Search

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Kuigi hüdrotermiline töötlemine on tõhus lähenemisviis puidu ja sellest valmistatud toodete mehaaniliste omaduste parandamiseks, siis oleks vajalik uurida ka hüdrotermilise töötluseta puidu omadusi. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katse meetodil) hüdrotermiliselt töötlemata kase-, haava- ja sanglepa vineeri ja spooni kõvadus-, painde- ja nihketugevusi ning kontaktnurka ehk puidu märgavust. Töö käigus kasutati eelnevalt nimetatud puuliikide puidust toodetud spooni, pakuses 1,4 mm, millest tooteti 9-kihilised vineerplaadid, millest lõigati välja katsekehad mõõtudes 50x290 mm ja 25x150 mm Eesti Maaülikooli puidutehnoloogia töökojas. Katsekehade katsetamisel kasutati Eesti Maaülikooli Puidutehnoloogia laboris INSTRON 3369 universaalset testimissüsteemi, millega viidi läbi katsekehade kõvadus-, painde- ja nihketugevus katsed. Kontaktnurga katsed viidi läbi Tallina Tehnikaülikooli puidulaboris, seadmega Data Physics OCA 20. Kõiki tulemusi arvesse võttes võib öelda, et hüdrotöödeltud kase ja sanglepa tulemused olid üldiselt paremad hüdrotöötlemata omadest. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks tulevikus põhjalikuma uurimisülesande käigus. Although hydrothermal treatment is an effective method to improve the mechanical properties of wood and wood-based products, it would also be necessary to investigate the properties of wood without hydrothermal treatment. The aim of the thesis was to investigate (by experimental method) the surface hardness, flexural and shear strengths and the contact angle, i.e. the wettability of the wood, of hydrothermally untreated birch, aspen and alder veneer and plywood. In the course of the work, 1.4 mm veneer plywood was used to produce 9-ply plywood boards, from which test specimens measuring 50x290 mm and 25x150 mm were cut in the wood technology workshop of the Estonian University of Life Sciences. Considering all the results, it can be said that the results of hydro thermally treated birch and alder were generally better than those of the non-hydrotreated ones. In conclusion, the aim of the work was achieved, and the results obtained may be useful as a starting point for a more in-depth study in the future.