Search

https://www.ester.ee/record=b5505897*est

https://www.ester.ee/record=b5455462*est

https://www.ester.ee/record=b5405577*est

Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.

https://www.ester.ee/record=b5448762*est

Laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimisel on üheks hindamisvahendiks sageli lähedaste inimeste (nt õpetajate ning vanemate) hinnangud lapse käitumise kohta. Teaduskirjandus viitab aga sellele, et hindajatevaheline kooskõla on enamasti üsna madal. Selle üheks põhjuseks on välja pakutud, et ATH sümptomaatika hindamisel võivad olulist mõju avaldada soopõhised stereotüübid. Töös uuriti õpetajate ning lapsevanemate hinnangute kokkulangevust sugude ning erinevate ATH probleemvaldkondade lõikes, kasutades selleks Tervise Ameti Instituudi poolt eesti kooliõpilaste kohta kogutud andmeid. Leiti, et õpetajate ning lapsevanemate hinnangute kokkulangevus oli kõrgem eksternaliseeritud probleemide puhul ning madalam internaliseeritud probleemide korral. Ilmnes, et sugude lõikes olid üldiselt kooskõlalisemad poiste kohta antud hinnangud. Lapsevanemad hindasid poiste ning tüdrukute probleeme sarnasemalt esinevateks, kuid õpetajate hinnangute põhjal esines poistel oluliselt rohkem probleeme kui tüdrukutel. Uuriti ka seda, mil määral langevad n-ö objektiivse hindamisvahendi (Go-NoGo testi) tulemused kokku vanemate hinnangutega lapse ATH sümptomaatika esinemise osas. Ehkki Go-NoGo testi vahelejätmiste arv seostus lapsevanemate tähelepanematusele antud hinnangutega ning valehäirete arv hüperaktiivsusele antud hinnangutega, jäid efektisuurused antud töös siiski tagasihoidlikeks.

https://www.ester.ee/record=b5366473*est

Dopamiinil on leitud seos aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja alkoholismiga. Dopamiini D2 retseptori (DRD2) C957T polümorfismil on leitud seos alkoholismile ja ATH-le omaste sümptomitega. Praegune uuring keskendus antud polümorfismi, ATH ja alkoholismivahelistele seostele. Alkoholismi uurimisel vaadeldi andmeid tarbimise sageduse, sõltuvuse ja kuritarvitamise kohta ning ATH uurimisel vaadeldi tähelepanematust ja hüperaktiivsust/impulsiivsust. Uuringu tulemused näitasid, et DRD2 C957T genotüübil ei tundu olevat seost ATH ja alkoholismiga. Kooskõlas varasemate uuringutega leiti ATH ja alkoholismi vahel positiivne seos ning et mehed tarbivad naistest rohkem alkoholi. Soolisi erinevusi uurides avastati, et naistel avaldub alkoholismi mõju ATH-le tugevamini kui meestel. Töö selgitab DRD2 C957T genotüübi olulisust ja sugudevahelisi erinevusi ATH-s ja alkoholismis.

https://www.ester.ee/record=b5361476*est

https://www.ester.ee/record=b5366468*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel., Children with acquired brain injury (ABI) need diagnosis of accompanying cognitive and socio-emotional deficits and neurorehabilitation to enhance their future academic success and quality of life. Neurorehabilitation is a systematic intervention designed to compensate for or remediate the impairments caused by brain injury. The main aim of the thesis was implementing new computer-based programs, multitouch-multiuser tabletops and virtual reality in cognitive and social neurorehabilitation for children with ABI. Rehabilitation designs were developed for the treatment of attention, visuospatial, and social competence deficits. 59 children aged 8–12 years with ABI diagnosis (epilepsy, traumatic brain injury or tic disorder) and 47 healthy controls participated. Study group patients completed 10 training sessions guided by therapists. Pre-intervention assessments, and outcome assessments immediately and 1.31 years after the rehabilitation were carried out. ForamenRehab computer-programme was adapted to children and intervention protocols were created for attention and visuospatial function remediation. For social deficit remediation, the structured neurorehabilitation model was created, composed of the main components of social competence with evaluation and intervention tools: Snowflake Multiteach Tabletop, Diamond Touch Table and virtual reality programmes. Pre-intervention assessments showed that children with ABI had significant deficits in attention, visuospatial abilities and social competence functions. Computer-based and virtual reality programs were effective in the remediation of cognitive deficits in patients. After training, the patients had improved performance in two attention (complex attention and tracking) and three visuospatial components (visual organization, visual attention and visuospatial perception). The positive training effect had preserved after 1.3 years in follow-up assessments. Additionally, after social deficit rehabilitation, the patients showed improvements in Theory of Mind and emotion recognition, and they used more cooperation, communication, and pragmatic skills. The patients’ compliance was 100% and feedback was positive for all three interventions. In sum, the developed evidence-based intervention protocols and new technology-based rehabilitation methods are important in the remediation of specific cognitive deficits in children., https://www.ester.ee/record=b5287182

Tänapäeval veedetakse palju aega digivahendeid kasutades, millega kaasneb tihti ka unepuudus ja psühholoogilise heaolu langus, mis väljendub muu hulgas ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH) sarnaste sümptomitena. Käesolevas töös sooviti teada saada, kuidas täpsemalt mõjutavad nii uneaeg kui ka ekraaniaeg ATH sümptomite (keskendumisraskused, impulsiivsus ja rahutus) ilmnemist, arvestades ka soolisi erinevusi. Tegemist on väiksema osaga uuringust „Õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis“. Valimis oli olenevalt analüüsist kuni 191 7. klassi naissoost (n=102) ja meessoost (n=89) õpilast, kes vastasid muu hulgas digivahendite kasutamise, uneaja ning ATH-ga seotud sümptomite kohta. Leiti nõrk negatiivne seos palju digivahendeid kasutavate õpilaste ja nende vähese (koolipäevade) uneaja vahel (rs=-0,26, p

https://www.ester.ee/record=b5351315*est

Käesoleval bakalaureusetööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on algajatel autojuhtidel mõõdetud aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid seotud nende liikluskäitumisega. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kas autokoolides läbiviidud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivne käitumine liikluses“ aitab vähendada ATH sümptomaatikast tulenevat riskikäitumist. Bakalaureusetöös kasutatud andmed on pärit vahemikus 2013-2015 läbi viidud Eesti Psühhobioloogilise Liikluskäitumise Uuringust. Töö tulemustest selgus, et ATH sümptomite esinemine on seotud kõrgema riskikäitumisega liikluses. Seda leidu toetavad nii (1) mitmese logistilise regressioonanalüüsi tulemused, mis näitasid, et kõrge ATH sümptomaatikaga algajatel autojuhtidel oli ligi 4 korda suurem šanss osaleda liiklusõnnetuses kui madala sümptomaatikaga autojuhtidel, ja (2) enesekohaste küsimustike tulemused, mille kohaselt kõrgem ATH sümptomaatika on seotud ka kõrgema impulsiivsuse, antisotsiaalsuse, sagedasemate liikluses esinevate rikkumiste ja vigade ning madalamate sõidu- ja ohutusoskustega. Samuti selgus tööst, et 2014. aastal autokoolides läbi viidud sekkumisest ei olnud kasu kõrge ATH sümptomaatikaga algajate autojuhtide liiklusriski vähendamiseks. Samas selgus tulemustest, et sekkumisrühma kuuluvatel madalama sümptomaatika juhtidel esines aasta jooksul vähem liiklusõnnetusi ja rikkumisi kui kontrollrühma kuuluvatel. Selline tulemus viitab sellele, et sekkumisest oli kasu pigem neile algajatele autojuhtidele, kellel tõenäoliselt ei olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. See tähendab, et tulevikus tuleks liiklusohutuse eesmärgil välja töötada sekkumisprogramme, mis oleksid suunatud neile algajatele autojuhtidele, kellel on või võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire., http://www.ester.ee/record=b4580111*est

http://www.ester.ee/record=b4600792*est

Kaasav hariduspoliitika, häirete diagnostika paranemine ja teadlikkuse tõus on suurendanud vajalikkust õpetaja valmisolekuks õpetada ATH diagnoosiga lapsi. Käesolev magistritöö uurib inglise keele õpetamise spetsiifikat ATH-ga õpilaste õpetamisel. Valdav enamus ATH-ga õpilastest omandavad haridust tavakoolides. Seega on vajalik, et tavakoolide õpetajad omavad teadmisi ATH-st ja erivajadustega õpilaste õpetamisest. Erinevad uurimused näitavad, et Eesti õpetajate teadmised ATH-st ja ATH-ga õpilaste õpetamisest on piiratud, seega on ATH-ga õpilaste õpetamise teema aktuaalne. Töö teoreetilises osas antakse teemakohase kirjanduse abil ülevaade ATH sümptomitest ja nende erinevustest poiste ja tüdrukute puhul, ATH-ga õpilaste käitumise eripäradest, ATH põhjustatud raskustest õppimisel ning inglise keele õpetamisest ATH-ga õpilastele. Töö empiirilises osas käsitletakse kvalitatiivse uurimise meetodit, esitatakse läbiviidud uurimuse tulemused ning analüüsitakse neid. Selgitamaks, kuidas õpetatakse inglise keelt ATH-ga õpilastele Eestis, viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud kolme inglise keele õpetajaga, kes õpetavad ATH diagnoosiga õpilasi. Saadud tulemusi võrreldi samal teemal varem läbiviidud uurimuste tulemustega. Läbiviidud intervjuude põhjal selgus, millised on ATH tunnused, milliseid käitumuslikud ja hariduslikud erivajadused on nendest tunnustest tingitud ning kuidas efektiivselt inglise keelt ATH-ga lastele õpetada. Respondentide vastuste põhjal selgusid tulemuslikud ja mittetulemuslikud meetodid ning tähelepanu väärivad aspektid ATH puhul. Tulemustest selgus, et meetodi efektiivsus või ebaefektiivsus sõltub paljuski ATH-ga õpilaste meeleolust, emotsionaalsest laetusest, erinevatest ärritajatest ja kaaslaste käitumisest. Seega on oluline arvestada, et ATH-ga õpilase õpetamisel ei saa lähtuda ainekesksusest, vaid ATH-ga õpilase puhul peab arvestama tervikliku lähenemisega, mis aitab õpilasest kujundada väärtusi hindavat komplekssete sotsiaalsete oskustega indiviidi. Respondendid rõhutasid, et õpetamiseks on oluline omada õpilase käitumise ja klassi haldamise võtteid. Inglise keele õpetamiseks ATH-ga õpilastele puuduvad spetsiifilised meetodid. Siiski on olemas toimivad strateegiad ja meetodid, mis enamasti töötavad. Õppemeetodi valiku puhul lähtutakse ATH-ga õpilastest (ja nende meeleolust) ning õpieesmärkidest. Tulemustest lähtuvad soovitused inglise keele õpetajatele on esitatud arutelu järel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata valimi väiksusele saavutati andmete küllastumine, mis annab alust oletada, et ATH-ga õpilastele inglise keele õpetamise puhul on antud ülevaade tähtsaimatest aspektidest ja inglise keele õppimist toetavatest meetoditest.

http://www.ester.ee/record=b4516220*est

Antud töös uuriti delinkventselt käituvate laste ja aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste isiksuslike omaduste erinevusi võrrelduna käitumisprobleemideta lastega. Vaatluse alla võeti laste negatiivsed enesekohased tuumikhinnagud, planeerimine, düssotsiaalsus ja agressiivsus. Leiti, et delinkventsetel lastel esineb rohkem negatiivseid omadusi kui normaalselt eluga toimetulevatel lastel. Näiteks on nad impulsiivsemad, agressiivsemad ja neil on rohkem probleeme tähelepanu hoidmisega. Ilmnes, et aktiivsus-ja tähelepanuhäirega lapsed on mitmete negatiivsete omaduste poolest jällegi äärmuslikumad kui aktiivsus- ja tähelepanuhäireta delinkventselt käituvad lapsed. Nad on psühhopaatilisemad, agressiivsemad, neil on halvem tähelepanu kontroll ja nad jäävad planeerimisoskustes võrdlusgrupile oluliselt alla., http://www.ester.ee/record=b4511861*est

The objective of this research is to identify which symptoms have more impact on school satisfaction: inattention/concentration difficulties or hyperactivity/impulsivity, and are there any differences between boys and girls on this point. The representative sample is used in this research – younger cohort children on age 15 from the Research of Estonian Children Personality, Behavior and Health (2004). The measurement instrument is hyperactivity scale (af Klitenberg, 1998), SNAP-IV scale (Swanson, 1995), BDI scale (Beck, 1961), STAI scale (Spielbert et al, 1983) and School Questionnaire (University of Tartu, 1998). Boys suffer more on motor anxiety, inattention and concentration difficulties than girls. The girls reported more symptoms of depression and anxiety which had impact on relations with teachers and peers and marked less general satisfaction. Inattention/concentration difficulties and hyperactivity/impulsivity had significant impact on children´s general satisfaction and relations with teachers, but had no significant impact on relations with peers., http://www.ester.ee/record=b4431469~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2636765~S6*est

Käesolevas töös uuritakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite esinemist Eesti lastel ja nende seost keelatud uimastite tarvitamisega hilisemas elus. Seminaritöös kasutati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise uuringu andmeid, sh Hüperaktiivsuse skaala (af Klinteberg, 1988) ja õpetajale täitmiseks mõeldud SNAP-IV versiooni (Swanson, 1995) tulemusi ning andmeid psühhoaktiivsete farmakonide tarbimise kohta. Tulemused näitasid, et ka ATH alalävine sümptomaatika ennustab suuremat uimastitarbimist hilisemas elus. See seos ei olnud märgatavalt tugevam kummalgi sool, kuigi meessoost katsealused tarbisid keskmiselt rohkem narkootikume ja neil oli rohkem ATH sümptome. Kõige paremaks sagedase uimastite tarbimise ennustajaks osutusid keskendumisraskused ja motoorne rahutus., http://tartu.ester.ee/record=b2654112~S1*est

Käesolevas töös uuritakse COMT val158met genotüübi võimalikku mõju aktiivsustähelepanuhäirele normpopulatsioonis. Uuringu teostamiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) noorema kohordi andmeid. Uuringus on ATH sümptomite mõõtmiseks kasutatud af Klintebergi hüperaktiivsuse skaalat (af Klinteberg & Oreland, 1995) 9, 15 ja 18 aastaselt ning SNAP-IV skaalat (Swanson, 2001) 15 ja 18 aastaselt, mida täitsid õpetajad noorukite kohta. COMT val158met polümorfism määrati PCR meetodil täisverest eraldatud DNAst. Statistiliselt usaldusväärseima tulemusena leiti, et 18 aastastel tüdrukutel oli motoorse rahutuse skoor oluliselt kõrgem val/val genotüübi kandjatel kui met alleeli kandjatel (p=0,001). Tulemustes ilmnesid tugevad soolised erinevused, mida on varem vähe uuritud., http://tartu.ester.ee/record=b2648157~S1*est

Seminaritöös uuriti MAOA promootorpiirkonna polümorfismi (MAOA vntr), perekonnasuhete ja stressirohkete elusündmuste mõju ja koosmõju agressiivsele ja hüperaktiivsele käitumisele rahvastikupõhises 15-aastaste noorte valimis (n=583). MAOA genotüübi iseseisvat mõju hüperaktiivse ja agressiivse käitumise avaldumisele ei esinenud. Tulemused näitasid väärkohtlemise ja negatiivsete elusündmuste mõju ATH sümptomite ilmnemisele normpopulatsioonis. MAOA genotüübi ja keskkonnategurite vahel esines interaktsiooniefekt (p, http://tartu.ester.ee/record=b2654355~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2616576~S1*est