Search

Bakalaureustöö Keskkonnakaitse õppekaval Rohealad on olulised linnakeskkonna jaoks, tänu nende võimele pakkuda ökosüsteemiteenuseid, toetada inimese heaolu, vähendada klimamuutuste negatiivset mõju. Kuna võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid sõltub klimaatilistest teguritest, siis on oluline mõista millisel määral kliimamuutused mõjutavad rohealade ökosüsteemiteenuseid. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade linna rohealade ÖST ja kliimamuutuste mõjust nendele, mida hinnatakse eksperthindamise meetodiga maatriksiga. Hinnatakse mõju ökosüsteemiteenuste olulisusele ja pakkumisele. Maatriksi koostatakse rohealade tüpoloogia ja nendele omistatud ökosüsteemiteenuste põhjal, mida omaette koostatakse teadusartiklitest saadud andmete põhjal. Ekspertide hinnangutest selgub, et valdav osa ökosüsteemiteenustest muutud olulisemaks tulevikus. Kliimamuutus avaldab negatiiset mõju enamustele avalike rohelalade ökosüsteemiteenustele, enam haavatavad on kultuuriteenused. Kõrghaljastusega rohealadel mõjutavad kliimamuutused positiivselt. Green spaces are important for the urban environment because of their ability to provide ecosystem services, support human well-being and reduce the negative impacts of climate change. As the ability to provide ecosystem services is dependent on climatic factors, it is important to understand the extent to which climate change will affect the ecosystem services provided by green spaces. The aim of this work is to provide an overview of the ÖST of urban green spaces and the impacts of climate change on them, assessed using a matrix approach to expert assessment. The impacts on the importance and provision of ecosystem services will be assessed. The matrix will be based on a typology of green spaces and the ecosystem services attributed to them, which itself will be compiled from data derived from scientific articles. The experts' estimates suggest that the majority of ecosystem services will become more important in the future. Climate change will have a negative impact on most ecosystem services in public green spaces, with cultural services being the most vulnerable. Climate change has a positive effect on green space with high greenery.

Bakalaureusetöö Keskonnakaitse õppekaval Rohunepp (Gallinago media) on kurvitslaste sugukonda (Scolopacidae) kuuluv lind, kes kuulub Eesti kõige haruldasemate ja kaitset vajavamate linnuliikide hulka. Öise eluviisiga ning liigniisketel rohumaadel elavat rohuneppi on nii Eestis kui ka maailmas võrdlemisi vähe uuritud. Liiki ohustab eelkõige luhtade kadu ja killustumine. Üha kergemate ja täpsemate GPS-saatjate kasutuselevõtt aitab oluliselt täpsustada rohunepi elupaiga suurust ja geograafilist jaotust ning seeläbi korraldada efektiivsemalt liigi kaitset . Käesolevas töös kasutatakse Eestis pesitsevate isaste rohuneppide eluala suuruse hindamiseks tuuma tiheduse hinnangu (KDE) meetodiga arvutatud kodupiirkondade pindalasid. Täiendav andmeanalüüs viidi läbi programmides Quantum GIS ja RStudio. Statistilise analüüsi tulemusel selgus, et rohunepide eluala suurus ja levik on väga individuaalne ning võib muuhulgas sõltuda saatjate tööst, isendi sotsiaalsest positsioonist ning elupaikade kvaliteedist. Rohunepi üldine keskmine maksimaalne eluala suurus (95% UD) varieerus ligi 45 kordselt (2,4 – 107,1 ha). Töö tulemused viitavad sellele, et rohunepi elupaiga suuruse ja teatud funktsioonide vahel on oluline seos. Rohunepi poolt kasutatava elupaiga suuruse ja leviku analüüs pakub uusi teadmisi ohustatud liigi liikumismustritest ja käitumisest. Antud töö võiks olla aluseks järgmistele, suurema valimiga rohunepi või teiste lindude elupaigakasutuse analüüsidele. The Great Snipe (Gallinago media) is a bird of the family Scolopacidae, one of the rarest species in Estonia and one of the most in need of protection. Nocturnal and living in wet grasslands, the species has been relatively little studied in Estonia and worldwide. Consequently, the species is particularly threatened by the loss and fragmentation of wetlands. Using increasingly light and accurate GPS transmitters will help significantly improve the accuracy of the size and geographical distribution of grassland habitat required by Great Snipes, thus, organising the conservation of the species more effectively. In this work, home range areas calculated using the Kernel Density Estimation method are used to estimate the home range size of male Great Snipe breeding in Estonia. In addition, further data analysis was carried out in Quantum GIS and RStudio. Statistical analysis revealed that the size and distribution of the Great Snipe's habitat are highly individual and may depend, among other things, on the tags' work accuracy, the individual's social status and the habitat's quality. For example, the Great Snipe's overall mean maximum habitat size (95% UD) varied 45-fold (2.4 - 107.1 ha). This thesis's results suggest a significant relationship between grassland habitat size and specific functions. Analysing the size and distribution of habitat used by Great Snipes provides new insights into the movement patterns and behaviour of this threatened species. This work could form the basis for further analyses of habitat use by the Great Snipe or other birds with a larger sample size.

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Üle-Euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 elupaikade kaitse alla võtmisel on oluline teada, milline on piirkonna ajalooline taust ja kuidas on elupaik kujunenud lähtudes ajaloolisest maakasutusest. Tänapäeval tehakse seda kasutades ajaloolisi kaarte ja andmetöötlusprogramme. Käesolev bakalaureusetöö on jätkuks Kristel Kukumäe poolt koostatud tööle Otepää looduspargi Natura 2000 elupaikade ajalooline kujunemine (2020), et analüüsida eelnevalt väheesindatud elupaiku ja lisada uuritavaid elupaikasid kaitseala erinevatest piirkondadest. Uurimuseesmärgiks oli teada saada, milline oli Otepää looduspargi valitud testaladel olevate elupaikade maakasutus 19. sajandi teises pooles ja kuidas on see mõjutanud Natura 2000 elupaikade kujunemist. Töö teostamiseks valiti välja Otepää kaitsealal olevate Päidla mõisa kaart, Arula mõisa kaart ja Neeruti mõisa kaart. Uurimust teostati MapInfo Pro 17.0 andmetöötlusprogrammis, kus kasutati ajaloolisi mõisa kaarte ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Natura 2000 elupaikade kaardikihti. Analüüsist selgus, et valitud mõisa kaartide testaladel asus kokku 11 metsa-, poollooduslikku- ja sooelupaika. Kõige rohkem olid esindatud metsaelupaigad, mida oli kokku viie erineva elupaigatüübina. Kõige rohkem on metsaelupaikasid arenenud ajaloolist metsamaadest, mis viitab ka läbi kirjanduse sellele, et pikka aega samas kohas posinud kooslused on liigirikkamad ja väärtuslikumad. Veel olid paljud metsaelupaigad arenenud ajaloolistest rohumaadest, mis võib olla tulenenud ajaloolisest metsastamisest ja metsastumisest. Poollooduslikke elupaikasid on säilinud ajaloolistel heinamaadel ja kujunenud kõige rohkem põldudest, mis näitab põllumajanduse intensiivsuse vähenemist. Sooelupaikasid on arenenud kõige rohkem ajaloolistest heinamaadest, mis võib olla tulenenud sellest, et ajalooliselt kasutati heinamaadeks soiseid alasid, kus nüüdseks on taastunud sooelupaigad. Uurimistulemustest võib järeldada seda, et Otepää looduspargi Natura 2000 elupaigatüübid ja nende arenemine on olnud suuresti mõjutatud ajaloolisest maakasutusest, millele viitab tulemus, et 19. sajandi teises pooles olid nüüdisaegsete elupaigatüüpide alad kasutusel teistsuguste kõlvikutena. Lisaks võib edasi uurida seda, kas erineva maakasutusliku päritoluga elupaiga on ka erineva looduskaitseväärtusega. When taking the habitats of the pan-European network of protected areas Natura 2000 under conservation, it is important to know the historical background of the region and how the habitat has developed based on historical land use. Nowadays, this is done using historical maps and data processing programs. Current bachelor’s thesis is a continuation of the work done by Kristel Kukumäe on the historical development of the Natura 2000 habitats of the Otepää Nature Park (2020), in order to analyse previously underrepresented habitats and add habitats to research from different areas of the Nature Park. The research objective was to find out what the land use of the habitats in the selected test areas of the Otepää Nature Park was in the 19th century and how this may have influenced the development of Natura 2000 habitats. The map of Päidla manor, the map of Arula manor and the map of Neeruti manor in the Otepää conservation area were selected for the work. The research was carried out in MapInfo Pro 17.0 data processing program, utilizing historical manor maps and the Estonian Nature Information System (EELIS) Natura 2000 habitat map layer. The analysis revealed that there were a total of 11 forest-, semi-natural and swamp habitats in the test areas of the selected manor maps. The most represented were the forest habitats, which were in total of five different habitat types. The majority of forest habitats had developed from historical woodland, which is also supported by literature indicating that long-standing communities in the same area are richer in species and are more valuable. Also, many forest habitats had developed from historical grassland, which may have resulted from historical afforestation. Semi-natural habitats have maintained in historical meadows but have developed also in previous fields, which reflect the decrease of agricultural intensity in 20th century. Mire habitats have developed the most from historical meadows, which may have resulted from the historical use of wet areas as meadows, which have now recovered as mire habitats. Based on the research findings, it can be concluded that the habitat types of Natura 2000 in the Otepää Nature Park and their development has been largely influenced by historical land use, which is indicated by the result that in the second half of the 19th century, areas of modern habitat types were often used as other land use types. In addition, it is possible to further investigate whether a habitat with a different land use origin also has a different nature conservation value.

Magistritöö Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekaval Valgustusraie (VA) on levinud metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on suunata noorendike kasvu, kuid selle mõju puistute süsinikuringele ei ole palju uuritud. Käesolevas töös hinnati VA lühiajalist mõju jänesekapsa kasvukohatüübis kasvava arukaasiku (Betula pendula) ökosüsteemi netoproduktsioonile (NEP) ja koostati süsinikubilansid kolmele erinevalt majandatud katsevariandile VA-le järgneval aastal. 2019 aasta suvel rajati prooviala kolme katsevariandiga: läbiraiumata kontroll (KNT, 17500 puud ha-1 ), tavapärase tugevusega VA proovitükki (VAN), kuhu jäeti kasvama 2500 puud hektari kohta, ja tugeva valgustusraiega majandatud (VAT), kuhu jäeti kasvama 1500 puud hektari kohta. VA-le järgneval kasvuperioodil oli puude maapealne produktsioon suurim KNT alal, järgnesid VAN ja VAT. Alustaimestik ja vegetatiivne uuendus andsid olulise panuse puistu primaarproduktsiooni (NPP), kompenseerides madalamast puude arvust tulenevat puude väiksemat produktsiooni valgustatud aladel. NPP oli kõigil kolmel vaadeldud alal samas suurusjärgus (7,4–8,7 t C ha-1 ). Heterotroofne hingamine moodustas kõigis katsevariantides suurima süsinikuvoo, statistiliselt olulist erinevust katsevariantide vahel ei ilmnenud. Kõik katsevariandid olid süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mida näitavad positiivsed NEP väärtused (2,1–2,5 t C ha-1 ). Käesolev uuring annab ülevaate arukase puistute süsiniku dünaamikast pärast valgustusraiet ja tulemused toovad esile VA läbinud noorendike potentsiaali süsiniku sidujana. Pre-commercial thinning (PCT) is a common silvicultural practice aimed at guiding the growth of young stands, yet not much has been published about its effects on carbon cycling. This study focused on the carbon balance of a silver birch (Betula pendula) stand growing in Oxalis site type after PCT, focusing on net ecosystem production (NEP) and its components. Three treatments were examined: an unthinned control plot (CP, 17,500 trees ha-1 ), a moderately thinned plot (MT) with 2,500 remaining trees per hectare, and a heavily thinned plot (HT) with 1,500 remaining trees per hectare. One and a half growing seasons after PCT, the aboveground production of trees was the highest in the CP, followed by the MT and HT plots. Herbaceous understorey and vegetative sprouts contributed significantly to the net primary productivity (NPP) of the stand in all treatments, compensating the lower production of the trees in thinned plots. The net primary production (NPP) was similar in all three treatments (7.4–8.7 t C ha-1 ). Heterotrophic respiration was the dominant carbon flux across all treatments, no statistically significant difference between the treatments occurred. All treatments acted as carbon sinks, as indicated by positive NEP values (2.1–2.5 t C ha-1 ). This study provides insights into the carbon dynamics of silver birch stands following pre-commercial thinning and the findings highlight the potential of thinned plots to serve as carbon sinks.

Magistritöö Loodusturismi õppekaval Turvaline spaa tähendab, et see keskendub oma tegevuses klientide ja töötajate ohutusele ja turvalisusele. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eesti spaade kliendid võivad usaldada märgist „Siin on turvaline“, kuidas mõistavad Eesti spaades puhastustööde eest vastutavad juhid kompetentsust puhastusteeninduses ja kas neil on võimekus ja teadmised pakkuda kvaliteetset puhastusteenust; kas erialaste teadmistega juhid suudavad pakkuda kvaliteetsemat ja teadlikumat puhastusteenust. COVID-19 tagajärjel on majutuse, sh. spaahotellid, valdkond kõige tugevama löögi saanud ning sellele järgnes Legionellaga nakatumine, mis uuesti kõigutas spaahotellide olukorda. Uurimus ei ole tingitud eelnimetatud asjaoludest, kuid need juhtumid viitavad taoliste uuringute vajalikkusele. Metoodikana kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, fenomenoloogilist lähenemist ja uurimisprotsessi spiraalikujulist struktuuri. Töö teostati poolstruktueeritud individuaalintervjuu meetodil spaa puhastustööde eest vastutavate juhtidega. Uuringu tulemusena selgus, et märgis „siin on turvaline“ ei taga kliendile turvalisust ja tervist. Üks märgise kriteeriume oli pindade desinfitseerimine, kuid täpsemad juhised ja erialane ettevalmistus selleks uuritud spaades, tihti puudus. Samas on varasemad teadusuuringud tõestanud, et desinfitseerivate ainete väärkasutuse korral bakterid ei hävine. Uuringu tulemustest selgus, et puhastustööde juhi professionaalsest ettevalmistusest sõltub olulisel määral spaa turvalisus ning piisab ühe protsessi osa puudulikkusest, et seada ohtu inimeste tervis. Puhastustöötajate arvamused puhtusest on erinevad, kui pole loodud ja omaks võetud ühtset juhendmaterjali. A safe spa means that it focuses its activities on the safety and security of its customers and staff. The aim of this study was to find out whether customers of Estonian spas can trust the "COVID-19 SAFE" label, how managers responsible for cleaning in Estonian spas perceive competence in cleaning services and whether they have the capability and knowledge to provide a high quality cleaning service; whether managers with specialised expertise are able to provide a higher quality and more knowledgeable cleaning service. As a consequence of pandemia spa hotels have taken the biggest hit. This was followed by the Legionella outbreak, which again disrupted the situation of spa hotels. This research is not the result of the above-mentioned circumstances, but they do point to the need for such research. The methodology used was qualitative, with a phenomenological approach and a spiral structure of the research process. The work was carried out by means of semi structured individual interviews with the managers in charge of the spa cleaning operations. The results of the study showed that the label "COVID-19 SAFE" does not guarantee safety. One of the criteria of the label was the disinfection of surfaces, but more detailed instructions and preparation for this were often lacking in the spas examined. Previous research has shown that bacteria are not destroyed when disinfectants are improperly used. The results of the study show that the professional competence of the cleaning supervisor has a significant impact on the safety of the spa, and that it only takes a shortcoming in one part of the process to put people's health at risk. Cleaners' perceptions of cleanliness will vary unless a common set of guidelines is established and adopted.

Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekaval Lihaveisekasvatuse kui põllumajanduse ühe haru jätkusuutlik areng on toidujulgeoleku tagamisel üha suurema tähtsusega ‒ selleks on vaja tagada, et noored oleksid võimelised lihaveisekasvatusega alustama või selle üle võtma eelmistelt põlvkondadelt. Magistritöö eesmärk on anda hinnang toetust saanud noorte alustanud lihaveisekasvatajate tegevuse jätkusuutlikkusele. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi majandusnäitajate analüüs ja küsitlus lihaveisekasvatusega alustanud noorte ettevõtjate seas. Tulemuste põhjal võib noorte alustanud lihaveisekasvatajate tegevust pidada jätkusuutlikuks, mida näitavad ka enamik uurimuses hinnatavaid indikaatoreid. Majanduslikest ja juhtimisalastest aspektidest lähtuvalt viitab jätkusuutlikkusele ettevõtete majandusnäitajate paranemine, loomade arvu kasv, tegevuse mitmekesistamine, ligipääs rahastamisvõimalustele. Sotsiaalset jätkusuutlikkust näitab omandatud põllumajandusalane haridus ja töökogemus ning mitmekülgne koostöö teiste põllumajandustootjatega. Keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele viitab loomade heaolu tagamine, haiguste tõkestamine, mahetootjate kõrge osakaal, jäätmekäitlus, ravimite teadliku kasutamise, keskkonnanõuete täitmine. Sealjuures oli tegureid, mis ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust takistavad. Nende mõju leevendamiseks on vaja täiendavaid riigipoolseid toetusi kui ka ettevõtjate poolset riskide juhtimist. The sustainable development of beef cattle breeding as an industry of agriculture has increasing importance in ensuring food security. To this end, it is necessary to ensure that young people are able to start or take over beef cattle farming from previous generations. The master’s thesis aims to assess the sustainability of started enterprises of young farmers who have received support. To achieve this aim, an analysis of economic indicators and a survey of young entrepreneurs who have started beef cattle farming were carried out. Based on the results, the activities of young meat cattle farmers can be considered sustainable, as shown by most of the indicators assessed in the thesis. From economic and good governance, enterprises are sustainable, as shown by improved farm performance, increased animal numbers, diversification of activities, and access to finance. Social sustainability is shown by the agricultural education and work experience acquired and the versatile cooperation with other agriculture producers. Environmental sustainability is indicated by ensuring animal welfare, disease prevention, a high proportion of organic producers, waste management, conscious use of medicines, and compliance with environmental requirements. The results also identified indicators that are obstacles to the sustainability of the business. To mitigate their impact, additional subsidies from the government and risk management from the entrepreneurs are needed.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Turismi surve suurenemisega kaitsealadel ja maakasutuse muutuste intensiivistumisega on tööstuspärandi turism võimalus, kuidas kasutada ära algse funktsiooni minetanud tööstusalasid. Töö eesmärkideks oli mõista tööstuspärandi turismi hetkeolukorda ja arengut Harjumaal ja Ida-Virumaal; mõista tööstuspärandi külastajate teadlikkust ja hinnanguid tööstuspärandi turismiga sidumisel. Teoreetilist osa käsitletakse kirjandusallikate, veebiportaalide ja strateegiliste dokumentide põhjal. Töö uurimuslik osa on valminud kvantitatiivse ja osaliselt kvalitatiivse metoodika kasutamisel. Uurimuslikus osas käsitletakse juhtumianalüüsina Rummu karjääri ja valimiks on selle külastajad. Saadud tulemustest ilmnes, et sise- ja välisturistid väärtustavad tööstuspärandit enam, kuid seda ei peeta piisavalt laialt käsitletud teemaks. Tööstuspärandit peetakse oluliseks tõmbenumbriks ja nähakse selle perspektiivsust nii siseturismi edendamisel kui ka rahvusvahelisse mastaapi tõusmisel. Selgub ka, et sisemaal on tööstuspärandi turismi atraktiivsemana turustamiseks vaja pakkuda oluliselt mitmekülgsemaid teenuseid. Külastajad tunnevad kolme ühiskonna sektori mõjutusi ja näevad tingimatut vajadust nende tulemuslikuks koostööks. Töö valimi hinnangute põhjal on koostatud soovitused era-, kolmandale ja avalikule sektorile küsimuses, milliste teguritega peab tööstuspärandi turismi alustamisel arvestama. Käesolevat tööd on võimalik kasutada sissejuhatava uuringuna tööstuspärandi turismi valdkonnas ja taoliste arenduste edendamise huvil lähteseisukohtadena. Industrial heritage tourism is seen as an opportunity to reduce the increasing pressure on protected areas and reducing the effect of intensifying land use changes. The aim of this bachelor's thesis was firstly, to comprehend the current situation and progress of industrial heritage tourism in Harju and Ida-Viru counties in. Secondly, the aim was to assess the awareness and views of the visitors of industrial heritage tourist destinations. The theoretical discussion was based on literature, websites and strategic plans, documents. A case study was conducted on Rummu quarry. Based on the case study, a questionnaire was constructed for the domestic and international visitors of Rummu quarry. Methodics include mostly the quantitative method, but partially also the qualitative method was used. Results show that domestic and foreign tourists thoroughly appreciate industrial heritage, but it is not a enough widely discussed topic. Industrial heritage is considered as a powerful tool to boost domestic tourism, but also important for recognition in the international tourism industry. Results also show that inland industrial heritage tourism destinations need to offer more diverse possibilities. The visitors of industrial heritage tourism destinations admit the absence of cooperation in different sectors of society. Based on the results, recommendations and guidelines were constructed for government, business and nonprofit sectors. This thesis can be seen as an introductory research on the topic of industrial heritage tourism. The guidelines can be used for different sectors of the society to embark on encouraging industrial heritage tourism.

Magistritöö Aianduse õppekaval Nüüdisaegses taimekasvatuses pööratakse aina enam tähelepanu keskkonnasõbralikule väetamisele ja taimekaitsele. Taimede kasvu ja kvaliteedi parandamiseks asendatakse mineraalväetised ka dekoratiivtaimede kasvatuses üha enam maheväetiste ja biostimulantidega. Putukasõnnikut saab kasutada nii väetise kui ka biostimulandina. Putukasõnnik on putukakasvatuse kõrvalsaadus. Putukaid kasvatatakse putukavalgu toodete saamiseks nii loomakasvatusele kui ka inimtoiduks. Putukaid kasvatatakse ka erinevate biolagunevate jäätmete kõrvaldamiseks ehk neil on oma osa ringbiomajanduses. Puispetuuniad on populaarsed konteinerhaljastuses kasutatavad taimed. Puispetuunia on hea katsetaim, kuna ta on õiterohke ja tundlik kasvusubstraadi pH-le. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada putukasõnniku mõju aed-puispetuunia (Calibrachoa x hybrida hort.) sordi Cabaret `Lavender` kasvule ja õitsemisele. Katse tulemustest nähtub, et aed-puispetuuniate noortaimede faasis katmikalal putukasõnnik veel ei avaldanud statistiliselt olulist mõju taimede õitsemisele ja kasvule. Avamaa tingimustes mõõdetud tulemused näitavad aga võrreldes kontrollvariandiga putukasõnniku olulist positiivset mõju nii õitsemisele kui kasvule. In modern crop production, more and more attention is paid to environmentally friendly fertilization and plant protection. In order to improve the growth and quality of plants, mineral fertilizers are increasingly being replaced by organic fertilizers and biostimulants in the cultivation of ornamental plants. Frass can be used both as a fertilizer and as a biostimulant. Frass is a by-product of insect farming. Insects are cultivated to obtain insect protein products for both animal husbandry and human consumption. Insects are also cultivated for the disposal of various biodegradable wastes, i.e. they have their part in the circular bioeconomy. The calibrachoas are popular plants used in container landscaping. Calibrachoa is a good test plant because it is abundant in flowers and sensitive to the pH of the growing medium. The aim of this work was to find out the effect of frass on the growth and flowering of calibrachoa (Calibrachoa x hybrida hort.) cv Cabaret `Lavender`. The results of the experiment show that in the phase of young plants, frass did not have a significant effect on the flowering and growth of the calibrachoa plants in greenhouse conditions. However, the results measured in open field conditions show a significant positive effect of frass on growth and flowering compared to the control variant.

Magistritöö Maaehituse õppekaval Mets katab ligi 31% maismaa pinnast. Puitu saab kasutada mitmel eri otstabel: ehituseks, kütteks või mööbli valmistamiseks. Oluline on osata puitu otstarbekohaliselt kasutada ning teada puidu omadusi ja kasutada materjali optimaalselt. Käesolevas tööd on uuritud tamme, saare ja kase puidu füüsikalisi-mehaanilisi omadusi, kasutades standardeid, ristikiudu survele sõltuvalt materjali paksusest ja surutavast pinnast. Kasutati kahte standardit – EN 408 ja ASTM D143. EN 408 kasutatakse Euroopas ja ASTM D143 kasutatakse Ameerika Ühendriikides. Uurimistöös on välja toodud lehtpuidu omadused ja talle omased tegurid. Katsekehi, mida koormati oli 1584. Katseseeriaid oli 12 ning katsekehade mõõdud jäi vahemikku 150 kuni 600 mm. Surutava pinna laius jäi vahemikku 45 mm kuni 90 mm. Standardi EN 408 põhjal saadi suurimaks survetugevuseks saare katsekehad 6.1x katseseerias, mille keskmiseks tugevuseks saadi 13,86 ± 2,73 N/mm2 . Standardi ASTM D143 põhjal saadi suurimaks survetugevuses saare katsekehad 6.1x katseseerias, mille keskmiseks tugevuseks saadi 16,32 ± 2,92 N/mm2 . Katsetulemustest selgub, et saarepuidust katsekehad on kõige suuremate keskmiste väärtustega surve tugevuse korral. ASTM D143 standardi järgi on survetugevused suuremad, kui seda on standard EN 408 järgi. Tugevuselt järgneb tammepuidust ja viimasena kaske puidust katsekehade survetugevus. Tulemustest saab teha järelduse, et mida väiksema kõrgusega katseleha ja surumispinnaga alus, seda suurem on survetugevus ristikiudu. Forests cover approximately 31% of the Earth's land surface. Wood can be used for various purposes such as construction, fuel, or furniture manufacturing. It is important to use wood appropriately and have knowledge of its properties in order to optimize its use as a material. This study examines the physical and mechanical properties of oak, ash, and birch wood, utilizing standards for cross-grain compression strength based on material thickness and compressive surface. Two standards were used – EN 408 in Europe and ASTM D143 in the United States. The research presents the characteristics of hardwood and the factors specific to it. A total of 1584 test specimens were tested. There were 12 test series, and the dimensions of the test pieces ranged from 150 to 600 mm. The width of the compressive surface was from 45 mm to 90 mm. According to standard EN 408, the highest compressive strength for ash wood specimens was obtained in the 6.1x test series, with an average strength of 13.86 ± 2.73 N/mm². Based on standard ASTM D143, the highest compressive strength for ash wood specimens was obtained in the 6.1x test series, with an average strength of 16.32 ± 2.92 N/mm². The test results indicate that ash wood specimens have the highest average values for compressive strength. According to ASTM D143 standard, the compressive strengths are higher compared to those based on the EN 408 standard. Oak wood specimens exhibit higher compressive strength than birch wood specimens. The results lead to the conclusion that the lower the height of the test specimen and the narrower the compressive surface area, the higher the compressive strength perpendicular to the grain.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Puu vanuse määramine välitingimustes on üldiselt problemaatiline, suure veaga metsaregistri andmetes. Usaldusväärsete metsamudelite loomiseks on vajalik ka kontrollitud algandmestik, mille põhjal koostada näiteks kõrguse-vanuse mudeleid, milleks on puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmestik. Dendrokronoloogiliste meetoditega on võimalik tuvastada täpne kalendriaasta, mil aastarõngas on moodustunud. Käesolevas lõputöös analüüsitakse juurdekasvupuuriga võetud puursüdamikelt aastarõngaste tuvastamisega seotud probleeme (säsi puudu, mädanik). Samuti, kui palju erinevad puurproovilt dateeritud metsaelemendi ja metsaregistri vanus. Varasemalt on teada, et metsaregistri vanused ei pruugi olla usaldusväärsed metsamudelite jaoks, sest need on enamasti alla hinnatud metsakorraldajate poolt. Lisaks analüüsiti tunnuste vahelisi seoseid (vanuse ja puuliigi, kasvukohatüübi, diameetri, kõrguse). Töös kasutati 64 puurproovi andmeid, mis koguti 39 puistu kasvukäigu püsiproovitükilt Jõgeva- ja Tartumaalt. Juurdekasvupuuriga kogutud puurproovidelt loeti laboris aastarõngad, et täpsustada puude vanuseid ja võrreldi neid vanuseid metsaregistri vanustega. Samuti tuvastati, millised proovid olid terved (säsiga) või ilma säsita (vajalik interpreteerida puuduvad aastarõngad) ning kahjustatud (mädanikuga). Puu rinnaskõrguselt (D1,3) saadud proovidele interpreteeriti vanus juurekaelale, et võrrelda metsaregistri metsaelemendi vanusega. Tööks kogutud proovidest õnnestus saada ainult 22% terveid proove, mis olid koos säsiga, vanuse dateerimiseks. 66% proovidest olid küll terved, kuid neil puudus säsi, mistõttu tuli neil proovidel interpreteerida puudu olevate aastarõngaste arv. Antud töös leiti, et puursüdamikult dateeritud ja metsaregistri antud metsaelemendi vanused erinesid. Keskmiselt erinesid vanused üle kogu andmestiku 7,1 aastat. Enamasti, 62,5% juhtudest, oli metsakorralduse vanus väiksem (alla hinnatud), kui puursüdamikelt täpsustatud vanus, samas 37,5% oli metsaregistri vanus suurem (üle hinnatud). Statistiliselt oluline seos ilmnes ka vanuse ja puuliigi, kasvukohatüübi, kõrguse ning diameetri vahel. Kindlasti oleks vajalikud jätku-uuringuid täiustatud metoodikaga, et täpsustada puistu vanust suuremahulisemal andmestikul eri puuliikide, kasvukohatüüpide, looduslikes ja/või kultuurpuistutes, võrrelda aastarõngaste arvu rinnaskõrgusel ja juurekaelal. Dendrokronoloogilised meetodid oleks selliseks uuringuks kõige usaldusväärsemad. Determining the age of a tree in outdoor conditions is problematic, with a large error in the data of forest register. In order to create reliable forest models, it is also necessary to have controlled initial data, with those data modeling height can be composed, which is a database of permanent forest growth plots. By using dendroconological methods, it is possible to identify the exact calendar year when exactly the annual ring was formed. The aim of this thesis is to analyse problems (missing core, rot) related to the identification of annual rings from increment cores taken with an increment borers. Also, how much the age differs of the forest element dated from the increment core samples and the forest register. It is already known that forest register ages may not be reliable for forest models, because they are mostly underestimated by forest managers. In addition, relationships between characteristics were analyzed (age and tree species, forest site type, diameter, height). In this study there were used 64 increament core samples, which were collected from 39 forest growth plots in Jõgeva County and Tartu County. In the laboratory, annual rings were measured to determine the ages of the trees and were compared with the ages of the forest register. It was also identified which samples were whole (with pith) or without pith (missing annual rings need to be interpreted) and damaged (with rot). For the samples obtained from tree breast height (D1.3), the age of the stem base was interpreted to compare it with the age of the forest element of the forest register. There were only 22% whole samples, which were with the pith, for age dating. 66% of the samples were almost whole, but they missed the pith, so the number of missing annual rings had to be interpreted on these samples. In this study, it was found that the age dated from the increment cores and the forest elements age given in the forest register differed. On average, ages differed by 7.1 years across the entire dataset. 62.5% of the cases, the age of the forest management was lower (underestimated) than the age specified from the increment cores. However, 37.5% of the cases, the age of the forest register was higher (overestimated). A statistically significant relationship was also revealed between age and tree species, forest site type, height and diameter. It is definitely necessary to do further research with improved techniques to specify the number of annual rings at breast height and at the stem base, use different tree species and forest site types and also natural and/or cultured stands on a larger scale database. Dendrochronological methods would be the most reliable for such a study.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Käesoleva töö eesmärk on uurida RMK metsataimede tootmist aastatel 2012-2021, kuna sellel kümnendil toimusid riigitaimlates väga suured muutused. Seni ei ole RMK-s selle perioodi metsataimede tootmise kohta kokkuvõtvat analüüsi tehtud. Töö koostamisel on läbi töötatud kümne aasta metsataimede realiseerimise ja taimlatööde aruanded ning taimeinventuurid, et saada teada toodetud (realiseeritud) taimede maht ja leida uuritava kümnendi taimede väljatulekud ja keskmised kõrgused. Töös on analüüsitud RMK metsataimede tootmismahtu, taimede väljatulekuid ja kõrguseid sõltuvalt puuliigist, kasutatud taimekasvatustehnoloogiast ja aastast. Andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks on kasutatud MS Exceli keskkonda. RMK-le kuulub hetkel kaheksa taimlat, mille eesmärk on kasvatada riigimetsa uuendamiseks kvaliteetseid metsataimi. Uuritava kümnendi jooksul suurenes taimetootmise maht üle kahe korra ning puuliikidest on riigitaimlad kasvatanud kõige enam hariliku kuuse taimi. Kasvatustehnoloogiaid on pidevalt arendatud ning kui varem toodeti taimi vaid traditsioonilisel avajuursel meetodil, siis nüüd domineerivad poti ja pott-põld meetodid. Metsataimede väljatulekud ja keskmised kõrgused sõltuvad ilmastikust taimede kasvuperioodil, kuid palju oleneb ka puuliigist ja kasutatavast kasvatustehnoloogiast. Antud töö tulemusi saab tulevikus kasutada RMK-s tehtavate analüüside käigus ning tööd saab tulevikus jätkata, kui soovitakse uurida ka järgnevaid aastaid metsataimede tootmises. The research purpose is to investigate RMK forest plant production in 2012-2021 because big changes have taken place in the nurseries throughout that decade. At this point, RMK has not had any summary analysis of the forest plants production in this period. In the course of this study, there has been worked out ten years of forest plant realization and nursery working plan reports along with plant inventories to find out the amount of plant production, the yield of plants as well as average heights of plants over the course of 10 years. The research has analyzed RMK forest plants production amount, the yield of plants and the average height of plants depending on the tree species, the plant growing technology and the year. MS Excel has been used for the data processing and analyses. RMK owns eight nurseries where the purpose of them is to grow high-quality forest plants to restock the state-forest. During that decade the plant production has doubled the amount and out of the tree species Norway spruce is the most grown tree. The plant growing technologies have been developed and if earlier there was only traditional barerooted planting stocks then now container plants and pot-field methods dominate. The yields of forest plants and the average of plants depend on the weather during the plant growth period but also a lot depends on the tree species and the plant growing technology. The result of this work can be used in different RMK analyses as well as this study can be used in the future by studying forest plant production in the following years.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on valmistada vesioina õppevahend ja seda katsetada, lisaks koostada laboratoorsete tööde juhendid. Töö teoreetilises osas on kirjeldatud hüdroenergia kasutusalasid ja sellega seonduvaid direktiive, hüdropumpade ajalugu, näited ning vesioina ajalugu, tööpõhimõtet ja omadusi. Praktilises osas on kirjeldatakse õppevahendi valmistamise protsessi ja kasutatud töövahendeid. Katselises osas on kajastatud mõõtetulemused ning nendele tuginevad arvutused ja analüüs. Õppevahend paigaldati Tehnikamaja katlalabori juurde. Arvutuslikus osas selgusid valmistatud vesioina kaudne kasutegur, pumpamise võimsus ja pumbatava vee suhe süsteemi sisse voolava veega. Süsteemi on võimalik muuta tõhusamaks, mille tulemusena seadme parameetrid paranevad. Koostatud laboratoorsete tööde juhendeid on võimalik tulevikus kasutada hüdraulikaga seotud õppeainete laborites. Vesioina puhul on vaja teostada edasisi katseid, et kinnistada selle toimimise põhimõtteid. The aim of this bachelor’s thesis is to assemble a hydraulic ram as an educative device and test it, in addition instructions for laboratory are prepared. In the theoretical part of the thesis, the areas of use of hydropower and realted directives, the history of hydraulic pumps, its examples and the history of the hydraulic ram, working principle and characteristics are described. The practical part describes the process of making the educative device and the tools used in the process. In the experimental part, the measurement results, the calculations and analysis based on them are reported. The educative device was installed near the Institute of Technology (Tehnikamaja) boiler laboratory room. In the calculation part of the thesis, the indirect efficiency of the assembled hydraulic pump, the pumping power and the ratio of the pumped water to the water flowing into the system were revealed. It is possible to make the system more efficient, as a result of which the parameters of the device are improved. The prepared laboratory instructions can be used in the laboratories of hydraulics-related subjects in the future. Further experiments are needed for the hydraulic ram to confirm the principles of its operation.

Bakalaureusetöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval Globaalse kliima soojenemise ja veekogude jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on sinivetikate õitsengud sagenenud. Uuringud on näidanud, et toiteainete lisandumine toovad kaasa nihkeid fütoplanktoni koosluses, mille tagajärjel sagenevad sinivetikate õitsengud. Õitsengut põhjustavate liikide seas võivad esineda toksilised genotüübid. Toksiliste genotüüpide ja arvukuse hindamiseks kasutati reaalaja kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (qPCR). Töös mõõdeti sinivetika perekonna Microcystis mikrotsüstiini tootmist kodeeriva geeni mcyE arvukusi Lämmijärve vees, zooplanktoni ja kalade maosisus. Blue-green algae blooms have increased as a result of global climate warming and continued eutrophication of water bodies. Studies have shown that nutrient additions lead to shifts in the phytoplankton community, resulting in increased blue-green algal blooms. Toxic genotypes may occur among cyanobacterial species. Quantitative real-time polymerase chain reaction (qPCR) was used to detect and quantify the abundance the Microcystis toxic genotypes and abundance. in lake water, zooplankton and fish gut contents in Lämmijärv.

Magistritöö Maaehituse õppekaval Tänapäeval on hoonete energiasäästlikumaks muutmine väga aktuaalne teema. Euroopa Liidus leidub palju hooneid, mis on traditsiooniliselt ehitatud kivist või tellistest, mille energiatõhusamaks muutmine võib olla võimalik ainult seespidisel soojustamisel. Hetkel kasutatakse tavapäraselt seespidisel soojustamisel kapillaaraktiivseid mineraalseid soojusisolatsioonimaterjale. Nimetatud materjalide asemel võiks olla ka sobilikud looduslikud soojusisolatsioonimaterjalid, mis on väiksema süsinikujäljega ning mille tootmiseks kulub vähem energiat. Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks oligi uurida looduslike soojustusisolatsiooni materjalide niiskustehnilisi omadusi ja võrrelda saadud tulemusi olemasolevate kapilaaraktiivsete mineraalsete soojustusmaterjalide niiskustehniliste omadustega ning võrdluse ja kirjanduse põhjal hinnata nende eeldatavat sobivust seespidisel soojustamisel. Uurimisobjektideks olid 25mm paksune puitkiudplaat, millest moodustati üksteise peale asetades 50mm paksused katsekehad ning 50mm paksune pillirooplaat. Materjalide niiskustehniliste omaduste uurimiseks viidi läbi kolm katset saamaks kätte materjalide niiskusmahutavus ehk sorptsioonigraafikud, veeauru läbilaskvus (difusioonitakistustegur) ning vee imendumise kiiruse näitaja kapillaaride toimel. Katsed viidi läbi vastavalt standarditele. Saadud katsete tulemuste põhjal saab järeldada, et mõlemad uuritud materjalid on oma niiskustehniliste omaduste poolest üpriski sarnaste omadustega kapillaaraktiivsetele materjalidele. Lähtudes ka kirjanduse põhjal välja toodud uurimustest võib järeldada, et puitkiud- ja pillirooplaadi kasutamine seespoolseks soojustamiseks võib olla perspektiivne ja paljulubav. Nowadays, making buildings more energy efficient is a very relevant topic. In the European Union, there are many buildings that are traditionally constructed with stone or bricks, and their energy efficiency can only be improved through internal insulation. Currently, capillary-active mineral thermal insulation materials are commonly used for internal insulation. Instead of these materials, suitable natural thermal insulation materials could also be used, which have a smaller carbon footprint and require less energy for production. The main objective of this master's thesis was to investigate the moisture properties of natural insulation materials and compare the results with the moisture properties of existing capillary-active mineral insulation materials. Based on the comparison and existing literature, the expected suitability of these materials for internal insulation was assessed. The research objects were a 25mm thick wood fiberboard, from which test specimens with a thickness of 50mm were formed by placing them on top of each other, and a 50mm thick reed board. Three tests were conducted to study the moisture-related properties of the materials, including determining the moisture capacity (sorption graphics), water vapor permeability (diffusion resistance factor), and water absorption rate due to capillary action. The tests were carried out according to relevant standards. Based on the results of the tests, it can be concluded that both of the investigated materials have moisture properties that are quite similar to capillary-active materials. Based on the studies mentioned in the literature, it can be inferred that the use of wood fiberboard and reed board for internal insulation may be promising and favorable.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Käesoleva magistritöö eesmärk on luua mobiilne põllundusroboti hooldejaam. Põllundusroboti hooldejaam peab vastama maanteetranspordiks kehtestatud nõuetele ning olema ohutu. Uuritakse erinevaid patente ning turul olevaid konkureerivaid tehnilisi lahendusi. Määratletakse mobiilse hooldejaama funktsionaalsus ning projekteerimisnõuded. Magistritöös konstrueeritakse parendatud funktsioonidega tehniline lahendus. Lõputöö väljundiks on esmase prototüübi valmisehitus, teadusartikkel ning patenditaotlus. Place and date: The aim of this master´s thesis is to create a field robot servi Tartu 2019 cing station platform. The service station must meet road transportation requirements and be safe for the operator. Various patents and competing technical solutions on the market has been investigated. The function of the mobile field robot service station and the design requirements are defined In the Master´s thesis, a technical solution with improved functions is constructed. The output of the thesis is the finished construction of prototype, a research article and a patent application.

Magistritöö Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekaval Kliimasoojenemise tõttu esineb tänapäeval sagedamini tõsisemaid põudasid, mis mõjutavad puude juurdekasvu. Eriti tugevalt on sellest mõjutatud majanduslikult olulised liigid nagu harilik kuusk ja arukask. Käesoleva töö eesmärk on leida, kuidas erineb arukaskede ja harilike kuuskede kasv põua ajal puht- ja segapuistus ning kui oluline on ümberkaudne konkurents ja liigiline mitmekesisus põua ajal kasvu vastupidavusele. Töö käigus koguti 180 puurproovi üheksast puistust: kolmest kaasikust, kolmest kuusikust ning kolmest segapuistust. Igast puistust võeti puurproovid 15 juhuslikult valitud puudelt ja mõõdeti aastarõnga laiused ja arvutati nendest aastarõnga juurdekasvu pindalad (BAI). Konkurentsi ja liigilise mitmekesuse hindamiseks mõõdeti neli subjektpuu naaberpuud ja saadud andmete põhjal arvutati konkurentsi- ja mitmekesisuse indeksid. Põudade tuvastamiseks kasutati töös Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama temperatuuride ja sademete andmeid, mille põhjal arvutati standardiseeritud sademete ja aurustamist indeksid (SPEI). Kasvureaktsiooni põuale hinnati kuue põua-aasta korral, mis ilmnesid aastatel 1992, 1999, 2002, 2006, 2011 ja 2018. Tulemused näitasid, et kasvureaktsioon põuale sõltub põua tugevusest, puuliigist ja kasvukohatüübist. Käesolevas töös täheldati, et kuuse radiaalkasv langes samal põua-aastal ja kase juurdekasv mõnel juhul põua-aastal ei vähenenud, vaid langes põuale järgneval aastal. Kasvu vastupidavus põuale oli kõige madalam sinilille kaasikus, kus kasv ei taastunud pärast põuda (1999 ja 2002). Segapuistu liigiline mitmekesisus leevendab põua mõju puuliikidele angervaksa ja jänesekapsamustika kasvukohatüübil. Konkurentsil oli statistiliselt oluline mõju kuuskede taastumisvõimele. Kaskede kasvu taastumisperioodi mõjutab oluliselt nii konkurents kui liigiline mitmekesisus. Due to global warming, more severe droughts are occurring more frequently nowadays, affecting tree growth. Economically important species such as spruce and ash are particularly affected. The aim of this work is to find out how the growth of Norway spruce and Norway spruce differs during drought in pure and mixed stands, and how important the surrounding competition and species diversity are for growth resilience during drought. In the course of the study, 180 tree samples were collected from nine stands: three gorse stands, three spruce stands and three mixed stands. From each stand, 15 randomly selected trees were sampled and the widths of the annual rings were measured and from these the annual ring increment areas (BAI) were calculated. To assess competition and species diversity, four adjacent trees of the subject tree were measured and the resulting data were used to calculate competition and diversity indices. For drought detection, temperature and precipitation data from the Tartu-Tõravere meteorological station were used in the work and standardised precipitation and evaporation indices (SPEI) were calculated. Growth response to drought was assessed for six drought years, which occurred in 1992, 1999, 2002, 2006, 2011 and 2018. The results showed that growth response to drought depends on drought severity, tree species and site type. In the present work, it was observed that spruce radial growth decreased in the same year of drought and that in some cases, birch root growth did not decrease in the year of drought but decreased in the year following the drought. Drought tolerance was lowest in the blue-flower cover where growth did not recover after drought (1999 and 2002). Species diversity in mixed stands mitigates the effects of drought on tree species in the angervax and hare's-foot mustard habitat types. Competition had a statistically significant effect on the regeneration capacity of spruce. Both competition and species diversity have a significant effect on the recovery period of birch growth.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Pikaajalise turba kaevandamise tagajärjel on viimaste andmete järgi Eestis 9371 hektarit mahajäetuid turbalasid, mis on oluliseks CO2 allikaks ning väga tuleohtlikud. Jääksoode looduslik taastumine võtab aega aastakümneid. Selleks, et vähendada eralduva süsihappegaasi kogust, tuleks jääksood taastada. Ökoloogilistest ja majanduslikest aspektidest on jääksoode metsastamine üks perspektiivikamaid võimalusi. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata erinevate puutuha koguste mõju arukase kasvule Ulila ammendatud freesturbaväljal. Ulila katsealal mõõdeti 2022. aastal kaskede kõrguskasvud ja juurekaela diameetrid ning võrreldi varasemalt (2009-2021) mõõdetud puude kasvunäitajatega. Andmeid koguti kahelt katsevariandilt, millest esimest katsevarianti oli töödeldud puutuha kogusega 5 t/ha ja teist kogusega 10 t/ha. Paremad tulemused mõõdeti katsealalt, mida oli töödeldud suurema puutuha kogusega 10 t/ha. Nii Soomes kui ka Eestis tehtud puutuha katsete tulemused olid sarnaseid Ulila katsealal saadud tulemustega. Mõlemal puutuhaga töödeldud katsealal oli väga hästi näha, et kaskede väetamine puutuhaga kiirendas oluliselt kaskede kasvu, kuna puutuha lisamisega paraneb turba jääklasundis puude kasvuks oluliste P- ja K-sisaldus. As a result of long-term peat extraction, according to the latest data, there are 9371 hectares of abandoned peatlands in Estonia, which are an important source of CO2 and are highly flammable. The natural recovery of cutaway peatlands takes decades. In order to reduce the amount of carbon dioxide emitted, the cutaway peatlands should be restored. From an ecological and economic point of view, the afforestation of cutaway peatlands is one of the most promising options. The aim of this work is to assess the impact of different quantities of wood ash on silver birch growth in the exhausted cutaway peatland of Ulila. At the Ulila test area, in 2022, the height growths and the root diameters of silver birches were measured and were compared with previously measured (2009-2021) tree growth indicators. Data were collected from two test variants, the first of which had been treated with a quantity of wood ash of 5 t/ha and the second with a quantity of 10 t/ha. Better results were measured from the test area, which had been treated with a higher amount of wood ash of 10t/ha. The results of the wood ash tests carried out in Finland and Estonia were similar to those obtained in the Ulila test area. In both test areas treated with wood ash, it was very clear that fertilizing birches with wood ash significantly accelerated the growth of birch trees because with the addition of wood ash the content of P and K which are important for tree growth impruves in residual peat.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal. The issue of land concentration in the EU and many parts of the world remains basic and is one of the most serious land issues in the district today. Agricultural land is becoming increasingly concentrated into the hands of large businesses, a situation in which small farmers are losing control over the agricultural land. This phenomenon is affecting Estonian agriculture. After the regaining of Estonian independence in 1991, restitution of farmlands based on the pre-Second World War ownership and privatisation of collective farms took place. The land reform law favoured agriculture based on small farms. In the first ten years of regaining independence, the number of farms in Estonia increased to 55,748 in 2001. Many small agricultural producers arose but in the following years this number decreased and in 2020 there were 11,369 farms left. While the average land use per agricultural household in Estonia has increased, the agricultural land in Estonia has become increasingly concentrated into the hands of corporate bodies. Not only land use is concentrating but landownership is concentrating as well. This is a dangerous sign. Control over the land is concentrating in the hands of small number of large corporations and there is a need to take action against this development in Estonia. Estonia needs policy direction and regulations for the agricultural land market that help to mitigate the impact of land concentration. Relationship between large agricultural producers and small-scale farms must be enabled so that both farming types can stay in fair market competition. The direction of the policy and extent of the area of land use or ownership in Estonia is a matter for further research and even debate, to determine appropriate regulations, possible limitations to land areas, the usage of pre-emptive right and the creation of land bank in Estonia. Definitely, there is a need for transparent structure of enterprises in Estonia. Põllumajandusmaa koondumine on põletav teema mitmes Euroopa riigis, kuid eriti on see päevakorral just endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Selle protsessi tulemusel jäävad maakasutusest eemale seda seni harinud talumajapidamised, mis omakorda soodustab maapiirkondadest töö- ja elukohtade kadumist. Tegemist on üldjuhul pöördumatu protsessiga, mille olemasolust Eestis annab selgelt märku suurte põllumajandustootjate jätkuv kasv väikeste tootjate arvelt. 1991. aastal alanud maareformiga sooviti Eesti Vabariigis taastada talumajapidamistel põhinev põllumajanduslik tootmine. Reformi algusaastatel suurenes Eestis põllumajandustootjate arv ja 2001. aastaks oli Eestis 55 748 põllumajandustootjat. Aastate möödudes hakkas põllumajandustootjate arv Eestis vähenema ja 2020. aastaks oli alles jäänud 11 369 tootjat. Põllumajandustootjate arvu kahanemine on toimunud väiketootjate arvelt. Laienenud on allesjäänud põllumajandustootjate maakasutuse ja maaomandi pindala. Kõige suurema maakasutusega tootja maaomandi pindala on 2001.–2021. aasta jooksul kasvanud 312 347% ja keskmiselt on maakasutajate maaomandi pindala kasvanud 1036%. Põllumajandusliku maakasutuse koondumine soodustab ka maaomandi koondumist. Eestis on tähtis rakendada sellist poliitikat, mis toetab põllumajandusmaa koondumise asemel tööstuslike suurtootjate üleminekut väiksematele tootmisüksustele. Selleks tuleb kehtestada maksimaalne põllumajandusmaa pindala, mis saab kuuluda ühe tootja või seotud tootjate omandusse. Peale selle võiks põllumajandusmaa kuuluda üksnes nendele, kellel on vastavad teadmised selle kasutamiseks ja põllumajandusmaa ostu-müügitehingutel tuleks rakendada eelisõigust väikeste tootjate kasuks. Maapanga loomine soodustaks sektorisse sisenejatele põllumajandusmaa rentimist. Samuti on tähtis luua põllumajandusettevõtetele läbipaistev omandistruktuur. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences and the Estonian University of Life Sciences ASTRA project „Value-chain based bio-economy“.

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekaval Magistritöö eesmärk on selgitada välja Eesti hoonete lammutamisel tekkivad tüüpilisemad jäätmematerjalid ning hinnata nende jäätmeliikide taaskasutamise võimalusi, et vähendada survet looduskeskkonnale. Magistritöö käigus tutvuti ehitusjäätmete taaskasutamise võimalustega Euroopas, uuriti lähemalt ringmajanduslikku majandusmudelit. Magistritöö raames osales töö autor projektis Life IP BuildEST, kus tema ülesandeks oli ehitusjäätmete ringlussevõtu võimaluste välja selgitamine. Töö empiiriline osa jagunes kaheks. Esmalt viidi läbi Eesti mandriosas paiknevate eri valdkondade lammutatavate ja renoveeritavate hoonete paikvaatlused, kus selgitati välja hoonete seisukord, olemasolevad materjalid ja nende mahud ning püüti leida võimalikud lahendused mineraalsete jäätmete ringlussevõtuks. Teiseks viidi ehitusettevõtete seas läbi küsitlus lammutamisel tekkivate materjalide ringlussevõtu võimaluste välja selgitamiseks nende vaatest lähtuvalt. Tulemustest selgus, et mineraalsed jäätmed on ehitusjäätmete hulgas suurim jäätmegrupp ning nende ringlussevõtuks on vaja leida rohkem erinevaid võimalusi. Ehitusettevõtjad on teadlikud ringlussevõtu vajadusest ning on valmis lammutamisel tekkivaid jäätmeid rohkem taaskasutama. Ringlussevõtu võimaluste jaoks tuleks välja töötada jäätmete käitlemise juhis (kogumine, sortimine ja ümbertöötlemine – ettevalmistavad tegevused ringlussevõtuks), luua tingimused jäätmete ümbertöötlemise piirkondlike keskuste loomiseks ning suunata jäätmeid või nendest valmistatud tooteid enam kasutusse hoonete ja taristute ehitamiseks. Töös käsitletud uurimisvaldkond on oluline nii riiklikul tasandil, kohalikele omavalitsustele kui ka maaomanikele. The aim of the thesis is to identify the most typical waste materials generated during the demolition of Estonian buildings and to assess the possibilities of reusing these waste types in order to reduce the pressure on the natural environment. The master’s thesis explored the possibilities for the recovery of construction waste in Europe and examined the circular economy model. As part of the thesis, the author took part in the Life IP BuildEST project, where his task was to identify recycling opportunities for construction waste. The empirical part of the thesis was divided into two parts. Firstly, site surveys of demolished and renovated buildings in different sectors in mainland Estonia were carried out to identify the condition of the buildings, the available materials and their volumes, and to try to find possible solutions for mineral waste recycling. Secondly, a survey was carried out among construction companies to find out their views on the possibilities for recycling materials arising from demolition. The results showed that mineral waste is the largest waste group among construction waste, and that more needs to be done to recycle it. And construction companies are aware of the need for recycling and are willing to recycle more of the waste from demolition. In terms of recycling opportunities, guidelines for waste management (collection, sorting and recycling - preparatory activities for recycling) should be developed, conditions should be created for the creation of regional centres for recycling and waste or products made from waste should be diverted to more use in the construction of buildings and infrastructure. The research area covered by this work is relevant at national level, for local authorities and for landowners.

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Keskkonnateadlikkus on oluline, sest see aitab inimestel mõista oma tegevuse mõju keskkonnale ja julgustab neid astuma samme selle kaitsmiseks, sealhulgas loodusvarade säilitamiseks, saaste vähendamiseks ja säästva arengu edendamiseks. Keskkonnateadlikkus koosneb kahest komponendist – teadmistest ja valimisolekust teadmistepõhiselt igapäevaelus toimetada. Inimesed, kes on teadlikud oma tegevuse mõjust keskkonnale, toetavad suurema tõenäosusega säästva arengu edendamisele suunatud poliitikaid ja algatusi. Bakalaureusetöö uurimiseesmärk oli välja selgitada kuivõrd on seotud keskkonnaalased teadmised ja käitumine. Eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks koostati ankeetküsimustik, millega uuriti Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse õppekava tudengite teadmisi, käitumist ning neid soodustavaid ja segavaid faktoreid. Bakalaureusetöö tulemuste kohaselt võib üliõpilaste keskkonnaalaseid teadmisi pidada heaks. Kehvemad tulemused tulid kontrollküsimustel ja süvenemist nõudnud väidetel. Igapäevaste keskkonnaalaste käitumisharjumuste poolest on küsimustikule vastanud Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse tudengit keskkonnasõbralikud – eelistavad keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, proovivad vähendada tarbimist, tarbida energiat säästlikult, eelistavad taaskasutust ja pika kasutusajaga tooteid. Käitumise osas on tudengitel parendamisruumi jäätmete sorteerimises. Enim motiveerib tudengeid keskkonnahoidlikult käituma asjaolu, et keskkonnasäästlik eluviis tagab teiste liikide ellujäämise ning loodusliku tasakaalu säilimise. Samuti sobib keskkonnasäästlik elustiil kokku tudengite vaadete ja hoiakutega. Peamiselt takistab tudengeid keskkonda hoidvamalt elada nende ebakindlus ja mõneti ka ebapiisavad teadmised. Environmental awareness is important because it helps peole to understand the impact of their actions on the environment and encourages them to take steps to protect it, including conserving natural resources, reducing pollution and promoting sustainable development. Environmental awareness consists of two components – knowledge and the willingness to make informed choices in everyday life. People, who are aware of their impact of their actions on the environment are more likely to support policies and initiatives aimed at promoting sustainable development. The aim of the bachelor’s thesis was to identify if there is the link between environmental knowledge and behaviour. In order to fulfill the purpose and find answers to research questions, a questionnaire was prepared, which was used to investigate the knowledge, behaviours, contributing and confounding factors of the students of the environmental protection curriculum of the Estonian University of Life Sciences. According to the results of the bachelor thesis, students environmental knowledge can be considered good. Poorer results were found in the control questions and in the statements that requreid consentration. In terms of daily environmental behaviour, the environmental protection students of the Estonian University of Life Sciences who answered the questionnaire are environmentally friendly – they prefer more environmentally friendly modes of movements, try to reduce consumption, save energy, prefer recycling and products with long life span. In terms of behaviour, students have room for improvement in municipal waste sorting. The main motivation for students to act in an environmentally responsible way is that a sustainable lifestyle ensures the survival of other species and the preservation of the natural balance. It also fits in with students views and attitudes. The main obstacles for students to live in a more environmentally friendly way are their insecurity and in some cases, insufficient knowledge.

Magistritöö Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes õppekaval Kliimamuutused mõjutavad tänapäeval pea iga eluvaldkonda ja neist ei jää puutumata ka sajandeid Hiiumaa saarele eripärast kultuuripärandit kujundanud jääteed. Varasemad uuringud näitavad, et Eesti talv on viimastel aastakümnetel pea kuu võrra lühenenud ja soojemad õhutemperatuurid ei soosi jäätee rajamiseks sobiva jääkatte tekkimist. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on kliimamuutused mõjutanud Hiiumaa jääteid ja saare kogukonna suhestumist jääteede kui kultuuripärandiga viimase 50 aasta jooksul. Selleks tegi autor kvalitatiivse uurimistöö, viies koos töö juhendajaga läbi 33 intervjuud Hiiumaa inimestega ning töötades läbi jääteede statistika ja Läänemere jääolusid puudutavad andmed ajavahemikust 1972–2022. Nii ametlikud andmed kui ka intervjuud Hiiumaa inimestega näitavad, et jääteid esineb tänapäeval üha harvem ja vanasti kestsid need pikemat aega. Samas peetakse jääteid erakordseks nähtuseks ja Hiiumaa kultuuripärandis väga tähtsaks, sest kunagi tähendasid need talviti elulisi ühendusteid muu maailmaga. Kohalikel elanikel on kahju, et jääteed kui aineline kultuuripärand hääbub. Seetõttu peetakse jääteede lugude, mälestuste ja muu suulise pärimuse kogumist ja talletamiseks väga vajalikuks. Hiiumaa jääteede vaimse kultuuripärandi säilitamine aitab hoida nii saare kui ka laiemalt Eesti kultuuri elujõulisena. Kuna uurimistöö käigus selgus, et puudub koondstatistika viimaste aastakümnete jääteede kohta, on põhjust uurimistööga jätkata. Ulatuslikum arhiivimaterjalide kogumine ja vestlused enamate inimestega, kellel on jääteedega seotud kogemusi-lugusid, aitaks väärtusliku Hiiumaa jääteede kultuuripärandit tulevastele põlvedele edasi kanda. Nowadays, climate change affects almost every area of life, and the ice roads, which have formed a distinctive cultural heritage on the island of Hiiumaa for centuries, are not untouched by it. Earlier studies show that the winter in Estonia has been shortened by almost a month in recent decades, and warmer air temperatures do not favour the formation of ice cover suitable for ice roads. The aim of the master's thesis was to find out how climate change has affected the ice roads of Hiiumaa and the local community's relationship with ice roads as a cultural heritage over the last 50 years. For this purpose, the author carried out qualitative research. Together with the supervisor, they conducted 33 interviews with the people of Hiiumaa. Additionally, the statistics of ice roads and data concerning the ice conditions of the Baltic Sea from the period 1972-2022 were analysed. Both official data and interviews show that ice roads occur less and less nowadays and they lasted longer in the past. At the same time, ice roads are considered an extraordinary phenomenon and very important part of Hiiumaa's cultural heritage, as they once meant vital connections with the rest of the world during winter months. Local residents feel regret that the ice roads as tangible cultural heritage are disappearing. Therefore, it is considered very necessary to collect and preserve the stories, memories and other oral traditions of the ice roads. Preserving the intangible cultural heritage of Hiiumaa's ice roads helps to keep the culture of the island as well as Estonia alive. As it became clear during the research that there are no aggregate statistics on the ice roads of the last decades, there is a reason to continue with research. A more extensive collection of archival materials and interviews with more people who have experiences and stories related to ice roads would help to pass on the valuable cultural heritage of Hiiumaa's ice roads to future generations.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Eesti teraviljasektoris on vaja leida uusi võimalusi teravilja kui tooraine suuremaks väärindamiseks. Arabinoksülaanid on polüshhariidid teraviljades, millel on mitmeid kasulikke mõjusid nii inimese tervisele, kui toidu omadustele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida nisu ja odra seemnete arabinoksülaani sisaldust sõltuvalt väetamisest, viljelusviisist ja kasvatatavast sordist. Väetamise ja viljelusiisi mõju hinnati Eesti Maaülikooli külvikorrakatses kogutud suviodra ja talinisu proovide põhjal, sordi mõju 10 odra, 11 suvinisu ja 10 talinisu terade põhjal, mis koristati 2021. aastal Jõgevamaal, Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõllult.Väetamine mõjutas oluliselt arabinoksülaani kontsentratsiooni nisus ja odras, kuid nisu ja odra puhul ei olnud tulemus ühtlane. Mahesüsteemi kontrollis kasvatatud nisu arabinoksülaani sisaldus oli oluliselt kõrgem võrreldes tavasüsteemiga. Odra puhul oli varieeruvus suur ja põllukultuuride vahel selgeid erinevusi ei olnud. Üldiselt oli nisu arabinoksülaani sisaldus suurem kui odral. Erinevate sortide võrdlemisel oli kõige kõrgem keskmine arabinoksülaani sisaldus paljasteraliste nisu sortidel, nagu Terzino ja Spelta. Odrasortidest mõõdeti kõrgeim arabinoksülaanisisaldus Eesti sordil Anneli. Tulemuste kinnitamiseks on vaja täiendavalt uurida väetamise ja sordi mõju arabinoksülaani sisaldusele mitme aasta jooksul. Estonian cereal producers are in need of novel ways to valorize the grain. Cereal grains include among other things dietary fibre that is a valuable component. The aim of this thesis was to investigate the arabinoxylan content of wheat and barley grains depending on fertilization, cropping system on and variety, as well as to analyze the relationships between arabinoxylan, grain yield and thousand kernel weight. The impact of fertilization and cropping methods were studied from winter wheat and spring barley grains collected from the field trial of Estonian University of Life Sciences in Tartu in 2021. Different spring barley (10), spring wheat (11) and winter wheat (10) varieties were obtained from the Estonian Crop Research Institute in Jõgeva. Fertilization had significant impact on arabinoxylan concentration in wheat and barley, but the result was not uniform for wheat and barley. The arabinoxylan content of wheat grown in the organic system control was significantly higher compared to the conventional system. In the case of barley, there was great variability and there was no clear differences between cropping systems. Overall, wheat had higher arabinoxylan content than barley. When comparing different varieties, hulled wheat cultivars, such as Terzino and Spelta, had the highest average arabinoxylan content. Out of barley varieties the highest arabinoxylan content was measured from Estonian variety called Anneli. Further investigation of the effects of fertilization and variety on arabinoxylan content is needed to confirm the results over several years.

Magistritöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval CO2 ja KHG paiskumine atmosfääri tekitab kliimamuutusi ja globaalne soojenemine on suurimaks keskkonna probleemiks kogu maailmas. Euroopa Liidus on metsade tähtsust kliimaeesmärkide sõnastamisel mõistetud, kuid ei ole ühtegi dokumenti või regulatsioon, mis määraks ära erinevate riikide metsamaa pindalade suuruste eesmärgid. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Eestis metsamaa pindala muutused aastatel 1920 kuni 2022 ja võrrelda neid kolmel uurimisalal toimunud muutustega. Töö saavutamiseks analüüsiti kogutud andmete põhjal Eestis ja uurimisaladel toimunud metsamaa muutusi. Esmalt uuriti, kuidas on metsamaa pindala muutunud kogu Eestis aastatel 1920-2020. Seejärel valiti 3 uuritavat ala ning analüüsiti seal toimunud muutusi. Töö tulemusena selgus, et 1920. aastast on metsamaa pindala 2020. aastaks kasvanud 159%. 1920. aastal oli metsamaa pindala 898 tuh ha ja 2020. aastaks oli metsamaa pindala tõusnud 2324 tuh ha-ni. Samuti kõigil uuritavatel aladel on metsamaa pindala kasvanud, kõige rohkem kasvas Edela-Eesti uurimisalal, kus metsamaa pindala oli suureneud 280%. Viimase 20 a. jooksul on metsamaa pindala püsinud samal tasemel ja see on suurim kogu uuritava perioodi jooksul. Seega lähtudes vaid metsamaa pindalast, on Eesti liikunud CO2 sidumise osas positiivses suunas. CO2 and GHG emissions into the atmosphere contribute to climate change, and global warming is the biggest environmental problem worldwide. In the European Union, the importance of forests in setting climate goals has been recognized, but there is no document or regulation that establishes targets for the forest area sizes in different countries. The aim of the master's thesis is to investigate the changes in forest land area in Estonia from 1920 to 2022 and compare them with the changes that occurred in three research areas. To achieve this goal the changes in forest land were analyzed based on the collected data in Estonia and the research areas. Firstly, the changes in forest land area in Estonia between 1920 and 2020 were examined. Subsequently, three study areas were selected, and the changes that took place there were analyzed. As a result of the work it was revealed that from 1920 to 2020 the forested land area has increased by 159%. In 1920 the forested land area was 898 thousand hectares and by 2020 it had risen to 2324 thousand hectares. Additionally, the forested land area has increased in all investigated areas with the highest growth observed in the Southwest Estonia research area where the forested land area had increased by 280%. Over the past 20 years, the forested land area has remained at the same level, which is the highest throughout the entire study period. Therefore, based solely on the forested land area Estonia has made progress in terms of CO2 sequestration.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. The purpose of wood drying is to obtain material with the desired final moisture content. During the process, it is necessary to find a balance between the quality of the wood and the energy and time spent. In order to find an optimal solution, it is important to know the condition of the material to be dried at a specific time. Often, the standard equipment of an industrial kiln is not enough when implementing a new drying schedule. In addition, there is a need for software that simulates wood drying, providing the initial drying regime, which can then be further optimized using the methodologies and sensors presented in this study. This work checks the occurrence of theoretically simulated moistening impulse response in experiments based on synchronous surface displacement, temperature and surface moisture sensors. For this purpose, it was necessary to develop specific sensors used for wood monitoring in the wood dryer climate. A physically justified measurement result is guaranteed when using sensors based on different working principles. When investigating the reliability of the sensors, typical issues and practically usable measurement ranges below and above the saturation point of the wood fiber were identified. The transition of the surface layer of wood from the first phase of drying to the second phase of drying was investigated. It was found that the transition of the surface layer to the second drying phase slows down the diffusion rate in the inner layers of the wood, which otherwise could still be in the first phase of drying due to their moisture content. In order to characterize the influence of the diffusion constant of the surface layer on the inner layers, the concept of critical diffusion constant was defined. In the process of wood drying, individually calibrated carbon fiber needle-electrodes were used to record the moisture content of wood at different depths from the surface of the board being dried. When creating an optimized drying plan taking into account the critical diffusion constant, it was possible to significantly shorten the drying time of a typical industrial drying plan at the same final moisture content. The optimized drying schedule was characterized by a higher drying strain, which can level down by a timed moistening pulse. In this thesis, the relative humidity value of the critical drying air corresponding to the critical diffusion constant for pine wood was found. It is easy for a timber company to use this information to modify its drying schedules on site. An electrical indicator of maximum wood drying stresses was also developed. Since the electrical resistance method is mostly used for wood drying monitoring in practice, the hardware and software of the patented polarization-type moisture meter prototype were improved. Galvanostatic charging mode and depolarization voltage monitoring capability was added. Puidu kuivatamise eesmärgik on saada soovitud lõppniiskusega materjali. Protsessi käigus on vaja leida tasakaal puidu kvaliteedi, kulutatud energia ning aja vahel. Optimaalse lahenduse leidmiseks on oluline teada millises seisus on konkreetsel ajahetkel kuivatatav materjal. Sageli ei piisa tööstusliku puidukuivati standardvarustusest uue kuivatusplaani juurutamisel. Lisaks on vaja puidu kuivatamist simuleerivat tarkvara, mis annab esialgse kuivatusrežiimi, mida saab edasi optimeerida, kasutades käesolevas töös toodud metoodikaid ja andureid. Käesolevas töös on kontrollitud kas teoreetiliselt simuleeritud niisutusimpulsi reaktsioon ilmneb ka katses, tuginedes sünkroonselt pinna nihke-, temperatuuri-, ja pinnaniiskuse andurile. Selleks oli tarvis välja töötatada spetsiifilised puidukuivati kliimas puidu monitooringuks kasutatavad andureid. Erinevatel tööprintsiipidel põhinevate andurite kasutamisel on tagatud füüsikaliselt põhjendatav mõõtetulemus. Andurite töökindluse uurimisel selgitati välja tüüpilised probleemid ja praktikas kasutatav mõõtepiirkond alla ning üle puidu kiu küllastuspunkti. Uuriti puidu pinnakihi üleminekut kuivatuse esimesest faasist teise kuivatuse faasi. Leiti, et pinnakihi üleminek teise kuivatuse faasi aeglustab difusiooni kiirust ka puidu sisekihtides, mis muidu oma niiskusesisalduse poolest võiksid veel olla kuivatuse esimeses faasis. Pinnakihi difusiooni konstandi mõju iseloomustamiseks sisekihtidele defineeriti kriitilise difusiooni konstandi mõiste. Puidukuivatuse protsessis puidu niiskusesisalduse registreerimiseks kuivatatava laua pinnast erinevatel sügavustel kasutati individuaalselt kalibreeritud süsinikkiud nõel–elektroode. Kriitilise difusioonikonstandi arvesse võtmisega optimeeritud kuivatusplaani koostamisel õnnestus tüüpilise tööstusliku kuivatamise plaani kuivatuse aega oluliselt lühendada sama lõppniiskuse juures. Optimeeritud režiimi iseloomustasid mõnevõrra suuremad suhtelised pinged mis on tasandatavad ajastatud niisutusimpulsiga. Käesolevas väitekirjas leiti männipuidu jaoks kriitilisele difusiooni konstandile vastav kriitilise kuivatusõhu suhtelise niiskuse väärtus. Seda infot on puiduettevõtetel lihtne kuivatusplaanide modifitseerimiseks kasutada. Samuti töötati välja puidukuivatuse pingete maksimumi elektriline indikaator. Kuna puidukuivatuse monitooringuks kasutatakse praktikas valdavalt elektrilist takistusmeetodit siis täiustati patendeeritud polarisatsioon-tüüpi niiskusmõõturi prototüübi riistvara ja tarkvara.

Bakalaureusetöö Geodeesia-, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Üheks suurimaks energiatarbijaks Euroopa Liidus, kui ka teistes arenenud riikides, on olemasolevate hoonete park. Eesti elamufondis paiknevad korterelamud on valdavalt ehitatud aastatel 1960-1990 ja selles ajavahemikus ehitatud hooned on energiatõhususe seisukohalt madala energiaklassiga. Lähtuvalt Euroopa Liidus kehtestatud kliimastrateegiatele tuleb süsinikuemissioonide vähendamiseks rakendada meetmeid eluhoonete fondis. Hoonete energiatõhususe parendamiseks on vaja läbi viia rekonstrueerimise toimingud. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade Eestis väljastatud energiamärgiste klassifitseerimisest ja uurida nõukogudeaegsete korterelamute rekonstrueerimise tulemuslikkust ning nende vastavust väljastatud energiamärgisele. Käesolevas töös on kasutatud Ehitisregistrist pärinevaid energiamärgise andmestikke ja SmartEnCity projekti põhjal rekonstrueeritud korterelamute energiatarbimise andmeid. Eelnevalt mainitud andmemahtusid analüüsitakse tabelitest ja joonistest lähtuvalt ning tehakse nendest edasised järeldused. Energiamärgist on võimalik väljastada arvutuslikul ja kaalutud energiaerikasutuslikul meetodil. Eestis väljastatavate energiamärgiste analüüsi põhjal on 71% märgistest arvutatud kaalutud energiaerikasutuse meetodil, mis annab hoonefondi energiatõhususe osas korrektsema ülevaate. Arvutuslikku meetodit kasutatakse peamiselt uute hoonete puhul, sest seda on võimeline teostama projekteerija. Uurimistöös käsitletud 18 korterelamu enne ja pärast rekonstrueerimise tulemuste võrdlusest selgus, et kaalutud energiaerikasutuse andmetel põhineva A energiamärgise on saanud ligikaudu 70% hoonetest. Kõikide hoonete osas polnud võimalik SmartEnCity projektist tulenevate andmete puudumise tõttu kaalutud energiaerikasutusel märgist väljastada. Uurimistööst lähtuvalt selgus, et SmartEnCity projekti raames rekonstrueeritud korterelamute energiamärgised on vastavuses projekteeritud märgisele ning saavutatud on eesmärgi põhine tulemuslikkus. One of the largest energy consumers in the European Union, as well as in other developed countries, is the park of existing buildings. The apartment buildings in the Estonian housing stock have been built in 1960-1990 and the buildings built in such an era are at low levels of energy efficiency. Based on climate strategies established in the European Union, measures must be implemented in the housing fund to reduce carbon emissions. In order to improve the energy efficiency of buildings, it is necessary to carry out reconstruction activities. The aim of the Bachelor´s thesis is to give an overview of the classification of energy performance certificates issued in Estonia and to examine the effectiveness of the reconstruction of Soviet era apartment buildings and their compliance with the energy performance certificate issued. This Bachelor thesis uses energy performance data from the Register of Construction Works and energy consumption data from apartment buildings reconstructed on the basis of the SmartEnCity project. It is possible to issue the energy performance certificate using a calculated or weighted energy-specific use method. On the basis of the analysis of energy performance certificates issued in Estonia, 71% of the labels have been calculated using the weighted energy-specific use method, which gives a more correct overview of the energy efficiency. The results of the reconstruction of 18 apartment buildings before and after the survey revealed that approximately 70% of the buildings have recieved the A energy performance certificate based on energy consumption data. For all buildings, due to lack of data, it was not possible to issue energy certificate. The research showed that the energy performance certificates of apartment buildings reconstructed under the SmartEnCity project are in conformity with the energy label and that the results based on the objective have been achieved.

Bakalaureusetöö Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujunduse õppekaval Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Tartu sadamakvartali linnaruumi pannes rõhku rohealadele, avaliku ruumi kvaliteedi hindamisele ja sademevee temaatikale. Teoreetilises osas oli ka uuritud teaduskirjandust ning maastikuarhitektuuri erialakirjandust, mis kajastab koosluspõhiste haljasalade rajamist ning taimede biofiltreerivaid omadusi. Töö praktilises osas paktuti ruumilahendus, mis analüüsidest tõusnud probleemidele lahendusi pakuks ning teoreetilises osas tehtud avastusi ära kasutaks. Disainlahenduse peamiseks eesmärgiks oli luua kujundus tihelinlikus kontekstis rohealale, mis kasutaks looduslikke lahendusi loodusnähtustest tulenevate probleemidega (sademevesi, soojussaared) tegelemiseks ja ühendaks nendega tegelemise inimestele väärtuste loomises (avalik ruum, rekreatsioon) ja elurikkuse suurendamise.

Magistritöö Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes õppekaval Valdav osa kliimapoliitika ja -teaduse uutest mõistetest ja terminitest jõuab eesti keelde inglise keele vahendusel. Teaduse ja poliitika areng on aga kohaliku keele arengust kiirem, mistõttu tuleb selge kommunikatsiooni huvides tegeleda süstemaatilise terminitööga. Magistritöö eesmärk oli hea termini omadustest lähtuvalt välja pakkuda vähemalt 20 eestikeelset kliimapoliitika ja -teaduse terminit ning nende loomise ja korrastamise protsessi dokumenteerida. Eestikeelsete terminiteni jõudmiseks kombineeriti teaduskirjanduse ülevaade, keelekorpuste põhine kontentanalüüs, mõistepõhine veebiküsitlus ja poolstruktureeritud intervjuud valdkonna ekspertidega. Kokku pakuti magistritöös välja 28 eestikeelset terminit ja kaks üldkeele sõna. Kahe mõiste puhul on hea termini omadustele vastavate terminite loomiseks vaja teha edasist uurimistööd, kus analüüsitakse põhjalikult ka nende kasutamise konteksti. Most new concepts and terms in climate policy and politics as well as climate sciences first appear in English as it is the dominant language in the field. The development of relevant terminology in Estonian lags behind and requires systematic local terminology work. The aim of this master’s thesis was to propose at least 20 terms relevant for climate policy, politics and science in Estonian that are as much as possible are characterised by the qualities traditionally attributed to good terms; and to document the terminology work process in detail. A total of 28 Estonian terms and two words suitable for general language were proposed in the thesis. In the case of two concepts, further research is needed to determine their fields of meaning and use in context in order to determine entirely suitable terms for them.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Alternatiivmeditsiini kasutus on järjest populaarsem kogu maailmas. Samal ajal kasvab kiirelt ka terviseturismi populaarsus. Teadmata on aga alternatiivmeditsiini olemus ja arenguvõimalused Eestis turismi kontekstis. Selle töö eesmärgiks oli koguda andmeid alternatiivmeditsiini turismi kohta Eestis. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuuga 9- lt alternatiivmeditsiini valdkonnas töötava eksperdi käest. Andmete analüüsimisel kasutati sisuanalüüsi ning uurimuse tulemused osutasid, et alternatiivmeditsiini turismi iseloomustab inimeste soov kogeda keha ja vaimu toetavaid praktikaid looduslähedases keskkonnas mitmepäevastel üritustel. Alternatiivmeditsiini turism Eestis hõlmab teenuste pakkumist nii siseturistile kui ka välismaalt saabuvatele terviseturistidele, kuid neid viimaseid ekspertide arvamusel võiks olla ka rohkem. Puudub välisturistile suunatud turundus. Tulemused näitavad, et turist väärtustab siinseid odavamaid teenusehindasid. Lisaks teenusepakkujad kinnitavad, et teenuse kvaliteedi tagab valdkonnas kompetentsi omamine, pidevalt enda teadmiste täiendamine ning oma võimete tundmine. Vastajad tunnevad puudust koostööst tavameditsiiniga ning riiklikul tasemel valdkonna reguleerimine aitaks tagada kvaliteeti ja paremat mainet ja seejuures edendada ka turismi rahvusvahelisel tasandil. Tulemustest võib järeldada, et alternatiivmeditsiini turismil on Eestis potentsiaali ning valdkonna reguleerimine ja parem turundus aitaks Eestil terviseturismi turul paremini konkureerida. The use of alternative medicine is becoming increasingly popular worldwide. At the same time, the popularity of health tourism is growing rapidly. However, the nature and potential development of alternative medicine in the tourism context in Estonia are still unknown. The aim of this study was to gather data on alternative medicine tourism in Estonia. Data was collected through semi-structured interviews with nine experts working in the field of alternative medicine. Content analysis was used to analyze the data, and the results of the study indicated that alternative medicine tourism is characterized by people's desire to experience body and mind-supporting practices in multi-day retreats in a natural environment. Alternative medicine tourism in Estonia includes the provision of services to both domestic tourists and foreign health tourists, although according to experts, there could be more emphasis on attracting the latter. There is a lack of marketing targeting foreign tourists. The results show that tourists value the lower cost of services offered here. Service providers also emphasized that competence in the field, continuous knowledge enhancement, and awareness of one's abilities ensure the quality of services. Respondents expressed a need for greater collaboration with conventional medicine, and regulation of the field at the national level would help ensure quality and enhance reputation, thereby promoting tourism at the international level. The findings suggest that alternative medicine tourism has potential in Estonia, and regulation with improved marketing in the field would enable Estonia to compete more effectively in the health tourism market.

Bakalaureusetöö Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekaval Bioloogilise mitmekesisuse kadu on maailmas üha süvenev probleem – lisaks taime- ja loomaliikide väljasuremisele tekitab see ohtu ka inimestele läbi ökosüsteemide ja nende pakutavate teenuste ja ressursside halvenemise. Elurikkuse säilitamiseks on oluline seda hoida linnakeskkonnas. Töö eesmärk on anda hetkel funktsioonivaesele Holmi pargile Tartus uus põhiotstarve bioloogilise elurikkuse säilitajana, pakkudes seejuures ka rekreatsioonivõimalusi inimestele. Selle eesmärgi täitmiseks koostatud kujunduslahendus põhines tehtud vaatluste ja analüüside ning teemakohasele kirjandusülevaatele, mille osas keskenduti elurikkuse edendamise meetoditele linnakontekstis ning elurikkuse ja pargi populaarsuse seosele. Töö tulemus kätkes disainlahendust, millega kasvas jõudsalt pargi põõsarinde maht, tagades seega võimalused elurikkuse suurenemiseks ning samuti veeäärset promenaadi, tekitades seega jätkusuutliku ning kaasaegse välisruumi. Sellist lähenemist, kus esmatähtsustatud on bioloogilise mitmekesisuse säilimine, tuleks tulevaste sarnaste kujundusprojektide juures prioritiseerida, arvestades selle kadumise ülemaailmset probleemsust ning õnnestumist maailmas teostatud projektide puhul, millest mõnda kirjeldati ka antud töö kirjandusülevaates. The loss of biodiversity is an increasingly serious environmental problem – in addition to the plants and animals species, it raises danger to humans through degradation of ecosystem services. To preserve biodiversity, it is essential to maintain it in urban spaces. The aim of this thesis is to give a new main function to the currently functionless Holm park in Tartu, as a site of biodiversity preservation, thereat including improved recreational opportunities for people. To reach this objective, a design concept was created, that was based on the made observations and analyses, as well as on the relevant literature review, in which biodiversity enhancement was in focus. The design saw a great increase in shrub layers, providing possibilities for biodiversity increase, as well as a design for a new promenade, thus creating a sustainable and modern public space. This approach, where biodiversity preservation is prioritized, should be used more often in the future, given the seriousness of this problem.

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Euroopas ja kogu maailmas on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine suureks ohuks eksistentsile. Euroopas vastu võetud rohelise kokkuleppe eesmärgiks on liikuda samm lähemale kliimaneutraalsusele. Euroopa Liidus peab kliimaseaduse järgi 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide vähenema vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks, et järgida rohelist kokkulepet, peab maad kasutama tõhusamalt. Selleks, et näha, kas maa on tõhusalt kasutatud, tuleb uurida maakasutust ja selle muutuseid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) alusel maakasutuse muutuseid looduslikest aladest tehislikeks aladeks Viljandi linna lähiümbruses, aastate 2011 ja 2023 võrdluses. Eesmärgi lahendamiseks avatakse mitme aspekti tausta: mis on ja mis põhjustavad maakasutuse muutuseid; millised on maakasutuse muutuste mõjud; millised on olnud maakasutuse muutused Eestis 1990. aastast. Bakalaureusetöö teostamiseks kasutati puhvertsoone. Selleks moodustati kümme ühe kilomeetrist puhvertsooni Viljandi linna ümber. Puhvertsoonide kaupa arvutati välja 12. aasta jooksul toimunud looduslike alade muutused tehislikeks aladeks. Töös selgus, et äärelinnastumise protsess on käimas Viljandi linnale lähemal. Selle aja jooksul on muutunud 343 hektarit looduslikke alasid tehisaladeks. Enim muutusid looduslikud alad õuealadeks moodustades 85% kogu muutunud aladest. In Europe and around the world, climate change and environmental degradation are a major threat to existence. The Green Deal adopted in Europe aims to move a step closer to climate neutrality. In the European Union, by 2030, net greenhouse gas emissions must fall by at least 55% compared to 1990 levels. In order to comply with the Green Deal, land must be used more effectively. In order to see whether the land has been used effectively, the use of land and its changes must be examined. The purpose of this Bachelor's thesis is to describe, on the basis of the Estonian Topography Database (ETAK), changes in land use from natural areas to artificial areas in the vicinity of the city of Viljandi, in comparison between 2011 and 2023. To solve the goal, several aspects of the background are opened: what is and what causes land use changes; what are the effects of land use changes; what have been the changes in land use in Estonia since 1990. Buffer zones were used to carry out the bachelor's thesis. For this purpose, ten buffer zones of one kilometre were formed around the city of Viljandi. The transformation of natural areas into artificial areas during year 12 was calculated by buffer zones. The work revealed that the process of suburbanisation is underway closer to the city of Viljandi. During this time, 343 hectares of natural areas have become artificial areas. The most natural areas turned into outdoor areas, accounting for 85% of the total area changed.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Loodusradadel on oluline roll rekreatsioonis, kestliku turismi arendamisel ja loodushariduse edendamisel. Valdavat osa Eesti loodusradadest haldab Riigimetsa Majandamise Keskus, kuid leidub ka mitmeid kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute või muude kogukonnaorganisatsioonide poolt hallatavaid loodusradu. Selliste radade taristute kvaliteet on sageli ebaühtlane ning varasem ülevaade valdkonnast samuti puudulik. Töö eesmärkideks on teha kindlaks kohaliku kogukonnaorganisatsiooni eestvedamisel taastatud Asva-Sääremäe loodusrajaga rahulolu eramaaomanike ja kohalike elanike kogemuste põhjal ning välja selgitada kogukonnapõhiste loodusradade potentsiaal Eestis. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati ankeetküsitlust, millele vastas 85 inimest, intervjuusid, vaatluseid ja dokumendianalüüse. Uuringu tulemustest selgus, et 65% vastajate arvates mõjub AsvaSääremäe loodusrada ümbritsevatele loodusväärtustele kasulikult ning raja mõju kogukonnale hindas kasulikuks 80% vastajatest. Oluliseks peetakse ka rajaga kaasnevaid sotsiaalseid, keskkondlike ja majanduslikke väärtuseid ning uusi teadmisi kohaliku looduse kohta. Töö tulemustest võib järeldada, et kogukonnapõhistel loodusradadel on Eestis suur potentsiaal, kuid antud valdkonnas oleks vaja läbi viia täiendavaid uuringuid. Töö tulemusi on võimalik kasutada uute kogukonnapõhiste loodusradade rajamisel ning olemasolevate arendamisel. Nature trails play an important role in recreation, sustainable tourism development and promoting nature education. Nature trails in Estonia are predominantly managed by the State Forest Management Centre, however, there are also several nature trails which are managed by local governments, non-governmental organisations, or other volunteer associations. The infrastructural quality of these trails is often uneven, and the previous overview of the field is relatively scarce. The goal of this study is to determine how the local community organisation led restoration of the Asva-Sääremäe nature trail has been perceived by private landowners and residents, as well as to measure the potential of community-based nature trails in Estonia. The data for this study was obtained through a questionnaire, with responses from 85 residents, interviews, observations, and the analysis of documents. The results showed that 65% of the respondents found the Asva-Sääremäe nature trail to be beneficial for the surrounding natural values and the community impact of the trail was evaluated as beneficial by 80% of the respondents. The social, environmental, and economic benefits of the trail and new knowledge of local nature are also considered important. It was concluded that community-based nature trails have great potential, however, further research of the field is needed. The results could provide support for building new community-based nature trails as well as for further development of existing trails.

Magistritöö Metsatööstuse õppekaval Puitmajade tootmine Euroopas on üha kasvavas trendis. Magistritöö eesmärgiks on hinnata Euroopa liikmesriikide tasandil puitmajasektori konkurentsivõimet ja anda ülevaade, millised riigid on suurimad tootjad, eksportijad ja importijad. Töö empiiriline osa põhineb EUROSTAT andmetel, kus antakse ülevaade Euroopa puitmajasektorist ja tehakse riikide konkurentsivõimet hindavad analüüsid. Rahvusvaheliste andmete põhjal hinnatakse Euroopa Liidu liikmesriikide (EU27) puitmajade (kaubagrupp 940610, 94060020) ekspordi ja impordi statistikat ning tootmismahte. Samuti hinnatakse COVID-19 ja Ukraina sõja mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Riikide konkurentsivõimet puitmajasektoris määratakse erinevate konkurentsivõimet hindavate väliskaubandusindeksite abil – ilmutatud suhtelise eelise indeks (RCA), majandusharu impordi indeks (RMP), kaubavahetuse suhtelise eelise indeks (RTA) ja sümmeetriline suhtelise eelise indeks (SNCA). Konkurentsivõimet hinnatakse Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel, vaadeldavaks perioodiks on aastad 2012-2022. Varasemates uurimistes on konkurentsi eelist tõlgendatud põhiliselt RCA, RMP ja RTA indekseite abil, kuid kuna konkurents on nii riigi, sektori kui ka ettevõtte tasandil üks tähtsamaid osasid, kaasatakse lisaks võrdlusesse ka SNCA indeks, mida seni ei ole nii laialdaselt uuritud. Töö tulemusel selgus, et suurimateks puitmajade importijateks 2022. aastal olid Saksamaa (309 miljonit eurot), Norra (269 miljonit eurot) ja Rootsi (153 miljonit eurot). Eesti oli eelnimetatud kolme riiki suurim eksportija, eksportides 2022. aastal Saksamaale 77 miljoni euro väärtuses, Norra 95 miljoni euro väärtuses ja Rootsi 89 miljoni euro väärtuses puitmaju. Eesti oli ühtlasi ka suurim eksportija Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Eesti Leedu, Läti ja Sloveenia omavad puitmajasektoris kõrgemat konkurentsieelist võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega. RCA indeksi tulemusel omas suurimat eelist 2022. aastal Eesti (93,12). RMP indeksi tulemuste põhjal omas suurimat impordi eelist Ungari (0,09). RTA indeksi tulemuste järgi oli Eestil 2022. aastal suurim eelis (90,80). SNCA indeksi järgi oli Leedul suurim konkurentsieelis (1,427). The production of wooden houses at European scale is a growing trend. The aim of this thesis is to assess the competitiveness of the timber house sector at the level of the European Member States and to give an overview of which countries are the largest producers, exporters and importers. The empirical part of the work is based on EUROSTAT data, which provides an overview of the European timber-frame housing sector and is the basis for analyses assessing the competitiveness of countries. International data are used to assess the export, import statistics and production volumes of wooden houses (commodity group 940610, 94060020) in the EU27. The impact of COVID-19 and the war in Ukraine on international trade is also assessed. The competitiveness of countries in the wooden house sector is determined by various external trade indices to assess competitiveness. The indices used in the study are the Revealed Comparative Advantage Index (RCA), Relative Import Penetration Index (RMP), Relative Trade Advantage Index (RTA) and Symmetric Net Comparative Advantage Index (SNCA). Competitive advantage is assessed across the 27 Member States of the European Union, and the period is 2012-2022. Previous studies have interpreted competitive advantage mainly through the RCA, RMP and RTA indices, but as competition is one of the most important elements at the country, sector and firm level, the author also includes the SNCA index in the comparison, which has not been so extensively studied so far. The work found that the largest importers of wooden houses in 2022 were Germany (309 million €), Norway (269 million €) and Sweden (153 million €). Estonia was the largest exporter to the above three countries, exporting 77 million € to Germany, 95 million € to Norway and 89 million € to Sweden in 2022. It is also the largest exporter among EU Member States. Estonia, Lithuania, Latvia and Slovenia have a higher competitive advantage in the wooden houses sector compared to the other countries surveyed. The RCA index shows that Estonia has the largest advantage in 2022 (93.12). According to the RMP index, Hungary had the largest import advantage (0.09). According to the RTA index, Estonia had the largest advantage in 2022 (90.80). According to the SNCA index, Lithuania had the largest competitive advantage (1.427).

Bakalaureusetöö Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekaval Paljudes linnades on probleemiks süvenev autostumine, mis eri viisidel mõjub negatiivselt ökosüsteemiteenuste toimimisele, inimeste tervisele ja heaolule. Lahendusena otsitakse võimalusi, kuidas muuta transport jätkusuutlikumaks läbi teiste transpordiviiside arendamise, näiteks jalgrattaliiklus. Töö eesmärgiks on Tartus Annelinnas asuva kujundusala ümberkujundamine, mille läbi muutub sealne linnakeskkond jalgrattasõbralikumaks. Töös koostamisel töötati läbi rattasõbraliku linnakeskkonna loomist käsitlevaid teadusartikleid ja sarnaseid projekte. Uuriti kujundusala ajalugu, Tartu jalgrattaliiklust käsitlevaid dokumente ja viidi läbi vaatlusi kujundsalal. Kogutud info põhjal koostati kujunduslahendus, milles vähendati kortermajade vahelistes hoovides parkimiskohti, ühendati hoovid ülejäänud ümbruskonna kergliiklusvõrgustikuga ja lisati haljastust. Lahenduse rakendamiseks on oluline töötada koos kohaliku kogukonnaga, et kujundust vajadusel elanike vajadustega vastavusse viia. Increasing car-dependency is a problem in many cities which influences ecosystem services functioning, humans’ health and well-being. This leads to studying more environmentally friendly alternatives to car transportation, for instance cycling. The aim on this thesis is to redesign the project area in Annelinn, Tartu to create more cyclingfriendly urban environment. Scientific studies on cycling-friendly design and strategies were studied, as well as similar design projects. Research on history of the project area and cycling-related strategic documents of Tartu together with observations on the project area were important sources for the design project. Based on gathered information, a design project was created. The design solution decreases the amount of parking space in the courtyards, connects the courtyards to the surrounding pedestrian and cycling networks and adds greenery. To implement the design cooperation with the residents is needed to consider their opinions and needs.

Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval Roo-loorkull on Euraasias pesitsev kaugrändurist röövlind, kes rändab üle Vahemere Aafrikasse ja talvitub Lääne-Aafrikas vahetult pärast Sahara kõrbe. Tänu GPS saatjatele on võimalik jälgida ja välja selgitada roo-loorkullide täpsed rändeteed, mis aitaks omakorda tuvastada rändeteedele jäävad võimalikud ohud ja sellest tuleneva kaitse vajaduse. Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada Eestis pesitsevate roo-loorkullide rändekäitumist ja võrrelda nende sügis- ja kevadrännet GPS saatjate andmete kaudu. Töös kasutatakse andmeid GPS saatjatelt, mis paigaldati Tartumaal pesitsevatele rooloorkullidele aastatel 2019-2022. Analüüsiks kasutati programme ArcGIS Pro ja R 4.2.3. Selgus, et roo-loorkullide rände kestus ja kiirus on kevadel ja sügisel erinevad, kuid distants ei ole. Kõik isendid tegid rändepeatusi. Rändepeatused mõjutasid rände kestust ja kiirust, aga mitte rändel läbitud distantsi. Rände kestus ja kiirus on sarnased LõunaRootsis uuritud roo-loorkullidele, kes pesitsevad käesolevas uuringus uuritud isenditega lähedastel laiuskraadidel. Siiski oli märgatav erinevus kahe uuritava populatsiooni rändedistantsis. Andmete edasise kogumise ja noorlindudele ja emastele isenditele saatjate paigaldamise tulemusena oleks tulevikus võimalik analüüsida roo-loorkullide rändekäitumist ka sugude ja vanuseklasside kaudu. Western Marsh Harrier Circus aeruginosus is a long-distance migratory raptor that breeds in Eurasia and migrates across the Mediterranean to Africa and winters in West Africa just beyond the Sahara Desert. With GPS transmitters it is possible to track and determine the precise migration paths of the harriers to identify potential hazards along their migratory routes and assess the conservation needs. The purpose of this study is to describe the migratory behavior of Western Marsh Harriers breeding in Estonia and compare their autumn and spring migrations using GPS transmitter data. The data used in this study was collected from GPS transmitters equipped on the harriers nesting in Tartu County between 2019 and 2022. The analysis was conducted using ArcGIS Pro and R 4.2.3 software. It was found that the duration and speed of migration differs between spring and autumn, but not the distance. All individuals made stopovers during migration. . All individuals made migration stopovers, and they affected the timing and speed of migration but not the migration distance. The duration and speed of migration observed in Estonian birds was similar to the harriers studied in southern Sweden at comparable latitudes. However, there was a noticeable difference in the migratory distances between the two populations. Further data collection, including the installation of transmitters on juvenile and female harriers, would enable future analyses of their migratory behavior in relation to sex and age classes.

Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval Kanakull on Eestis II kaitsekategooria linnuliik. Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada ja saada rohkem teavet kanakulli kodupiirkonna suuruse, elupaigakasutuse ja elupaigavaliku kohta Eestis. Selle uurimiseks paigaldati kanakullidele GPS saatjad, mis saatsid asukohapunkte. Asukohapunkte võrreldi ka saadaoleva maastikuga (juhupunktid moodustati selleks) kodupiirkondades. Samuti analüüsiti elupaigakasutust, -valikut ja kodupiirkonna suurust võttes arvesse pesitsusfenoloogiat. Töö tulemused näitavad, et kanakullide kodupiirkonnad ei ole oluliselt suuremad pesitsusvälisel perioodil võrreldes pesitsusperioodiga. Samuti on kodupiirkonnad otseses seoses saagiga. Selgus, et kanakullid kasutavad metsaseid alasid kõige rohkem, kuid eelistavad sellele märgalasid. Kanakullid väldivad põllumaid ning eelistavad sellest oluliselt rohkem näiteks püsirohumaad, taimkatteta alasid ja metsa. Emaste kanakullide kodupiirkonnad erinesid isaste omast, emaslinnud olid liikuvamad ja tegutsesid laialdasemalt. Isaslinnud on aastaringselt seotud kindla kodupiirkonnaga. Jätku-uuringutena võiks uurida kanakullide eelistusi metsamaa struktuuri ja märgalade osas ning täpsemalt analüüsida põllumaade vältimist põllukultuuride põhiselt. Antud töö tulemused aitavad paremini mõista kanakulli käitumismustreid Eestis. The Northern Goshawk is an apex predator, classified as a II protection category in Estonia. The objective of this study was to investigate the home range size, habitat use, and habitat selection of the Northern Goshawk in Estonia. To achieve it I followed 20 Goshawks with GPS transmitters to study their movements and space use. I estimated their home range size with Kernel Density Estimation and applied resource selection function methods to investigate habitat selection. The results of this study indicate that the home ranges of Goshawks do not significantly differ between the breeding and non-breeding periods. It was found that Goshawks predominantly utilize forested areas, but they also show a preference for wetlands over other habitat types. They avoided arable lands, but showed higher preference for permanent grasslands, areas with no vegetation cover and forest. The home ranges of female Goshawks differed from males, with females exhibiting greater mobility and a broader range of activity. In contrast, male Goshawks maintain a consistent association with a specific home range throughout the year. Further research could investigate the Goshawks preferences regarding forest structure and wetland characteristics, as well as conduct a more detailed analysis of agricultural land avoidance based on specific crop types. The findings of this study contribute to a better understanding of the behavioral patterns of Goshawks in Estonia.

Magistritöö Loodusturismi õppekaval Kalastusturism on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud, aga ometi on antud turismiliik Eestis veel uurimata ja laiemale avalikkusele vähetuntud. Kuigi harrastuskalapüük on Eestis väga populaarne rekreatsiooni liik ja majandusharu, siis on seda propageeriv kalastusturismi sektor organiseerumata ja puudub sektori arengut toetav toimiv katuseorganisatsioon. Käesoleva magistritöö eesmärk on kaardistada kalastusturismi hetkeseis Eestis ja välja tuua selle turismiliigi potentsiaal ja soovitused edasiseks arenguks. Töö eesmärkide saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimisviisi. Ajavahemikul märts 2023 kuni aprill 2023 viidi läbi 15 poolstruktueeritud intervjuud kolmes sidusrühmas: kalastusgiidid, potentsiaalselt kalastusturismi sektoris tegevust alustavad isikud ja vastava sektori riigiteenistujad ning vabatahtlikud organisatsioonid. Töö tulemustest selgus, et erinevad sidusrühmad näevad kalastusturismi sektoril palju ruumi ja potentsiaali arenemiseks, aga neil puudub ühtne arusaam ja visioon sektori arengu võimalikest perspektiividest. Kalastusturismi edasist arengut takistavad killustunud sidusrühmad, kuna puudub ühtne katuseorganisatsioon, mis aitaks suunata kalastusturismi sektori arengut, pakkudes sealjuures toetust jätkusuutlikule ja loodussõbralikule turismiteenusele. Kuna nõudlus sektori paremale organiseerumisele on suur, siis on oluline algust teha sektori reguleerimise, koordineerimise ja integreerimisega piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. During the last years fishing tourism has had a significant development in Estonia, but there hasn’t been many studies that focus on fishing tourism in Estonia and the topic is little known to the general public. Although recreational fishing is a very popular type of recreation and an economic branch in Estonia, the fishing tourism sector is unnoticed, unorganized and there is no functioning umbrella organization supporting the development of the sector. The aim of this master's thesis is to map the current state of fishing tourism in Estonia and to bring out the potential of this type of tourism and to make recommendations for further development. A qualitative research method was used to achieve the objectives of the work. Between March 2023 and April 2023, 15 semi-structured interviews were conducted in three stakeholder groups: fishing guides, persons who potentially could be starting activities in the fishing tourism sector and national representatives and voluntary organizations. The results of the work revealed that the different stakeholders see a lot of room and potential for development in the fishing tourism sector, but they lack a unified understanding and vision of the possible perspectives of the sector's development. The further development of fishing tourism is hindered by fragmented stakeholders, as there is no single umbrella organization that would help guide the development of the fishing tourism sector, thereby providing support for a sustainable and nature-friendly tourism service. Since the demand for better organization of the sector is high, it is important to start with the regulation, coordination and integration of the sector at the regional, national and international level.

Bakalaureusetöö Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujundamise õppekaval Projekti eesmärk on luua avalikule alale tervendava aia/maastiku põhimõtteid ning roheruumi maastikukarakteristikuid kasutades roheala Ropka parki, kus inimesed saaksid värskes õhus vaba aega veeta ning parandada oma vaimset ning füüsilist tervist. Selleks on kujundatud erinevad inim-mõõtmelised roheruumid, neile on omistatud erinevad tervendava aia maastikukarakteristikud, millega on lisatud antud alaletajutavat dimensiooni. Ruumiliselt tekitatud erinevad roheruumid on disainitud põhimõttel, et neist on võimalik läbi jalutada ja erinevaid elamusi kogeda. Maastikukarakteristikud on roheruumi omadused. The aim of the project is to create a healing garden/landscape using principles and characteristics of green spaces in Ropka Park, a public area, where people can spend leisure time outdoors and improve their mental and physical health. Various human-scaled green spaces have been designed, each with different characteristics of a healing garden, adding a sensory dimension to the area. The spatially created green spaces are designed in a way that allows walking through them and experiencing different sensations. Landscape characteristics refer to the features of the green space.

Bakalaureuse töö Keskkonnaplaneerimine ja -maastikukujundus õppekaval Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on erinevate koosluste kogum, millest sõltub elu Maal. Kahjuks on viimase 50 aasta jooksul elurikkuse tase vähenenud ligi 70%, millele on järgnenud negatiivsed mõjutused keskkonnale. Üheks suurimaks kahjutekitajaks on olnud massiline linnastumine, mille tõttu on linnades vähenenud või täiesti hävinenud mitmed elupaigad ja loodusvarad. Selle tulemusel on linnade elurikkuse tase pidevas languses. Selleks, et seda protsess muuta, on vaja pöörata tähelepanu elurikkuse väärtustamisele, säilitamisele ja edendamisele linnakeskkonnas. Tänapäeva linnaparkidel on lisaks regreatsioonivõimaluste pakkumisele oluline roll suurendada ja säilitada elurikkuse osakaalu, et tagada jätkusuutlik linn ka tulevikuks. Antud töö eesmärgiks on muuta Tartu kesklinnas asuv Vabaduse puiestiku park bioloogiliselt mitmekesisemaks, luues parki väiksemahulise linnametsa, millest tekiks oluline elurikkuse leviala Tartu linnas. Samuti on eesmärk pakkuda inimestele uusi ja paremaid tingimusi linnapargis vabaaja veetmiseks. Eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevaid teemakohaseid kirjandusallikaid, külastati ja analüüsiti projektala ning tutvuti teiste sarnaste projektidega. Saadud tulemuste põhjal valmis Vabaduse puiestikku kujunduslahendus, mis suurendab pargi bioloogilise mitmekesisuse taset ning pakub inimestele paremaid regreatsioonivõimalusi. Biodiversity is a set of different biomes on which the life on Earth depends on. Unfortunately, the level of biodiversity has decreased nearly by 70% in the past 50 years. This has caused serious impact to the environment. One of the major cause of this has been urbanization, which has damaged or completely destroyed many habitats and natural resources in the urban environment. As a result, the level of urban biodiversity is in constant decline. In order to change this process, it is necessary to pay attention to valuing, preserving and promoting biodiversity in the urban environment. In addition to providing recreational opportunities, city parks have an important role in increasing and preserving biodiversity to ensure a sustainable city for the future. The purpose of this thesis is to promote and increase the level of biological diversity in Tartu Vabaduse puiestik by creating a small-scaled urban forest, creating a new biodiversity hotspot in the Tartu city center. The aim is also to provide new and better opportunities for free time activities in the park. To achieve the desired results, various literature sources were studied, the project area was visited and analyzed and other similar projects were studied. As the result of this thesis, a design solution was created for Tartu Vabaduse puiestik, which promotes and increases the level of biological diversity in the park and offers people better recreational opportunities.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Kultuurmustikataimede kasvamise soodustamiseks luuakse robotit, mis valmides sõidab põllul, tuvastades iga mustikataime hetkeolukorra ja doseerides vastavalt sellele õige koguse graanulväetist. Töö eesmärgiks on leida praegusele soonrulldosaatorile asendus, mis oleks täpne ja ühtlane. Töö lõpuks see ka leitakse Fenix III dosaatori näol. Seda tulemust kinnitatakse nii simulatsioonide kui ka päriseluliste katsetustega. In order to help the cultivation of blueberry plants, a robot will be created, which when completed will drive around the field, detecting the current situation of each blueberry plant and dosing the right amount of granular fertilizer accordingly. The aim of the work is to find a replacement for the current corrugated roller dispenser that would be accurate and uniform. At the end of the work, it is also found in the form of the Fenix III dispenser. This result is confirmed by both simulations and real-life experiments.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Jahiturismist on tänaseks päevaks saanud vastuoluline turismivaldkond, milles on nii positiivseid kui negatiivseid külgi ja seda just kogukonna vaatest, kus selline tegevus aset leiab. Tegemist on valdkonnaga milles on vähe läbipaistvust, koostööd ning palju hallalasid. Eesti Maaülikooli magistrant on koostanud uurimistöö „Jahiturismi olemus ja potentsiaal Eestis“. Töö hõlmas väga hästi Eesti jahiturismis toimuvat ning jahiturismi tuleviku aspekte. Käesolev bakalaureusetöö eesmärk oli aru saada millised on Tapa Valla kogukonnaliikmete hoiakud ja suhtumine jahiturismi Lääne-Virumaa piirkonnas ja kuidas see suhestus jahiturismi toimimise, arendamise ning arengupotentsiaaliga antud valdkonnas. Töö eesmärkide saavutamiseks kasutati kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimisviisi. Ajavahemikul jaanuar 2023 kuni aprill 2023 viidi läbi 4 poolstruktureeritud intervjuud nelja sihtrühma esindajaga: jahimehed, kogukonna liikmed, jahindust koordineerivad ametnikud kui ka turismiesindajad. Samuti ankeetküsimustik Tapa valla kogukonna liikmetega. Uurimuse tulemustest selgus, et Tapa valla kogukonna hoiakud jahiturismi suhtes on pigem negatiivsed ning vastumeelsed, mis tuleneb vähesest läbipaistvusest, koostööst ning teadmatusest. Uuringus osalenud leidsid, et jahiturismi kõige paremaks alternatiiviks oleks fotojaht. Samuti leidub jahiturismis küllaltki palju arengukohti, nii seadusandluses kui teadlikkuse tõstmise osas. Läbiviidud uuringu tulemused kattusid mitmetes aspektides Piret Rabakukke uuringu tulemustega. Käesoleva bakalaureusetöö tulemusi saavad kasutada turismiarendajad, jahinduspoliitika kujundajad ja kogukond, aidates erinevate osapoolte vahelisi konflikte ennetada ja lahendada. Hunting tourism has become a controversial tourism sector with both positive and negative aspects, particularly from the perspective of the community where such activities take place. It is a field with little transparency, cooperation, and many gray areas. A master's student from the Estonian University of Life Sciences has conducted a research study titled "The Nature and Potential of Hunting Tourism in Estonia." The study effectively covered the current state of hunting tourism in Estonia and explored future aspects of hunting tourism. The aim of this bachelor's thesis was to understand the attitudes and perceptions of community members in the Tapa Municipality towards hunting tourism in the Lääne Viru County region and how it relates to the functioning, development, and potential of hunting tourism in that area. Both qualitative and quantitative research methods were employed to achieve the objectives of the study. From January 2023 to April 2023, four semi-structured interviews were conducted with representatives from four target groups: hunters, community members, officials involved in hunting coordination, and tourism representatives. Additionally, a questionnaire was distributed to members of the Tapa Municipality community. The research results revealed that the attitudes of the Tapa Municipality community towards hunting tourism are predominantly negative and resistant, stemming from a lack of transparency, cooperation, and knowledge. Participants in the study suggested that photo hunting would be the best alternative to hunting tourism. Furthermore, there are several areas for development within hunting tourism, including legislation and raising awareness. The findings of this study align with several aspects of Piret Rabakukk's research results. The results of this bachelor's thesis can be utilized by tourism developers, hunting policy makers, and the community to prevent and resolve conflicts between different stakeholders.

Bakalaureusetöö Aianduse õppekaval Linnades elavate inimeste arv suureneb nii ülemaailmselt kui ka Eestis. Seetõttu on ka linnastumisega kaasnevad ökoloogilised, sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid suurenemas. Kogukonnaaiad on võimaluse paljude probleemide leevendamiseks, mistõttu on oluline teada, mis motiveerib elanike kogukonnaaedadega liituma ning nendes tegutsema. Kogukonnaaedu on enim uuritud Põhja-Ameerikas ning Suurbritannias, kuid oluline on uurimistöid läbi viia ka teistes riikides. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kogukonnaaialiikmete motivatsioon aias tegutsemiseks ning peamised kasvatavad kultuurid MTÜ Tartu Maheaed näitel. Uuritava probleemi lahendamiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Andmete kogumine toimus 2023. aasta jaanuaris online küsitlusena, mis saadeti MTÜ Tartu Maheaed liikmete meililisti. Küsitlusele vastas 91 MTÜ Tartu Maheaed liiget. Uurimistulemustest selgus, et pindalalt enim kasvatati köögivilju ning vähim lilli. MTÜ Tartu Maheaed liikmete kolm peamist motivatsiooni kogukonnaaias tegutsemiseks olid: tervislik toit, värskes õhus viibimine ning kodust välja saamine. The population in cities worldwide, including Estonia, is rising. Therefore, ecological, social, health-related, and economic problems caused by urbanization are also increasing. Community gardens have been proven to relieve these problems. It is important to understand what motivates residents to join and participate in community gardens. Most of the research on community gardens has been conducted in North America and the United Kingdom, so it is crucial to conduct research on these topics in other countries as well. The aim of the current research was to identify which crops are being cultivated by community gardeners and what motivates them to participate in community gardening. The nonprofit organization MTÜ Tartu Maheaed was used as an example. The questionnaire contained both closed-ended and open-ended questions and questions were asked about the percentage of specific plant groups being cultivated on their community garden land and their motivations for gardening. 91 people responded to the online questionnaire, which was sent to MTÜ Tartu Maheaed members’ e-mail list. The results indicated that vegetables are the most common crops cultivated by MTÜ Tartu Maheaed members. The three main motivations for participating in community gardens are growing fresh and healthy food, spending time in fresh air, and getting out from home.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Eesti teraviljatootjatele on oluline suurendada teraviljade lisandväärtust. Üheks innovaatiliseks lahenduseks võiks olla fütaadi ehk ühe teras sisalduva komponendi, parem väärindamine. Fütaati on peetud antitoitaineks, kuid viimastel aastatel on sellel leitud ka tervist toetavat mõju. Fütaadi sisaldust mõjutavad nii kasvatatav kultuur, väetamine kui ka aasta ilmastik. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida talinisu ja suviodra seemnete fütaadi sisaldust sõltuvalt kasutatud lämmastiku normist ja viljelusviisist. Töö raames analüüsiti talinisu ja suviodra terasid, mis olid koristatud 2022. aastal Tartumaalt Eerikalt seitsme väetusvariandiga põldkatselt. Töö käigus selgus, et nisus leiduva fütaadi kogus on suurem kui odras. Antud töö käigus saadud fütiinhappe sisaldused jäid nisu terades 2,17-2,55 g/100g ja odra terades 0,9-1,4 g/100g vahele. Nisu ja odra terades olevat fütaadi hulka mõjutavad viljelusviis ja kasutatud lämmastikväetise kogus. Nisus olid kõrgemad fütaadi sisaldused maheviljeluse variantides. Mineraalväetise norm fütaadi sisaldust ei mõjutanud. Odra puhul oli kõrgeim fütaadi sisaldus mineraalväetise variandis N3, mida väetati normiga 120 kg/ha kohta. Antud töö tulemustele tuginedes on võimalik mõista, kuidas terades oleva fütiinhappe sisaldust suurendada. Edaspidised uurimised näitavad, kas ja kui suures koguses muutub terades asuva fütaadi hulk erinevate sortide ja kasvuaja tingimuste osas, jättes väetisenormid samaks. It is important for Estonian grain producers to increase the added value of grains. One innovative solution for achieving this goal could be valorization of one grain component called phytate. Phytate has been considered to be antinutrient, however, recent studies have shown its health promoting capabilities. Previous studies have shown that the phytate content is affected by the cultivated culture, variety, weather and fertilization. The aim of this thesis was to investigate the content of phytate in winter wheat and spring barley grains depending on the use of mineral nitrogen fertilization and cropping system. For this, winter wheat and spring barley grains were harvested in 2022 from a field trial with seven fertilization treatments in Tartu. The results of the experiment showed that the amount of phytate is higher in wheat compared to barley. The phytate content was 2,17 - 2,55 g/100g in wheat grains and 0,9 - 1,4 g/100g in barley grains. The amount of phytate in wheat and barley grains was affected by the cropping system and the nitrogen fertilizer rate in a different way. The highest phytate content in wheat was in organic treatmens. Mineral nitrogen rate had no effect on phytate. The highest phytate content in barley was in conventional treatment with the highest nitrogen rate (120 kg/ha). The results of this thesis help to understand, how fertilization and cropping systems impact the phytate, thus enabling farmers to achieve the outcome needed. Future investigations could show, whether and to what extent the amount of phytate in the grains is impacted by variety and the growing season.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Rannarohumaade liblikad on üks osa loomastikust, kelle kooslused võivad olla mõjutatud mitmetest teguritest, nagu näiteks karjatamine ja looduslike maastikutüüpide muutused. Töö eesmärgiks on hinnata päevaliblikate arvukust ja domineerivaid liike ning maastikurajooni, maakasutusviisi, serva ja erinevate maastikutüüpide mõjusid päevaliblikate kooslustele mandri Eesti lääneranniku rannarohumaadel. Päevaliblikaid loendati neljal korral suvekuude jooksul, kahe erineva aluskivimiga (lubja- ja liivakivi) maastikurajooni (Lääne-Eesti madalik ja Liiv lahe rannikumadalik) rannarohumaadelt. Selleks kasutati transektloendust neljal transketil (pikkus 50 m) ühe prooviala kohta. Iga transekt läbiti ühtlase kiirusega ja selle aja jooksul täheldati ülesse kõik täiskasvanud päevaliblikad, kes asusid kujuteldavas kastis 5 m kõrguse ja 5 m laiusega. Kogutud isendid määrati liigi või vаjadusel ainult perekonna tasemeni ning pärast analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevаtel rannarohumaadel. Andmete analüüs viidi läbi RStudio statistika programmiga. Töö käigus loendati kokku 496 isendit 37 liigist, nendest 31 liiki leidus Liivi lahe rannikumadaliku ning 29 Lääne-Eesti madaliku rannarohumaadel. Tulemused näitasid, et kõige tavalisemad, sagedamini esinevad päevaliblikaliigid olid kesasilmik (Maniola jurtina) ja rohusilmik (Aphantopus hyperantus) mõlema maastikurajooni rannarohumaadel. Lisaks nendele kahele domineerivale päevaliblikale oli ka suurema arvukusega naeriliblikas (Pieris napi) ja seda Liivi lahe rannikumadalikul. Märgatavalt suurem isendirikkus oli karjatatavatel rannarohumaadel, mõlemas maastikurajoonis. Rannarohumaa maismaapoolsel serval oli oluline mõju nii erinevates maastikurajoonides kui ka maakasutusviisides. Enamusele päevaliblikatele avaldab otsest mõju rohumaade ja põllumajandusmaade olemasolu ümbritsevas maastikus. Selle päevaliblikate uuringu esialgsed tulemused pakuvad alust erinevate elustikurühmade kompleksemateks uurimistöödeks rannarohumaade säästlikuks majandamiseks maastiku- ja kliimamuutuste ajastul. Coastal grassland butterflies are part of the fauna whose communities can be influenced by various factors, such as grazing and changes in natural landscapes. The aim of this study was to assess the abundance and dominant species of butterflies, as well as the effects of landscape region, land use and transect (edge effect) on butterfly abundance and species richness in the mainland coastal grasslands of Western Estonia. Butterflies were surveyed four times during the summer months of 2023, from two different landscape regions and two land use types in coastal grasslands. Transect counts were conducted on four transects per study area. Each transect was walked at a uniform pace, and all adult butterflies within an imaginary box measuring 5 meters in height and 5 meters in width were recorded. Collected individuals were identified to species or, if necessary, only to the genus level, and their abundance and species richness were analyzed across different coastal grasslands. Data analysis was performed using the RStudio statistical software. In total, 496 butterfly individuals and 37 species were recorded, with 31 species found in the The Gulf of Riga Coastal Lowland on sandstone bedrock and 29 in the West-Estonian Lowlands on limestone bedrock. The results showed that the most common and frequently occurring butterfly species were the Maniola jurtina and the Aphantopus hyperantus. In addition to these two dominant species, the Pieris napi had a higher abundance in the The Gulf of Riga Coastal Lowland coastal meadows. The highest individual and species richness was observed in the coastal grasslands managed by grazing and located on sandstone bedrock. The effects of edge (first transect) were significant both within different landscape regions and land use types. Butterfly abundance was significantly higher on the mainland side of the coastal grasslands compared to the seaside, regardless of land use. The extent of managed areas, such as grasslands and agricultural lands in the surrounding landscape, directly influenced most butterfly species. These preliminary findings provide a basis for further research on the effects of coastal grassland management on butterfly community dynamics.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal. Organic wastes can be stabilized by composting and turned into solid organic fertilizers and soil improvers, while closing the cycle of nutrients. Evaluation of total nutrient concentrations, as well as safety and hygiene parameters of composts, are regulated; however, some beneficial properties of compost are not reported. The aim of this PhD thesis was to determine the value of fish by-catch, an underutilized type of biowaste, through proximity composting, and increase our knowledge about the properties and added value of various composts. The distribution of phosphorus forms and concentration and properties of humic substances were determined from the fish waste composts and compared with other common types of compost. This study confirmed that proximity composting of fish waste is technologically feasible and meets hygiene requirements according to regulations (temperature 1 h > 70 °C). Composts made from different input materials varied in relative proportions and concentrations of phosphorus forms. Fish waste compost contained the highest concentration of immediately bioavailable phosphorus (6.90–7.75 g P/kg DW; 57–66% of total phosphorus). All selected composts contained humic substances, including humic acids (HA) and fulvic acids (FA), but their concentrations, properties, and relative proportions depended on compost input materials. The HA/FA ratio, reflecting humification, was highest in horse manure compost (7.88) and lowest in chicken waste compost (1.42). Composts revealed similar peaks of excitation/emission matrices of fluorescence spectra for FA, but varied in their HA spectra. In conclusion, this PhD thesis highlights the potential value of small biowaste streams, which have not been sufficiently considered to date. Such waste can be a valuable source material for high-quality composts that can be used to improve the physical and chemical properties of soil, as well as to increase crop yields. Kompostimine võimaldab biojäätmeid stabiliseerida, muutes need orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks. Komposti kvaliteedi määrab väetusainete hulk ning ohutus- ja hügieeniparameetrite vastavus piirväärtustele, kuid tähelepanuta on jäänud fosfori kättesaadavus ja humiinainete sisaldus, mis annab olulist informatsiooni komposti lisaväärtuse ja kasutamise kohta. Uurimistöö eesmärk oli anda suuniseid seni vähe kasutust leidnud kala kaaspüügi väärindamiseks kompostimise teel jäätmete tekkekohal. Lisaks sooviti võrrelda erinevatest lähtematerjalidest valmistatud komposte fosforivormide ja humiinainete sisalduse alusel. Kompostimisel saavutati loomsete kõrvalsaaduste hügieniseerimiseks vajalik temperatuur (1 tund > 70 °C). Eri koostisega kompostides varieerub nii fosfori sisaldus kui fosfori vormide suhteline jaotus, mis mõjutab selle kättesaadavust taimedele. Kalakompostid sisaldasid enim taimedele kergesti kättesaadavat fosforit (6,90–7,75 g P/kg KA, suhteline osakaal üldfosforist 57–66%). Kõik kompostid sisaldasid humiinaineid, sh humiinhappeid (HA) ja fulvohappeid (FA), kuid nende kontsentratsioon, omadused ja suhteline jaotus sõltusid kompostitavast materjalist. Suurim HA/FA suhe, mis kirjeldab kompostitava materjali humifitseerumisastet, oli hobusesõnniku kompostis (7,88), madalaim kanajäätmete kompostis (1,42). Fluorestsentsi ergastus-emissioonispektrid (EEM) viitasid sarnasusele erinevate kompostide fulvohapetes, suuremad erinevused olid humiinhapete jälgedes. Doktoritöös toodi kalajäätmete näitel välja seni alakasutatud väikeste jäätmevoogude potentsiaal bioringmajanduses. Sellised jäätmed saab tekkekohas hõlpsasti muuta kõrge kvaliteediga kompostiks, mida saab kasutada mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamiseks ning taimede saagikuse suurendamiseks. Täiendavate kvaliteediparameetrite esitamine võimaldaks paremini hinnata ja esile tuua komposti kasulikku mõju ja eesmärgikohast rakendamist.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida ja valmistada kokku monteeritav riidekapp, mille käigus antud töös sai anda ülevaade ühest võimalikust tootmisviisist, kuidas antud toodet toota. Riidekapi projekteerimisel ja valmistamisel on kasutatud toote arenduse ja funktsionaalse riidekapi konstrueerimise nõudeid. Tutvutakse kasutatavate materjalidega ning nende omadustega. Kapi detailide ühendusviisid on valitud vastavalt sellele, et seotised oleksid tugevad, vastupidavad, kergesti kokku monteeritavad ja mitte silmatorkavad. Projekti töö tulemusena on valmistatud kauakestev eritellimusmööbli all toode, mille välimus on kohandatud toodet ümbritseva interjööriga ning kasutusvajadustega. Töös on välja toodud kogu tootepõhine tehnoloogiline protsess ja materjalide võrdlus, mis võimaldab vajadusel toota ka partiide kaupa, paljudest erinevatest materjalidest vastavalt vajadusele. This paper shows how to design and make a mountable wardrobe. It is an overview about on possible method for producing it. In the planning and production of this wardrobe, requirements for development and functionality of the product, have been followed. In the process, material and their characteristics will be introduced. Assembling is made easy and in a way where connections are not noticeable. A custom-made and long-lasting wardrobe is the result of this paper. That piece of furniture full-fills it is use and fits with the interior of the surrounding. The paper contains the technological process of a given product and has a comparison of the materials, making it possible to produce in the sets, using different materials depending on a wish of a client.

Magistritöö Vesiehituse ja veekaitse õppekaval Eestis on üle 1000 paisu, millest 75% on kaladele ületamatud, takistades kaladel potentsiaalsetele kudealadele liikumist, lõigates ära rändeteed toitumis ja talvitusaladele. Üheks selliseks on Purtse jõel paiknev Püssi pais, mille jaoks koostatakse looduslähedase kärestik-kalapääsu projekt. Töös kirjeldatakse kalapääsude vajalikkust, objekti piirkonda ja tuuakse välja eskiisprojekti põhjal omavalitsuse ja kalanduseksperdi poolt välja valitud kärestikkalapääsu eelised. Töö eesmärgiks oli projekteerida tehiskärestik Püssi paisule ning leida Autodesk River and Flood Analysis mooduliga koostatud mudelit kasutades veetasemete kõrgused ja üleujutusulatused projekteeritava kalapääsu piirkonnas, kinnitamaks kalapääsu sobivust valitud asukohas. Täiendavalt võrreldi mudeli poolt tekitatud veetasemeid kindlate vooluhulkade ja veetasemetega, mis mõõdeti eraldi. Tulemustest selgus, et kriitilise 1% kevadise suurvee maksimaalse vooluhulga korral ei teki piirkonnas märkimisväärseid üleujutusi. Seega sobiks valitud tehiskärestiku lahendus oma mõõtmetelt ja toimivuselt antud asukohta. Samas tuleb mudeliga loodud veetasemete väärtustesse suhtuda kriitiliselt ja parandada sisendparameetrite väärtusi. Esitatakse kärestik-kalapääsu projektlahendus tööprojekti staadiumis, mis valmis lõputöö raames ettevõttes Kobras OÜ. There are more than 1,000 dams in Estonia, 75% of which act as a barrier to fish migration, i.e. preventing fish from moving to potential spawning grounds and cutting off migration routes to feeding and wintering areas. One of these is the Püssi Dam on the Purtse River, for which a close-to-nature rapid fish pass project is being prepared. The paper describes the necessity of fish passes, the area of the object, and highlights the advantages of the rapid fish pass selected by the municipality and a fisheries expert based on the sketch project. The thesis aim was to design rapid fish-pass to the area of Püssi pais and find water level heights and flood extents around nearby areas of the designed fish passage using the model created with Autodesk River and Flood Analysis module for verification that the designed fish-pass is suitable in that place. Additionally comparison was made between model created waterlevels and measured waterlevels with the same discarge values. Even with the most critical 1% maximum spring flood discharge values, there will be no significant flooding at nearby areas. Thus, the solution of the given rapid fish pass construction would be suitable for the given location in terms of its dimensions and performance. But we have be critical to those waterlevel values that are created with modelling and for better results improve the input parameters. The design solution of the close-to-nature rapid fish pass and the overview of the work project were a part of project done in Kobras OÜ.

Bakalaureusetöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval Jõevähkide (Astacus astacus) populatsioonid on vähenemas üle maailma, sealhulgas ka Eestis. Üheks põhjuseks on invasiivsete vähiliikide negatiivne mõju põlisvähkide asurkondadele, näiteks ohtliku vähikatku levitamine, kiirematempolisem levila laiendamine kui jõevähkidel ning suurem viljakus ja tolerantsus elutingimuste suhtes. Sellest tulenevalt on käesoleva uurimistöö eesmärgiks hinnata kasvanduse päritolu kunstlikul söödal olnud euroopa angerja (Anguilla anguilla) potentsiaali vähi võõrliikide bioloogilises tõrjes. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kuu aega kestnud söötmiskatse 30 angerja ning kahe invasiivse vähiliigiga. Kolme ühe kuupmeetrilisse basseini paigutati lisaks kaladele eksperimendi jooksul 30 signaalvähki (Pacifastacus leniusculus) ning 23 marmorvähki (Procambarus virginalis). Andmete kogumiseks teostati pidevalt visuaalseid vaatlusi angerjate söömuste jälgimiseks ja dokumenteeriti veeparameetrid. Katse lõppes kalade seedekulgla analüüsimisega. Saadud tulemused näitasid, et kõige rohkem langesid saagiks mõõtude poolest väiksemad vähid, eriti marmorvähid, kelle kadu moodustas kolme basseini peale 91,3%. Lisaks täheldati angerja rünnakut marmorvähi vastu, mida kinnitasid ka angerja seedekulgla analüüsid, kus esines marmorvähi säilmeid kolmel angerjal. Signaalvähkide vastu oli kaladel huvi aga tunduvalt väiksem, sest täheldati vaid 33,3%-list vähkide kadu. Väiksem signaalvähkide kadu võis tuleneda angerjate liiga väikesest aklimatiseerumise perioodist ja signaalvähkide suuremast suurusest. Tulemused näitavad, et ~400-grammiste kasvanduse päritolu angerjate asustamisel on potentsiaali alla 70 mm pikkuste invasiivsete vähiliikide tõrjes ning võib soovitada nende asustamist kinniste süsteemidega vähi võõrliigi veekogudesse. The noble crayfish (Astacus astacus) populations are declining worldwide, including in Estonia. One reason for that is the negative impact of invasive crayfish species on native crayfish populations, such as the spread of dangerous crayfish plague, faster range expansion than the noble crayfish, greater fecundity and tolerance to worse environmental conditions. Consequently, the aim of this research is to evaluate the potential of the European eel (Anguilla anguilla) fed on fish farm artificial feed in the biological control of non-indigenous crayfish species. To achieve the results, a month-long feeding experiment was conducted with 30 eels and two invasive crayfish species. In addition to the fish, 30 signal crayfish (Pacifastacus leniusculus) and 23 marbled crayfish (Procambarus virginalis) were placed in three one cubic meter pools during the experiment. In order to collect data, visual observations were made continuously to monitor eel feeding, water parameters were also documented. The experiment ended with the analysis of the fishes digestive tract. The obtained results showed that smaller crayfish were the most preyed upon, especially marbled crayfish, whose loss was 91.3% over the tree pools. In addition, attack on a marbled crayfish by an eel was observed, which was also confirmed by analyzes of the eel's digestive tract, where remains of marbled crayfish were present in three eels. However, the interest of the fish in the signal crayfish was much lower, making up 33,3% mortality. The smaller loss of signal crayfish may have resulted from the too short acclimatization period of the eels and the larger size of signal crayfish. The results show that the stocking of ~400-gram farmed eels has the potential to control invasive crayfish species that are less than 70 mm in length and can be recommended for their stocking in closed systems in non-indigenous crayfish water bodies.

Magistritöö Vesiehituse ja veekaitse õppekaval Puhta joogivee nappuses kannatavad paljud Euroopa riigid, kaasa-arvatud Eesti mõningad piirkonnad suvekuudel. Magistritöö eesmärk on projekteerida Interreg Transfarmi projekti (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing) tarbeks Eesti Maaülikooli spordihoonesse katseseade, mille abil saadakse hallveest taasksutusvesi, uuritakse ja katsetatakse hallvee taaskasutamise võimalusi akvapoonilise süsteemi veega varustamisel. Magistritöö koostamise käigus mõõdistati katseseadme asukohaks valitud ruum ning koguti projekteerimiseks vajalikud lähteandmed. Saadud andmete põhjal projekteeriti hallvee kogumissüsteem ja valiti hallveepuhastusseade ning projekteeriti akvapooniline süsteem. Projekteeritud akvapoonililises süsteemis on kavandatud kasutada hallvee puhastamisel saadud taaskasutusvett. Magistritöö koostamise käigus ehitati ja testiti esimest osa katseseadmest, et veenduda hallvee puhastamise tulemusel saadava taaskasutusvee sobivuses kasutamiseks akvapoonilises süsteemis. Tulemustest selgus, et puhastatud hallvesi sobib kasutamiseks akvapoonilises süsteemis. Many European countries, including some parts of Estonia, suffer from a shortage of clean drinking water especially during summer months. The aim of the master´s thesis is to design a pilot plant for the Interreg Transfarm project (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing) in the sports building of the Estonian University of Life Sciences, which will be used to produce greywater reuse water, to study and test the possibilities of greywater reuse in aquaponic systems. During the preparation of the thesis, the space chosen for the test facility was surveyed and the basic design data were collected. On the basis of the data obtained, a greywater collection system was designed, a greywater treatment unit was selected and an aquaponic system was designed. The designed aquaponic system is designed to use the recycled water from greywater treatment. During the preparation of the thesis, the first part of the pilot plant was built and tested to verify the suitability of the recycled water from greywater treatment for use in the aquaponic system. The results showed that the purified greywater is suitable for use in an aquaponic system.

Magistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Järjest rohkem intensiivsem põllumajandus ja vajadus suurema hulga toidu järele tekitab aina suureneva surve looduslikele ökosüsteemidele, sealhulgas ka põllumuldadele. Olulisemaks on muutunud põllumuldade tervise ja liigirikkuse jätkusuutlikkuse tagamine erinevate viljeluspraktikatega. Üheks olulisematest mullaökosüsteemi osadest on hooghännalised, kes tegelevad mullas orgaanilise aine lagundamisega. Hooghännalisi mõjutavad mullas mitmed erinevad tegurid nagu ilmastik, mullaharimine, mineraalväetised, orgaanilise aine hulk ja pestitsiidid. Antud töö eesmärk oli uurida nii tava- kui maheviljelusviiside mõju hooghännaliste arvukusele ja liigilisele mitmekesisusele. Töös analüüsiti 2022 aasta aprillis Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi katsepõllul Eerikal pikaajalise külvikorra katselt võetud proovide tulemusi. Katses oli 7 erinevat viljelussüsteemi, millest 4 olid tavaviljelus- ja 3 maheviljelussüsteemid. Katsetulemustest selgus, et hooghännaliste arvukus ja liigiline mitmekesisus ei erinenud usutavalt mahe- ja tavasüsteemide vahel. Kõige enam mõjutas arvukust mulda viidava biomassi hulk, mis oli suurim variantides, kus oli rohkem sisendeid. Selgus ka, et ainult vahekultuuride kasvatamine mahekülvikorras hooghännaliste arvukust ei mõjuta. Üleüldine hooghännaliste arvukus katses jäi aga madalaks ja seda ilmselt seetõttu, et proovid võeti aprillis, kui Eesti tingimustes on temperatuurid ikkagi veel liiga jahedad. Seega tuleks edaspidi võimalusel proove võtta ka muul ajal. The increasing intensity of agriculture and growing demand for larger amount of food are putting pressure on natural ecosystems, including agricultural soils. Sustaining field soil health and species diversity with different crop management practises has become more important than ever before. One of the most important parts of soil fauna are springtails, who are responsible for decomposing organic matter. Springtails can be influenced by various factors such as weather, tillage, mineral fertilizers, amount of organic matter and pesticides. The aim of this study was to investigate conventional- and organic farming system effects on springtail abundance and species diversity. Analyzed data was gathered from samples taken from Estonian University of Life Sciences Eerika research field long term crop rotation test plots. The experiment included seven different crop management systems, with four conventional and three organic systems. The results showed no significant differences in springtail abundance and species diversity between conventional and organic management systems. The most important factor was quantity of biomass which was higher in systems with greater inputs. It was also found that cover crops did not have significant effect on springtail abundance in organic systems. Overall springtail abundance in the study remained low, likely due to sampling taking place in April when weather in Estonia can still be quite cold, which may not be suitable for springtail activity. Considering this, future studies should consider sampling at different times.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida hariliku haava radiaalkasvu reaktsiooni põuale ning hinnata haavataeliku (Phellinus tremulae) esinemise osakaalu puudel. Käesoleva lõputöö tulemused põhinevad 45 puu aastarõngaste andmetel, mis on kogutud kolmest Põlva maakonnas kasvavast haava enamusega puistust. Põuasündmused tuvastati standardiseeritud sademete-aurustumisindeksite (SPEI) alusel, mis arvutati TartuTõravere meteoroloogiliste andmete põhjal aastateks 1964-2022. Kasvureaktsiooni hinnati valitud põua-aastatele 1992, 1999, 2002, 2006, 2011, 2013 ja 2018 Lloret’i et al. (2011) vastupidavusindeksite abil. Tuginedes puursüdamike visuaalsele hindamisele, leiti et 33–87% kogutud proovidest prooviala kohta olid seenpatogeeni poolt kahjustatud. Uuritud puude radiaalse kasvu vastupanu põuale oli suhteliselt kõrge, kasvu langust täheldati vaid mõnel viimasel põua-aastal (nt 2011, 2018). Pärast põuasündmust kasv taastus kiiresti (juba järgmisel aastal) põuaeelsele tasemele ja pikemat kasvu taastumist täheldati kõikides proovialades vaid 2011. aastal. The aim of this work is to analyse the response of the radial growth of Europen aspen to drought, and to estimate the proportion of the aspen bracket (Phellinus tremulae) occurrence based on collected samples. The results of this thesis are based on the tree-ring data of 45 trees, obtained from three aspen dominated stands growing in Põlva County. The drought events for this study was identified based on standardised precipitationevaporation indices (SPEI), which were calculated using Tartu-Tõravere meteorological data for1964-2022. Growth response to selected drought years of 1992, 1999, 2002, 2006, 2011, 2013 and 2018 were assessed by using Lloret et al. (2011) resilience indices. It was found that 33-87% of the collected samples per site were affected by fungus, as visually observed on the increment cores. Radial growth resistance to drought was high in studied trees with growth decline observed only for some last drought years (e.g. 2011, 2018). After the drought event growth recovered to the pre-drought level quickly-already next year. Longer growth recovery in all sites was observed for 2011 year.