Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Mahetoidu väärtustamine avalikus ühiskonnas kasvab. Vähesed aga teavad, et mahepõllumajandus sai Eestis ja paljudes teistes riikides alguse biodünaamilisest põllumajandusest. Käesoleva töö eesmärk on selgitada, mis on biodünaamiline põllumajandus (biodünaamika). Tuuakse näiteid, kuidas biodünaamilisi võtteid Austria taludes rakendatakse. Samuti käsitletakse Eesti hetkeseisu, arenguvõimalusi biodünaamilise põllumajanduse vallas. Biodünaamika teoreetilise kirjelduse tarvis analüüsiti ja tõlgiti teemaga seotud kirjandust. Viidi läbi kahekuune osalusuuring Austria taludes ning kõrvutati seal nähtut teoreetilises osas kirjeldatuga. Küsiti arvamust Eesti turismikorraldajatelt, mahepoodidelt ja koolidelt. Viimaks tehti lühikülastused Eesti biodünaamikaga seotud taludesse ning intervjueeriti talunikke. Biodünaamilist põllumajandust eristab mahepõllumajandusest filosoofilisem ja spirituaalsem taust ning sellest tulenevad põhimõtted ja töövõtted, nt talu individuaalne terviklikkus, biodünaamiliste preparaatide kasutamine jne. Töös analüüsitud teadusuuringud näitasid, et biodünaamiliselt majandatud muldades on mikroorganismide hulk ja huumuse sisaldus oluliselt suurem ja talumaadel on suurem bioloogiline mitmekesisus. Ülemaailmselt tähistab biodünaamilist toodangut Demeteri kvaliteedimärk. Austria näitel võivad biodünaamilised talud olla erinevad nii mastaabilt kui kasvatatavatelt kultuuridelt. Kõik Austria talud ei vastanud teoorial põhinevale biodünaamilise talu prototüübile, ent kõigil oli Demeter sertifikaat. Eestisse jõudis biodünaamika 1924, kuid ühetegi sertifikaadiaga biodünaamilist talu Eestis siiani ei ole. Samas on vajalike teadmistega inimesi ning turismikorraldajad ja koolid näitasid üles huvi teha Eesti biodünaamiliste taludega tulevikus koostööd. Arengu perspektiivist on väga oluline erinevate osapoolte tihedam koostöö ja ka laiem teadlikkuse tõstmine biodünaamika osas. Biodünaamika võiks olla üks võimalik suund, kuhu osa Eesti talunikke tulevikus edasi areneda saaksid. Organic food is becoming more and more valuable. However, not many know that organic farming grew out of biodynamics. The aim of current paper is to explain what is biodynamic farming (biodynamics). Author gives examples of how it is brought to practice in case of Austria. Also, situation and opportunities in Estonia are analyzed. Literature about the topic has been analyzed and translated to build up the theoretical part of current paper. A two month long participatory study in Austrian biodynamic farms is done to see how biodynamic farms in reality look like and how this matches with the theory of biodynamic farming. Opinions of Estonian tourism managers, organic shops and schools is asked by e-mail. Finally, Estonian organic farmers closely related to biodynamics are personally visited and interviewed. Biodynamic farming differs from organic mainly in its philosophyal and spiritual background which leads to spesific principles and practices like individuality of the farm; use of biodynamic preparations etc. Analyzed studies showed that the concentration of microorganisms, biological diversity and humus is significantly higher in biodynamically cultivated land. Worldwide biodynamic trademark Demeter marks the products that have the highest quality of organic. In Austria, biodynamic farms are very different in size and crops. Not all match with the theory based prototype of biodynamic farm. Still, all have Demeter qualification. In Estonia, biodynamic movement appeared in 1924, but none of Estonian farms has Demeter trademark yet. Still, there are some Estonians, who have the necessary knowledge and Estonian tourism managers and schools were willing to cooperate with the farmers in the future. More cooperation is needed and awareness among current topic needs to be risen. Biodynamic farming would be one possible direction that some Estonian farmers might want to take in the future.