Search

The electrical signals in plant's physiological processes are of great interest in biology, biohybrid robotics, and sensors for interfacing the living organisms with an electronic readout and control. This paper reports on the application of conformable, self-adhering surface electrodes for the measurement and bidirectional stimulation of electrical signals in plants. The inkjet-printed poly(3,4-ethylenedioxythiophene) polystyrene sulfonate based electrodes are Dionaea muscipula,Arabidopsis thaliana, andCodariocalyx motoriusand for stimulating mechanical responses inD. muscipula. A benefit over traditional electrodes is the van der Waals self-adherence of the thin electrodes, their intrinsic flexibility and adaptation also on small leaves while providing excellent readout. The same electrode allows long-term multicycle measurements over at least 10 days and, moreover, straightforward recordings on fast-moving organs such as snapping fly traps and endogenously oscillating leaflets. The results confirm that self-adhering soft organic electronics are particularly suitable for plant electrical signal analysis when easy-application, self-adaptation, and long-term performance are required in plant science, biohybrid robotics, and biohybrid sensors.

Feedbacks between plants and soil microbial communities play an importantrole in vegetation dynamics, but the underlying mechanisms remain unresolved.Here we show that the diversity of putative pathogenic, mycorrhizal andsaprotrophic fungi are primary regulators of plant-soil feedbacks across a broadrange of temperate grassland plant species. We show that plant species withresource-acquisitive traits, such as high shoot nitrogen concentrations and thinroots, attract diverse communities of putative fungal pathogens and specialistsaprotrophs, and a lower diversity of mycorrhizal fungi, resulting in strong plantgrowth suppression on soil occupied by the same species. Moreover, soilproperties modulate feedbacks with fertile soils promoting antagonisticrelationships between soil fungi and plants. This study advances our capacity topredict plant-soil feedbacks and vegetation dynamics by revealing fundamentallinks between soil properties, plant resource acquisition strategies and thediversity of fungal guilds in soil.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Loomade käitumist on lihtne märgata, taimede puhul on see aga märksa keerulisem. Olgugi et nad ei liigu, suudavad nad siiski paljudele keskkonnamuutustele mitmete tunnuste kaudu reageerida. Oma doktoritöös uurisin kuidas taimed tunnevad ära enda sugulasi, eristavad neid mittesugulastest ja teistest liikidest ning mis selle äratundmise tulemus võiks olla. Leidsin et sugulaste äratundmine toimub juurtest erituvate ainete kaudu, mida teised taimed oma juurtega tajuvad. Äratundmise tulemusena kasvatasid nad vähem juuri oma sugulaste juureeritiste suunas, mis viitab hõimuvalikule ehk sugulaste eelistamisele , võimaldades neil saada rohkem järglasi kuna vähem ressursse panustatakse omavahelisse konkureerimisse. Rohkem juuri kasvatati tajudes samast kooslusest pärit mittesugulastest liigikaaslase lähedust, mida võib pidada agressiivseks ruumi ja toitainete hõivamiseks. Katses kasutatud teisele liigile taimed ei reageerinud, mis näitab et ära tuntakse eelkõige oma liigikaaslasi, kuigi ka mujalt pärit liigikaaslaste juureeritiste suhtes reageeris taim vähem. Sellest järeldub, et juureeritiste kaudu saavad taimed infot nii naabertaime suguluse, liigi kui ka päritolu kohta. Sugulaste äratundmine mõjutab ka järgneva põlvkonna taimede kasvu. Katses kus taimi kasvatati mullas, mis pärines sugulasgruppidelt (ja sisaldas nende surnud juuri) võrreldes mittesugulasgruppide mullas kasvanutega ilmnes, et sugulastelt pärinevad surnud juured lagunevad aeglasemalt ja sisaldavad vähem lämmastikku. Selle põhjuseks on ilmselt suurem sarnasus sugulaste vahel, mispärast on nad rohkem kahjuritest ohustatud ja kasvatavad juuri mis on kahjuritele vähem ahvatlevad, kuid ka lagunevad aeglasemalt. Järgmise põlvkonna taimede lämmastikusisaldus oli samuti madalam, mis näitab et sugulaste äratundmine võib mõjutada ka aineringet. Taimedevahelise äratundmise praktiline rakendus võib leiduda põllumajanduses, kui aretatakse taimesorte mis konkureerivad vähem oma naabritega ja annavad selle arvelt rohkem saaki., Despite being sessile, plants display remarkable behaviour. Plants react to environmental cues through changes in traits altering their phenotype. I researched how plants recognise their relatives, distinguish them from unrelated plants and different species and what is the outcome of such recognition. I found that kin recognition is mediated through compounds exuded by roots, which in turn are recognised by roots of other plants. As a result of kin recognition plants placed less roots towards cues of their relatives. Kin selection allows them to invest more in reproduction at an expense of competition. More roots were diverted towards non-relative conspecific cues from the same population that can be interpreted as aggressive occupation of space and resources whereas conspecific cues from different population elicited lesser response which may be explained with coevolution. Plants did not specifically react to the interspecific cues, suggesting that root exudates convey information about relatedness, community and species identity. Trait changes arising from kin recognition can affect nutrient cycling and growth of plants in next generation: plants grown in soil previously inhabited by kin groups that also included the root litter contained less nitrogen, compared to stranger groups, and root litter originating from related plants decomposed slower. This effect was probably caused by lower genetic diversity among relatives which makes them more susceptible to pathogen attack and requires reinforcement of defense-related root morphology and production of more recalcitrant roots. Lower nitrogen concentration in root litter of relatives and next generation plants shows that kin recognition can impact nutrient cycling in ecosystems. The practical application of kin recognition in plants can manifest in agriculture if plant varieties are bred to compete less with their neighbours and produce higher crop yield.

Tänapäeva põllumajandus seisab silmitsi katsumusega, kus saagikust on tarvis tõsta olemasolevate ressurssidega. Üheks võimaluseks oleks aretada välja taimed, kes üksteisega konkureerimise asemel teeksid hoopis koostööd. Looduses esineb taimedel seda hõimuvalikuna, mis tähendab sugulaste aitamist. Hõimuvaliku alternatiiviks on grupivalik –valik, kus järgmise põlvkonna aluseks saab eelmises edukaim olnud grupp. Kuigi looduslikult seda dokumenteeritud ei ole, on selle võimalikkust näidatud kunstlikes tingimustes, mistõttu on pakutud, et see peakski olema sordiaretuse aluseks. Kuna grupivalikut seemnetoodangu suurendamiseks pole varasemalt katseliselt proovitud, on meie töörühmas plaanitud sellesisuline katse läbi viia. Antud töös on kirjeldatud grupivaliku eksperimendi pilootkatset Arabidopsis thaliana näitel, mis paljastas sama liigi ökotüüpide vahel väga varieeruvaid käitumisviise, mis üht- või teistpidi on kõik aktuaalsed ka põllumajanduse kontekstis.

Käesoleva magistritöö raames uuriti arbuskulaarmükoriissete (AM) seente rolli taimede ja mulla vahelises tagasisides. Uurimistöö käigus viidi läbi kaheosaline taimede ja mulla vahelise tagasiside katse. Katse esimeses faasis uuriti taimeliikide sõltuvust mükoriisast. Katse teises faasis uuriti taimeliikide tagasisidet kasvatades taimi enda ja teiste taimeliikide mullal, koos AM seentega ja ilma. Katse tulemustest selgus, et erineva mükoriissusest sõltuvusega taimedel on erinev tagasiside reaktsioon AM seente olemasolu või puudumise korral