Search

https://www.ester.ee/record=b5543748*est

https://www.ester.ee/record=b5509756*est

https://www.ester.ee/record=b5509859*est

https://www.ester.ee/record=b5509022*est

https://www.ester.ee/record=b5451291

https://www.ester.ee/record=b5454201*est

https://www.ester.ee/record=b5456204*est

https://www.ester.ee/record=b5454166*est

https://www.ester.ee/record=b5448261*est

https://www.ester.ee/record=b5450899

https://www.ester.ee/record=b5454184*est

https://www.ester.ee/record=b5451598*est

https://www.ester.ee/record=b5451417*est

https://www.ester.ee/record=b5367688*est

https://www.ester.ee/record=b5365965*est

https://www.ester.ee/record=b5263833*est

https://www.ester.ee/record=b5248626*est

https://www.ester.ee/record=b5239592*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Selle doktoritöö eesmärk on kaardistada oskused ja pädevused, mida veebiajakirjanikud oma töös kasutavad. See eesmärk jaguneb kolmeks alameesmärgiks: 1) uurida, milline on ajakirjanike ootus ja tegelik praktika ajakirjanike oskuste ja pädevuste rakendamisel tööprotsessis; 2) anda ülevaade oskuste sobituvusest tööprotsessiga; 3) kaardistada oskused ja pädevused, mis on spetsiifilised veebiajakirjandusele. Publikatsioonide eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismeetodid eraldi on erinevad, kuid neist moodustavad ühisosa ajakirjanduslikud oskused ja pädevused ning nende rakendamine tööprotsessis. Kuigi doktoritöö raames tehtud uuringute artiklid ei lähtunud ühest ja samast teoreetilisest lähenemisest, raamistab need ühtseks käsitluseks Derek Layderi sotsiaalsete domeenide teooria. See võimaldab mõtestada inimestevahelise kommunikatsiooni ning tehnoloogilise muutuse mõju tööpraktikatele. Doktoritöö osaks olevatest uuringutest selgus vastuolu ootuste ja praktika vahel. Ajakirjanikud (pidades nende all silmas toimetajaid ja reportereid) eeldavad, et veebiajakirjanikud on paljuoskuslikud, samas igapäevatöös rakendatakse väga väheseid oskusi (II ja III uurimus). Tööprotsessides domineerib konstrueeritud ajasurve – enamikul erinevatel aastatel intervjueeritud veebiajakirjanikest oli kohustus “hoida linti” ehk avaldada pidevalt (näiteks iga tunni jooksul üks) artikleid, mida ajakirjanikud nimetavad “ühikuteks”. Samas I uurimuses püüdsime leida, kas ja millise veebiajakirjandusliku sisu eest on üks auditooriumisegment valmis maksma. Teisisõnu – mida auditoorium ootab veebiajakirjanduselt. Muu hulgas selgus, et auditoorium ootab ennekõike sisukat ja põhjalikku käsitlust ning ka sisu, mille loomisel on kasutatud veebi kui platvormi spetsiifikat meisterlikult. Nii ilmnebki I uurimuse vahel vastuolu II ja III uurimuse tulemustega: veebiajakirjanduse toimetused on orienteeritud pidevale ja kiirele sisutootmisele, mis ei soodusta veebispetsiifilise või põhjalikku käsitluse loomist, kuigi auditoorium seda just kõige enam ootab. Siinse doktoritöö üks olulisemaid tulemusi on väide, et valitseb märkimisväärne erinevus selle vahel, milliseid oskusi veebiajakirjanikult eeldatakse ning milliseid oskusi ta tegelikult oma töös kasutada saab. Selle põhjus on toimetuste töökorraldus ja -praktikad. Peamine põhjus, miks veebiajakirjanikud saavad kasutada vaid piiratud hulka oskusi, on ajasurve ja nõuded avaldada pidevalt “ühikuid”. Tööpraktikad kanduvad edasi toimetuste vahel, mis omakorda teeb toimetused oma töökorralduselt ja -praktikatelt küllalt sarnaseks. Siinse töö üks väide on, et veebiajakirjanduses on võimalik rakendada mitmekülgseid ajakirjanduslikke, kuid ka tehnilisi ja teemavaldkonnale spetsiifilisi oskusi. Selleks, et kasutada veebi kui tehnilise platvormi võimalusi täiel määral, on vaja kasutada märkimisväärselt suuremat oskuste ja pädevuste paletti kui näiteks televisioonis, raadios või ajalehes. Kuid veebiajakirjanduses saab teha tööd ka nii, et ajakirjanduslikke oskusi kasutatakse väga piiratult ning see sõltub toimetuse toimetuslikest juhtimisotsustest ja ressursijaotusest. Selleks, et hinnata, milliseid oskusi konkreetses veebitoimetuses esineb ja milliseid rakendatakse, töötasin välja oskuste ja pädevuste hindamise mudeli, mida saab kasutada nii veebitoimetajate oskuste hindamisel kui ka edasistes teadusuuringutes., The aim of this doctoral thesis is to analyse the role of skills and competences in online journalistic practice in terms of aspects of 1) outlining the expectations and actual performance of journalists in relation to the work processes involved in online journalism; 2) showing the skill performance that is behind online journalistic content in relation to audience expectations; 3) charting the skills and competences that may be specific to online journalism and to develop a model for the assessment of those skills and competences. The aims, research questions and methods of the separate studies of this thesis were different, but they all concern the expectation to and performance of skills and competences of online journalists. The theoretical framework of an introductory cover article is built upon the theory of social domains developed by Derek Layder (1993; 1997). The studies of this thesis revealed a discrepancy between the expectation of skills and the real performance of skills in online newsrooms. Journalists (the term is used in this thesis to refer to both reporters and editors) expect online journalists to be multi-skilled, but in everyday practice a limited amount of skills and competences are performed (Study II and III). By restricting time as a resource and forcing quantity as a criterion, fewer and fewer journalistic skills and competences are applied. Even though Study I indicated that fragments of the audiences may expect high-quality online journalistic content that would also demand multi-skilled and expert journalistic content production, Study II and III showed that the sort of content that respondents of Study I are expecting is not produced. Neither the practices nor the skills and competences applied in Estonian online newsrooms meet the specification of specific, exclusive, in-depth, quality online journalistic content. Although I do not study journalistic roles, I argue that journalistic role performance can be platform-specific, if to study this from the perspective of performance of journalistic skills and competences. Defining who is a journalist is nothing new per se, while defining a journalist through the performance of skills is. For the assessment of skill performance in the (online) newsroom I developed a model. This model can be applied on an online newsroom, but possibly with adjustments also in newsrooms on other technical platforms. The model makes it possible to analyse the skills and competences performed on a specific platform, and trough that outline the journalistic role performance on that platform. It can also be a supportive tool for the evaluation of employment of human capital in the online newsroom, or for a newsroom on any other platform.

https://www.ester.ee/record=b5152874*est

http://www.ester.ee/record=b4682969*est

http://www.ester.ee/record=b4685623*est

http://www.ester.ee/record=b4579246*est

http://www.ester.ee/record=b4501215*est

http://www.ester.ee/record=b4452382*est

http://www.ester.ee/record=b4501206*est

http://www.ester.ee/record=b4409480~S1*est

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on uurida, kas ja mil määral Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna vilistlased jätkavad tööturul ülikoolis omandatud erialal. Vilistlaste uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit küsitluse näol. Valimisse kuulusid aastate 2000-2013 kinnisvara planeerimise, geodeesia ja maakorralduse õppekava lõpetajad. Tulemustena selgus, et 145-st vastajast on 41% vastanutest põhitöö väga lähedalt õpitud erialaga seotud; suures osas on põhitöö omandatud erialaga seotud 20% vastanutest. Eesti mastaabiga võrreldes jäävad need numbrid eelnevalt 2005. ja 2009. aastal läbiviidud uuringutele 7 ja 14% ulatuses alla. Antud töö raames uuritutest töötavad 49% vastajatest erafirmas või eraisiku teenistuses ning 41% riiklikus, avalik-õiguslikus või munitsipaalasutuses. Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha valimisel on: enese proovilepanek (92%), head töökaaslased (91%) ja hea palk (88%). Väga olulised või küllaltki olulised kolm põhifaktorit töökoha saamisel on: eesti keele oskus (83%), omandatud peaeriala/erialad (81%) ja inglise keele oskus (63%). Antud temaatikat on soovitatav edasi uurida spetsiifilisemalt Eesti Maaülikooli poolt või järgmise bakalaureuse- või magistritöö raames, keskendudes juba ainult ühele õppekavale, et saaks analüüsida ja võrrelda geomaatika valdkonna erialasid omavahel. The aim of this study was to investigate whether the alumni of the department of geomatics will continue their work in the field chosen as their specialty in university. The survey was carried out using a qualitative method of inquiry. The sample consisted of the graduates from years 2000-2013 in the curriculums of real estate planning, land surveying and geodesy. The results showed that among the 145 respondents, 41% have jobs which are very closely related to their university specialty and 20% have jobs largely related to their specialty. Compared to the surveys carried out in 2005 and 2009 in Estonia, the results of this survey are 7 and 14% smaller. 49% of the respondents work in private companies or for an individual and 41% work for the state, public or municipal authority. The three very important or fairly important main factors in choosing a job are: to test her/himself (92%), good co-workers (91%) and a good salary (88%). The three very important or fairly important three key factors in getting a job are: Estonian language skills (83%), major specialty/specialties (81%), and English language skills (63%). It is recommended to investigate this subject further in detail by the Estonian University of Life Sciences or as another Bachelor’s or Master's Thesis, with the focus on one curriculum at a time which can then be analyzed and compared with other specialties inside of the Department of Geomatics.

Magistritöö pealkiri on „Oskused, mida veebiajakirjanikud rakendavad oma töös“. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, milliseid reaalseid oskusi veebiajakirjanikud oma igapäevatöös kasutavad. Lisaks sellele huvitas mind see, kuidas mõjutab erinevate oskuste kasutamise vajadust aeg. Viisin läbi etnograafilise vaatluse veebitoimetuse töötoas ja pärast seda kaks fookusgrupi intervjuud. Lisaks sellele kasutasin empiirilise materjalina Eveliis Eegi magistritöö ja Gunnar Leheste seminari- ja bakalaureusetöö jaoks kogutud intervjuusid ja vaatlusandmeid. Selgus, et oskustepagas, mida veebiajakirjanikud reaalselt kasutavad, on palju väiksem sellest, mida veebitoimetajad neilt ootavad ja avalikkus arvab, et nad peaksid oskama. See ei tähenda, et nad ei teeks piisavalt tööd, vaid neil pole eriti võimalust seda nii laiapõhjaliselt teha. Igapäevaselt „linti täites“ ei ole saa minna korraks välja, et oma loo juurde video- või helilõik salvestada, sest see võtaks liiga palju aega. Kiirus ja ajasurve oli nii intervjuudes kui vaatlusel läbivaks teemaks, kusjuures ühe lehe juhtkonna tasemel oldi valmis eeltoimetamata vigase teksti ülespanekuga selleks, et saada lugu veelgi kiiremini üles (Eek 2013). Kuigi veebiajakirjanikul võib olla tugev keelevaist ja grammatikaoskus, pole tal siiski aega seda täiel määral enne loo avaldamist kasutada. Vaatlusest oli ka näha, et kuigi plaaniti teha erinevaid multimeedialugusid, siis aja puudusel jäeti mitmed neist ära ja need, mis tehti, muutusid esialgsest plaanist lihtsamaks. Reaalselt veedeti enamus aega hoopis töötades tekstiga – refereerides ja tõlkides välismeediast artikleid ning toimetades pressiteateid. Nii autorile kui tudengitele endale üllatuseks muutus veebitoimetuse töötoa meelestatus toodetava sisu osas väga kiiresti selliseks, et järgmise ühiku kirjasaamise nimel leiti, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja originaalteksti kirjutamise asemel toimetatakse järgmine pressiteade. Allikatega töötoa ajal peaaegu ei suheldudki, info saadi kätte teisiti. Suhtlemisoskus muutus palju olulisemaks aga veebitoimetuse sisekommunikatsiooni seisukohalt. Esimese hooga valitses segadus ja teadmatus, mida täpselt tegema peab, kuid üheskoos suudeti võtta õige kurss ja töö lõpule viia. Esialgu ühtse meeskonnana ülesandeid paika panev toimetus vajus lõpuks väiksemateks tükkideks, kuid seda seetõttu, et kõigil olid oma ülesanded käes ja päevatoimetajal oli vaja vaid jälgida, et püsitakse endiselt õigel kursil. Töö tulemustest saab kokkuvõtvalt järeldada, et mida vähem on veebiajakirjanikul aega loo kirjutamiseks, seda vähem erinevaid oskusi ta kasutab., http://www.ester.ee/record=b4417788~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2655800~S1*est

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid pädevusi võimaldavad ajakirjanduse formaalharidust pakkuvad ülikoolid tudengitel omandada ning kuivõrd on need vastavuses tööandjate eelistustega veebi sisu tootvate ajakirjanike puhul. Magistritöös uurisin nelja erineva ülikooli kaheksat ajakirjanduse ja/või meediaõppe suunitlusega õppekava Eestist, Soomest, Leedust ja Norrast ning võrdlesin neid Eesti ja Soome veebiajakirjanduse tööandjate pädevuseelistustega. Selgus, et ülikoolid võimaldavad õppijatel ennekõike omandada „analüüsivõime“ ja „kriitilise mõtlemise“ pädevusi. Üldistatud kujul domineerisid adaptiivse loomuga pädevused, mis aitavad õppijal kiiresti kohaneda muutuvas keskkonnas ja leida lahendusi probleemidele, mille puhul pole alati ühest lahendusviisi. Kõige vähem esines ülikoolide õppekavades aineid, mis annavad õppijale tehnilisi pädevusi. Uurimuse käigus selgus, et ülikoolide ained annavad õppijale rohkem teadmisi kui oskusi. Viimasest saab järeldada, et ülikoolid on õppekavade koostamisel valinud suuna, kus arvestatakse, et kasulik on õpetada universaalsema iseloomuga pädevusi, mis oleksid rakendatavad pigem laiemas tegevusvaldkonnas ja mis ei muutuks veebiajakirjanduse kiiresti muutuvates tehnoloogilistes tingimustes ajaga tarbetuteks. Sarnaselt ülikoolide õppekavade analüüsist välja tulnud tõdemusele, selgus ka intervjuudest tööandjatega, et ajakirjanike puhul on ennekõike olulisel kohal adaptiivsed pädevused. Samas näiteks oskuste ja teadmiste võrdluses eelistasid tööandjate esindajad selgelt rohkem oskusi. Kõige kõrgemalt hinnati pädevustest „kiirust“, mis ühtlasi defineerib ka veebiajakirjanduse olemust. Selle kõrval toodi välja, et olulisel kohal on lisaks oskustele ja teadmistele ka kolmas osapädevuste liik ehk hoiakud ning tihti määrab see töötaja juures isegi rohkem kui ülikoolis omandatud ajakirjandusspetsiifilised oskused ja teadmised. Olulise aspektina selgus tööandjate intervjuudest, et veebiajakirjaniku puhul ei tähtsustata eriti meediumispetsiifilisi pädevusi, pigem ollakse seisukohal, et olulised on meediumineutraalsed pädevused. See tuleneb olukorrast, et enamik antud uurimistöös intervjueeritud tööandjate esindajatest haldavad toimetusi, kus puudub eraldi veebiajakirjaniku roll, pigem saab rääkida peamiselt veebi sisu tootvast ajakirjanikust üldistatud kujul, kes tihti peab kirjutama ka paberlehte. Ülikoolist omandatavad ja tööandjate esindajate hinnatud pädevused langesid kokku aspektist, et peaaegu kõik pädevused, mis tööandjate esindajad välja tõid, on suurema või väiksema prioriteetsusastmega omandatavad ülikoolides. Ülikoolide ja tööandjate esindajate erinevate pädevuste tähtsushierahiate võrdluses selgus, et pädevused, mida ülikoolis õpetatakse kõige suuremas mahus, pole tööandjate esindajate hinnangul sugugi kõige eelistatum või vastupidi. Oluline on just märksõna „prioriteet“, kuna hierarhiline mittekattumine ei tähenda otseselt, et ülikoolis omandatavad pädevused oleksid tööturul kasutumad. Pigem saab öelda, et kui ülikooli ja tööturu prioriteedid oleksid ühtsemad, oleks suurem tõenäosus, et kattuksid ka pädevused, mida õppija omandab ja tööandjad eelistavad. Kuna antud töös ei olnud võimalik ülikoolide õppekavade ainete õpiväljunditest tuvastada üht tööandjate esindajate silmis kõrgelt hinnatud osapädavuste liiki ehk hoiakuid, siis on üks võimalik edasine uurimissuund keskenduda just nimelt erinevate hoiakute tuvastamisele õppekavadest ja seejärel ka nende võrdlemine tööandjate eelistustega. Teine võimalik edasine uurimissuund võiks käsitleda olukorda, kus ülikoolid õpetavad väga väikses mahus tehnilisi pädevusi ning pigem toetuvad tehnoloogiliste muutuste keskkonnas üles kasvanud inimeste võimele tehnoloogiate õppimisega ise hakkama saada. Ent mis saab siis inimestest, kes ei ole üles kasvanud tehnoloogiliste muutuste keskkonnas, ehk mõnevõrra vanematest inimestest, kui neile keegi tehnilisi pädevusi ei õpetata? Kas veebiajakirjanduse tööstuses on toimumas sellest aspektist lähtuvalt tugev ealine selekteerimine? Kolmas edasine uurimissuund võiks vaatluse alla võtta nö teise astme pädevused. Mitmed pädevused ei olegi otseselt tööturu oludesse ülekantavad, vaid moodustavad pigem teatava laiapõhjalisema eelduse järgmise astme pädevuste omamiseks. Nad õpetavad pigem midagi kaudselt, kui annavad otseseid veebiajakirjanduses kasutatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Antud töö raamidesse kaudselt teiste pädevuste alusel omandatavate pädevuste välja selgitamine ja nende tööturu vajadustega kõrvutamine ei mahtunud, kuid kindlasti on neil oluline osa ülikoolist omandatavate pädevuste kontekstis. Oma magistritöö alguses juhtisin tähelepanu tõigale, kuidas mind hakkas meediaväljaannete tööandjate esindajatega kontakti saamisel takistama veebiajakkirjandust defineeriv tegur – kiirus. Ka antud töö selgitas välja, et just nimelt kiirus on veebi sisu tootvate inimeste puhul üks eelistatumaid pädevusi. Ent siiski ei ole see ainus antud töös vajaminev pädevus ja mitmed tööandjad on mõistnud, et tänapäeval ei tähenda veebajakirjanduse töö enam pelgalt mehhaanilist tõlkimist ja vahendamist, vaid ka uue sisu loomist ning on sellest tulenevalt potentsiaalsele ajakirjanikule pädevuste osas sama nõudlik kui ükskõik milline teine meedium. Ehk isegi nõudlikum, sest uus meedia on pidevas muutumises ja nõuab sellest tulenevalt ka selles valdkonnas tegutsevatelt inimestelt pidevat muutumist, edasiarenemist ja olukorraga kohanemist. Õnneks, nagu selgus käesolevast tööst, annab ülikool inimesele laiapõhjalise ajakirjandushariduse ning kätkeb endas adaptiivse iseloomuga pädevusi, mis on just nimelt ideaalsed taolises kiiresti muutuvas ja arenevas keskkonnas töötamisel, et mitte üksnes seal toime tulla, vaid selle töö olemust ka ise defineerida., http://www.ester.ee/record=b4083366~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2609459~S6*est

http://tartu.ester.ee/record=b2557893~S1*est

http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/Xriina+linde&searchscope=1&SORT=DZ/Xriina+linde&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=riina%20linde/1%2C5%2C5%2CB/frameset&FF=Xriina+linde&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C

Changes in the work of Estonian journalists can be defined as follows: changes in professionalism (professional training and experience, specialisation in a specific topic, professional skills); organisational changes (the division of work in the editor´s office, the relationships between the editors and the reporters, customary practices prevalent in an organisation), technological changes (technical ability, multi-skills) and the changes in freedom of professional choice (professional autonomy: the freedom to choose the topic and the point of view, the nature of control prevalent in editor’s office). The changes are especially evident in the field of professionalism. After the reign of young and inexperienced journalists (so-called juvenile reporters) there was a certain degree of professionalisation, but the last few decades have witnessed a decrease in specialisation among the journalists. They are rather oriented towards mass audience, drawing on a certain genre (news). From a professional point of view this could be seen as a setback. A closer look at the organisational changes seems to support the author’s hypothesis that editor’s offices in Estonia are editor-centered and use quite a considerable amount of control. The journalists’ workload tends to be high, whereas their freedom of choice is rather small. Moreover, the results confirmed the assumption that freedom of professional choice is less important for the journalists than before. Interviews with experts also confirmed the hypothesis that transition from the controlled system to the system of free journalism had considerably stronger influence on Estonian journalists than subsequent technological revolution. The only significant contribution of technological revolution seems to be online journalism, which has become the main tool undermining the culture of professional journalism. The new job of a web reporter has made it increasingly easy for inexperienced journalists to enter the professional field and created a new wave of juvenile journalists, which is not as numerous as in 1990s, but still there. The application of web-based approaches to newspaper-making has left its print on traditional quality requirements and customary working practices. 106 The study also confirmed the hypothesis of generation gap, which seems to be charateristic to transitional countries and divides journalists into pre-revolution and post-revolution generations. Like in other countries, it is commonly believed that the older generation follows the professional and societal values more closely, the younger generation, on the other hand, is less inclined to let the professional values interfere with their careers (Metyakova, Cisarova, 2009). Experts believe that professional culture has experienced some setbacks and a number of strong personalities have moved away from journalism. The experts describe present-day journalism and present-day journalists as “mediocre”, “loyal to their bosses”, “irresponsible”, “not interested in their main characters” and “a lot of nobodies”. Experts agree that American practices and hierarchical and controlled culture prevalent in editor’s office are editor-centered. Experts also believe that editors are in many cases technical workers who have no professional skills and whose actions are based on business logic. Some experts think that the professional quality of Estonian editors is below standard. The study also supported the assumption that format and layout have considerable influence on journalists’ thinking. As regards changes like continuous reorganisation of editorial work, the effect of economic thinking on journalism, frequent changes in design, format-centeredness, template as an agent changing journalistic thinking, the domination of routine practices over creative work (Kunelius, Ruusunoksa, 2008), dependence on format and its influence on the quality of journalism seemed to have the greatest effect. The influence of economic thinking on editor’s work is less evident for journalists, but it is still possible to experience it at the level of self-censure. In conclusion we can say that the character of Estonian journalism has undergone considerable changes, which have brought about generational differences, made the representatives of pre-revolution generation move away from journalism and created a new wave of young and inexperienced web reporters, which has resulted in deprofessionalisation. The relationships in editor’s office have become more hierarchical and more individualistic, whereas journalists have become less creative. It should be noted that transition to free journalism is not yet finished for Estonian journalists and 107 Estonian journalism, since a number of qualitative and professional values have not yet been achieved, or their development has stopped due to the economic downturn. The process of turning journalism into commercial production, or to the so-called box factories needs to be slowed down. It is high time to understand that instead of bits of information we need competent analysis and added value to the info., http://www.ester.ee/record=b4039582*est

Kokkuvõte uuringutulemustest, Noorsootöötajate pädevuse ja koolitusvajaduste uuringu teostas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo tellimusel Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut aastatel 2009-2010. Uuring keskendus noorsootöötajate erialase pädevuse ja koolitusvajaduse hindamisele. Uuringu eesmärk oli kaardistada noorsootöö kutsealal tegutsevate inimeste väljaõpe, pädevus, tegevusvaldkond ja tööülesanded. Sealjuures taheti välja selgitada, milliseid koolitusi on töötajad läbinud, milline on olnud koolituste kvaliteet ning efektiivsus noorsootöötajate professionaalsuse suurendamisel. Lisaks taheti teada saada, kuivõrd on pakutud koolituste valik vastanud noorsootöötajate ootustele ja vajadustele ning mis laadi koolituste järele tuntakse vajadust., http://www.mitteformaalne.ee/assets/ftpupload/noorsootootajate-uuring-2010.pdf

Sisekaitseakadeemia e-väljaanne

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring (OECD’s Teaching and Learning International Survey), akronüümiga TALIS, on esimene rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajaid ja nende töökeskkonda, saamaks teavet õpetamise ja õppimise ning koolijuhtimise tõhustamiseks. TALIS-uuringu üheks oluliseks eesmärgiks oli õpetajatöö ja õpetaja professionaalsuse indikaatorite leidmine, mille abil on võimalik õpetajatööd hinnata, mõjutada ning toetada. Uuring korraldati 2007.–2008. a.a ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja nende koolide juhte. TALIS-uuring keskendub järgmistele põhiteemadele: õpetajate professionaalne areng, õpetajate hindamine, tunnustamine ja tagasiside, õpetajate pedagoogilised uskumused, praktikad ja tööalased hoiakud, koolijuhtimine.

Noorsootööalase koolituse valdkonna uuringu raport., Uuringu põhieesmärgiks on kaardistada ühelt poolt noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele vajalikud pädevusnõuded ning teiselt poolt hinnata noorsootöötajate erialast ettevalmistust ning koolitusvajadust antud sektoris. Uuringu tulemusena valmiv noorsootöötajatele esitatavate pädevuste profiilid on sisendiks noorsootöötaja kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiseks ja kutsestandardi loomiseks. Noorsootööala pädevuste all mõistetakse siinkohal üld- ja spetsiifilisi oskusi, isikuomadusi ning hoiakuid ja suhtumisi, mida läheb noorsootöö tegemisel tarvis.

In February 2002, The National Secondary Education Curriculum was adopted by the Estonian Government, which declares media education as one of the disciplines implemented in the cross-curricular principle, starting from this year. The aim of the present Master Thesis is to find out the readiness of Estonian teachers to implement media education across the curriculum. The theoretical view-point, implemented in the Thesis, is the critical-constructivist approach to media education. The aim of the mentioned approach is to teach media, promoting methods of active learning in order to develop critical media literacy of the students. Critical media literacy contains raising motivated and competent members of citizen society, besides developing criticism and awareness towards information presented by media, as well as finding information in the media channels and using data to achieve one‘s aims. In order to find out the readiness of media teachers, the criteria of media teaching by Sirkku Kotilainen were taken as the basis; the questions of the Master Thesis developed from them. The readiness of media teachers was researched in the Thesis by the formal questionnaire, 252 teachers from different regions of Estonia took part of it. The other method used was semistructured qualitative in-depth interviews with 20 teachers of general education schools. As the result, it is concluded in the Thesis that teachers in Estonian general education schools are not ready to teach media. The preconditions for teaching media, media usage of the teachers and notion of media usage and media literacy of the pupils, are fulfilled. Approximately half of the teachers are well enough aware of the need and opportunities of teaching media in order to do so, they are ready to use active constructivist teaching methods and assess their readiness to teach media adequatly. The biggest obstacle is the insufficient media literacy of the teachers. Taking into account poor preparation of the teachers, it is clear that the media education cannot be implemented as an across-curriculum discipline without developing co-operation of teachers, pupils, parents and media experts. Advanced training courses must be developed for the teachers, support persons and educational materials must be available., http://tartu.ester.ee/record=b1667355~S1*est

https://www.ester.ee/record=b3614849*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1433448*est