind trial (ESL/ESL) and 88 who received CBZ-CR in the double-blind trial (CBZ-CR/ESL) were treated with ESL monotherapy (89.3% overall). Treatment retention time was similar between groups, with low probability of ESL withdrawal overall (80% in both groups throughout the study. Incidence of serious TEAEs was similar between groups (7.3% vs 5.7%; 0% vs 1.1% possibly related), as were the incidences of TEAEs considered at least possibly related to treatment (17.7% vs 18.2%) and TEAEs leading to discontinuation (3.1% vs 4.5%). The types of TEAEs were generally consistent with the known safety profile of ESL. Significance: ESL monotherapy was efficacious and generally well tolerated over the long term, including in patients who transitioned from CBZ-CR monotherapy. No new safety concerns emerged. info:eu-repo/semantics/publishedVersion

Eesti Arst 2018; 97(8):441, Eesti Arst, 2018: September

Creutzfeldt-Jakob disease is a rare, rapidly progressive spongiform encephalopathy in humans. EEG plays an important role in diagnosing this disease. In some patients, epileptic activity and encephalopathy from various aetiologies may share morphological features on EEG. This similarity could create difficulties in EEG interpretation, especially if the patient presents with disturbed consciousness. In this case report, a 74-year-old female with Creutzfeldt-Jakob disease presented initially with rapidly progressive impairment of consciousness and focal epileptiform activity on EEG. An EEG performed 25 days later showed periodic sharp-wave complexes with triphasic morphology at a rate of 0.5 Hz, compatible with a diagnosis of Creutzfeldt-Jakob disease. Based on these results, we recommend that a diagnosis of Creutzfeldt-Jakob disease be considered in patients presenting with a rapid deterioration of consciousness and a clinical presentation of nonconvulsive status epilepticus. Monitoring these patients with serial EEGs could be useful to establish an accurate diagnosis.

BACKGROUND B cells influence the pathogenesis of multiple sclerosis. Ocrelizumab is a humanized monoclonal antibody that selectively depletes CD20+ B cells. METHODS In two identical phase 3 trials, we randomly assigned 821 and 835 patients with relapsing multiple sclerosis to receive intravenous ocrelizumab at a dose of 600 mg every 24 weeks or subcutaneous interferon beta-1a at a dose of 44 mu g three times weekly for 96 weeks. The primary end point was the annualized relapse rate. RESULTS The annualized relapse rate was lower with ocrelizumab than with interferon beta-1a in trial 1 (0.16 vs. 0.29; 46% lower rate with ocrelizumab; P, info:eu-repo/semantics/publishedVersion

Migreen on inimese elu ning selle kvaliteeti vägagi mõjutav haigus. Migreeniga inimeste elukvaliteeti hindavate uuringute võrdluse muudab keeruliseks aga see, et uuringutes on kasutatud väga erinevaid küsimustikke ja skaalasid ning puuduvad piisavad andmed nende tulemuste omavaheliste seoste kohta. Uuringu eesmärk oli võrdlevalt hinnata migreeniga inimeste elukvaliteedi hindamiseks kasutatavate küsimustike (üldine tervise mõju hindav, peavaluspetsiifiline ja migreenispetsiifiline küsimustik) tulemusi ning migreeniga inimeste elukvaliteeti. Mittejuhuslikustatud läbilõikeuuringus võrreldi RAND-36 (ingl 36-item Health Survey) küsimustikuga saadud, uuringurühma kuulunud migreeniga patsientide (n = 105) tulemusi üldrahvastiku migreenita kontrollrühma (n = 176) sama küsimustiku tulemustega. Küsimustikuga RAND-36 saadud tulemisi võrreldi nii HIT-6 (ingl Headache Impact Test 6) kui ka MIDAS küsimustikega saadud tulemustega. Kõigi kolme küsimustiku omavaheliste korrelatsioonide võrdlemisel selgus, et nii peavaluspetsiifilise HIT-6 kui ka migreenispetsiifilise MIDAS (ingl Migraine Disability Assesment Survey) küsimustiku tulemused korreleerusid RAND-36 üldise elukvaliteedi küsimustiku tulemustega. Arvestades seda, et üldise elukvaliteedi küsimustike täitmine on aeganõudvam, soovitame kasutada igapäevases kliinilises praktikas migreenispetsiifilisi küsimustikke. Eesti Arst 2016; 95(3):155–161, Eesti Arst, Märts 2016

Kanepitoodete tarvitamine on nii uimastina kui ka ravimina alates 1961. aastast ÜRO narkootiliste ainete konventsiooniga keelatud. Sellest hoolimata on viimase aasta jooksul ligikaudu 23 miljonit eurooplast tarvitanud kanepitooteid ja sellega on kaasnenud kanepist tingitud psüühikahäiretega seotud ravile pöördumiste sagenemine. Kuigi inimkonna ajaloos on olnud kanepidroogil koht ravimina, peaks see nüüdseks jääma minevikku. Küll aga on ravimifirmad toonud turule mitmed kanepist toodetud uusi ravimeid. Teadusuuringud selles valdkonnas jätkuvad.Eesti Arst 2015; 94(1):19–25, Eesti Arst, Jaanuar 2015

Eesti Arst 2014; 93(3):173–174, Eesti Arst, Märts 2014

Ülevaates on kirjeldatud toksilist parkinsonistlikku sündroomi patsientidel, kes süstivad Sudafedist (pseudoefedriinist) valmistatud lahust, mis lisaks psühhostimulant efedroonile (metkatinoon) sisaldab kõrvalproduktina suures hulgas mangaani. Peamisteks sümptomiteks on tasakaalu-, kõnnaku- ja kõnehäired, jäsemete düstooniad ning bradükineesia. Toksilise ekstrapüramidaalse sündroomi kliiniline pilt sarnaneb manganismiga, mida on varem kirjeldatud mangaani kroonilise inhalatsiooni tagajärjel tööstustöölistel. Efedrooni sisaldava isevalmistatud segu tarvitamine on oluline parkinsonistliku sündroomi tekkepõhjus noortel narkomaanidel. Eesti Arst 2013; 92(6):320–324, Eesti Arst, Juuni 2013

During recent years, a syndrome of hypokinesia, dysarthria, dystonia, and postural impairment, related to intravenous use of a “designer” psychostimulant derived from pseudoephedrine using potassium permanganate as the oxidant, has been observed in drug addicts in several countries in Eastern Europe with some cases also in Western countries. A levodopa unresponsive Parkinsonian syndrome occurs within a few months of abusing the homemade drug mixture containing ephedrone (methcathinone) and manganese. The development of this neurological syndrome has been attributed to toxic effects of manganese, but the role of the psychostimulant ephedrone is unclear. This paper describes the clinical syndrome, results of neuroimaging, and therapeutic attempts.

Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt paranenud diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid esineb puudujääke haige füsioloogiliste parameetrite jälgimise ja korrigeerimise osas, varajase taastusravi korraldamisel. ENNS on veendunud riikliku insuldistrateegia vajalikkuses, artiklis on esitatud ettepanekud ravikvaliteedi parandamiseks. Eesti Arst 2010; 89(6):409−415, Eesti Arst, Juuni 2010

Hereditaarne spastiline parapleegia (HSP) on rühm harva esinevaid neurodegeneratiivseid haigusi, millele on iseloomul ik jalgade progresseeruv spastilisus hüperrefl eksiaga. Maailmas on vähe uuringuid, mis spetsiifi liselt ja süsteemselt seda haigust käsitleks. Eestis puudusid HSP-uuringud seni üldse. Nüüd valminud uuringust selgus, et HSP levimus Eestis on 4,4 juhtu 100 000 inimese kohta. Geeniuuringu tulemusena avastati kümme uut varem kirjeldamata muutust haigust põhjustavas SPAST geenis ning kirjeldati nende haigete fenotüüpe. Esmakordne tervisega seotud elukvaliteedi uuring tõestas, et HSPga inimestel esinev elukvaliteedi halvenemine on seostatav peamiselt füüsilise toimetulekuga. Eesti Arst 2010; 89(3):165−170, Eesti Arst, Märts 2010

Tugev äkkpeavalu (TÄP) on peavalu, mis algab järsku ning on maksimaalselt tugev just peavalu esimestel hetkedel. Sekundaarne TÄP võib osutuda mitme eluohtliku ajuhaiguse esmaseks ning paljudel juhtudel ka ainsaks sümptomiks, näiteks subarahnoidaalne hemorraagia, hoiatav peavalu, tserebraalne venoosne siinustromboos, kaela arterite dissektsioon, spontaanne koljusisene hüpotensioon, hüpofüüsi apopleksia, isheemiline insult, äge hüpertensiivne kriis jt harvemad põhjused. Visualiseerivate uurimismeetodite kasutamine TÄPi diagnostikas on obligatoorne. Primaarset TÄPi saab diagnoosida olukorras, kui esineb sündroomile omane tüüpiline peavalu, kuid uuringute tulemusena (visualiseerivad, laboratoorsed) puuduvad seda põhjustada võivad orgaanilised seisundid. Eesti Arst 2007; 86 (4): 262–265, Eesti Arst, Aprill 2007

Umbes 36% epilepsiahaigetest ei allu ravile ka mitme ravimi üheaegsel kasutamisel. Hinnanguliselt on Eestis ligikaudu 3000 ravimiresistentse epilepsiaga haiget. Viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uusi epilepsiaravimeid, mis võivad paljudel juhtudel olla efektiivsed kasutatuna kombinatsioonis seni tuntud ravimitega. Ravimiresistentse epilepsia korral on vajalik kaaluda kirurgilise ravi võimalusi. Eesti Arst 2005; 84 (12): 867–872, Eesti Arst, Detsember 2005

Epilepsia on igapäevases arstipraktikas üks sagedamini esinevaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mille esinemise kohta Eesti täiskasvanutel usaldusväärsed statistilised andmed puuduvad. Meie uuringu eesmärk oli retrospektiivselt välja selgitada aktiivse epilepsia levimus- ja haigestumusnäitajad Tartu täiskasvanute seas. Epilepsiahaigestumus oli 35,4 juhtu 100 000 inimaasta kohta ja levimus 5,3 juhtu 1000 elaniku kohta (levimuspäev 01.01.1997). Need andmed on võrreldavad industriaalmaade vastavate näitajatega. Haigestumusel oli kalduvus suureneda vanemates earühmades. Suur ravita ja väike polüteraapiaga patsientide hulk viitas alaravimise tendentsile Tartu täiskasvanute seas. Sagedaim antikonvulsant oli karbamasepiin ja väga harva määrati valproaati. Eesti Arst 2004; 83(10): 652-658, Eesti Arst, Oktoober 2004

Epilepsia on üks sagedasemaid kroonilisi närvihaigusi, mis tihti põhjustab väljendunud stigmatisatsiooni. Epilepsia ravi tõhustamiseks tuleb kasutada vana ja uue põlvkonna ravimeid vastavalt epilepsia käsitlusjuhendile. Eesti Arst 2004; 83 (1): 54-55, Eesti Arst, Jaanuar 2004

Käsitlusjuhend toetub nõuete esitamisel teadus- kirjanduses esitatud üldistele ravisoovitustele ja uurimismeetoditele ning vastavatele standarditele. Käsitlusjuhend on koostatud selleks, et tagada tõenduspõhisele meditsiinile ja heale kliinilisele tavale vastav epilepsiahaigete uurimine ja ravi Eestis. Käsitlusjuhend ei ole kõikehõlmav epilepsia käsiraamat ja selle eesmärk ei ole detailselt käsitleda epilepsia erinevaid valdkondi., Eesti Arst, Veebruar 2003

Eesti neuroloogia ja neurokirurgia looja, maailmakuulsa prof Ludvig Puusepa eestvõtmisel asutati 1922. aastal Tartus Eesti Neuroloogia Selts (edaspidi selts). Sihiks oli seltsi koosolekutel esitatavate ettekannetega ja keerukamate haigusjuhtude aruteluga laiendada närviarstide teadmisi ning suurendada ühtekuuluvustunnet., Eesti Arst, November 2002

Topiramaat on uus kolmanda põlvkonna krambivastane ravim, mis on kasutusel alates 1995. aastast. Eestis on selle preparaadi kasutamise kogemus väike, kuid esialgsed kogemused kinnitavad, et see on tõhus ja hästi talutav ravim. Topiramaati kasutatakse epilepsia ravis nii kombinatsioonis teiste antiepileptiliste ravimitega kui ka monoteraapiana., Eesti Arst, Oktoober 2002