Search

Mahetoidu ohutuse alane rahvusvaheline kvaliteetharidus. Projekti nr 2020–1-PL01-KA203–081809. Välja töötanud Eesti Maaülikooli SAFE-ORGfood töörühm. Kaasrahastus Euroopa Liidu programm "Erasmus+" Kaasrahastus Euroopa Liidu programm "Erasmus+"

Received: February 3rd, 2023 ; Accepted: May 8th, 2023 ; Published: May 18th, 2023 ; Correspondence: jaan.kuht@emu.ee Maintaining and increasing the stock of soil organic carbon is of vital importance in maintaining the soil fertility. In present research the changes in the content of organic carbon (SOC) and total nitrogen (Ntot) in the soil are investigated. The data is collected from the long-term field experiment, which compares organic and conventional farming systems in a crop rotation (barley undersown with red clover, red clover, winter wheat, pea, potato) during 2014–2018. Based on the 5-year experiment, it was concluded that the cropping systems have a significant effect on the SOC content and a smaller effect on the Ntot content of the soil. The diversification of organic cropping systems with cover crops and composted cattle manure significantly increases the content of organic carbon in the soil. The results of the experiment indicate that the content of organic carbon was significantly lower (by 7.6–12.6%) in conventional systems, where pesticides had been applied and cover crops and manure had not been used, compared to the organic cropping systems. The correlations between the SOC contents of main crops and precrops were statistically more significant in organic farming system, compared to the conventional system. Highest SOC and Ntot values were observed in organic systems with cover crops and composted manure fertilization. Hence, it can be stated that in order to improve the soil fertility and fix more carbon and nitrogen, high amounts of organic material should be applied into the soil and the activity of soil microbes should be a priority. The organic cropping systems have more advantages for sustainable crop production.

Received: January 31st, 2023 ; Accepted: April 10th, 2023 ; Published: April 27th, 2023 ; Correspondence: liina.talgre@emu.ee In agro-ecosystems ground beetles - carabids (Coleoptera: Carabidae) are important as generalist predators of invertebrate pests and weed seeds and as prey for larger animals. This way they contribute to biodiversity and influence the most important ecological processes. Impacts of crop management practices on the carabids are not well described. Carabids were studied in winter wheat which is one crop in the rotation experiment (barley undersown with clover-clover-winter wheat-pea-potato). Carabids were collected with pitfall trap during one week at the end of June 2022. In laboratory, their species was identified. Trapping of carabids during the spiking phase of winter wheat has shown significant differences in carabids activitydensity and diversity depending on five different cropping systems. In two conventional systems where pesticides were used the number of carabids was two times smaller in comparison with three organic systems. Activity-density and diversity of carabids was significantly higher in all organic systems and especially in Org II system where winter cover crops and composted manure where used for rotation diversification. The Shannon–Wiener index values, which takes into account the number of species and their relative abundance were 1.24–1.53 in conventional systems, but higher in diversified organic systems (1.60–1.78). Only in organic systems Org I and Org II there were very rare species present, like Acupalpus meridianus (Linnaeus) and Microlestes minutulus (Goeze). In diversified organic systems the higher activity-density and abundance of carabids could be explained by the diverse plant community as possible source for better food and microclimatic conditions.

Uurimuse eesmärk oli selgitada muutusi mulla orgaanilise süsiniku sisalduses antud katseala kõikide külvikorrakultuuride kasvatamisel mahe- ja tavaviljeluse süsteemides. Viie katseaasta (2014–2018) tulemuste analüüsist selgus, et viljelussüsteemi mitmekesistamine vahekultuuride ja kompostitud veisesõnnikuga võimaldab oluliselt parandada mulla mikrobioloogilisi omadusi ja siduda mullas rohkem orgaanilist süsinikku. Pestitsiididega töödeldud tavaviljelussüsteemides oli mulla mikroobide aktiivsus ja orgaanilise süsiniku sisaldus mahesüsteemidega võrreldes usutavalt madalam. Kõige paremaid tulemusi andsid mahealadel talvised vahekultuurid (Mahe I) ja sõnnikuga väetamine (Mahe II).

Eesti Maaülikooli pikaajalises mahe- ja tavaviljeluse võrdluskatses uuriti erinevate viljelusviiside mõju mulla üldlämmastiku (Nüld) ning süsiniku ja lämmastiku suhte (C/N suhe) muutustele nii talviste vahekultuuride ja sõnnikuga maheviljelussüsteemides kui ka keemilise taimekaitse ja mineraalväetistega tavaviljeluses. Katsetulemustest selgus, et võrreldes tavaviljelusega oli maheviljeluse kõikide külvikorra kultuuride mullas märksa suurem üldlämmastiku sisaldus ja kitsam C/N suhe. Mulla Nüld sisaldus suurenes oluliselt eriti herne ja kartuli variantides. Sellest järeldub, nii talvised kattekultuurid kui ka komposteeritud laudasõnnikuga väetamine aitavad ligikaudu võrdväärselt parandada mulla lämmastikurežiimi.

Hooghännalised on olulised mullatekke protsessides, lagundades aineringes orgaanilisi jäätmeid ning tarbides kõigesööjatena ka nii seente eoseid kui baktereid. Eesti Maaülikooli pikaajalises mahe- ja tavaviljeluse külvikorra katses uuriti erinevate viljelusviiside mõju hooghännaliste arvukusele. Selgus, et külvikorra kultuuridest esines kõige rohkem hooghännalisi ristikus kui külvikorra nn toitja kultuuris. Madalaim hooghännaliste arvukus oli odras, kus eelvilja (kartuli) koristustöödega oli sügisel mulda oluliselt mehhaaniliselt häiritud ning suurt hulka koristusjääke mulda pole lisandunud. Viljelusviisidest toetas seda kõige enam Mahe II, kus külvikorda oli rikastatud nii vahekultuuride kui komposti kasutamisega.

1. Miks on taimedel seemneid vaja? 2. Mis on seemnest tulev idu, mis sellest areneb? 3. Kes on taime abilised mullas? 4. Mis on kompost, millest seda saab teha ja miks see oluline on? 5. Miks on looduses tähtsad mesilased, liblikad, lepatriinud, jooksiklased ja ämblikud? Mõned ülesanded. 1. Värvi raamatus piltidel valgeks jäetud osad. 2. Uuri kuidas seemnest saab alguse taim. Pane seeme, nt hernes, märja riide vahele sooja kohta ning jälgi seemnest idu moodustumist. Kasta vahetevahel, et riie ära ei kuivaks. 3. Pane idanenud seeme mullaga täidetud potti, hoolitse kasvava taime eest, jälgi selle arengut. 4. Kui on olemas kodu- või suvilaaed kasvata endale köögivilja! 5. Kogu alati kõik orgaanilised jäätmed kompostimiseks, võimalusel tee ise komposti! Raamatu väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

The influence of different cropping systems on the soil weed seed bank after the first crop rotation within a five-field crop rotation (barley undersown with red clover, red clover, winter wheat, pea, potato) in three organic (Org) and in two conventional (Conv) cropping systems was investigated. In organic systems Org I and Org II cover crops were incorporated as a source of nutrient inputs to the soil and in Org II composted cattle manure was also applied. The Org 0 acted as the organic control system without cover crops and manure. The two conventional cropping systems were treated with herbicides and fungicides and differed in fertilizer application (i.e. Conv I no fertilizer use (as control) and Conv II mineral fertilizer use). In general, the lowest number of annual weed seeds was found in system Conv I, the highest in Conv II. In organic systems with cover crops (Org I, II) there was a strong tendency for decreased weed seed numbers and increased biodiversity. The highest values of the Shannon-Wiener diversity index and Margalef richness index were in Org II system. In all systems the most abundant species in weed seed banks were Chenopodium album L. and Viola arvensis Murr.

Uurimistulemustest selgus, et punase ristiku kasvatamine külvikorras avaldab soodsat mõju mikroorganismidele, tõstes mullamikroobide aktiivsust. Pestitsiididega töödeldud tavaviljelussüsteemides oli mulla mikroobide aktiivsus ja orgaanilise süsiniku sisaldus võrreldes mahesüsteemidega madalam.

Käesoleva uurimuse eesmärk oli selgitada kasvukoha mulla orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse, mikroobide aktiivsuse (FDA) ja üldlämmastiku (Nüld) sisalduse muutused talinisu kasvatamisel neljas eri viljelussüsteemis, mis erinesid üksteisest taimekaitse ja väetamise poolest.

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com. Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest. Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit.

Viie katseaasta (2012–2016) keskmised tulemused näitavad, et võrreldes tavasüsteemidega on maheviljelussüsteemidel eelised kestlikuks taimekasvatuseks. Viljelussüsteemi mitmekesistamine vahekultuuride ja lisaks veel kompostitud veisesõnnikuga, võimaldab oluliselt parandada mulla omadusi. Tõusis mulla mikroobide aktiivsus, mulla orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku sisaldus. Mulla mikroobide aktiivsuse ja üldlämmastiku sisalduse vahelised seosed aga vajavad jätkuvaid uuringuid.

BACKGROUND: This study investigated how infestation rates of an important oilseed rape pest, the cabbage seed weevil (Ceutorhynchus obstrictus) and rates of parasitization by its parasitoids are affected by land use, up to 1000 m from 18 focal fields. RESULTS: The mean proportion of C. obstrictus-infested pods per plant was 8% (2–19.5%). Infestation rates were higher if the adjacent habitat was a herbaceous semi-natural habitat than if it was either another crop or a woody habitat. Infestation rates were positively related to the area of herbaceous semi-natural vegetation, permanent grassland and wheat (which followed oilseed rape in the crop rotation) at a spatial scale of at least 1 km. The mean parasitism rate of C. obstrictus larvae was 55% (8.3–87%), sufficient to provide efficient biocontrol. Parasitism rates were unrelated to adjacent habitats, however, they were positively related to the presence of herbaceous linear elements in the landscape and negatively related to permanent grasslands at a spatial scale of 200 m. CONCLUSION: Proximity of herbaceous elements increased both infestation rates and parasitism, while infestation was also related to landscape factors at larger distances. The findings provide an empirical basis for designing landscapes that suppress C. obstrictus, at both field and landscape scales.

Tänapäeval toimub pidev maakasutuse intensiivistamine, mis omakorda mõjutab mullaorganismide elutegevust. Vihmaussid on maakasutuse ja mullaviljakuse jälgimiseks head indikaatorid. Nende arvukus on suur, nad on kergesti identifiseeritavad ja erinevatest põllumajandustöödest otseselt mõjutatavad. Vihmaussidel on mullas mitmeid ülesandeid. Nad osalevad orgaanilise aine lagunemisel ja mulla mineraliseerumise protsessis, suurendavad selle poorsust, õhutavad ning parandavad veehoiuvõimet ja toitainete olemasolu mullas (Edward ja Bohlen, 1996) suurendades sellega taimekasvu (Brown jt., 2004). Liikudes läbi mulla jätavad vihmaussid endast maha koproliite (Edwards, 2004), mis parandavad lämmastiku, fosfori, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi kättesaadavust mullast (Pierzynski jt., 2005). Kuna erinevad liigid reageerivad välistele mõjutajatele kiiresti (mullaomadused ja inimtegevus) on ussid mulla bioloogilisele seisundile kiireks ja lihtsaks hinnangu andmiseks kõige sobivamad. Töö eesmärgiks oli uurida mahe- ja tavaviljeluse külvikordades mullaharimise, talviste vahekultuuride, väetamise ja põhikultuuride mõju vihmausside arvukusele ja biomassile.

Nisu on maisi ja riisi kõrval üks olulisemaid teravilju maailmas. Tema kogutoodangust kasutatakse 75 – 78% inimestele toiduks, ülejäänud läheb valdavalt loomadele söödaks. Euroopas on mahesüsteemis kasvatatud nisu saagikus keskmisena 30 – 40% madalam kui tavasüsteemis kasvatatud nisul, seda enam tuleb hinnata erinevates süsteemides kasvatatud nisu kvaliteeti. Püüli- e peenjahu saak on oluline kvaliteedinäitaja, mida mõjutab suurel määral taimede kasvukeskkond. Peale sorditunnuste sõltub kasvukeskkonnast näiteks tera kõvadus, mis omakorda mõjutab nisuterade jahvatusefektiivsust. Pehmema nisutera jahvatamisel saadakse üldjuhul rohkem ebaregulaarse kuju ja väikese diameetriga osakesi, mis vähendavad jahu voolavust, põhjustades seadmete ummistusi (Evers ja Millar, 2002). Tänapäeva jahuveskites suunatakse esmaselt purustatud terad sageli uuesti ringlusse, et saavutada võimalikult väikese tuhasisaldusega jahu. Mida suurem on püülijahu saak juba pärast esmast terade purustamist, seda ökonoomsem on tootmine (Campbell jt., 2007). Keskkond mõjutab nisuterade endospermis olevate tärkliseterade suurust ja suuremate ning väiksemate tärkliseterade arvukust ning omavahelist suhet (Edwards, 2010). Tärkliseterade suurus ja arvukus määrab nisujahu küpsetusomadused (taigna kerkimine, venivus, tugevus, pätside suurus jms). Tärkliseterad jagatakse läbimõõdu alusel erinevatesse fraktsioonidesse: A-tüüp, ehk suured (üle 15μm), B-tüüp, ehk keskmised (5 ‒ 15 μm) ja C-tüüp, ehk väikesed (alla 15 μm) (Edwards, 2010). Mida rohkem on suuri A-tüüpi tärkliseteri, seda paremad on nisujahu küpsetusomadused, st pätsi kerkimine ja struktuur on parem. Väiksemad ning jahvatamisel kahjustada saanud tärkliseterad suurendavad jahu veeimavusvõimet ehk seda vee kogust, mis on vajalik taigna valmistamiseks. Sellisel juhul pikeneb ka taigna segamise aeg (Park jt., 2005). Toitainete, eelkõige lämmastiku kättesaadavus mahe- ja tavasüsteemis on erinev ja see tingib ka tärkliseterade hulga ja suuruse erinevuse süsteemides. Lämmastikuga väetamisel on täheldatud A-tüüpi ja väävliga väetamisel B-tüüpi tärklise juurdekasvu (Li jt.,2013). A-tüüpi tärkliseterade teke algab peale nisu õitsemist ning neid tekib juurde kuni tera on saavutanud piimküpsuse. Hiljem, vaha- ja täisküpsuse faasis suureneb A-tüüpi tärkliseterade diameeter, arvuliselt neid enam ei lisandu. B- ja C-tüüpi tärkliseterade kujunemine algab A-tüüpi graanulitest ca 10 päeva hiljem. Keskmisest madalama temperatuuri korral pikeneb tera täitumisperiood ja sellega kaasnevalt suureneb ka hiljem kujunema hakkavate väiksemate B- ja C-tüüpi tärkliseterade hulk. Seevastu kõrge temperatuur tera täitumisel kiirendab viljatera valmimist ning limiteerib väikeste tärkliseterade osakaalu endospermis (Shevkani jt., 2016). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada talinisu ’Fredis’ püüli- e peenjahu saagikust ja tärkliseterade suurust sõltuvalt ilmaoludest aastatel 2013 – 2016 ning viljelusviisist (mahe- ja tavasüsteem).

Kartul on üheks armastatumaiks kultuuriks nii meil kui maailmas. Teda on läbi aegade peetud teiseks "leivaks" ning tänapäeval ei kujutaks meist keegi ette toidulauda, kust puuduks kartul (Eremeev jt., 2012). Mahepõllumajanduslikult kasvatatav kartulipind on Eestis pidevalt suurenenud. Samas ei ole seni veel piisavalt andmeid selle kohta, kas põhiliselt vaid mulla toitainevarudel ja haljasväetistaimedel baseeruv majandamine on piisavalt jätkusuutlik. Kas ilma sõnnikuta külvikordades – paljudes mahetaludes ju loomakasvatus puudub – võib toimuda mulla väljakurnamine (Järvan jt., 2014)? Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kuidas erinevate maheviljelusviisidega kartuli kasvatamine mõjutab mulla toitainete sisaldust.

Keskkonnasõbralik umbrohutõrje maheviljeluses koosneb viljavaheldusest, äestamisest, vaheltharimisest, multšimisest, liblikõieliste kasvatamisest külvikorras ja vahekultuuride (sh talviste kattekultuuride) kasvatamist (Thorup-Kristensen jt., 2003). Käesoleva uurimisega seotud varasemad tulemused näitasid, et talvistest vahekultuuridest rukis osutus umbrohtudele kõige kahjulikumaks, pärssides umbrohuseemnete idanevust. Mõnevõrra vähem toimis raihein, mida oli märgata järgnevates kultuurides - herne ja odra umbrohutaimede tiheduses (Barberi jt., 2014). Lisaks kasvutihedusele vähendasid talvised vahekultuurid ka umbrohtude biomassi (Madsen jt., 2015). Väiksem umbrohtude arvukus ja biomass mõjutavad ka mulla umbrohuseemnete varu. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada mahekülvikorras erinevate talviste kattekultuuride ja sõnnikuga väetamise mõju umbrohuseemnete varu muutustele mullas. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada viieväljalises külvikorras erinevate kasvatussüsteemidega (mahe ja tava) talviste kattekultuuride ja erineva väetamise mõju umbrohuseemnete varu muutustele mullas.

Selles töös selgitatakse pikaajalise viieväljalise külvikorra katses, viies erinevas taimekasvatuse süsteemis, mullaomaduste ja talitlusliku elurikkuse muutumisi. Praeguseks on katse jõudnud teise rotatsioon lõpusirgele.

The experiments were carried out in the Eerika test site of Rõhu experimental station of Institute of agricultural and environmental sciences, Estonian University of Life Sciences in 2012–2016. There were 5 succeeding crops in rotation: red clover, winter wheat, pea, potato and barley undersown with red clover. Four cropping systems were studied. The objective of present research was to investigate the effect of cropping systems on the yield components of potato and on the quality parameters of tubers. Another target was to study the effect of potato cropping systems on the soil nutrient content. The results of the 5 year study revealed that the cropping systems did not have any significant effect on the formation of potato yield components and the quality parameters of the tubers. It was concluded that soil nutrient content is of vital importance in potato cultivation because the crop harvest leaves the soil depleted of nutrients. By cultivating the potato in an organic field the soil potassium content was decreased by 15%. It was also observed that the content of magnesium was limited after potato harvest. In order to compensate for the nutrient deficiency winter cover crops with high K and Mg binding properties and deep root systems should be used according to the specific cultivation site.

Täistekst Kohaliku aineringe tagamiseks on põllu- ja aiakooslustes taimedega seotud palju organisme – putukaid, lesti, baktereid, seeni jt. Arvuka esinemise korral võib osa neist põhjustada saagikadu. Käesolev trükis annab ülevaate, kuidas koosluste elurikkuse suurendamine aitab hoida tasakaalus organismide arvukust, arvestades nii põllumajandusmaastikku, erinevate organismide bioloogilisi omadusi kui ka taimekasvatussüsteeme. Samuti saab ülevaate, kuidas reguleerida probleemsete organismide arvukust loodust säästvate tõrjemeetmetega. Trükis on välja antud MAK 2014–2020 programmi “Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.

Winter cover crops and their combination with composted cattle manure have shown significant influence on soil quality and weeds in five-field crop rotation (barley undersown with red clover – red clover – winter wheat – pea – potato) of three organic cropping systems.

In order to improve the training and knowledge transfer system, the Ministry of Rural Affairs prepared a long-term programme of knowledge transfer in organic farming for the period 2016–2019. The programme, financed from the Rural Development Plan, has been implemented in cooperation with five organisations. All the programme’s activities are targeted to each part of the organic food production chain: farmers, processors, caterers and distributors.

Uurimistulemustest selgus, et punase ristiku allakülviga odra kasvatamine avaldas soodsat mõju mulla mikroorganismidele, suurendades mullaorganismide hüdrolüütilist aktiivsust. Mulla mikroobide hüdrolüütilise aktiivsuse (FDA) määramistulemused olid pärast punase ristiku allakülviga odra kasvatamist tavaviljeluse aladel 18,6% ja mahealadel 37,2% võrra suuremad võrreldes eelvilja (kartuli) alt vabanenud ala mullaga. Katseaastate keskmisena tõusis orgaanilise süsiniku (Corg %) sisaldus maheviljelusviisides 11,6% võrreldes tavaviljelusega. Pärast allakülviga odra kasvatamist võrreldes selle eelsega Corg sisalduses olulisi usaldusväärseid muutusi ei täheldatud. Enne allakülviga odra kasvatamist seos FDA ja Corg vahel sisuliselt puudus. Küll aga esines tugev korrelatiivne seos (r=0,55**) ristiku allakülviga odra järgse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mikroobse aktiivsuse vahel. Mulla huumusvaru muutused allakülviga odra kasvatamisel näitasid tavaviljelussüsteemides võrreldes kartulijärgse alaga enamasti kasvutendentsi, samas kui maheviljelusega aladel võis täheldada huumusvaru mõningast vähenemist.

Täistekst Käesolevas trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest. Trükis on mõeldud mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevatele põllumajandustootjatele.

Taimedele oluliste makrotoiteelementide (N, P, K) sisaldused mullas on 10 aasta jooksul nii mahe- kui ka tavasüsteemi kõigi variantide mullas vähenenud. Lämmastikukadu mullast oli mahesüsteemi variantidel väiksem kui tavasüsteemi variantidel, seega mulla lämmastikusisalduse järgi oli maheviljeluse süsteem mullaviljakust säästvam kui tavaviljeluse süsteem. Mulla fosforisisalduse taset hoidev oli mahesüsteemis väetamisvariant, kus kasvatati talviseid vahekultuure ja külvikorra jooksul väetati taimi kolm korda sõnnikuga ning tavasüsteemis maksimaalses koguses lämmastikku saav variant. Kaaliumisisaldus vähenes kõigi katses olnud variantide mullas. Et kaaliumisisaldus ei väheneks kriitilise piirini, peab mulda viidava kaaliumi kogust suurendama – mahesüsteemis on soovitav kasutada looduslikel mineraalidel põhinevaid mahepõllumajanduses lubatud väetisi ja tavasüsteemis suurendada näiteks kartulile antava K kogust. Võimalik on ka muuta külvikorras kasvatatavaid kultuure.

Eesti Maaülikoolis on viimasel kümnendil 5-väljalises külvikorrakatses uuritud mullaomaduste ja talitlusliku elurikkuse muutumist talviste vahekultuuride toimel maheviljelussüsteemides võrreldes mineraalväetamisega tavaviljelussüsteemidega. Aastatel 2012–2014 oli katse osa ERA Net Core Organic TILMAN-ORG ja 2015–2017 FertilCrop projektist.

Article In 2008 an experiment was set up on the field in Eerika experimental station (Estonian University of Life Sciences) as a 5-field crop rotation: barley (Hordeum vulgare L.) with undersown red clover, red clover (Trifolium pratense L.), winter wheat (Triticum aestivum L.), pea (Pisum sativum L.), potato (Solanum tuberosum L.). The objective of the study was to measure the content of weed seeds in the soil and to evaluate the diversity of the species at the beginning of the period of organic production in 2011. In conventional farming systems without fertilizer (Con I) and conventional farming with mineral fertilizer (Con II) herbicides were used for weed control. All the crops in Con II system received P 25 kg ha-1 and K 95 kg ha-1 , but the application rates of mineral nitrogen fertilizer differed. In organic systems (Org I – organic farming based on winter cover crop and Org II – organic farming based on winter cover crop and manure), the winter cover crops (ryegrass after winter wheat, winter oilseed rape after pea, winter rye after potato) were sown after the harvest and were ploughed into the soil as green manure in spring. Organic farming systems (Org II) had a negative effect on the content of weed seeds in the soil (2.0–22.7% less seeds than in other variants). The seeds of Chenopodium album were the most abundant among summer annual weeds and the seeds of Viola arvensis among winter weeds in the soil. Organic farming measures increased the domination of Chenopodium album – the dominance index D’ was increased by 0.09–0.14 compared to conventional variants. The content of seeds of winter weed Viola arvensis in Org II variant was decreased by 82%. The index of species evenness J’ and Shannon Wiener diversity index H’ were lower in organic plots by 0.10– 0.18 and 0.60–0.19, respectively. Org II variants showed the best results based on the decrease of soil weed seed bank and distribution of the weed species.