Search

https://www.ester.ee/record=b5508780

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, millised on suurandmete kasutamise võimalused ja suurandmete kasutamisega seotud väljakutsed sotsiaaltöös teadusartiklite põhjal. Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin sissejuhatava kirjandusülevaate metoodikat. Selle tulemusel moodustasid uurimuse lõpliku valimi 16 teadusartiklit, millest 10 olid teoreetilised artiklid ja 6 empiirilised uurimused. Minu magistritöös analüüsitud teadusartiklites käsitletakse sotsiaaltöö valdkonna suurandmetena infosüsteemides ja andmebaasides talletatud andmeid. Teiste andmete (nt interneti rakenduste kasutamisel tekkivate andmete) kasutamisest sotsiaaltöö valdkonnas minu uurimuses analüüsitud artiklites ei räägitud. Analüüsitud artiklite põhjal saab öelda, et sotsiaaltöö valdkonnas saab suurandmeid kasutada erinevatel eesmärkidel. Mina käsitlesin suurandmete rakendusvõimalusi sotsiaaltöös nelja kategooria lõikes: 1) otsustustoe süsteemid, 2) sotsiaaltöö praktika edendamine, 3) sotsiaaltöö praktika uurimine ja 4) sotsiaalpoliitika kujundamine. Sealjuures kirjeldati analüüsitud artiklites suurandmete potentsiaali just seeläbi, et võimalik on analüüsida suurt kogust andmeid, sh erinevate valdkondade andmeid, mis võimaldab inimeste probleemidest ja vajadustest terviklikuma ülevaate saada ning sotsiaalseid probleeme paremini mõista. Peamised suurandmete kasutamisega seotud väljakutsed sotsiaaltöös on analüüsitud artiklite põhjal seotud infosüsteemide ja andmebaaside ülesehitusega (st need kas piiravad või liigselt suunavad sotsiaaltöötajate võimalusi klienditööga seonduvat dokumenteerida), sotsiaaltöö valdkonnas loodavate andmete kvaliteediga (sh andmete täpsuse, täielikkuse, esinduslikkuse ja kallutatusega) ning eetiliste küsimustega (sh privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja teadlik nõusolekuga). Sotsiaaltöötajatelt oodatakse, et nad teaksid, millised on suurandmete kasutamise võimalused sotsiaaltöös ning et nad oskaksid suurandmeid analüüsida ja analüüsi tulemusi tõlgendada. Käesolev magistritöö annab seega esimese sissejuhatava ülevaate suurandmete kasutamise võimalustesse ja suurandmete kasutamisega seotud väljakutsetesse sotsiaaltöö valdkonnas., https://www.ester.ee/record=b5448900*est

https://www.ester.ee/record=b5447810

Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid (Semm jt 2010; Semm jt 2014; Tomson jt 2016) ja Otepää looduspark (Tomson jt 2019) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Haanja looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Haanja looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2007, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud (Keskkonnaamet 2017). Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Semm jt 2010). Uuringut alustati Haanja maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Haanja looduspargi maakatte tsoneeringu kaart (Lisa 3). Uuring teostati lähteülesande (lisa 2) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaametile 11.09.2020. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Uuringu töögruppi kuulusid Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547). Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2020. Haanja looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Haanja looduspargi maakatte andmebaas. 2020. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).

Magistritöö Energiakasutuse õppekaval Eesti Maaülikooli Tehnikamajas asuv taastuvenergeetika õppelaboratoorium on rajatud 2014. aastal ettevõtte Energiatehnika OÜ poolt. Laboratooriumi kasutuse põhiülesandeks on uurida energiasalvestitest, energia tarvitajatest ja taastuvenergia seadmetest koosneva süsteemi omavahelist koostööd. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laiendada Eesti Maaülikooli taastuvenergeetika laboratooriumi andmebaasi rakendusvõimalusi, et tõsta labori töötamise kvaliteeti ja optimiseerituse taset. Magistritöö tulemusena koostatakse programmeerimiskeelega Python programm, mis esitab graafiliselt reaalajas taastuvenergeetika labori päikesepaneelide ja tuuliku poolt muundatava elektrienergia rahalist väärtust vastavalt Nord Pool AS Elspot elektrienergia börsi hetkehinnale. Programm summeerib muundatud rahalised väärtused, esitades sellega programmi töötsükli käigus muundatud elektrienergia rahalise koguväärtuse ning salvestades mõõtetulemused selleks ettenähtud dokumenti. Kaardistatakse võimalikult palju labori väliseid andmeallikaid, millest pärinevaid andmeid saab kaasata taastuvenergeetika laboratooriumi andmebaasi töösse ning pakutakse uusi rakendusi ja edasiarendusi, mida saab teostada tuginedes laboratooriumi andmebaasi võimekusele Kirjutatud programmi saab kasutada Eesti Maaülikooli taastuvenergeetika laboratooriumi kasutajaliidese täiendamisel ning see on lähtematerjalina kasutatav teiste töös välja pakutud taastuvenergeetika labori edasiarenduste elluviimiseks. The Laboratory of Renewables in Estonian University of Life Sciences was established in 2014 by Energiatehnika OÜ. The main purpose of the laboratory is to conduct research on the interaction of a system consisting of devices for energy storing, energy consumers and renewable energy equipment. The aim of this Master’s thesis is to expand the application possibilities of the database of The Laboratory of Renewables in Estonian University of Life Sciences in order to improve the laboratory’s quality and its level of optimization. As a result of the Master’s thesis, programming language Python was used to write a program which graphically presents the monetary value of electric energy converted by the wind turbine and solar panels of the Laboratory of Renewables in accordance with the current price of the Nord Pool AS Elspot market. The program summates the monetary values of converted energy, thereby presenting the total monetary value of the converted electricity during the program cycle, and storing the measurement results in a designated document. Different sources of external data which could be used to improve the database of the Laboratory of Renewables was sought. New applications and possibilities for elaborating the laboratory were proposed. The written program can be used for developing the user interface of the Laboratory of Renewables and to provide material to implement other solutions which are proposed in the thesis.

Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa. Viimase kümne aasta jooksul on viis Eesti rahvusparki (Lahemaa 2010, Matsalu ja Vilsandi 2014, Karula ja Soomaa 2016) saanud arvandmetel põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja kohalikud elanikud. Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Otepää looduspargi maakatte muutuste andmebaas, analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Otepää looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt analüüsitud (2006, 2007, 2009, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud. Käesolev uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside loomisel rahvusparkidele (Jagomägi jt, 2010). Uuringut alustati Otepää maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis on erinevad oma eesmärkide, sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas (KKK) planeerituga. Andmebaasi kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne. Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid. Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Otepää looduspargi maakatte tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo formaadis). Uuring teostati lähteülesande (Lisa 1) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Projekti metoodikat ja esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatele 17. juuli 2019. aastal. Koosoleku protokoll on lisatud aruandele (Lisa 2). Koosoleku käigus esile kerkinud küsimusi ja tehtud ettepanekuid võeti arvesse tsoneeringu koostamisel. Tsoonide kaitsekorralduslikke soovitusi arutati Keskkonnaametiga kirja teel. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus aprill 2017 – november 2019. Uuringu töögruppi kuulusid Anne Kull, Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547). Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2019. Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Otepää looduspargi maakatte andmebaas. 2019. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547).

Täistekst Käesolev aruanne on koostatud COUNTER statistikale tuginedes. COUNTER Code of Practice on standard, mille alusel kogutakse statistikat elektrooniliste ressursside kasutamise kohta (Dunkley, s.a). COUNTER on mõeldud raamatukogudele ning andmebaaside, platvormide ja/või ajakirjadega seotud olevatele teenusepakkujatele (näiteks kirjastajad), kes vajavad usaldusväärset kasutajastatistika ülevaadet. Kui vaadata teemat raamatukogu vaatevinklist, siis kõige lihtsamalt öeldes hõlbustab COUNTER raamatukogudel elektroonilise kasutustatistika registreerimist, vahendamist ja tõlgendamist. Kasutusstatistikat saab rahvusvahelisel tasandil koguda ajakirjade, andmebaaside (sh multimeediaandmebaaside), raamatute ja teatmeteoste kohta ning väljastatud statistikaaruanded on järjepidavad, usaldusväärsed ja üksteisega ühilduvad. Raamatukogud saavad nende andmetele tuginedes oma tegevust paremini planeerida, näiteks teha kaalutletumaid ostuotsuseid. Samade andmete põhjal saavad oma tegevust organiseerida ka need, kes raamatukogudele oma teenuseid pakuvad (General Information, s.a; Usage Reports s.a). Peaaegu kõigis EMÜ andmebaasides oli võimalik tellida COUNTER statistikat ning tundub, et see on andmebaaside enda süsteemid tahaplaanile lükanud. COUNTER on hea vahend, sest võimaldab saada kõikide andmebaaside kohta sarnast informatsiooni, mis omakorda aitab kogutud andmeid võrreldavamasse konteksti paigutada. Statistikaaruannet tellides saab valida konkreetse ajaperioodi, mille kohta andmeid soovitakse saada (General Information, s.a; Usage Reports s.a). Käesolevas aruandes on esitatud ainult osa kogutud andmetest. Perioodiks on 01.01.2018 – 31.05.2018. Vajadusel on võimalik lisaandmeid juurde vaadata Exceli failist. Näiteks on tabelites välja toodud Top 3 ajakirjad/raamatud, Exceli failis aga Top 10. Vajadusel on võimalik tutvuda ka täielike nimekirjadega. Nende kohta on minu arvutis eraldi kaustad COUNTER algfailidega. Hetkel on aruandest puudu andmebaasi EBSCO ja ajakirja JAAHA andmed, mis on mõlemad riigihankega tellitud. Lisaks puuduvad andmed järgmiste andmebaaside/ajakirjade kohta: Wiley, Top Agrar Ausgabe S-R, TTJ.

https://www.ester.ee/record=b5162869*est

https://www.ester.ee/record=b5148705*est

Sissejuhatus Karula ja Soomaa rahvusparkide maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 9089). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel (Lisa 1). Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Karula ja Soomaa rahvusparkide maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Tuleb rõhutada, et antud töös toodud tsoneering ja soovitused lähtuvad üksnes kaardianalüüsi tulemustest. Seetõttu tuleb nende rakendamisel jälgida ka ala kaitsekorda, teisi kaitseväärtusi ning kaitsekorralduskavas planeeritut. Maakatte muutuste andmebaasi koostamiseks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte, et teha kindlaks maakatte muutused. Uurimisala hõlmas Karula ja Soomaa rahvusparkide ja rahvusparkide piiridesse jäävat ala koos puhveralaga 500 meetri ulatuses. Maakatte püsivust ja muutusi analüüsiti ainult kaitsealade piirides, maastike tsoneering hõlmab aga kaitsealade piiridesse jäävat ala koos puhveralaga. Projekti metoodikat ja tulemusi tutvustati mitmetel üritustel: Karula rahvuspargi koostöökogu koosolekul 23.11.2015 (Lisa 2), Sooülikooli aastaseminaril 30.09.2016 (Lisa 3) ja Karula ajaloolise maakasutuse seminaril 14.10.2016 (Lisa 4). Täiendavaid koosolekuid Keskkonnaametiga ei peetud vajalikuks korraldada, sest koosolekutel ja seminaridel viibinud Keskkonnaameti esindajad said hea ülevaate käimasoleva töö metoodikast, etappidest ja tulemustest ning ühtlasi võimaluse osaleda tööd edasiviivates aruteludes. Seminaride käigus esilekerkinud küsimused ja tehtud ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Karula ja Soomaa maakasutuse tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo kihid). Töö koostasid Maaria Semm, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson ja Eva-Lena Sepp Eesti Maaülikoolist. Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Karula/Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaas. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2014. a. looduskaitse programmist (projekt nr 9089).

http://www.ester.ee/record=b4502474*est

Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi (RP) maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 4756). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel. Uurimisala kattis Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide maastiku ja rahvusparkide piiridest väljapoole jääva puhvri 500m ulatuses. Töö koosneb käesolevast tekstilisest aruandest ja MapInfo formaadis andmebaasist koos kaardifailidega. Tekstiline osa sisaldab (a) metoodika kirjeldust, (b) määratletud tsoonide üldkirjeldusi ja soovitusi iga väärtusgrupi kohta, (d) analüüsitud kuue perioodi maakatte kaarte ja tsoneeringu kaarte paberil ja (e) lisasid. MapInfo kihtidena on antud põhikaardi baasil tekitatud muutuste kaardifailid koos andmebaasiga (1) Matsalu_teed.TAB, (2) Matsalu_alad.TAB, (3) Matsalu_hooned.TAB, (4) Matsalu_roostik.TAB, (5) Vilsandi_teed.TAB, (6) Vilsandi_alad.TAB, (7) Vilsandi_hooned.TAB, (8) Vilsandi_roostik.TAB. Lisaks on loodud kõiki kihte ja neist tuletatud teemakaarte hõlmav töökeskkond MapInfo jaoks Matsalu rahvuspargi alal 0_Matsalu.WOR ja Vilsandi rahvuspargi alal 0_Vilsandi.WOR. Põhikaardi baasil tekitatud muutuste andmebaasi andmete analüüsimise tulemusel on loodud maastike tsoneeringu kaardikihid ajaloolise maakatte/maakasutuse alusel (1) Klassid_Matsalu.TAB, (2) 1Klass_Matsalu.TAB, (3) 2Klass_Matsalu.TAB ja (4) Klassid_Vilsandi.TAB, (5) 1Klass_Vilsandi.TAB, (6) 2Klass_Vilsandi.TAB. Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maastiku väärtustamise aluseks on ajaloolise maakatte/maakasutuse püsivus ja rahvusparkide kaitse-eesmärkidest tulenev rannikumaastike loodus ja kultuuripärandi kaitse. Maakatte/maakasutuse püsivust hinnatakse võrreldes 1944ndateni eksisteerinud talumaastike maakasutusega, mida loetakse nö traditsioonilisteks maastikeks ehk pärandmaastikeks. Lisaks annab antud perioodi maastikumuster ettekujutuse mõlema kaitsealade moodustamise eelsest olukorrast. Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide territooriumi kohta ei ole seni koostatud detailset metoodiliselt ühtset maakatte muutuste analüüsi. Loodav andmebaas aitab täpsustada kaitseala tsoneeringut, on suureks abiks kaitsekorralduskava täiendamisele kui ka aitab kaasa tõhusamatele kaitseala valitsemise otsustele ja valitseja poolt antavatele kooskõlastustele. Töö tulemusteks on Vilsandi ja Matsalu rahvusparkide maakatte digitaliseeritud andmebaas, mis kajastab perioodi 1900-2009, maastike tsoneering ajaloolise maakatte muutuste/püsivuse alusel ja soovitused iga väärtusklassi kohta ajaloolise maakasutuse/maakatte väärtusest lähtuvalt. Töö koostamise käigus viidi läbi 3 koosolekut (24.04, 28.07 ja 06.11.2014), mille käigus kokkulepitud seisukohad ja ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Esimene koosolek toimus lähteülesande täpsustamiseks, teine koosolek tsoonide piiritlemise läbikaalumiseks peale esmase tsoonide variandi valmimist ja kolmas koosolek toimus varem kokkulepitud maastikutsoonide edaspidiseks kaitseks pakutavate piirangute läbiarutamiseks. Aruande koostas Maaria Semm (Eesti Maaülikool). Oma panuse aruande valmimisse andsid Are Kaasik, Kristel Kirsimäe, Aivar Leito, Heinrich Lukk, Kaie Metsaots, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson, Eva-Liis Tuvi (Eesti Maaülikool) ning Jüri Jagomägi, Anne Kokk ja Eva-Lena Sepp (Regio AS). Aruandele viitamine: Semm, M., Tomson, P., Sepp, E-L., Sepp, K. 2014. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.03.2013−30.11.2014). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Matsalu/Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaas. 2014. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.03.2013−30.11.2014). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2012. a. looduskaitse programmist (projekt nr 4756).

Traditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Hilisemalt on lisandunud puistute kasvukäigu, looduslike ja inimtekkeliste häiringute ja keskkonnatingimuste muutusi uurivaid ning ökosüsteemi arengut ja muutusi kirjeldavad uuringud. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Eelmisel sajandil on Eestisse rajatud suurel hulgal erinevaid metsanduslikke katsealasid, kuid seoses taasiseseisvumise järgse metsanduslike baasuuringute finantseerimise skeemi muutumisega ja üldise teadusuuringute mahu vähenemisega ning samuti teadusasutuste restruktureerimisega on sattunud ohtu eelmainitud katsealade säilimine. Nii eelnevad uurimused kui ka käesolev töö näitavad, et valdav enamus olulist teaduslikku väärtust omavad metsanduslikud püsikatsealad on Eestis rajatud kas viimase kümnekonna aasta jooksul või siis tihti rohkem kui kaks-kolm aastakümmet tagasi. Tänaseks on metsade majandamine ja selle kavandamine sisuliselt lähtuv digitaalsetest andmehoiusüsteemidest ja riiklikest registritest. Kuna seni rajatud metsakatsealad üldjuhul ei ole veel kantud digitaalsetele metsakaartidele, siis on metsade majandamisel tekkinud olukord, kus ei metsakorraldaja ega ka metsamajandaja ei pruugi olla teadlik olemasolevatest püsikatsealadest ning võivad tahtmatult katseid rikkuda või ka hävitada. Tihti ei ole katsetöö või uurimuse seisukohast isegi oluline, kas ala läheb raiesse või mitte. Oluline on raieelselt katsealal mõõtmise tegemine, et viimasest mõõtmiskorrast kulunud aja kohta saaks ka andmed kogutud. Alates 2004. a. on SNSi (Nordic Forest Research Co-operation Commitee: Põhjamaade Metsanduslik Uurimiskomitee) rahvusvahelise koostööprojekti NOLTFOX (Põhja- Euroopa pikaajaliste metsanduslike katsealade andmebaas), 2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt finantseeritud projekti nr 59 "Järvselja vanade (Prof Andres Mathieseni) puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku korrastamine, kordusmõõdistamine ja andmebaasi loomine" ning 2006. aastal KIK poolt finantseeritud projekti 14 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames Eestis inventeeritud ja looduses taastatud kokku 190 metsanduslikku pikaajalist katseala (üks katseala koosneb 2 (erandjuhul 1) ja enamast proovitükist). Paralleelselt katsealade inventeerimise ja taastamisega on katsealade üldandmed publitseeritud vabalt ligipääsetavas veebipõhises andmebaasis NOLTFOX (http://noltfox.metla.fi/). NOLTFOX on ühtse struktuuriga veebipõhine andmebaas, millesse on koondatud kõigi Põhjamaades olemasolevate metsanduslike katsete üldandmed. NOLTFOX projekti algatas SNS 1999. aastal, eesmärgiga siduda Põhjamaades olemasolevad metsanduslikud katsealad ühtsesse ja üheselt kasutatavasse ning kõigile ligipääsetavasse andmebaasi. Sellise andmebaasi loomist toetades arvestas SNS, et toetab Põhjamaade teadlaste koostööd olemasolevate pikaajaliste katsete jätkamisel aga ka ühiste projektide välja töötamiseks uute kõrge teadusliku rakenduse ja kvaliteediga katseseeriate rajamiseks. 2007 aastal KIK poolt finantseeritud metsanduse valdkonna projekti nr 40 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames töötati välja aga Eesti vajadusi ja katsetööde omapära arvestav infosüsteem ForMIS. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA KIK vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/59-5/2011 järgselt pidi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm arendama ja katsealade andmetega täiendama Eesti metsanduslike püsikatsealade üld- ja detailandmete infosüsteemi ForMIS. Läheülesandeks oli infosüsteemi erinevate osade täiendamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine, aga ka infosüsteemis olevate katsealade nimistu laiendamine uute uurimisteemadega ning olemasolevate andmete täiendamine. Samuti katsealade täiendav inventeerimine ja looduses 20 metsanduslikku püsikatseala tähistamine ning infostendidega varustamine. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena arendati ForMIS infosüsteemi kõiki nelja töömoodulit, i) dendromeetrilised valemid, ii) kasvuvõrrandid, iii) kasvukäigutabelid, ja iv) proovitükkide andmed kasutajasõbralikumaks, kaasajastati uute sisenditega ning muudeti kasutamine kakskeelseks. Katsealade infosüsteemi üldandmete esitamise aluseks võeti NOLTFOX koostöövõrgustiku metsanduslike püsikatsealade inventeerimise ja klassifitseerimise kriteeriumid, detailandmete talletamine on korraldatud aga iga vastava katseteema andmehõive vajadustest lähtuvalt. Infosüsteemis varasemalt sisestatud nelja katseteema mõõtmisandmetele lisaks , lisati infosüsteemi nende uurimisteemade detailandmed millele katseteema haldajad vabatahtlikult ligipääsu võimaldasid.

The research question is how to create the appropriate (highly usable, rapidly scalable, modifiable by all internet users) web and mobile platform for Things.info - visualised interactive database of world’s man-made physical objects and their relationships? Thesis covers theoretical background, poses underlying assumptions and critical success factors to accomplish the task in question. Two critical success factors – early adopters and high usability - are studied experimentally. Possible early adopters are identified through qualitative interviews. User experience testing is carried out based on lean UX theory and using interactive prototype. Overall, lean startup and agile software development methods are recommended to develop the platform in question., http://tartu.ester.ee/record=b2656162~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2609208~S1*est

Lõputöö eesmärgiks on saada ülevaade aastatel 1965-2011 tehtud lõputöödest. Andmeid koguti nii füüsiliselt säilinud töödest kui arhiivi materjalidest. Arhiivis uuriti Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori käskkirju ja Eesti Põllumajandusülikooli rektori käskkirju. Kokku leiti andmeid 333 lõputöö kohta. Füüsiliselt säilinud töid õnnestus andmete kogumise perioodil leida 216. Andmed koguti exceli tabelisse, millest kanti üle andmebaasi access. Accessi peamiselt sellepärast, et sinna saab lisada lõputöö juurde ka manuse, samuti on seal andmeid lihtne muuta ja lisada. Lõputöö teises osas on antud lühike ülevaade lihatehnoloogia eriala kujunemisest, õppekavadest, omandavatest kraadidest, lihatehnoloogia õppejõududest ning ära on toodud andmebaasi access kasutusjuhend. Kasutusjuhendis on peamiselt näidatud otsingute tegemist ning manuse lisamist. Lõputöö sisaldab 30 lehekülge, 17 tabelit, 14 kirjandusallikat. The main objective of current thesis was to compile data into database and get an overview about the thesis in meat technology what were made from 1965 to 2011. The data was gathered from preserved papers and also from archival materials. The directives issued by the Rector of Estonian Academy of Agriculture and by the Rector of the Estonian Agricultural University were examined. The data was found about 333 thesis of which 216 are still available. The data were collected to Excel, which was transferred to the database in Access. The Access was used because of its options available: attachments can be added, also it is simple to add and change information. The second part of the thesis is overview about meat technology evolving, curricula, acquiring degrees, meat technology lecturers and instruction how to use Access database. User guide is mainly for showing how to add an attachment and search information. The Master thesis contains 30 pages, 17 figures, 14 references.

http://tartu.ester.ee/record=b2610355~S1*est

Eesmärk oli valmistada kaasaegne matemaatikaolümpiaadide portaal, kus administraatorid saavad võrreldes portaali eelkäiaga mugavamalt tulemusi sisestada, muuta ja vajadusel ka kustutada. Eesmärkidest sai täidetud kõik andmete lisamise, muutmise ja kustutamisega seonduv, kusjuures antud protseduurid muutusid administraatoritele lihtsalt ning kiirelt teostatavaks. Valmis ka tulemuste otsingusüsteem, mis lubab võistluse, aasta, klassi ja kooli järgi tulemusi otsida ning sorteerida. Kuigi esialgu ei olnud plaanis ülesannetega seoses käesoleva bakalaureuse töö raames midagi ette võtta, sooviti töö käigus ka võimalust, et punkte vaadates saab näha, mis ülesande eest need pandud on. Lõppkokkuvõttes suudeti ka see funktsionaalsus realiseerida. Valminud portaali puudusteks on kliendi ja serveri suhtluse puudulik optimeerimine ning vähene testimine, mistõttu võib ette tulla üksikuid vigu, millest ei olda veel teadlikud. Kokkuvõttes sai loodud matemaatikaolümpiaadide portaal, mis täidab soovitud funktsionaalsuse ning samas lubab tulevikus mugavalt portaali edasi arendada. Loodud on tugev põhi, kuhu saab tulevikus ehitada mahukama ja põhjalikuma olümpiaadide tulemuste keskuse., The purpose of this paper is to build a modern mathematical olympiads portal, where portal administrators can easily insert, change or delete olympiads results. The current system was intended to be more easier to use and understand than it’s predecessor. That was successfully accomplished. A search engine for olympiads results was also made. It allows to search and sort olympiads results by competition, year, class and school. Although at first functionality regarding olympiads tasks was not intended to accomplish, it was requested to add to the portal, so that users can see, for what tasks points were given. That was also accomplished. The portal has some minor issues regarding the data transfer between client and server: it’s not very well optimized. Also the system need more testing to find more minor bugs, which should be fixed. Overall, a mathematical olympiads portal was developed, which fulfills the requirements made by administrators. The portal is also ready to be developed further. The system is made so, that all future developers can easily learn the current system. The basic olympiads system has been made, now it’s waiting to be developed further.

Bakalaureusetöö eesmärk on koostada õppematerjalid, mis õpetaksid Andmebaaside kursusel olevatele tudengiteke kuidas kasutada veebiteenuseid. Töö on jagatud nelja põhilisse peatükki. • Sybase ja SQL Anywhere tutvustus, • veebiserveri ja veebiteenuste loomine ja nende kasutamine veebilehitsejas, • näite ülesannete tegemine, • tudengi andmebaasi hindamine. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt Sybase ja SQL Anywhere ajalugu ning antakse ülevaade seisust tänapäeval. Selle peatüki eesmärk on näidata, et Sybase on pika ajalooga usaldusväärne ettevõte. Teises peatükis on seletatud kuidas käivitada ja sulgeda SQL Anywhere’i sisse ehitatud http serverit. Kirjeldatakse veebiteenuste loomissüntaksit, koostatakse mõned näite veebiteenused ja näidatakse kuidas veebilehitsejas andmebaasi andmeid näha saab. Kolmandas peatükis tutvustetakse andmebaasi mudeleid, mida kasutatakse Andmebaaside kursusel. Luuakse näite veebiteenused, näiteks andmebaasi tabeli kuvamine veebilehitsejas või uute andmete sisestamine andmebaasi. Viimases peatükis näidatakse mugavat võimalust tudengi andmebaasi hindamiseks. Selleks tuleks luua funktsioonide ja veebiteenuse komplekt, mis muudab veebilehitseja interaktiivseks sql’iks. Sellega tekib õppejõududel mugav võimalus sisestada juba olemasolevaid kontrollfunktsioone tudengi andmebaasi ja seeläbi kontrollida tudengi andmebaasi õigsust. Autori hinnangul ei ole andmebaasile veebirakenduste loomine kasutades vaid sql’i parim lahendus, kuid õppeeesmärkidel on see lihtne viis loomaks andmebaasile mingigisuguse kasutajaliidese. See on aga autori arvates väga oluline äratamaks tudengites suuremat huvi andmebaaside vastu., The aim of this graduation work is to create learning material about making web services in database that allow accessing database by a web browser. The work is divided into four main chapters: • summary of Sybase and SQL Anywhere, • starting a http web server, creating web service and accessing them in web browser, • making example exercises, • student database evaluation. In the first chapter I give a brief history of Sybase and SQL Anywhere and also show where they are positioned today. The aim of this chapter is to shows that Sybase is a big and trustworthy enterprise with long history on its field. The second chapter explains how to start and stop the SQL Anywhere inbuilt http server. Gives and explains the syntax of web service and also gives some example web services. The chapter also shows how to access the web service via web browser. In the third chapter I introduce database models that are used in database course. Then I show same database specific exercises like writing a web service that shows some of the tables when called in web browser or creating a web service for inserting new lines into database table. In the final chapter a convenient way for evaluating student database is shown. For that a set of functions and web service that turn browser into interactive sql have to be inserted into database. Then lecturers can insert already existing control functions into student database with their own computer. In conclusion I would say that making web applications only with sql is not the best options. But for learning purposes it is a easy way to make some kind of user interface to your database, which in my opinion is essential to rise students interest of databases.

https://www.ester.ee/record=b5369600*est

Tellija: Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Alus: Töövõtuleping nr V 17-7.4/172-1, 06. august 2010; Töö teostaja: Eesti Maaülikool. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüsi ja pärandmaastike tsoneeringu üldeesmärgiks on koostada Lahemaa rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maakasutuse/katte tsoonide kirjeldused peavad sisaldama soovitusi, missugust maastikumustrit ja maakasutust peab antud tsoonis kaitsma, säilitama või taastama lähima 50 aasta jooksul ning väärtusklassi. Uuring on toeks uue Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule ja aluseks kaitsekorralduskava väljatöötamisele. Töö koostamisel on lähtutud riigihanke „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse inventuuri ja pärandmaastike tsoneering“ lähteülesandes (lisa 1) sätestatud tingimustele. Eestis on pärandmaastik ja pärand-kultuurmaastik vastena kasutatud ka traditsioonilise maastiku terminit. Traditsioonilise ehk pärandmaastike mõiste sisaldab viiteid pikaajalisele inimmõjule ja traditsioonilisele maakasutusele ning mõistet selgitatakse poollooduslike koosluste kaudu, kuid üldjuhul ei anta kindlat ajalist määrangut, millisest perioodist traditsiooniliseks või pärandmaastikuks peetav maastik peaks pärinema (Tomson, 2007). Pärandmaastike ehk traditsiooniliste maastikena väärtustatakse Eestis tihti just enne 1940. aastat eksisteerinud talumaastikke (Kasepalu, 1991; Korge, 1995; Sinijärv, 2005 jpt). Põhja- ja Lääne-Eesti maastike käsitlemisel on see ka põhjendatud, kuna maastikes toimunud muutused 19. sajandil olid väiksemad kui näiteks Lõuna-Eestis. K. Hellström (2007) liigitab pärandmaastikuks ka maastiku, kus on teineteise kõrval (all, peal) säilinud selgeid jälgi erinevatest ajaperioodidest muinasajast tänapäevani. Vastuse küsimusele, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Lahemaal hoida või taastada, peaks andma Lahemaa maastikes viimase 100−150 aasta jooksul toimunud põhiliste muutuste ning maakasutuse mõju väljaselgitamine Lahemaa iseloomulike koosluste ja maastike kujunemisele. Peamised näitajad, mille alusel maastikke iseloomustada ja muutusi hinnata saab, on põllumajandusliku maa (sh künnimaa ja loodusliku rohumaa) ja metsa vahekord (Palang ja Mander, 2000). Seega käsitletakse kultuurmaastikku laiemalt, kuid siiski erilise tähelepanuga pärandmaastikele (enne 1940. aastat väljakujunenud maakasutus, selged jäljed erinevatest ajaperioodidest). Uuringu töögruppi kuulusid prof. Kalev Sepp, Maaria Semm, Anne Kull (Eesti Maaülikool), Jüri Jagomägi, Anne Kokk (Regio AS) ja Tambet Kikas (Põllumajandusuuringute Keskus). Konsultandina osales protsessis Pille Tomson (Eesti Maaülikool). Projekti täitmise perioodil toimus tellijaga kolm töökoosolekut (17.08, 9.11 ja 9.12.2010, lisa 2). Projekti täitjad tutvustasid käimasolevat uuringut kultuuripärandi valdkondlikule töögrupile 5. oktoobril 2010. aastal ja kohalikele elanikele Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi inventuure tutvustaval infopäeval 6. novembril 2010. aastal (lisa 3). Uuringu lõpparuanne sisaldab metoodika kirjeldust digitaliseerimise ja probleemsete kohtade väljatoomise kohta, metoodika kirjeldust maakasutuse/maakatte muutuste analüüsimise kohta ja maastike tsoneeringut koos soovitustega. Lõpparuande osadeks on kaardikihid MapInfo formaadis: • Alad.TAB • Jooned_LM_korret.TAB (teed) • Hooned.TAB • Moisak_alad.TAB • Ajaloolised_oued.TAB • Piirkonnad.TAB Aruandele viitamine: Semm, M., Sepp, K., Tomson. P., Kull, A., Kikas, T., Jagomägi, J., Kokk, A. 2010. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering. Lõpparuanne. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Andmebaasile viitamine: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse andmebaas. 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007. a looduskaitse programmi kaitsealade hoolduse alamprogrammist.

https://www.ester.ee/record=b5412663*est

https://www.ester.ee/record=b5386696*est

PRIMUS projekt „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09), Käesolev analüüs on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud SA Archimedes kõrghariduse kvaliteedi programmi PRIMUS projekti „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09) raames. Tööl on kaks peamist eesmärki: esiteks, analüüsida Eesti kõrghariduspoliitika teadmistepõhisust tagava süsteemi toimimist ja potentsiaali, ning teiseks, tuua välja võimalikud prioriteetsed uurimisvaldkonnad kõrghariduse alal, mis nõuavad täiendavaid uuringuid, tagamaks kõrghariduse arengukavade mõjude paremat hindamist. Projekti RIHU09 raamistikus aitab analüüs kaasa riigi haridusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega seotud organisatsioonide (sh ministeeriumid, ülikoolid jt partnerid) analüüsisuutlikkuse ja strateegilise planeerimise alase võimekuse tõstmisele., http://www.sotsioloogia.ee/esta/Lopparuanne_RIHU09.pdf

Projekti „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed kõrgharidusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses” tulemuste analüütiline ülevaade, Analüüsi üldeesmärk on toetada riigi kõrgharidusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide koostamise ning rakendamisega seotud organisatsioonide teadmistepõhise planeerimise võimekust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on projektis kolm alategevust. Esiteks, Eesti kõrgharidusuuringute ning analüüside (2000-2009) kaardistamine ja alamandmebaaside loomine Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi (ESTA) juurde. Teiseks, kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide eesmärkide, meetmete, indikaatorite ja andmeallikate kaardistamine. Kolmandaks, Eesti kõrgharidusuuringute ja kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide seoste analüüs, sh teadusuuringute juhtimises rakendamise senise ulatuse ning potentsiaali analüüs ja kõrghariduse kvaliteedi hindamise indikaatorite kaardistus., http://www.sotsioloogia.ee/esta/Teadmistepohise_korghariduspoliitika_voimalused_Eestis.pdf

https://www.ester.ee/record=b5413950*est

Täistekst Riiklik programm „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” kinnitati 24. detsembril 2003 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 865-k aastateks 2004– 2008 ning anti haridus- ja teadusministeeriumi hallata. Loodi programmi juhtkomitee (26.01.2004), kes asus kohe tegutsema, ja mõnevõrra hiljem ekspertnõukogu (9.03.2006), kelle tegevuse viljaks oli kogude programmi tulemuste esimene, n-ö vahekokkuvõte suurt huvi tekitanud konverentsi näol (16.11.2006). Ka siinset kogumikku võib vaadelda programmi tulemuste aruandena. Sisukorra järgi otsustades peaks lugeja saama kogude praegusest seisust üsna täieliku ülevaate, kas ka ammendava, selgub ehk pisut hiljem. Kahtlemata annab see kokkuvõte aga sobiva aluse edasiste sihtide seadmiseks. Et ülalviidatud Vabariigi Valitsuse korraldust ette valmistada või teisisõnu, riikliku programmi projekti koostada, moodustas HTM 2003. aasta jaanuaris komisjoni, kellel tuli mõne kuu jooksul saada ülevaade peamiselt ülikoolide, ent ka muude asutuste humanitaar- ja loodusteaduslikest kogudest, nende seisundist ja olukorra parandamiseks vajalikest meetmetest. Selle ülevaate lühendatud versioonist sündis riikliku programmi tekst, mis ilmus Riigi Teatajas ja mis võib olla heaks võrdlusaluseks, hindamaks programmi toel saavutatud progressi. Loomulikult on igal koguhoidjal oma kogusid puudutavate muutuste kohta palju üksikasjalikum pilt, kui seda võimaldaks võrdlus eelmainitud allikaga, mille põhjal saab siiski kujundada üldisema ja ülevaatlikuma seisukoha. Protsessis osalejana võin ütelda muidugi ka ilma materjalidesse süvenemata, et tänu riiklikule programmile (viimastel aastatel päris adekvaatsel rahastamistasemel) ja eriti kogudega tegelevate inimeste entusiastlikule tööle on Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude seisund möödunud viie aastaga oluliselt paranenud nii hoiutingimuste kindlustamise, säilitamise kui ka kasutusvõimaluste ajakohastamise poolest. Sellest lähtudes kaldun arvama, et edaspidi peaks esiplaanile tõusma kogudega tehtava töö pidev moderniseerimine. Loodetavasti annab siinne kogumik selleks olulisi impulsse. Dimitri Kaljo akadeemik, juhtkomitee esimees Teose väljaandmist on rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklikust programmist „Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” (2004–2008).

https://www.ester.ee/record=b5368861*est

https://www.ester.ee/record=b5396203*est

http://www.ester.ee/record=b1801643~S1*est

https://www.ester.ee/record=b5397295*est

Tallinnas Balti raamatukoguhoidjate 5. kongressil 21.-22.10.1996