Search

Hea lugeja! Hoiad käes Eestimaa Looduse Fondis koostatud raamatut meie metsade loodusest. Raamatu eesmärk on pakkuda taustateadmisi inimestele, kes teevad või plaanivad metsas raietöid. Olgu see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaage käes hoidev talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsa omanik. Raamat annab ülevaate erinevatest liikidest, aitab neid ära tunda ja otsustada, kuidas metsa raiuda nii, et see metsaelanikele kõige sobivam oleks. Raamatu eessõna on kirjutanud metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, kes annab metsas toimetavale inimesele laiema, lausa globaalse vaate selle kohta, millise väärtusega on loodusliku mitmekesisuse säilitamine igal metsalapil. Raamatu sisupeatükkide kirjutamise juures püüdsime välja tuua kõige olulisema ja praktilisema teadmise, selleks on meil abiks olnud liigieksperdid ja loodusteadlased nii ülikoolidest kui ka keskkonnaorganisatsioonidest. Peatükkide lõpus ja raamatu kokkuvõttes on antud soovitusi metsas raietööde tegemiseks. Loodame, et raamat aitab kaasa metsaliikide hingeelu paremale mõistmisele ja sellele, et mõistmise kaudu paraneksid ka liikide eluvõimalused Eesti metsas. Eestimaa Looduse Fond on huvitatud raamatu kasutajate tagasisidest ja koostööst metsamajandajatega metsaliikide kaitseks. Ootame teie mõtteid ja ettepanekuid e-posti aadressil elf@elfond.ee. Suurt lugemishuvi soovides Indrek Sell, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert; Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees. Eessõna. Meid ümbritsev loodus ja ökoloogiline teadmine selle kohta on omandanud keskse koha inimese eksistentsiaalsetes küsimustes. Inimtegevuse mõju loodusele on sageli üsna hävitav, inimese elamisruum ja vajadus metsasaaduste järele suruvad looduslikku maailma tahaplaanile. Globaliseerumine on omandanud sellise ulatuse, et suur osa inimtegevusest muutub tulevikus standardiseerituks. See haarab ka materjalivajadust – arenenud tehnoloogiad kasutavad loodusvarasid viisil, mis aina kaugendab inimest otsesest kokkupuutest loodusega. Isegi raietöid tegev metsatööline vaatab ümbritsevale maailmale konditsioneeritud harvesterikabiinist. Virtuaalne maailm lubab suure osa looduse infost talletada ja kasutatav teadmine piirdub vaid sellega, mida meil vaja on. Paraku käib standardsete tehnoloogiatega kaasas ka vajadus süsteeme lihtsustada, et hoida tehnoloogiad lihtsad ja odavad. Kas aga see lihtne ja odav alati tagab meie eksistentsi? Energiavajadus on käivitanud protsessi, kus kogu meie kasutatav energia ei lähe oma vanasse kohta tagasi, vaid otsib uue koha, viies senitoiminud süsteemid tasakaalust välja. Kindlasti asub loodus ise tasakaalu otsima, kuidas see aga mõjutab inimest ja mis juhtub siis, kui uus tasakaalupunkt on meie jaoks midagi hoopis erinevat senituntud loodusest? Metsade häiringuid on vaadeldud kui ahelreaktsioone: inimese vallandatud tegurid käivitavad uut tüüpi häiringurežiimid, mis omakorda suurendavad süsiniku paiskumist atmosfääri (tulekahjud, tormid). Mida me saaksime teha, et selle pendli liikumist aeglustada ja toimida nii, et see tasakaalust väga palju välja ei langeks? Peame otsima neid loodusliku dünaamika elemente, mis leevendavad meie otsest ja ka kaudset mõju ökosüsteemile. Kaasaja sertifi tseeritud metsamajanduses on eriliselt rõhutatud säilikelementide olulisust taastuvale metsaökosüsteemile. Säilikpuud ja lamapuit pakuvad elupaika tuhandetele liikidele, juhul kui toimub drastiline muutus ökosüsteemis. Ja isegi siis, kui muutus on suure ulatuse ja pikaajalise mõjuga, on võimalik looduslikul vastusmehhanismil oma tarkust rakendada. Raamatus on kirjeldatud palju haruldasi liike, mida mitmekesisuse tagamiseks on vaja kaitsta. Just mitmekesisust on meil vaja, et astuda vastu sageli raskesti ennustatavale tulevikule. Sellele aitab kaasa ka looduslähedane metsamajandus, mis säilitab loodusele lähedasi muutuste vastusmehhanisme. Kalev Jõgiste, metsaökoloogia professor Raamat on valminud projekti „ELFi ja teiste keskkonnaühenduste metsanduspoliitikaalase eestkostesuutlikkuse tõstmine“ raames, projekti rahastas Euroopa Majanduspiirkonna 2009–2014 toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Within a long period, the main groups of aphyllophoroid macrofungi: polypores and corticioids have been dealth with under the collective family names Corticiaceae and Polyporaceae. Recent studies have shown their polyphyletic origin. They represent wood-inhabiting basidiomycetes, some of which participate in mycorrhizal associations. The thesis is based on materials collected from Estonia as well as from other countries in Europe, also from Asia. This dissertation deals with the taxonomical groups of wood-decaying basidiomycetes in which certain species are problematic both in their taxonomy and ecology. Phellinus igniarius s.l., one of the most important wood-rotting fungus on many deciduous trees, was described as two separate species nearly two hundred years ago. Currently, there are 11 species in this group, nine out of which occur in Estonia. The species are host-specific, their morphological differences are usually small and unclear. Based on the thesis, it can be concluded that spore size is a good character for distinguishing species in the complex. The results of the present study show that Phellinus igniarius s.l. specimens growing on ash (Fraxinus spp.), maple (Acer spp.) and oak (Quercus spp.) do not represent new undescribed species as supposed in some previous studies, they belong to Phellinus alni. Similar unclear taxonomical situations also occur in the systematics of several other species. Already decades ago it was maintained that Oxyporus philadelphi and Botryodontia millavensis may be close to each other. As a result of the present thesis, it was ascertained that the two species under question represent the only one which has been described twice. The analysis of molecular characters has shown their DNA-sequences to be identical. It was found that Peniophora junipericola, pathogen on junipers, can grow both on thin, and on thick branches, on hard, as well as on much decayed twigs. The annual precipitation in the habitat of fungus is connected with the distance of the locality from the seaside. According to the present study, Peniophora junipericola is the commonest species on junipers, Heterobasidion annosum on junipers is rare compared with P. junipericola. During recent years, Estonian forest pathologists have received more and more information of infected junipers in Western Estonia. In most cases, no fungal basidiocarps have been observed on dead junipers. In order to test the possible causes of juniper infections in Western Estonia, especially on the islands, isolating fungi to pure culture, a study of cultural characteristics and analysis of molecular characters should be carried out. Viimasel paaril aastakümnel läbi viidud mükoloogilised uurimused näitavad, et puitulagundavate kandseente taksonoomias ja ökoloogias on veel paljugi lahendamata küsimusi. Näiteks on teatud liigirühmade molekulaarseid tunnuseid analüüsides tehtud kindlaks, et pikka aega mittelehikseente (Aphyllophorales) kahte peamisse, koorikuliste (Corticiaceae) ja torikuliste (Polyporaceae) sugukonda kuuluvate taksonite päritolu ei ole monofüleetiline ning neid leidub mitmes süstemaatilises rühmas. Torik- ja koorikseened on enamjaolt saprotroofse eluviisiga puitulagundavad organismid, mõned neist ka mükoriisaseened. Väitekirja aluseks olev materjal pärineb nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, samuti Aasiast. Doktoritöös keskendutakse puitulagundavate kandseente valitud taksonitele, mille süstemaatikas või ökoloogias on veel mitmeid olulisi lahendamata küsimusi. Paljude lehtpuude elustüvedel valget südamemädanikku tekitavat seent, tuletaelikut ehk ebatuletaela (Phellinus igniarius s.l.), tunti paarsada aastat tagasi kahe liigina. Nüüdseks on selles omavahel lähedaste liikide rühmas teada 11 liiki, neist Eestis esineb üheksa. Need liigid on valdavalt peremeespuu-spetsiifilised, nende morfoloogilised tunnused on väikesed ja ebaselged. Leiti, et eoste suurus on sobiv tunnus mõnede liikide eristamiseks selles rühmas. Käesolevas dissertatsioonis tehti kindlaks, et saarel, vahtral ja tammel kasvavad tuletaelikud pole uued teadusele seni kirjeldamata liigid, nagu oletati varem, vaid kuuluvad hoopis lepataeliku (Phellinus alni) alla. Sarnaseid ebaselgeid olukordi tuleb ette veel teistegi liikide süstemaatikas: juba aastakümneid tagasi oletati, et Eestis looduskaitse all olev kadakatarjak (Oxyporus philadelphi) ja Botryodontia millavensis võiksid olla teineteisele lähedased liigid. Doktoritöö tulemusel on selgunud, et tegemist pole kahe iseseisva liigiga, vaid mõlemad esindavad sama liiki, mida on teadusele uuena kirjeldatud kahel korral. Molekulaarsete tunnuste analüüs kinnitab, et nende DNA-järjestused on identsed. Väitekirjas leitakse, et üks olulisemaid kadakal esinevaid patogeene, kadakakirmik (Peniophora junipericola) suudab kasvada eri suuruses ja erineva lagunemisastmega kadakaokstel. Aastane sademetehulk kadakakirmiku leiukohas on seotud leiukoha kaugusega merest. Viljakehaleidude arvu põhjal on kadakakirmik kõige tavalisem kadakatel esinev mittelehikseen, näiteks männi-juurepessu (Heterobasidion annosum) leide kadakatelt on võrdlemisi vähe. Lääne-Eestist, eeskätt saartelt, on viimasel ajal üha enam saabunud teateid haigestunud kadakatest, seejuures ei ole puudel täheldatud seente viljakehi. Saamaks teada, mis on kadakate suremuse põhjus Lääne-Eestis, tuleks võimalik haigusetekitaja viia puhaskultuuri, uurida seente kultuuritunnuseid ning viia läbi molekulaarsete tunnuste analüüs. Publication of this dissertation has been supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund.