Search

Pyro2022 conference abstract and poster, which is focused on the torrefaction of pulp industry sludge.&nbsp

Paljudel juhtudel on Eesti puidutöötlemisettevõtetes olukord, kus puidu kuivatamise režiimid on optimeerimata, eriti lehtpuidu kuivatamisel. Liiga kiire ja optimeerimata kuivatamine (eriti küttepuidu liiga kiirel sundkuivatamisel) viib puidu osaliselt termilise lagunemise faasi, mille tagajärjeks on (lisaks tootmispraagile) kahjulikud happelise iseloomuga aerosoolsed heitmed atmosfääri. Paremat optimeerimist võimaldavaid alternatiivseid puidu kuivatusviise lisaks konvektiivkuivatamisele Eestis praktiliselt ei kasutata. Siiski, viimane väide ei pea enam paika väiksemate puidutöötlemisettevõtete kohta, mis on energia hindade järsu kallinemise tingimustes hakanud spontaanselt alternatiivina kasutama ka saematerjali valikulist atmosfäärilist eelkuivatamist, (mis on sisuliselt ka üks konvektiivkuivatamise eriliike). Ühelt poolt on puidu atmosfääriline eelkuivatus praktiliselt null- energiaga protsess, ja seega väga keskkonnasäästlik. Ka ajalooliselt on see meetod olnud kasutusel aastasadu, ja seega igakülgselt läbi proovitud. Ka Põhjamaades, Soomes ja Rootsis, on hakatud traditsioonilistele puidu kuivatusmeetodite teaduslikule uurimisele rohkem tähelepanu pöörama. Sellele tendentsile viitavad mõned ettekanded Rahvusvaheliselt Puidu Kuivatamise Konverentsilt, mis toimus augustis, k. a. 2012, Brasiilias, ja kus osales stendi-ettekandega ka käesoleva lõpparuande üks autoritest, MI metsanduse eriala doktorant Valdek Tamme (vt. lõpparuande lisa 2).

Pikka aega on räägitud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtust sooja ja elektrienergia tootmistel. Varasemate uuringute tulemused on võimaldanud anda küll esialgse hinnangu, kuid ei kirjelda piisavalt täpselt elektriliini trassidel kasvava võsa koguseid ning paiknemist. Käesoleva projekti raames rajatakse proovitükid ning antakse hinnang elektriliini trassidel kasvava biomassi (võsa) energeetilise potentsiaali ning selle paiknemise kohta, mille tulemusi saaks kasutada üle Eesti taastuva energiaressurssi (elektriliinide trassidel kasvava võsa) hindamisel, lähteandmetena kütteks kasutatava hakke nõudluse-pakkumise modelleerimisel, võsa koristuse kasutuse ja majandamise tasuvusarvutustel ning maamajanduse, energeetika, metsa- ja põllumajanduspoliitika jt. riiklike programmide koostamisel.

Vastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingule uuring peab: 1) Andma võrdleva ülevaate Eestis viljelemiseks sobivatest ning soovituslikest energiakultuuride liikidest ja sortidest (sh geneetiliselt muundatud) vastavalt kasutuseesmärgile; 2) Analüüsima energiakulutuuride viljelemiseks vajaminevat tehnikat ja agrotehnoloogia olemasolu kohta ning täiendavast vajadusest või olemasoleva kohendamisvajadusest potentsiaalset tootmismahtu silmas pidades; 3) Analüüsima ja kirjeldama eri energiakultuuride viljelemise mõju mulla viljakusomadustele; 4) Andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse ja kasvatamise võimaluste kohta piirkonniti tulenevalt EL ühise põllumajanduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest; 5) Analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi nõudeid); 6) Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid; 7) Andma soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis. Viiakse läbi varemkogutud erinevate puuliikide erinevate biomassifraktsioonide kalorsuse uuringud. Tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate, milliseid kultuure konkreetsetes oludes on võimalik ja otstarbekas viljelda, milliseid keskkonnakaitselisi ja agrotehnoloogilisi nõudeid (sh ristvastavusnõudeid) tuleb viljelemisel arvestada, toob välja energiakultuuride kasvatamist piiravad ja soodustavad tegurid ning esitab vajadusel ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks, et soodustada energiakultuuride viljelemist soovitataval määral.

Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Uuring peab: 1) Koostama tööstus- ja olmejäätmete biomassi bilansi eri jäätmeliikide kaupa, mis toob välja biomassi arvestusliku ressursi. a. Andma ülevaate jäätmete biomassist eri liikide kaupa maakondade lõikes või prügilate teeninduspiirkondade lõikes b. Selgitama välja energiarikaste erijäätmete loetelu ja esialgse hulga (n loomsed jäätmed, setted), mis uuringu teises etapis täpsemat käsitlemist vajaks. 2) Andma ülevaate tööstus- ja olmejäätmete utiliseerimise viisidest, mahust ja otstarbekusest 2005 aasta andmete baasil (andmete olemasolu korral – ka 2006.a. andmeid arvestades). Hindama jäätmete biomassi käitlemise väljavaadeteid võrreldes praegusega; 3) Hindama jäätmete biomassi kasutamise perspektiivi energiamajanduses, sh biojäätmete säästlikuma kasutamise väljavaateid Eestis; 4) Analüüsima jäätmete biomassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 5) Analüüsima jäätmete ajutise ladustamisega seotud küsimusi. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate biomassina käsitletavate tööstusja olmejäätmete arvestuslikust ressursist ning jäätmete biomassi kasutamist piiravatest ja soodustavatest teguritest. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Uuring peab: 1) Koostama põllumajanduses tekkiva biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh • andma ülevaate biomassi eri liikide bilansist maakondade lõikes; uuring peab hõlmama nii põllumajandustootmisjääke (põhk, sõnnik läga), energiakultuure (raps/rüps, teravili, heintaimed, lina) kui ka rohumaadelt ja märgaladelt niidetavat biomassi; 2) Andma ülevaate p.1 loetletud biomassiliikide utiliseerimise viisidest, mahust (2005-2006 aasta andmete baasil), otstarbekusest praegu ja väljavaadetest edaspidi; 3) Andma esialgse hinnangu põllumajanduses tekkiva biomassi eri liikide kasutamise perspektiivile energiamajanduses ja kütuste tootmisel: tasuvus- ja konkurentsitingimused, enama või parema kasutamise väljavaated Eestis; 4) Analüüsima põllumajanduses tekkiva biomassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 5) Andma esialgsed soovitused põllumajanduses tekkiva biomassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate põllumajandusest pärineva biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.

Magistritöö Metsatööstuse õppekaval Biomass on üks lootustandvamaid taastuvaid energiaallikaid maailmas, mida kasutatakse tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste kujul. Põlevkivi osakaalu vähendamiseks Eesti energeetikas kasutatakse üha enam taastuvenergiat, millega püütakse vähendada keskkonnamõjusid nagu kasvuhoonegaasid. 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku kohaselt on üks peamisi keskkonna eesmärke saavutada vähemalt 32% taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu kogu energiatoodangust. Käesoleva töö eesmärkideks on: 1) Leida 3,5 ja 2,8 MW biokatelde optimaalseim küttesegu kasutades selleks ainult männikoort 2) Analüüsida erinevaid küttesegusid, nende saadud kütteväärtusi, mahumasse ja niiskusesisaldusi 3) Ökonoomsemad männikoore kuivatamise viisid 4) Lahendused edaspidiseks kütmiseks küttesegudega. Laboratoorsete katsete tulemusena leiti, et männikoort tuleks segada hakkpuidu asemel saepuruga, kuna hakkpuidu lisamine küttesegudesse ei muutnud märkimisväärselt niiskusesisalduse tulemust. Töö eesmärgid said täidetud vastavalt Combimill Sakala OÜ soovidele. Biomass is one of the most promising renewable energy sources in the world, which is used in the form of solid, liquid and gaseous fuels. In order to reduce the share of oil shale in Estonian energy, renewable energy is used more and more, which is used to reduce environmental impacts such as greenhouse gases. According to the 2030 climate and energy framework, one of the main environmental goals is to achieve a share of at least 32% of renewable energy in the total energy production of the European Union. The goals of this work are: 1) To find the most optimal heating mixture for 3.5 and 2.8 MW bioboilers using only pine bark for this purpose 2) To analyze different heating mixtures, their obtained calorific value, volume and calorific value 3) Finding the best and most effective drying method for pine bark 4) Solutions for the future for heating with heating mixtures. As a result of laboratory tests, it was found that pine bark should be mixed with sawdust instead of wood chips, as the addition of wood chips to heating mixtures did not significantly change the result of moisture content.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Kuigi hüdrotermiline töötlemine on tõhus lähenemisviis puidu ja sellest valmistatud toodete mehaaniliste omaduste parandamiseks, siis oleks vajalik uurida ka hüdrotermilise töötluseta puidu omadusi. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katse meetodil) hüdrotermiliselt töötlemata kase-, haava- ja sanglepa vineeri ja spooni kõvadus-, painde- ja nihketugevusi ning kontaktnurka ehk puidu märgavust. Töö käigus kasutati eelnevalt nimetatud puuliikide puidust toodetud spooni, pakuses 1,4 mm, millest tooteti 9-kihilised vineerplaadid, millest lõigati välja katsekehad mõõtudes 50x290 mm ja 25x150 mm Eesti Maaülikooli puidutehnoloogia töökojas. Katsekehade katsetamisel kasutati Eesti Maaülikooli Puidutehnoloogia laboris INSTRON 3369 universaalset testimissüsteemi, millega viidi läbi katsekehade kõvadus-, painde- ja nihketugevus katsed. Kontaktnurga katsed viidi läbi Tallina Tehnikaülikooli puidulaboris, seadmega Data Physics OCA 20. Kõiki tulemusi arvesse võttes võib öelda, et hüdrotöödeltud kase ja sanglepa tulemused olid üldiselt paremad hüdrotöötlemata omadest. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks tulevikus põhjalikuma uurimisülesande käigus. Although hydrothermal treatment is an effective method to improve the mechanical properties of wood and wood-based products, it would also be necessary to investigate the properties of wood without hydrothermal treatment. The aim of the thesis was to investigate (by experimental method) the surface hardness, flexural and shear strengths and the contact angle, i.e. the wettability of the wood, of hydrothermally untreated birch, aspen and alder veneer and plywood. In the course of the work, 1.4 mm veneer plywood was used to produce 9-ply plywood boards, from which test specimens measuring 50x290 mm and 25x150 mm were cut in the wood technology workshop of the Estonian University of Life Sciences. Considering all the results, it can be said that the results of hydro thermally treated birch and alder were generally better than those of the non-hydrotreated ones. In conclusion, the aim of the work was achieved, and the results obtained may be useful as a starting point for a more in-depth study in the future.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Termiliselt töödeldut puitu on toodetud juba ammustest aegades. Termotöödeldud puit omab head vastupanu niiskusele ning omandab puit ka omapärase värvuse. Samuti muutub puit peale termotöötlust kergemaks ning seda on ka kergem töödelda. Lõputöö eesmärgiks oli katsetada termiliselt töödeldud sanglepa spoonist valmistatud vineeri. Selleks uuriti vineeri paindetugevust, kõvadust ning nihketugevust. Katsete teostamisel kasutati seadet Instron 3369 ning programmi Bluehill Universal. Katsed sooritati kasutades termiliselt töötlemata vineeri ning ka 10 erinevat termotöötlusastmega vineeri. Kokku sooritati katsed 858 katsekehale. Paindekatsetuste käigus selgus, et pikikiudu ja ristikiudu katsetkehade elastsusmoodul on väga erinev. Näiteks töötlemata vineeri keskmine elastsusjõud pikikiudu oli 9755,66 MPa, kuid ristikiudu oli selleks 4431 MPa. Samuti erinesid suuremal määral ka paindetugevuse väärtused võrreldes pikikiudu ja ristikiudu katsekehasid. Uurimustöö tulemusi saavad kasutada näiteks ettevõtted, kes toodavad või müüvad termiliselt töödeldud musta lepa vineeri. Thermally treated wood has been produced since ancient times. Thermally treated wood has a good resistance to moisture, and the wood also acquires a peculiar color. Also, wood becomes lighter after heat treatment and is also easier to work with. The aim of the thesis was to test the plywood made of thermally treated black alder veneer. For this purpose, the bending strength, hardness and shear strength of the plywood were studied. The Instron 3369 device and the Bluehill Universal program were used for the experiments. Tests were performed using non-thermally treated plywood as well as 10 different levels of thermally treated plywood. A total of 858 test specimens were tested. During the bending tests, it was found that the modulus of elasticity of the longitudinal fiber and cross fiber test specimens is very different. For example, the average yield strength of untreated plywood along the longitudinal grain was 9755.66 MPa, but that of the cross grain was 4431 MPa. Also, the flexural strength values differed to a greater extent when comparing longitudinal fiber and cross fiber test specimens. The results of the research can be used, for example, by companies that produce or sell thermally treated black alder plywood.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötemise tehnoloogia õppekaval Puidu termotöötluse eesmärgiks on parandada puidu vastupidavust niiskusele ja orgaanilistele lagundajatele. See on keskkonnasäästlikuks alternatiiviks keemilisele töötlusele ja on seetõttu leidnud huvi nii akadeemias kui ka erasektoris. Termotöötlust uurides proovitakse leida töötluse balansipunkti, kus tulevad esile puidu parimad omadused, kuid ei esine veel termotöötlusele omaseid negatiivseid mõjusid materjali tugevusele. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjub termotöötlus kasespooni pinnaomadustele. Töö uuris spooni värvuse, pinnakareduse ja märguvuse muutust töötlemata ja erinevatel töötlusastmetel töödeldud puidu vahel. Värvianalüüsist selgus, et võrreldes töötlemata spooniga punaste toonide hulk kasvas, kollaste hulk vähenes ja puidu heledus langes. Erinev spoonilehtede kogus pakis värvusele mõju ei avaldanud. Nagu oodatud, kahanes töödeldud puidu märguvus oluliselt võrreldes töötlemata puiduga, kuid töötlusastmete lõikes olulist märguvuse muutust ei täheldatud. Olulist muutust ei esinenud töötlemisjärgselt ka puidu pinnakareduses. The aim of wood thermal treatment is to improve wood's resistance to moisture and organic decomposers. It is an environmentally friendly alternative to chemical treatment and has therefore attracted interest from both academia and the private sector. The study of heat treatment attempts to find a balance point in the treatment where the best properties of the wood are brought out, but where the negative effects of heat treatment on the strength of the material are not yet present. The aim of this thesis was to find out the effects of heat treatment on the surface properties of birch veneer. The work investigated the changes in colour, surface roughness and wettability of veneer between untreated and treated wood at different treatment levels. The colour analysis showed that, compared to untreated veneer, the number of red tones increased, the number of yellow tones decreased and the brightness of the wood decreased. The difference in the number of veneer sheets in the stack had no effect on colour. As expected, the wettability of the treated wood decreased compared to the untreated wood, but no significant change in wettability was observed between treatment levels. There was also no significant change in the surface roughness of the wood after treatment.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Puidu termiline töötlemine on kaua aega olnud tuntud, kui üks puidu modifitseerimise meetoditest, mis parandab puidu dimensioonilist stabiilsust ja vastupidavust puidu mädanike vastu. Üldjuhul paigutatakse töödeldav materjal ühes kihis lippide vahele. Vahelippidele materjali asetamine moodustab töötlusprotsessist kõige töömahukama osa ning spooni puhul võtaksid vahelipid enda alla suure osa töötluskeskkonna ruumalast. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida kuidas mõjutab termiline töötlemine erinevaid spooni omadusi kui vahelippide vahel on suurem arv spoonilehti koos ning millised erinevused esinevad värvuses, lõhede esinemises, pinnakareduses ja märguvuses välimiste ja sisemiste kihtide vahel. Lisaks võrreldi omadusi erinevate töötlusastmete vahel ning töötlemata katsekehadega. Uuritavateks omadusteks olid värvus, lõhede esinemine, pinnakaredus ja märguvus. Tulemustest selgus, et värvus, pinnakaredus ja märguvus sisemiste ja välimiste spoonikihtide vahel oluliselt ei erinenud. Lõhede pikkuse analüüsimisel selgus, et välimistes kihtides võib esineda pikemaid lõhesid kui sisemistes kihtides. For a long time thermal treatment of wood has been known as one of the wood modification methods that improves dimensional stability and resistance against microbiological attacks. Usually, during thermal treatment there are sticks between each layer of material. Spacing material from each other is the part of treatment process that requires most work and in the case where material is veneer the sticks take away most of the treatment space. Purpose of this thesis was to study how does thermal treatment affect different properties of veneer on condition where the number of veneer sheets between spacing sticks is more than 1. Additionally, properties were compared between different treatment levels and with untreated veneer. Studied properties were color, length of cracks, surface roughness and wettability of veneer. Results showed that color, surface roughness and wettability were not different in inner and outer layers of veneer. However results of crack lengths showed that longer cracks can form on the outer layers of veneer sheets.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Käesoleva rakenduskõrgharidusõppe lõputöö eesmärgiks oli uurida tehnoloogiliste operatsioonide tootlikkust puidutööstusettevõttes Nelta Trade OÜ. Vaatluse alla võeti raamsaekaater, lintsaekaater, servamissaag, kaks nelikanthöövlit ja järkamissaag. Tehnoloogiliste operatsioonide ühe vahetuse tootlikkused leiti operatsioone kronemetreerides, erialakirjanduse valemit kasutades ja varasemat dokumentatsiooni analüüsides. Tehnoloogiliste operatsioonide uurimiseks kasutati vastavalt olemasolevatele andmetele erinevaid metoodikaid. Saadud tulemuste põhjal selgitas autor välja, millised operatsioonid on kõige ajakulukamad ja andis enda soovitused, kuidas tootmist kiirendada. Analüüsi tulemusel selgus, et ettevõttes kasutatava raamsaekaatri tootlikkuseks ühes vahetuses on keskmiselt 144 planku (780 jm) ja palkide maht 17,720 m3 . Lintsaekaatri vahetuse keskmiseks tootlikkuseks on 129 planku (696 jm), mahuliselt on 18,815 m3 kuusepalki. Servamissaega lahatakse ühes vahetuses 576 planku (3110 jm) ning sellest kogusest saadakse keskmiselt 8 kuivatipakki (31,7 m3 ). Nelikanthöövli +GF+ Brugg ühe vahetuse tootlikkus 5,4 m pikkuse materjaliga on 800 tk (4320 jm) ja Gubisch 170 BS 170/6 ühe vahetuse tootlikkus on 1184 tk (6393,6 jm). Järkamissae ühe vahetuse tootlikkuseks on 476 järkamise operatsiooni. Nende tulemuste analüüsi tulemusel on kõige ajakulukamaks tehnoloogiliseks operatsiooniks palkide lahkamine saekaatritega. The purpose of this applied higher education dissertation was to study the productivity of technological operations in the woodworking company Nelta Trade Ltd. The tools observed were frame sawmill, band sawmill, edging saw, two moulders and a crosscut saw machine. The productivity of the technological operations of one shift were found by stopwatch time study, using a formula from professional literature and by analyzing previous documentation. Based on the results obtained the author ascertained which operations are the most time consuming and gave his suggestions on how to speed up production. The analysis revealed that the frame sawmill used in the company has an average productivity of 144 planks (780 m) per shift and a log volume of 17,720 m3 . The band sawmill has an average productivity of 129 planks (696 m) per shift and a volume of 18,815 m3 spruce logs. The edging saw’s average production per shift is 576 planks (3110 m) which on average translates into 8 dryer packs (31,7 m3 ). The moulder +GF+ Brugg has an average productivity of 800 pc (4320 m) per shift with material length of 5,4 m and the Gubisch 170 BS 170/6 has an average productivity of 1184 pc (6393,6 m) per shift. The crosscut saw machine has a productivity of 476 crosscutting operations per shift. By analyzing these results the most time consuming technological operation is cutting the logs to size with the sawmills.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Muusikainstrumenti ümbritseva keskkonna temperatuuri ning niiskuse kõikumine põhjustab kuivamiskahanemist ning niiskuspaisumist kitarri kaela konstruktsioonis. Kasutuskeskkonna põhjustatud muutused mõjutavad instrumendi kasutamismugavust. Käesolevas töös on osaliselt kasutatud Ameerika Ühendriikides registreeritud US D630,676 S ja US 9,029,670 B2 patentidele sarnased põhimõtteid. Töö eesmärk on disainida elektrikitarri kael, mis on võimalikult resistentne keskkonnatingimuste muutustele ja dimensionaalselt stabiilne. Käsitletakse disainis kasutatavate materjalide omadusi ning tutvustatakse elektrikitarri kaela konstruktsioonielemente ja võimalikke disainlahendusi. Disainlahenduse väljatöötamiseks kasutatakse CAD (computer- aided design) ja CAM (Computer- aided manufacturing) arvutitarkvara. Töö tulemuseks on komposiitmaterjalist elektrikitarri kaela disainlahendus ning prototüübi teoreetiline valmistuskirjeldus. Töö jätkuuringuna on võimalik teostada komposiitmaterjalist elektrikitarri kaela tugevuskatsed. Fluctuations in the temperature and humidity surrounding the musical instrument cause shrinkage and expansion in the guitar neck structure. Changes caused by the surrounding operating environment affect ease of use of the instrument. The design of guitar neck construction partially uses principles similar to U.S. Pat. No. 6,630,676 S and U.S. Pat. No. 9,029,670 B2. The aim of this work is to develop an electric guitar neck design that is as resistant as possible to enviromental changes and therefore dimensionally stable. The properties of the materials used in the design are discussed. Structural elements of the electric guitar neck and possible design solutions are introduced. For development of the design CAD (computer- aided design) and CAM (computer- aided manufacturing) computer software is used. The result of the work is a design solution for the composite electric guitar neck and theoretical description of making process of the prototype. As a follow-up study, it is possible to perform strength tests for the composite electric guitar neck design.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Euroopa Liidu kliimapoliitika raames 2020. aastaks võetud eesmärgid ja otsused toetamaks taastuvenergia kasutusele võtmist on pannud riigid otsima võimalusi rohelise energia osakaalu suurendamiseks. Puitpelletile omane suur energia kontsentreeritus ja võrdlemisi lihtne kasutusele võtmine kivisöe kateldes teeb sellest ideaalse kütuse. Käesoleva bakalaureusetööl oli kaks eesmärki, esiteks uurida kuidas mõjutab vee ja lisandite kasutamine puitpelletite mehaanilisi omadusi ja teiseks teostada kvaliteedianalüüs OÜ Puidukoda pelletite põhjal. Töö käigus koguti liinilt proove ja mõõdeti puitpelletite niiskusesisaldus, mahukaal, temperatuur ja peenete osade protsent. Mõõtmisi teostati pooleteise aasta jooksul ja saadud andmete põhjal hinnati toodangu kvaliteeti. Töö tulemustest on näha, et kõige parema toodangu saame 8-9,5 protsendise niiskuse juures, kuid kõrgema kui 10% niiskuse juures suureneb pelletite purusus järsult. Lisaainete kasutamine tõstab kvaliteeti, enim parandab seda 2% ligniini lisamine. Kogutud proovide põhjal tuleb OÜ Puidukoda lisaaineteta toodangu keskmiseks mehaaniliseks tugevuseks 96,5%. European Union’s climate policies and subsidies for meeting 2020 goals, has made countries look for ways to increase the share of green energy. The high energy concentration of wood pellets and their relatively easy use in coal boilers makes it an ideal fuel. This bachelor’s thesis had two aims. First aim was to reasearch how the use of water and additives affects the mechanical properties of wood pellets and secondly to carry out a general quality analysis of OÜ Puidukoda pellet production. During research samples were taken from production line. Moisture content, volumetric weight, temperature and percentage of fines was measured. Measurements were carried out over a year and a half and the quality of the production was assessed on the basis of the data obtained. The results of the work show that wood pellets have the best durability when they contain around 8-9,5% of water, after going over that level mechanical durability drops drastically. Additives improve quality of wood pellets, research shows that best results come out of using 2% lignin. Collected samples show that OÜ Puidukoda wood pellets mechanical durability is around 96,5%.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise õppekaval Leilikulpi, mis kuulub saunaaksessuaaride alla, võib leida müügil nii jaekaubanduses kui ka käsitöölaatadel. Neid on erinevaid- materjali poolest kui ka kuju poolest. Tavaks on saanud, et leilikulp valmistatakse puidust. Kuid on müügil ka metallist ja plastikust leilikulbid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli valmistada kasepuidust leilikulp, millel on kaha ja varre vaheline nurk kuni 160 kraadi ja kaha süvend kuni 50mm sügav ja 95mm lai. Seda eesmärki ajendas teostama asjaolu, et turul müüdavatel puidust leilikulpidel on kaha ja varre vaheline nurk kuni 180 kraadi. Neid leilikulpe kasutades on olnud tülikas kibust leilivett kätte saada, sest kibu peab kallutama. Lisaks sellele on neil leilikulpidel kaha süvend liiga väike leilivee võtmiseks. Valmistatud leilikulpi soovitakse tulevikus pakkuda hulgimüüjatele, seega on teiseks lõputöö eesmärgiks seatud, et leilikulbi hind peab jääma konkurentsivõimekaks. Lõputöö esimeses osas uuriti saunakultuuri ajalugu ja erinevate riikide leilisaunakultuuri, et saada teavet, kust on alguse saanud leilisaun. Teises ja kolmandas osas toodi välja lõputöös kirjeldatud leilikulbi müügiargumendid ja tehti turu- uuring, et teada saada, mis hinnaga on müügil puidust leilikulbid. Neljandas osas arvutati leilikulbi omahind. Viiendas osas analüüsiti omahinna kujunemist ja tehti ettepanekuid alandada omahinda. Lõputöö valmis koostöös Trei Puidukaubad OÜ ettevõtte juhiga Gallo Trei. Ettevõte toodab saunatooteid alates 1995. aastast ja omab kaubamärki „Saunasemud”. Hinnates ettevõtte juhi huve ja pikaajalist kogemust saunatoodete valmistamisega on täidetud lõputöö eesmärgid. The sauna ladle, which is a sauna accessory, is sold on the retail trade as well as at the craft fair. They are different in material and shape. It has become common practice that the ladle is made of wood, but sauna ladles are also made of metal and plastic. The aim of this thesis was to make a birch sauna ladle that has an angle of up to 160 degrees between the bowl and stem. And a depth of bowl 50 mm deep and 95 mm wide. This objective was promptet by the fact that the wooden ladles sold in the market have an angle of up to 180 degrees between the bowl and the stem. Using these ladles, it has been difficult to get water because you have to tilt the piggin. In addition, these ladles have too little space for water. In the future, it is intended that ladles will be offered to wholesalers, so the second goal of the final thesis is that the price of the sauna ladle shoud remain competitive. In the first part of the thesis, the history of sauna culture and the sauna culture of different countries was studied in order to get information where the sauna culture has started. In the second and third parts, the sales tips of the ladle, described in the thesis, were outlined and a market survey was conducted to find out what the price of wood ladles is for sale. In the fourth part, the cost price of the ladle was calculated. The fifth part analyzed the development of cost price and suggestions were made to lower the cost price. The thesis was completed in collaboration with Gallo Trei, head of Trei Puidukaubad Ltd. The company has been manufacturing sauna products since 1995 and owns the trademark Saunasemud. The goals of the thesis have been met when assessing the interests of the company manager and long-term experience in the production of sauna products.

Viimasel kümnel aastal on Eestis kasvanud pelletitootmine ja hakkpuidu kasutamine lokaalsetes katlamajades ning koostootmisjaamades. Vaatamata sellele pole Eestis eriti uuritud, milliselt muutuvad puitkütuse karakteristikud pikaaegsel ladustamisel. Käesoleva töö eesmärk on Euroopa suurima pelletitootja AS-i Graanul Invest põhjal uurida, kuidas muutub tehase laoplatsile ladustatud ümarmaterjali kütteväärtus, tuhasus, niiskussisaldus ja mahumass üheksa kuu jooksul. Uurimustöös kasutatud tooraine on võetud ettevõtte tütarfirma OÜ Osula Graanul laoplatsilt ning katsed tehtud Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris. Uurimustöö tulemusena selgus, et tooraine saavutab madalaima niiskustaseme peale kuut kuud ladustamist (kooreta lepal 28,73 ± 0,42%). Peale kuuekuust ladustamist sõltub niiskusisaldus ilmastikust. Üheksa kuud ladustatud lepa niiskussisaldus oli 42,48 ± 0,60%. Mahumassi näitajat mõjutab oluliselt millisel aastaajal on puit raiutud ning laoplatsile ladustatud. Üldistades võib täheldada, et kõrgeimad mahumassid olid kuus kuud ladustatud toorainel, mis jõudsid tehasesse mais. Samas peale kuut kuud ladustamist hakkab mass vähenema. Suurim erinevus oli kase puidul, kus kuuekuusel materjalil oli mahumass 194,53 ± 53 kg/pm3 ja üheksakuusel 145,26 ± 1,62 kg/pm3 . Ladustamisperioodi pikkuse seost kütteväärtuse ja tuhasuse muutuste vahel uurimustöös ei täheldatud. Täiendavate andmete saamiseks võiks proove võtta ka teistel aastaaegadel. Lisaks oleks huvitav teada saada üheksa kuu jooksul toimuvad muutused ühe konkreetse tooraine riida kohta. Over the last ten years, there has been an increase of pellet production and consumption of chipped wood in local boilerhouses and cogeneration plants in Estonia. However, there is not enough reasearches made on how the wood fuel characteristics change during the storing period. The aim of this study is to find out how much the value of calorific value, ash content, moisture content and bulk density changes during the 9 months while the raw material is stored in a factory`s storage area. The study is made on the basis of AS Graanul Invest. The samples used in this study were taken from the storage area of the affiliated company named OÜ Osula Graanul and the tests were made in the wood fuel laboratory of Estonian University of Life Sciences. The results of the research revealed that the stored wood reaches its lowest moisture content after 6 months (moisture content of alder without bark was 28,73 ± 0,43%). After storing for 6 months the moisture content mainly depends on the weather. The moisture content of alder stored for 9 months was 42,48 ± 0,60%. The value of bulk density depends a lot of the season the wood is chopped and stored in. Generally, the stored wood that reached the factory in may had the highest values of bulk density after storing for 6 months. The bulk density starts to decrease after being stored for 6 months. Birch wood had the highest variation of bulk density. While the bulk density of the birch stored for 6 months was 194,53 ± 53 kg/m3 , the same value of the birch stored for 9 months was 145,26 ± 1,62 kg/m3 . There were no links recognized between the length of the storing period and the calorific value or the ash content in this study. For further studies the author suggests to also take samples in other seasons. Furthermore, it would be interesting to find out how the characteristics in one firm wood stack change during 9 months.