Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Doktoritöös käsitletakse kahe filosoofilise vaatekoha, teadusliku realismi ja antirealismi vahelise vaidluse üht konkreetset tahku. Teadusliku realismi järgi on teadvusest sõltumatu maailmaosa olemas ja me teame seda teaduslike teooriate kaudu. Et seletada teadusteooriate edu, peavad realistid neid tõesteks maailmakirjeldusteks. Antirealistid, teiselt poolt, ja instrumentalistid iseäranis, peavad teaduslikke teooriaid fenomenide klassifitseerimise ja tulevikusündmuste ennustamise instrumentideks, neile tõeväärtusi omistamata. Esitan argumendid instrumentalismi vastu, et valmistada ette pinda omaenda seisukoha kaitsmiseks. See puudutab vaidluse tahku, mis paistab realismi positsioone ohustavat. Teaduspraktikas kasutatakse edukalt fiktsionaalse iseloomuga mudeleid, mis ei esinda mingit tegelikus maailmas eksisteerivat reaalset süsteemi. Sellega seatakse realismile omane edukuse ja tõesuse vaheline seos kahtluse alla. Seda probleemi on ulatuslikult käsitlenud Alisa Bokulich. Tema vastuseks sellele realismile esitatud väljakutsele on mõõdukas teadusliku realismi vorm, mis sobib kokku sääraste mudelite seletusliku, ehkki fiktsionaalse iseloomuga. Minu alternatiivne ettepanek on realismi muutmise asemel modifitseerida teooria või mudeli poolt loodava füüsikalise situatsiooni representatsiooni mõistet. Sel eesmärgil näitan, kuidas fiktsionaalne mudel võib pakkuda süsteemi osalise representatsiooni, tabades selle olulisi aspekte, ehkki süsteemi täielikku esitust ei saavutata. Minu argument on rajatud sellele, et on võimalik, et fiktsionaalsed mudelid esindavad teooriaid kindlaksmääratud viisil. Selle võimaluse teostamisel on otsustava tähtsusega „abstraktsiooniredeli“ mõiste. Selle abil on võimalik säilitada seos teooriate tõesuse ja edukuse vahel, ehkki see pole enam otsene. Illustreerimaks keerukat seost tõe ja edukuse vahel, nimetan selle seose loomise kompleksset protsessi „Laiendatud determinatsiooniks“. Oma väitekirja lõpuosas uurin, kuidas saab kitsendada nähtuste võimalike seletuste ala tegelikult kohaseimale. See toimub pidevas teadusliku uurimistöö võimaluste laiendamises ja kitsendamises, mis näitab, et teadus on jätkuv teadmiste loomise protsess maailma kohta., This thesis aims at discussing an aspect of the debate between the philosophical positions of scientific realism and antirealism. Scientific realism is the view that there is a mind independent world which is knowable trough scientific theories. To explain the success of scientific theories, scientific realists consider those theories to be true depictions of the world. Antirealists, in particular the trend of so-called instrumentalists, do not accept truth assignments to theories; instead, they claim that theories are only instruments to organize and predict observable phenomena. I present arguments against instrumentalist positions, preparing the ground for the subject of my own interest. This is an aspect of the debate, which seems to undermine the realist position. It concerns the successful use in scientific practice of a kind of models that are fictional, in the sense that they do not represent any real system existing in the world. Therefore, the realist connection between success and truth is challenged. Such models have been extensively studied by Alicia Bokulich. To answer the challenge, she proposes a ‘moderate’ version of realism. In this thesis I put forward an alternative solution. Instead of modifying realism, I propose to modify the notion of representation of a physical situation by a model or a theory. To this end, I explain how a fictional model can offer a partial representation of a system, capturing certain essential aspect of it despite failing to represent it in its totality. The main idea of my argument depends on the possibility of fictional models to act as ‘proxies’ for theories in a well-defined way. The notion of ‘a ladder of abstractions’ is crucial in establishing this possibility. In this way, the link between success and truth is maintained: however, now it is not straightforward. To highlight this more sophisticated link of truth with success, I dub the complex process of establishing it and ‘Augmented Determination’. I conclude my thesis by examining how a range of possible explanation of a phenomenon can be narrowed down to what is the actual case. This is the process of continuous expansion and restriction of possibilities in scientific research, showing that science is an ongoing enterprise producing knowledge about the world., https://www.ester.ee/record=b5557616

See väitekiri kirjeldab Mesopotaamia kuningate jumalikustamist nende eluajal ja selle nähtuse ajaloolist arengut. Uurimus analüüsib ametlikke narratiive, mis pandi kirja kuninglikesse raidkirjadesse ja poeetilistesse tekstidesse (nn. “kuninglikud hümnid”) nende valitsejate endi eluajal ja esitasid neid kuningaid jumalike olenditena otsesel viisil. Termin “otsene jumalikustamine” viitab teatavate jumalikustamise markerite kasutamisele (nt determinatiivid kuningate nimede ees, tiitlid, epiteedid) ja ka kaudsetele markeritele, mis vihjavad kuninga pühaduse staatusele (peamiselt epiteedid). Käesolev dissertatsioon keskendub u 500-aastasele perioodile (2250–1750 e.m.a.) kui selliseid markereid leidub rohkesti säilinud allikates. Kogutud andmete analüüsiks kasutatakse kahte üksteist täiendavat lähenemist. Esimene lähenemine on kvalitatiivne, mis detailselt analüüsib valitud allikaid (peamiselt luuleteoseid ja kuninglike raidkirjade olulisemaid osi), pöörates tähelepanu tekstide struktuurile, jumalikkuse markerite kasutusele ja nende viidete kontekstidele. Teine lähenemine on kvantitatiivne, mis kasutab jumalikkuse markerite statistilist analüüsi lähtudes tekstide temaatilisest varieeruvusest. Kõik järeldused on tehtud nende kahe lähenemise tulemusi kokku võttes. Allikate temaatilist variatsiooni ja jumalikkuse markerite kasutust analüüsides pakub väitekiri asjaolude rekonstruktsiooni, mis viis kuningate otsese jumalikustamisele muistses Mesopotaamias, samuti arutleb see kuidas jumalikustatud valitseja kuvand arenes uuritava perioodi vältel ja võimalike põhjuste üle, miks kuningad hakkasid vältima enesele otsese jumalikkuse omistamist alates 18. sajandist e.m.a. oma kuninglikes kirjutistes., This dissertation describes the development of the historical phenomenon of the explicit deification of the Mesopotamian kings during their lifetime. The study discusses the official narratives reflected in the royal inscriptions and poetic compositions (hymns) written during the reigns of the respective kings and representing these rulers as divine beings in an explicit manner. The term “explicit deification” refers to the usages of certain direct markers of divinity (e.g. determinatives in front of the royal names, titles, and epithets) and the indirect markers indicating sacred status of the kings (mostly epithets). This dissertation focusses on the period of ca. 500 years (2250–1750 BCE), when such markers were abundant in the available sources. Two different approaches are used to analyze the assembled data. The first approach is qualitative, which engages into detailed analysis of selected sources (mostly poetic compositions and important segments of royal inscriptions) with attention to the texts’ structure, usage of divinity markers, and the context of these references. The second approach is quantitative, which employs statistical analysis of the divinity markers according to thematic variety of texts. All conclusions are drawn based on the combined results of these two approaches. Through the analyses of the thematic variety of the sources and the usage of divinity markers, this dissertation offers a reconstruction of the circumstances that led to the first explicit deification of kings in ancient Mesopotamia; it also discusses how the image of a deified king developed through the period under scrutiny and the possible reasons for kings to avoid claiming explicit divinity to themselves from the 18th century BCE onwards in their royal writings., https://www.ester.ee/record=b5551893

Igaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas., Anyone that has studied Estonian history has at least some sort of a perception of both the Baltic German nobility and the time period when the territory of modern-day Estonia was a part of the Swedish empire. The expression “good old Swedish time” is well known to most Estonians, even if one is not entirely certain of what is meant by the expression. Similarly, the stereotype of a cruel and greedy landlord who only seeks personal gain is a familiar one. The goal of my dissertation was to offer additional interpretations about the aspirations and attitudes of the Swedish state authorities and the Baltic German nobility. I focused on Swedish Livland (an administrative unit on the territory of modern-day Southern-Estonia and Northern-Latvia) in the years 1634 to 1680. During this time there was a significant increase in the influence of the Livonian nobility and a network of institutions run by the local nobility developed in Livland, which in many respects formed a parallel governance structure to that of the state. Among other things, I wanted to find out why the Swedish state authorities allowed these developments to occur and what was the Livonian nobility trying to achieve with the help of their strengthened position. I reached the conclusion that the aforementioned developments were largely influenced by the expectation of mutual benefits. Swedish state authorities hoped that in return for certain favours, they could acquire additional resources from the Livonian nobility and affirm their allegiance to the Swedish crown. It became evident that besides collecting taxes and protecting the province, the state had very limited capacities to deal with other issues. Although there were problems with public violence, conditions of roads and bridges, efficiency of the courts and many other issues, the representatives of the state showed little initiative to deal with them. Here, the local nobility stepped in. In return for giving up resources, the Livonian nobility sought the permission of the state to deal with the issues troubling the land. For this end, proposals were made to state officials for the issuing of regulations and the founding of new institutions, the offices of which were in most cases without any kind of remuneration. To conclude, it can be said that the expectation of mutual benefits was largely met for both sides – the nobility generally acceded to the demands of the state and in return had the opportunity to influence local governance in a way that was suitable to them., https://www.ester.ee/record=b5553406

Doktoritöö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja loominguline panus teose aja tõlgendamisel. Lähenen lugemisprotsessile kui kihilisele kogemusele, milles loetavat kogetakse nii füüsilise teksti kujul kui ka kujuteldavate sündmuste ja tegelaste kaudu. Kuna füüsilisel kujul on loo sisu tekstina kirjas, võib öelda, et teose sündmused on nii ruumiliselt kui ka füüsiliselt kohal juba enne lugemisprotsessi algust. Sündmused püsivad paigal, kuni lugeja teose avab ning loob staatilisest tekstist dünaamilise ja elava loomaailma. Teose ajalist struktuuri saab mõista teksti- ja looaja kaudu. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Tekst kui füüsiline objekt aga looaega ei esita. Tekst esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Samas looaeg, mille järgi kujuteldavas maailmas sündmused kulgevad, on palju paindlikum kategooria. Looaeg kulgeb dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes kujunemisprotsessis lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöö teoreetiline raamistik põhineb fenomenoloogial, retseptsiooniteooriatel, ajafilosoofial ja narratiiviuuringutel. Erinevate lähenemisviiside kombineerimisel moodustub analüütiline tööriist, mis võimaldab uurida teose looaega, lähtudes lugeja tekstiaja tõlgendusest. Arutlemaks individuaalsete lugejate loodud looaja vormide üle, uurin tekstielemente, millel on looaja kujunemisele kõige suurem mõju. Olen analüüsiks valinud postmodernistlikud romaanid, mille tekstiajad on mõneti mitmetähenduslikud. Lähilugemise kaudu uurin valitud romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi. Doktoritöö põhieesmärk on mõista, kuidas lugeja ja teksti vahelise kommunikatsiooni kaudu moodustub loomaailm – tegelaste ja sündmuste tervikpilt, mille paneb kokku lugeja lugemisprotsessi vältel., The process of reading operates on multiple experiential levels: the experience of physical text, of words that can be read, as well as of fictional events within immersive storyworlds. The events of the novel are spatially and physically present before the beginning of our reading process. Each word and character is in its place before the reader begins her journey through the storyworld as the structure of the narrative is inscribed within the physical book. Before the reading process, the temporality of the novel is static, events stay still until the reader actualizes the narrative. When the reader enters the world of the novel, she will produce a temporalized story from the static text. Rooted in the traditions of phenomenology, reader-response theories, analytical philosophy, and narratology, the project focuses on studying narrative time through the perspective of the reader. The dissertation is devoted to identifying the ways in which readers collaborate with the text to produce story time. Story time refers to the sequence of events within the storyworld, the time period that is represented by narrative content, as if experienced by the characters. Since the organization of narrative of most novels does not consist of a real-time unfolding of events, the structure of story time is often distinct from the structure of narrative discourse. While I consider narrative discourse to be a fixed aspect of text, story time is a more fluid category. Guided by the form and content of the narrative, story time is ultimately shaped by the reader’s interpretation of narrative discourse. The fictional worlds that unravel in the reading process require an active reader who is ready to engage with the narrative in order to assemble stories. Through a close reading of postmodern novels, I study the temporalizing act of producing story time that the reader performs while reading literature. In order to discuss the different shapes story time may take in individual readers’ interpretations, I examine which textual elements have the greatest effect on the production of story time. Thus, the main objective of this dissertation is to understand how the intimate communication between reader and text produces stories – collections of characters and events that are shaped into a specific timeline of activities and processes that gradually unfold during the reading process., https://www.ester.ee/record=b5552639

Doktoritöös keskendutakse neljale Kuramaa liivi keeles sagedasti kasutatud asesõnade rühmale, milleks on isikulised asesõnad (nt minā, ma ‘mina, ma’), näitavad asesõnad (nt se ‘see’ ja tūo ‘too’), näitavad aseomadussõnad (nt seļļi ‘selline’) ja asemäärsõnad, mida saab omakorda jagada kohamäärsõnadeks (nt täsā, täs ‘siin’), viisimäärsõnadeks (nt ne’i ‘nii’) ja ajamäärsõnadeks (nt si’z ‘siis’). Kuramaa liivi keele provormid on nii morfoloogia kui ka kasutuse poolest mitmekesised: isikuliste asesõnade ja kohamäärsõnade hulgast leiab kas tüve või käänelõpu poolest pikki kui ka lühikesi vorme ning kohamäärsõnade puhul võib ühele tähendusele vastata ka mitu eritüvelist vormi, näiteks tähendusele ‘siin’ võivad Kuramaa liivi keeles vasteks olla nii vormid täsā, täs kui ka sī’ḑš, sī’ḑ, sīn. Provormide täpsema kasutuse uurimiseks on töös koostatud kaks korpust kuue emakeelse kõneleja spontaanse keele salvestistest Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Salvestised on tehtud aastatel 1986–2012. Doktoritöös keskenduti kuuele uurimisküsimusele provormide morfoloogilise mitmekesisuse, pikkade ja lühikeste vormide ilmnemise ja nende kasutuserinevuste kohta; uuriti, kas ja kuidas erineb tänapäevane provormide kasutus varasemates allikates kirjeldatust; kas grammatikate põhjal kadumas olev asesõna tūo esineb suulises keeles veel iseseisvas kasutuses ning milliseid erinevaid semantilis-pragmaatilisi kasutusfunktsioone provormidel on. Ilmnes, et suulise keele materjalis leidus ka seni kirjeldamata vorme, enim just isikuliste ja näitavate asesõnade nimetavas käändes, samuti on nominatiivis enamik pikki vorme sagedamini rõhutatud ning neid kasutatakse kontrastiivses, individuaalsust rõhutavas või narratiivses kontekstis. Kaugemat viidet märkiv asesõna tūo esines andmestikus ka iseseisvas kasutuses, kuigi sellest leidus materjalis siiski vaid üksikuid näiteid. Lisaks sõnaraamatutes kirjeldatud põhitähendustele oli provormidel materjalis mitmeid erinevaid semantilis-pragmaatilisi funktsioone, märkides muuhulgas näiteks äratuntavust või olles kasutusel ka partiklitena., The dissertation is focused on the four frequently used groups of pro-forms in Courland Livonian: personal pronouns (e.g., minā, ma ‘I’), demonstrative pronouns (e.g., se ‘this’ and tūo ‘that’), demonstrative proadjectives (e.g., seļļi ‘such’) and proadverbs which can be divided into locational proadverbs (e.g., täsā, täs ‘here’), manner-indicating proadverbs (e.g., ne’i ‘so’), and temporal proadverbs (e.g., si’z ‘then’). The use of them is diverse: for example, many personal pronoun forms show both long and short forms according to the stem or the case ending, and among locational proadverbs one meaning can have several equivalents of different stems, e.g., the meaning ‘here’ may be expressed with the forms täsā or täs, but also with sī’ḑš, sī’ḑ or sīn. For researching the pro-forms in more detail, two corpora of spontaneous language recordings with six native speakers were compiled. The recordings are taken from the University of Tartu Archive of Estonian Dialects and Kindred Languages and were made in 1986–2012. In the dissertation, there were six research questions about the diversity of the inflectional forms, the variety of long and short forms and their use differences; it was studied if the pro-forms in nowadays spoken language differ from these mentioned in earlier sources; if the distal demonstrative pronoun tūo said to be disappearing would occur; and which semantic-pragmatic functions do pro-forms show. It appeared that in the data there were also some this far undescribed forms, especially in the nominative case of personal and demonstrative pronouns. Also, in nominative, most of the personal pronouns were more often stressed and appeared in the context of marking the referent’s individuality or of contrasting or narrating. The pronoun tūo appeared in the data, although the examples of it were rare. In addition to the main meanings described in earlier grammars and dictionaries, the pro-forms showed several different semantic-pragmatic functions in the data, e.g., marking recognition or being used as particles., https://www.ester.ee/record=b5550304

https://www.ester.ee/record=b5563355*est

https://www.ester.ee/record=b5564709

https://www.ester.ee/record=b5562315*est

https://www.ester.ee/record=b5563691

https://www.ester.ee/record=b5564687*est

Lõputöö "Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750" teoreetiline osa uurib kõrikute aja loolist tausta, terminoloogiat ja kandmistraditsioone 18. sajandil. Tuginedes Ants Viirese uurimustele ja vanimale leksikograafide tööle 17.–18. sajandil on kõrik kitsas ümber keha mähitud villane seelik, mille Põhja–Eesti vaste on ümbrik. Soome Rahvusmuuseumis asuva kõriku SU 4106:750 viimaseks omanikuks oli Maria Lassman, kes kandis eset seelikuna, mida mäletati Hallistes ja Karksis veel 20. sajandilgi. Kõriku kasutamine pulmarituaalis ujuna muutub veelgi tähenduslikumaks, kui on tegemist seelikuga, naissugu sümboliseeriva rõivaesemega. Uurimistöö tulemusena valmis rekonstruktsioon kõrikust. Fookuses on kõriku valmistamise tehnoloogiad ja materjalid. Võimalikult täpselt on kirjeldatud traditsioonilisi töövõtteid. Uurimuses ilmnes, et juba 18. sajandil vanamoodne tikand on ääristatud sedavõrd uudses tehnikas heegelpitsiga, mis on hetkel vanim teadaolev heegeldis regioonis. Võtmesõnad: Kõrik, seelik, vaipseelik, sõba, pruudilinik, uig, rekonstruktsioon, traditsioonilised töövõtted, Mulgi tikand, arhailine tikand, vabakäeline tikand, 18. sajandi rõivad, arhailised rõivad, Mulgimaa, Paistu kihelkond, Tuhalaane küla, https://www.ester.ee/record=b5562587*est

https://www.ester.ee/record=b5564166*est

Loovpraktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks on kirjeldada lasteaia muusikaõpetuse tegevust läbi laulmise, liikumise, pillimängu ja muusika kuulamise; muusikatundide läbiviimisest lasteaias, anda ülevaade lõputöö kontserdi kontseptsiooni kujunemisest, selle ettevalmistusprotsessist ning kontserdil kõlanud laulude valimisest kontserdikavasse ja nende sobivust lasteaia lastele, https://www.ester.ee/record=b5564372

Magistritöö eesmärgiks oli koostada õppevideod modelleerimise õppimiseks programmiga Autodesk Fusion 360. Eesmärk seati tulenevalt uurimisprobleemist mille kohaselt puudub tehnoloogiaõpetuses modelleerimise teemaline kaasaegne eesti keelne õppeavara õppevideote kujul, mis annavad modelleerimis funktsioonide õppimiseks nii õpetajatele kui ka õpilastele algteadmised ja õppeülesande. Õppevideod loodi kasutamiseks põhikooli III kooliastmes tehnoloogiaõpetuse tunnis. Magistritöö uurimusliku osana viidi läbi ekspertuuring, kus eksperdid hindasid ja tagasisidestasid loodud õppevideosid. Tagasiside põhjal parandati ja täiustatid olemasolevaid õppevideoid, https://www.ester.ee/record=b5563842

Loov-praktilise lõputöö kirjalik osa annab ülevaate kontserdil esitatavast muusikalisest materjalist, avades kava planeerimisel ja lugudega töötamisel tekkinud ideid ja mõtteid. Kirjalik töö sisaldab ka lühikest analüüsi prooviperioodist ja iseenda kasvamisest inimesena kultuuriakadeemias veedetud aja jooksul., https://www.ester.ee/record=b5563698

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade mängu ning õppemängu teoreetilistest käsitlustest ning koostada arendavaid õppemänge 7. klassile kunstitundides kasutamiseks. Koostatud õppemänge on kokku 12, neist kuus mängu testiti ja esitati antud magistritöös. Õppemängude sobivuse ja otstarbekuse hindamiseks viidi läbi kvalitatiivne uurimus ning disaini- ehk arendusuuringu. Uuringu valimis oli kokku sada kaheksakümmend (180) õpilast. Õpilaste tegevuse ja õppematerjalide hindamiseks moodustati ekspertide rühm. Eksperthinnangute saamiseks vastasid viis magistrikraadiga õpetajat, kelle töökogemus koolis oli vähemalt viis aastat, küsimustele. Ekspertküsitluse tulemused kinnitasid, et koostatud õppemängud sobivad valitud kunstitundide teemade sissejuhatuseks, õpetamiseks, kordamiseks või kinnistamiseks ja neid saab kasutada ka teiste aine tundides., https://www.ester.ee/record=b5563838

Töös antakse ülevaade Mulgi tanudest ning nende kandmisviisidest. Käsitletakse kollektsiooni kavandamise ning valmistamise protsessi ning selgitatakse milliste omaduste põhjal on tehtud kanga valik. Põhjendatakse motiivide valikut ning tutvustatakse käsitsi tikitud motiivi teekonda tikandifailini ning sealt edasi masinaga väljatikkimiseni. Lõpuosa puudutab kleitide ning tikandite viimistlust. Märksõnad: Mulgi tanu, Mulgi naise peakate, Mulgi tikand, Mulgi tanu äärekirjad, linane kleit, Mulgimaa, linane, masintikand, https://www.ester.ee/record=b5562563*est

https://www.ester.ee/record=b5564721*est

https://www.ester.ee/record=b5563504

https://www.ester.ee/record=b5564915*est

https://www.ester.ee/record=b5563375*est

Areneva ühiskonna vajadustest tingitud muudatused hariduses eeldavad koostamise ajakulule vaatamata kaasaegsete, motiveerivate, jõukohaste, teiste õppeainetega lõimitud ning digitaalsete lahendustega toetatud õppematerjalide olemasolu. Magistritöö eesmärgiks oli koostada põhikooli II ja III kooliastmele õppevideod ja nendega seotud kirjalikud tööjuhendid erinevate geomeetrilise põhiplaaniga kottide õmblemiseks ning täiendada neid õpilaste ja käsitööõpetajatest ekspertide hinnangule toetudes. Töö eesmärk püstitati tulenevalt uuemate õmblemise õppematerjalide puudusest ning vajadusest leida kaasaegseid võimalusi iseseisvaks tööks ja lõiminguks. Uurimistöö käigus koostati paralleelselt neli õppevideot ja kirjalikku tööjuhendit, mis ühendavad põhikooli riiklikule õppekavale toetudes käsitöö geomeetriaga. Kirjalikud tööjuhendid on kasutatavad koos videotega või iseseisva õppematerjalina. Videojuhendeid katsetasid koolitunnis või kodus V-IX klassi õpilased. Õppematerjalile tagasiside saamiseks viidi õppevideoid katsetanud õpilaste ning käsitööõpetajatest ekspertide seas läbi uuring. Uuringus osalenute hinnang loodud õppematerjalile oli positiivne, kõnealust õppematerjali peetakse II ja III kooliastme õpilastele iseseisvaks tööks sobilikuks. Õppematerjali täiendati ekspertide ja õpilaste soovituste kohaselt. Märksõnad: õmblemine, geomeetrilised kujundid, õppevideo, kirjalik tööjuhend, lõiming., https://www.ester.ee/record=b5563828*est

Töö eesmärgiks on Salme Kultuurikeskuse kogukonnaraamatukogu käivitamine ja tegevuskava koostamine selle kestvaks kasutamiseks. Esimeses osas annan teoreetilise ülevaate rahvaraamatukogude eesmärgist ja nende uuenevast rollist, tutvustan alternatiivseid lahendusi traditsioonilistele rahvaraamatukogudele ja hariduslikke võimalusi raamatukogudes. Praktiline osa tutvustab Salme Kultuurikeskuse kogukonnaraamatukogu loomisprotsessi alates ideeskorjest kuni valmimiseni. Kogukonnaliikmete seas läbi viidud uurimuse tulemusena valmib edasine tegevuskava, mis pakub konkreetseid ideid laialdasemaks kasutamiseks., https://www.ester.ee/record=b5563488

https://www.ester.ee/record=b5562053*est

https://www.ester.ee/record=b5564725*est

Savi kui ehitusmaterjal on Eestis kasutust leidnud varasemate ajaperioodide jooksul rohkesti, meil on ette näidata tsaariaegseid savihooneid kui ka tänapäevaseid hooneid, kus on savi kandvate seinte ehituseks kasutatud. Väga vähe või sootuks pole selle kõrval aga räägitud savipõrandatest, mis on maailmas laiemalt üsnagi palju kasutust ning kajastust leidnud. Laud- ja betoonpõrandad on võrreldes saviga oluliselt nooremad, alates 19. sajandist, kuid savipõrandate ajalugu on seni veel uurimata. Käesoleva töö uurimisprobleemiks on välja selgitada kas ja millistes tingimustes tänapäeval savipõrandaid kasutada saaks. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kui palju on Eestis savipõrandaid olnud, millistest kihtidest on savipõrand koosnenud ning millisel viisil on neid ehitatud ja paigaldatud. Vajalikku taustinfot kogutakse kombineerides nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mille tulemusel uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja arhiiviallikad, intervjueeritakse asjaosalisi, uuritakse ajaloolist ainest (märgsõelumine) kui ka proovitakse läbi savipõranda tegemine kahes erinevas tehnikas. Kirjanduse ja arhiiviallikate läbitöötamise, intervjuude ning märgsõelumise käigus selgus, millises tehnikas põrandaid on valmistatud ja millised on olnud nendes kasutatavad kihid ja materjalid. Samuti saab saadud teadmiste põhjal koostada oletusliku savipõrandate arengut kirjeldava ajalise teljestiku. Praktikas paigaldatud savipõrandate käigus tulid esile nii savipõranda positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nende kogemuste põhjalt on mõista, kas ja kuidas on võimalik erinevates tehnikates tehtavaid traditsioonilisi savipõrandaid ka tänapäevastes kodudes kasutada., https://www.ester.ee/record=b5562231*est

https://www.ester.ee/record=b5564587*est

Magistritöö eesmärgiks on koostada digitaalne õpiobjekt „Teatrikujundus” gümnaasiumile ning täiustada ja parendada seda ekspertide tagasiside põhjal. Eesmärk lähtub uurimisprobleemist: teadaolevalt puuduvad gümnaasiumiastmele teatrikujundust käsitlevad vabavaralised digitaalsed õppematerjalid, mis annaksid tervikliku ülevaate teatrikujundusest ning sisaldaksid sellega seotud ülesandeid. Selleks sõnastati uurimisküsimus koos alaküsimustega: ● Milline on õpiobjekti rakendatavus teatrikujunduse käsitlemisel gümnaasiumis? ○ millistes õppeainetes on võimalik õpiobjekti kasutada? ○ kuidas tuleks õpiobjekti täiendada ja parandada, et see vastaks õppevajadustele?, https://www.ester.ee/record=b5563846

Magistritöö “Kuldnahk ja selle valmistamine. Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs” tutvustab nahktapeetide ajalugu, kasutamist ja valmistusviise. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja neljaks peatükiks. Esimene peatükk avab varasemat uurimislugu ja kirjandust, tutvustab metoodikat ja kirjeldab nahktapeetidega seonduvat terminoloogiat. Teises peatükis on kaetud nahktapeetide ajalugu Euroopas ja Eesti muuseumikogudes leiduvatest kuldnaha tehnikas valmistatud esemete lugu. Kolmas peatükk avab nahktapeetide valmistamise toetudes kirjalikele allikatele ning autori praktikapõhisele osalusvaatlusele. Neljandas peatükis on analüüs Huecki maja (Tallinn, Lai 29) kuldnahast, milleks on tapeedifragmentide vaatlus, ristlõike mikrolihv ja dekoori võrdlev analüüs, et saada teada mustri päritolu., https://www.ester.ee/record=b5560993*est

https://www.ester.ee/record=b5563673

https://www.ester.ee/record=b5562287*est

https://www.ester.ee/record=b5563679

https://www.ester.ee/record=b5564628*est

https://www.ester.ee/record=b5564456*est

https://www.ester.ee/record=b5563427*est

https://www.ester.ee/record=b5565046*est

Lõputöö koosneb kirjeldavast praktikapõhisest käsitlusest, mille raames koostab autor Eesti muuseumide kogudes olevate Ruhnu triibuliste seelikute mustriskeemid ning loov-praktilisest osast, mille tulemusel valmib Ruhnu rahvarõivastest inspireeritud kaasaegne naisterõivaste kollektsioon „RU:N“. Töö koosneb kahest peatükist, millest esimeses tutvustatakse Ruhnu naiste rahvarõivaid ning rõivaste kandmise traditsioone, keskendudes põhjalikumalt Ruhnu triibulise esilaiuga seelikute valmistamisvõtetele ning nende tehnilistele ja esteetilistele seaduspäradele. Lõputöö teine peatükk käsitleb rõivakollektsiooni valmistamist., https://www.ester.ee/record=b5560371*est

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada eestikeelne voolusöövituse õppematerjal graafika taustaga inimestele, mida saab graafika meister või kursuse läbinud juhendaja kasutada voolusöövituse õpetamisel kunstiakadeemias, kunstikoolides või huvikoolis ning parendada seda toetudes ekspertide ettepanekutele. Lähtuvalt magistritöö eesmärgist püstitati kaks uurimisküsimust, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaks elektroonilist tagasiside küsitlust, saamaks õppematerjalile eksperthinnangut. Magistritöö raames uuriti: kas autori tehtud õppematerjal on arusaadav ja kasutatav; kas eksperdid kasutaksid voolusöövitust oma praktikas, https://www.ester.ee/record=b5563845

https://www.ester.ee/record=b5563487

Magistriprojekt „Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat. Õppevideote loomine kasuka koolituse juurde“ käsitleb Paistu ja Tarvastu kihelkondade etnograafilisi naistekasukaid eesmärgiga koostada õppevideote kogu Paistu ja Tarvastu naiste rahvarõivaste juurde sobiva autentse kasuka valmistamiseks. Uurimisaineseks on seitse sirge seljaosa ja puusadega naistekasukat, kaks naiste pikk-kuube ning neli fotot, mis sisaldavad kokku nelja etnograafilist naistekasukat. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate sirge seljaosa ja puusadega kasukatüübist, teine peatükk sisaldab Paistu ja Tarvastu naistekasukate kirjeldust ning võrdlust samade piirkondade pikk-kuubedega ning kolmandas peatükis peegeldatakse õppevideote koostamise protsesse., https://www.ester.ee/record=b5562400*est

https://www.ester.ee/record=b5564880*est

https://www.ester.ee/record=b5564965*est

https://www.ester.ee/record=b5563497

https://www.ester.ee/record=b5564813*est

Bakalaureusetöö tegeleb räpptekstide ja rahvalaulude poeetika analüüsiga. Töö esimene peatükk annab ülevaate arhitekstuaalsuse mõistest ja selle erinevatest kasutusviisidest. Teine ja kolmas peatükk tegelevad konkreetsete tekstide analüüsiga, teises peatükis analüüsib autor rahvalaule, kolmandas peatükis räppluuletusi. Kõigi tekstide puhul peetakse silmas stroofikat, meetrikat (eriti väldete kasutamist ning rõhulibistust) ning riimikooslusi. Neljas peatükk võtab analüüsitud materjali kokku ja teeb sellest järeldused. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on kõik tekstid koos märgetega lisatud uurimustöö lisasse.

https://www.ester.ee/record=b5564040*est