Search

https://www.ester.ee/record=b5507006*est

http://www.ester.ee/record=b4602355

http://www.ester.ee/record=b4602368

Bakalaureuse töös on toodud ülevaade Pärnu maakonnas kaevandatavatest maavaradest kehtivate kaevelubade alusel 2014 aasta seisuga. Töö eesmärgiks on selgitada erinevaid võimalusi ammendatud karjääride taasloodustamiseks ning juhtida tähelepanu kohalike omavalitsuste ja kaevandajate koostöö vajalikkusele karjäärialade edasise majandustegevuse planeerimisel. Pärnu maakonna tähtsamaks maavaraks on turvas. 2013 a. oli maakonnas 32 turbamaardlat (millest kaevandati kuues), 18 kruusa- ja 22 ehitusliiva maardlat. Üleriigilise tähtsusega on Anelemma dolomiidi karjäär ja Arumetsa savimaardla. Maakonnas leidub veel järvemuda, mis on sobilik raviotstarbeliseks ja väetisena kasutuseks, ning meremuda ja järvelupja, kuid neid ei kaevandatud. Ammendunud turbakaevandusaladel on päideroo kasvatamine jääksoos andnud häid tulemusi. See seostub ka Eesti energiamajanduskavaga aastani 2020, mille alusel peab kombijaamades toodetud elektrienergia osakaal moodustama aastaks 2020 kogutarbimisest 20%. Jääksoode ja ammendunud karjääride metsastamisel saab mulla viljakuse parandamiseks kasutada väetise asemel puu- ja briketituhka, tsemenditolmu ning reovee setteid. Rekultiveeritud karjäärialasid on võimalik kasutada turismi- ja elamuehituse arendamiseks, samuti sobivad nad ka jahipidamiseks ja sõjaväe harjutusaladeks. The aim of the bachelors thesis is to provide an overview of different excavated mineral resources in Pärnu county (in 2014). The purpose is to explain different ways how exhausted quarries can be naturally restored, how they can be used again, to point out the importance of cooperation between local authorities and quarries in further economical planning and the need for effective governmental control. The most important natural mineral resource in Pärnu county is peat. In 2013 there were 32 peat deposits (of which 6 were excavated), 18 gravel quarries and 22 construction sand quarries operating. Analema dolomite quarry and Arumetsa clay mineral deposit are of national importance. Lake mud (which is used in therapeutic purposes as well as a feritiliser), sea mud and lime from lakes are also found in Pärnu county, but they were not excavated. The results of cultivating reed canary grass on the exhausted peat quarries have been good. This is in line with Estonian energy economics plan until 2020, which states that electricity produced from combined station will have to be 20% of the total energy consumption by the year 2020. Instead of using fertilisers, ash from wood and briquet made of peat, cement dust and sewage sludge can be used to improve the soil fertility on residual swamps and afforestation of exhausted quarries. Recultivated quarry areas can be used for tourism and housing development, as well as for hunting purposes or for training area for army.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandi maakonna aktiivsetest ja passiivsetest maavaravarudest ja nende muutustest aastail 2008-2012. Töö on koostatud peamiselt Maa-ameti poolt välja antud Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansi ja keskkonnaregistri maardlate kaardirakenduse andmete põhjal. Viljandimaa ei ole maavarade poolest rikas, siin on 57 kohaliku tähtsusega maardlat. Kaevandatakse turvast (vähelagunenud ja hästilagunenud turvast), liiva (ehitus- ja täiteliiva) ja ehituskruusa. Järvemuda põlluväetiseks (kaasnev maavara), dolokivi ja keraamilist savi ei kaevandata. Suuremad muutused maavaravarude koondbilansis on tingitud uute maardlate keskkonnaregistrisse kandmisest, olemasolevate varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest. Kaevandamisest põhjustatud muutused on sekundaarsed. Aastail 2008- 2012 järvemuda põlluväetiseks, ehitusdolokivi ja keraamilise savi varudes muutusi ei olnud. Turba aktiivsed varud hinnati osaliselt ümber passiivseteks varudeks. Liiva aktiivset varu ümber hinnati suuremaks, passiivse varu muutus oli minimaalne. The aim of this Bachelor’s thesis is to give an overview of the active and passive stock of mineral resources in Viljandi County and their changes between 2008 and 2012. The study mainly uses data from the balance of mineral resources issued by the Estonian Land Board and from the Environmental Register Map Application of Mineral Deposits. Viljandi County does not have abundant mineral resources; there are 57 mineral deposits of local importance. Mined resources include peat (decayed and poorly humified peat), sand (construction and filling sand) and construction gravel. Sapropel, dolostone and ceramic clay are not mined. The greatest changes in the balance of mineral resources have been caused by entry of new mineral deposits in the Environmental Register, reassessment of already existing stock of mineral resources and verification of additional resources. The changes caused by mining are secondary. There were no changes in the stock of sapropel, construction dolostone and ceramic clay in 2008-2012. The active stock of peat was partly reassessed to passive stock. The active stock of sand was reassessed to being larger, whereas changes in the passive stock were minimal.

http://tartu.ester.ee/record=b2655943~S1*est

Pärandkultuur ümbitseb meid igal pool, olles nii materiaalne kui vaimne. Tööstuslik pärand ehk objektid (karjäärid), asutused (lubjapõletuskohad, savitööstused jne) ning rajatised (tööstusplatsid), mille ülesandeks oli ammutada, töödelda ja midagi toota suuremas mahus, on osa pärandkultuurist. Suur osa tööstusest on koondunud Ida-Virumaale. Töös analüüsitud algmaterjal (inventeeritud pärandkultuuri objektid) pärines Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist, autor ise objektide inventeerimisel ei osalenud. Käesoleva bakalaureususetöö eesmärk oli anda ülevaade Ida-Virumaal asuvatest kaevandamisega seotud pärandkultuuri objektidest. Pärandkultuuri inventeerimise käigus leiti Ida-Viru maakonnast 1778 pärandkultuuri objekti, millest 247 on seotud töötleva tootmisega (V tüübirühm). Kokku on Ida-Virumaal 151 kaevandamisega seotud objekti. Neist V tüübirühmast on leitud 137 objekti ja teistest rühmadest 14 objekti. Maavara järgi kõige rohkem leidub põlevkivi kaevandamisega seotud objekte (38). Maastikuvormi järgi on kõige levinumad negatiivsed vormid, valdavalt karjäärid (62). Suur osa karjääridest on kruusakarjäärid (19). Kaevandamisega seotud rajatisi on 30 ja positiivseid maastikuvorme 12. Suurem osa kõigist kaevandamisega seotud objektidest asub metsamaal (60). Seisundi suhtes on enamus objektidest heas seisukorras (40). Peamised inimmõjurid on prahistamine ja kaevetööd, kuid suuremal osal objektidest puudub inimmõju (84). Mitmed olulised kaevandamisega seotud pärandkultuuri objektid (nt Jõhvi kaevanduskooli asukoht) on jäänud andmebaasi kandmata. Tööstusliku pärandkultuuri vaatenurgast vajaks Ida-Virumaa pärandkultuuri inventuur täiendamist ning osa objekte võiks olla külastajale paremini tutvustatud. Autor ei pea silmas objektidest turismimagnetite kujundamist, vaid pigem tööstusajaloo kui pärandi teadvustamist ja tutvustamist. Cultural heritage surrounds us everywhere. It can be material and spiritual. Industrial heritage consists of objects (quarries), houses (lime burning places) and buildings (industrial areas). Industrial heritage is the part of a whole cultural heritage. Which is intended to produce and manufacture something in quantities. A big part of the industry is concentrated in Ida-Viru county. The information about cultural heritage objects in Ida-Viru county was taken from Estonian Nature Information System (EELIS). Author of work did not participated in cultural heritage inventory. The aim of this bachelor’s thesis was to give an overview about cultural heritage objects of mining in Ida-Viru county. During inventory there was found 1778 cultural heritage objects in Ida-Viru county. 247 objects are related with industry and production (V type group). There are 151 objects which related with mining in Ida-Viru county. 137 objects are in the fifth group and 14 objects are from the other groups. The most popular mineral resource is oil shale (38). The most common landscape forms are negative forms, especially quarries (62). Ida-Viru county is dominated by gravel quarries (19). Also there was found 30 mining facilities and 12 positive landscape forms. Most of objects located in forest land (60). The majority of the objects are in a good condition (40). The main human impact was littering and excavation, but most of the objects do not have the human impact (84). Several major mining cultural heritage objects have not been entered in the database. As a result, the database of Ida-Viru cultural heritage should be supplemented with some industrial objects. Also, some of the objects should be better informed for their visitors. The main ability of mining cultural heritage objects is to show the history of industrial heritage and to increase the interest of Ida-Viru county heritage.

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1630419*est

http://tartu.ester.ee/record=b1714914~S1*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1255114*est