Search

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Kuigi hüdrotermiline töötlemine on tõhus lähenemisviis puidu ja sellest valmistatud toodete mehaaniliste omaduste parandamiseks, siis oleks vajalik uurida ka hüdrotermilise töötluseta puidu omadusi. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katse meetodil) hüdrotermiliselt töötlemata kase-, haava- ja sanglepa vineeri ja spooni kõvadus-, painde- ja nihketugevusi ning kontaktnurka ehk puidu märgavust. Töö käigus kasutati eelnevalt nimetatud puuliikide puidust toodetud spooni, pakuses 1,4 mm, millest tooteti 9-kihilised vineerplaadid, millest lõigati välja katsekehad mõõtudes 50x290 mm ja 25x150 mm Eesti Maaülikooli puidutehnoloogia töökojas. Katsekehade katsetamisel kasutati Eesti Maaülikooli Puidutehnoloogia laboris INSTRON 3369 universaalset testimissüsteemi, millega viidi läbi katsekehade kõvadus-, painde- ja nihketugevus katsed. Kontaktnurga katsed viidi läbi Tallina Tehnikaülikooli puidulaboris, seadmega Data Physics OCA 20. Kõiki tulemusi arvesse võttes võib öelda, et hüdrotöödeltud kase ja sanglepa tulemused olid üldiselt paremad hüdrotöötlemata omadest. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks tulevikus põhjalikuma uurimisülesande käigus. Although hydrothermal treatment is an effective method to improve the mechanical properties of wood and wood-based products, it would also be necessary to investigate the properties of wood without hydrothermal treatment. The aim of the thesis was to investigate (by experimental method) the surface hardness, flexural and shear strengths and the contact angle, i.e. the wettability of the wood, of hydrothermally untreated birch, aspen and alder veneer and plywood. In the course of the work, 1.4 mm veneer plywood was used to produce 9-ply plywood boards, from which test specimens measuring 50x290 mm and 25x150 mm were cut in the wood technology workshop of the Estonian University of Life Sciences. Considering all the results, it can be said that the results of hydro thermally treated birch and alder were generally better than those of the non-hydrotreated ones. In conclusion, the aim of the work was achieved, and the results obtained may be useful as a starting point for a more in-depth study in the future.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Puidu termiline töötlemine on kaua aega olnud tuntud, kui üks puidu modifitseerimise meetoditest, mis parandab puidu dimensioonilist stabiilsust ja vastupidavust puidu mädanike vastu. Üldjuhul paigutatakse töödeldav materjal ühes kihis lippide vahele. Vahelippidele materjali asetamine moodustab töötlusprotsessist kõige töömahukama osa ning spooni puhul võtaksid vahelipid enda alla suure osa töötluskeskkonna ruumalast. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida kuidas mõjutab termiline töötlemine erinevaid spooni omadusi kui vahelippide vahel on suurem arv spoonilehti koos ning millised erinevused esinevad värvuses, lõhede esinemises, pinnakareduses ja märguvuses välimiste ja sisemiste kihtide vahel. Lisaks võrreldi omadusi erinevate töötlusastmete vahel ning töötlemata katsekehadega. Uuritavateks omadusteks olid värvus, lõhede esinemine, pinnakaredus ja märguvus. Tulemustest selgus, et värvus, pinnakaredus ja märguvus sisemiste ja välimiste spoonikihtide vahel oluliselt ei erinenud. Lõhede pikkuse analüüsimisel selgus, et välimistes kihtides võib esineda pikemaid lõhesid kui sisemistes kihtides. For a long time thermal treatment of wood has been known as one of the wood modification methods that improves dimensional stability and resistance against microbiological attacks. Usually, during thermal treatment there are sticks between each layer of material. Spacing material from each other is the part of treatment process that requires most work and in the case where material is veneer the sticks take away most of the treatment space. Purpose of this thesis was to study how does thermal treatment affect different properties of veneer on condition where the number of veneer sheets between spacing sticks is more than 1. Additionally, properties were compared between different treatment levels and with untreated veneer. Studied properties were color, length of cracks, surface roughness and wettability of veneer. Results showed that color, surface roughness and wettability were not different in inner and outer layers of veneer. However results of crack lengths showed that longer cracks can form on the outer layers of veneer sheets.