Search

Master’s Thesis Environmental Governance and Adaptation to Climate Change Major depression is one of the most prevalent mental health disorders, which symptoms include lowered mood, energy, and anhedonia. Research on psychological variables, green and blue spaces, and weather variables have all shown promising results in reducing depression symptoms. Even though there is no clear indication of which has the most significant effect on depression symptoms. This master thesis aims to combine personspecific, environmental, and weather variables to compare which of the three shows the highest effect on depression symptoms. Three wave samples, mainly collected in January 2021, May 2021 and January 2022, consisting of 2339 participants (M=847, F=1492), were analysed. Five linear regression and correlation analysis results indicate that person-specific variables outperformed environmental and weather variables, as none of the environmental and weather variables could predict depression symptoms significantly. More emotion regulation difficulties and post-traumatic stress disorder symptoms, high neuroticism, and low extraversion lead to more depression symptoms. Data waves differed from each other, as each wave presented a new highest predictor. In the January 2021 model more emotion regulation difficulties, the May 2021 model more post-traumatic stress symptoms, and the January 2022 model high neuroticism displayed the most substantial effect on depression symptoms. This master thesis’ results suggest focusing on person-specific variables rather than changing home address nearer to a blue area or an area with higher vegetation cover or tree height to affect depression symptoms. Future research should aim to collect and analyse data in an area with less green and blue areas to see if results are replicable. Depressioon on üks sagedamini esinevaid vaimseid häireid, mille sümptomid väljenduvad alanenud meeleolus, energiatasemes ning anhedoonias. Eelnevalt avaldatud artiklid sini- ja rohealade ning ilmaandmete kohta seostavad keskkonnategureid kõrgema heaolu ning vähemate depressiooni sümptomitega. Sellegipoolest ei ole teada, kas inimesepõhised, keskkonna- või ilmatunnused mõjutavad vaimset tervist enim. Selle magistritöö eesmärk on kaasata nii inimesepõhised, keskkonna- ja ilmaandmed, et võrrelda nende efekti depressiooni sümtomitele. 2021. aasta jaanuaris ja mais, ning 2022. aasta jaanuaris toimunud kolmes andmekogumislaines osales kõikides lainetes 2339 vastajat (M= 847, N=1492). Andmetel viidi läbi lineaarne regressioonanalüüs ning korrelatsioonanalüüs, mille tulemustest selgus, et inimesekesksed muutujad olid selgelt paremad depressiooni sümptomite ennustajad. Keskkonna- ja ilmamuutujad ei ennustanud depressiooni sümptomeid. Rohkemad emotsiooni regulatsiooni raskused, enam post-traumaatilise stresshäire sümptomeid, kõrge neurootilisus ja madal ekstravertsus viisid enamate depressiooni sümptomiteni. Andmelained erinesid omavahel, kuna kõigis kerkis esile uus tugevaim depressiooni sümptomite ennustaja. Jaanuar 2021 mudelis oli emotsiooni regulatsiooni raskuste, Mai 2021 mudelis post-traumaatilise stresshäire sümptomite ning Jaanuar 2022 mudelis kõrge neurootilisus olulisim depressiooni sümptomite selgitaja. Magistritöö tulemuste põhjal on depressiooni sümptomaatika alandamiseks olulisem keskenduda inimesekesksete tegurite muutmisele kui rohe-või siniala lähedal paiknevasse kohta kolimisele. Tulevased uuringud vähema sini- või rohealaga piirkonnas annaksid ülevaate, kas tulemused saavad kinnitust ka teistsugustes loodustingimustes.

Magistritöö Energiakasutuse õppekaval Antud magistritöö analüüsib akude integreerimist olemasolevasse päikesepaneelidega süsteemi ning strateegiaid kuidas akusid optimeerida. Töö on jaotatud viieks osaks. Esimeses osas tutvustatakse tänapäevaseid energiasalvestus lahendusi. Teises osas tutvustatakse energiasalvestussüsteemide olukorda ülemaailmses mastaabis kui ka Eestis. Kolmandas osas tutvustatakse lähemalt V2G süsteemi ning potentsiaali maailmas kui Eestis. Neljandas osas antakse ülevaade hübriidinverteritest.. Viiendas osas antakse hinnagu välja majandusliku mõttekus kohta kasutades päikesepaneele ja akusid koos. This master's thesis analyses the integration of batteries into the existing system with solar panels and strategies for optimising the batteries. The work is divided into five parts. The first part introduces modern solutions to store energy. In the second part, the degree of regulation of energy storage systems is presented on a scale as well as in Estonia. In the third part, the V2G system and its potential in the world as well as in Estonia are introduced in more detail. The fourth part gives an overview of hybrid inverters. The fifth part explores the use of economic thought in solar panels and batteries.

Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine Clinical decision-making is a multidimensional process, and factors common to any kind of human decision-making cause biases. Errors in clinical decision-making are common and significantly impact individuals and society. In veterinary medicine, as in human medicine, an increased amount of clinical data and information has created a need for clinical decision support systems (CDSS). In this study, was evaluated veterinarians’ ability to build differential diagnosis lists in four real-life internal medicine cases. In each case additional information about the patient was provided in three phases. Forty-seven licensed veterinarians completed the survey. In the CASE 4 over 90% found the correct diagnosis. Seventy-seven percent of the respondents answered correctly for CASE 2, while lower scores were in CASE 1 and CASE 3, with 47% and 55% of respondents providing correct diagnoses, respectively. GekkoVet CDSS got all four cases correctly diagnosed in the last phase of the case (respondent average: 2.7). In total, GekkoVet scored 8 out of 12 possible right answers, whereas 6.19 was the average score among respondents. Those respondents who used external help did spend more time (p-value 0.034) to complete the questionnaire. It is notable that using external sources and more time did not significantly improve respondents’ result. Experience as a practicing veterinarian did not influence the average number of diagnoses, the amount of time spent to complete the survey or the number of correct diagnoses at a statistically significant level. Based on this study and literature published previously, CDSSs have the potential to reduce clinicians’ workloads and help them make more diagnoses faster and with greater confidence. Along with potentially increased clinical performance, CDSSs might reduce the burden veterinarians experience from clients and employers. Certain cautions and limitations should be considered when implementing CDSSs for clinical use. Kliiniliste otsuste langetamine on mitmemõõtmeline protsess, mis on mõjutatud inimeste eelarvamustest. Vead kliiniliste otsuste tegemisel on sagedased ja mängivad olulist rolli nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Sarnaselt humaanmeditsiinile on veterinaarmeditsiinis suurenenud kliiniliste andmete ja teabe hulk tekitanud vajaduse kliiniliste otsuste tugisüsteemide (CDSS) järele. Käesolevas uuringus hinnati veterinaaride oskust koostada diferentsiaaldiagnooside nimekirju nelja reaalse haigusjuhtumi puhul. Patsientide kohta esitati lisateavet kolmes etapis. Küsimustikule vastas 47 veterinaararsti. Enim korrektseid vastuseid esitati 4. JUHTUMILE, kus üle 90% vastajatest jõudis õige diagnoosini. Täpset diagnoosi mainiti 2. JUHTUMI puhul 77% kordadest, samal ajal kui 1. ja 3. JUHTUMI puhul vastas õigesti vastavalt 47% ja 55% küsitletutest. GekkoVet CDSS poolt välja pakutud võimalike diagnooside hulgas oli kõigi juhtumite viimaseks etapiks nimetatud korrektset diagnoosi (vastajate keskmine: 2,7). Kokkuvõttes mainis GekkoVet õiget diagnoosi 8 korral 12-st võrreldes vastajate keskmisega 6,19/12. Välist abi kasutanud vastanutel võttis küsimustiku lõpetamine kauem aega, p = 0,034. Lisamaterjalide kasutamine ja pikem vastamise aeg ei mõjutanud oluliselt vastamistulemusi. Nimetatud diferentsiaaldiagnooside arv, vastamisele kulunud aeg ja korrektsete vastuste kogus ei olnud statistiliselt olulisel tasemel mõjutatud veterinaaride töökogemuse pikkusest. Käesoleva ja varasemate uuringute põhjal on CDSS-del potentsiaal aidata arstidel jõuda diagnoosini suurema kindlustunde ja lühema ajakaoga. Lisaks erialase võimekuse parandamisele kaasneb CDSSdega võimalus veterinaararstide töökoormuse vähendamiseks. Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud CDSS-ide rakendamisel tuleks arvestada teatud ettevaatusabinõude ja piirangutega.

Master’s thesis Curriculum in Landscape Architecture This study focuses on the revitalization of urban riverside areas using a collaborative approach that combines living labs and participatory design. The problem at hand is the decline in the quality of public spaces in riverside areas due to neglect, inaccessibility, and lack of community engagement. The main objective of this study is to identify key opportunities associated with using participatory design to improve the urban riverside environment, and to develop effective strategies to improve the existing landscape elements based on people's needs. To achieve this aim, the study uses a range of methods, including interviews with local residents, site surveys and assessments, focus group discussions with experts, and a WAVE workshop with international participants. These methods are used to engage local stakeholders and to develop a comprehensive understanding of the needs and preferences of the community. The main results of the study demonstrate the effectiveness of living labs and participatory design in addressing the decline in public spaces in riverside areas. The living decks concept provides a framework for developing public spaces that are safe, accessible, and multifunctional, while also meeting the needs of local residents and stakeholders. The study highlights the importance of collaboration and engagement in the design process, as well as the potential for future research to build on these findings and to further improve the quality of public spaces in riverside areas. See uuring keskendub linnajõe äärsete alade taaselustamisele, kasutades koostöömeetodit, mis ühendab elavate laborite ja osalusliku disaini. Käesoleva probleemina on linnajõe äärsete avalike ruumide kvaliteedi langus hooletuse, juurdepääsmatuse ja kogukonna osaluse puudumise tõttu. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on tuvastada peamised võimalused, mis on seotud osalusliku disaini kasutamisega linnajõe äärse keskkonna parandamisel, ning arendada tõhusaid strateegiaid olemasolevate maastikelementide parendamiseks, lähtudes inimeste vajadustest. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse uuringus mitmeid meetodeid, sealhulgas kohalike elanikega intervjuusid, kohapealseid uuringuid ja hindamisi, ekspertidega fookusgrupi arutelusid ning WAVE töötuba rahvusvaheliste osalejatega. Neid meetodeid kasutatakse kohalike huvigruppide kaasamiseks ja ühiskonna vajaduste ning eelistuste põhjalikuks mõistmiseks. Uuringu peamised tulemused näitavad eluslabori ja osalusdisaini tõhust tegelemist jõeäärsete piirkondade avaliku ruumi vähenemisega. Antud kontseptsioon loob raamistiku turvaliste, ligipääsetavate ja multifunktsionaalsete avalike ruumide arendamiseks, täites samal ajal ka kohalike elanike ja sidusrühmade vajadusi. Uuring rõhutab koostöö ja kaasatuse olulisust disainiprotsessis ning tulevikus tehtavate uurimuste potentsiaali, et põhineda nendel leidudel ja edasi parandada linnajõe äärsete avalike ruumide kvaliteeti.

Magistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Maakera külvipinnast rohkem kui 50%-l kasvatatakse teravilja. Lisaks toitainetele sisaldavad need ka nii tervisele kui toidu omadustele kasulikke kiudaineid, arabinoksülaane. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida arabinoksülaani sisaldust nisu ja odra terades, sõltuvalt lämmastikuga väetamise tasemest, viljelusviisist, katseaastast ja teravilja sordist. Töös analüüsiti arabinoksülaani sisaldust seitsmel eri väetusvariandil, sealhulgas mahe-ja tavaviljelusest aastatel 2019-2021 kasvatatud talinisu `Fredis` ja suvioder `Anni` jahvatatud teradest. Sordivõrdluskatse suviodra, tali- ja suvinisu proovid, mille arabinoksülaani sisaldust võrreldi, saadi Jõgevamaalt METKist. Talinisu ja suviodra terade arabinoksülaani sisaldus oli mõjutatud väetamisest. Vastupidiselt suvioder `Anni` teradele oli talinisu `Fredis` terade arabinoksülaani sisaldus kõrgem just väetist mitte saanud variantides, samas kui odra terade kõrgemad arabinoksülaani väärtused olid mineraalse lämmastikväetisega väetatud variantides. Tulemustest ei ilmnenud, et suurenev lämmastiku norm otseselt terade arabinoksülaani sisaldust tõstaks. Viljeusviisi mõju avaldus vaid suviodral, kus see oli madalam maheviljeluse tingimustes. Arabinoksülaani sisaldust mõjutas kõige rohkem õhutemperatuur, olles suurem kõrgema taimekasvuperioodi aegse õhutemperatuuri korral. Teravilja sordil oli usutav mõju nende arabinoksülaani sisaldusele. Nisud olid kõrgema arabinoksülaani sisaldusega võrreldes otradega. Suure erinevusega olid sõkal- ja paljasteralised nisud. Suviodra sortide arabinoksülaani sisalduse variatsioon oli usutav, kuid väiksem võrreldes nisudega. Cereals are grown on more than 50% of the earth's arable land. In addition to nutrients, they contain dietary fibers, such as arabinoxylans, which are beneficial for both human health and food properties. The aim of the research was to investigate the content of arabinoxylan in wheat and barley grains, depending on the nitrogen fertilization, cropping system, experimental year and grain variety. Winter wheat `Fredis' and spring barley `Anni' were grown in seven different fertilization treatments, including organic and conventional cropping in 2019-2021. Different spring barley, winter and spring wheat varities were obtained from METK in Jõgeva County. The arabinoxylan content of winter wheat and spring barley grains was affected by fertilization. The arabinoxylan content of wheat grains was higher in control treatments that did not receive fertilizer. Barley grains had higher arabinoxylan values in treatmetnts fertilized with mineral nitrogen fertilizer, but there was no correlation with increasing nitrogen rate. Cropping system only affected arabinoxylan in barley, being lower in organic cropping. The content of arabinoxylan was most affected by air temperature being higher when the crop growth period temperature was higher. Cereal variety had a significant effect on their arabinoxylan content. Wheat varieties had higher arabinoxylan content compared to barley varieties. There was a great difference between hulled and hull-less wheat grains, the former having higher content. The variation in arabinoxylan content of spring barley cultivars was plausible but smaller compared to wheat.

Master`s Thesis Environmental Governance and Adaptation to Climate Change Curriculum Environmental problems often transcend administrative boundaries, hence, there is a need for transboundary legislative instruments to protect and maintain the environment. The “Aarhus Convention”, one of such, provides a binding set of legislations to be transposed and implemented in signatory countries. Access to information and public participation in environmental decision-making, the first two pillars of the Convention, play critical roles in environmental governance. This MSc thesis emanates from theories of planning culture which suggest that not only formal institutions but also informal rules and interpretations of environmental governance procedures and instruments matter for practices. The thesis aims to analyse how 31 countries in four supranational regions in Europe (North- Europe, Central- and East-Europe, West-Europe and South-Europe) have implemented the first two pillars of the Aarhus convention, and identify obstacles they have encountered in their implementation. The analysis is based on the following predefined criteria: (1) timing, (2) access to information, (3) information provision, (4) interaction, (5) competence, (6) influence on decision-making, (7) communication, (8) compromise, (9) fairness and trust. Thematic analyses of national implementation reports of the 2014, 2017 and 2021 reporting cycles submitted to the convention secretariat were conducted. Results show minimal changes in trends in implementation practices for the four supranational regions in these periods. There were similarities in implementation practices, with some differences identified in implementing access to information and interactions criteria. Countries within supranational regions face similar obstacles, possibly due to similar planning systems and culture. This thesis adds to literature on implementation practices of the Aarhus Convention in terms of providing regional perspectives in its implementation and to the role it plays in environmental governance. Access to information to effectively participate in environmental decision-making is key to good environmental governance. Keskkonnaprobleemid ületavad halduspiire, mistõttu on keskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks vaja piiriüleseid õigusakte. Århusi konventsioon on piiriülene keskkonnaõigusakt, mis sisaldab siduvaid printsiipe, mille konventsiooniga ühinenud riigid peavad oma õigusruumi üle võtma ja rakendama. Konventsiooni kaks esimest sammast – juurdepääs keskkonnateabele ja avalikkuse osalemine keskkonnaalastes otsustes – mängivad keskkonnakaitses olulist rolli. Käesolev magistritöö lähtub planeerimiskultuuri teooriatest, mis viitavad sellele, et õigusaktide jm keskkonnanormdokumentide rakendamisel on lisaks formaalsetele institutsioonidele olulised ka nende mitteametlikud praktikad, nt ametnike tõlgendused, lähenemisviis probleemidele, tavaks saanud viisid avalikkuse kaasamiseks. Magistritöö eesmärk on analüüsida, kuidas 31 riiki neljas Euroopa riigiüleses regioonis (Põhja-Euroopa, Ida- ning Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja Lõuna-Euroopa) on rakendatud Århusi konventsiooni kahte esimest sammast ja tuvastada probleemid, millega riigid on kokku puutunud nimetatud kahe samba rakendamisel. Temaatilise analüüsi meetodil uuriti dokumente järgmiste kriteeriumide alusel: (1) kaasamise ajastus, (2) juurdepääs teabele, (3) teabe edastamine, (4) kommunikatsioon, (5) pädevus, (6) mõju otsuste tegemisele, (7) vastastikune mõju, (8) kompromisside saavutatus, ning (9) õiglus ja usaldus. Analüüsitavaiks dokumentideks olid konventsiooni sekretariaati esitatud 2014., 2017. ja 2021. aasta aruandlustsüklite rakendusaruanded. Tulemused näitavad, et konventsiooni rakendamine neljas riigiüleses regioonis muutus minimaalselt vaadeldaval perioodil. Rakendamine oli üldjoontes regiooniti sarnane, kuid mõningaid erinevusi oli teabele juurdepääsu ja vastastikuse mõju kriteeriumide rakendamisel. Siiski, konventsiooni rakendamise problemaatika erineb mõnevõrra nelja regiooni vahel: ühes regioonis asuvad riigid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega eeldatavalt sarnaste planeerimissüsteemide ja -kultuuri tõttu. Magistritöö täiendab Århusi konventsiooni rakenduspraktikaid käsitlevat kirjandust, lisades sellele piirkondliku ja sotsiaalkultuurilise perspektiivi. Juurdepääs teabele, et tõhusalt osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel, on hea keskkonnajuhtimise võtmeks.

Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine Diabetes mellitus (DM) is an increasingly common endocrinopathy in cats. Client education and optimal communication with the veterinary team help owners build and reinforce self-assurance in home management, leading to better treatment outcomes. Understanding owners’ experiences in managing DM would be helpful for the whole veterinary team aiming to provide the best care for diabetic cats. The aim of this retrospective study was to describe 10 clinical cases of cats with DM and investigate owners´ experiences with client communication and education after the disease diagnosis. Data were collected from medical records and telephone interviews. All ten cats in the study did represent at least one risk factor associated with DM development such as obesity and increased age. All the cats were initially treated with long-acting insulin, with twice daily injections. Most cats were fed a prescribed diet for DM management or a diet with restricted carbohydrate content. At the time of this study, four of the cats (40%) had established diabetic control, four (40%) had insulin dosages still adjusted, one (10%) had achieved diabetic remission and one cat (10 %) had been euthanized. The most common way to monitor glycemic control at home was blood glucose (BG) measuring in addition to observing the cat´s clinical signs. Only four of the owners (40%) received practical training on BG measurement, and six of the owners (60 %) practiced administration of insulin at the clinic. Most owners did, however, feel confident to carry out insulin treatment (80%) and BG monitoring (60%) when the treatment was started. The most useful resources to learn about DM were discussions with the veterinarian and web-based sources. According to the owners, in order to increase confidence in DM management at home, improvements regarding client education and communication, time management, and stability of veterinarian-client-patient relationships should be considered. Diabeet on kassidel sageli esinev endokriinsüsteemi haigus. Loomaomaniku harimine ja hea suhtlus loomakliiniku meeskonnaga aitavad tõsta omaniku enesekindlust, et ta tuleks toime koduse raviga, mis viib kokkuvõttes heade ravitulemusteni. Omanike kogemused suhkruhaige kassi ravimisel on veterinaarkliiniku meeskonnale kasulik teave, et tagada parem ravi. Retrospektiivse uuringu eesmärk oli kirjeldada kümne suhkruhaige kassi kliinilist juhtu ning uurida kassiomanikelt arstiga suhtlemise ja kliinikust saadud teabe sobivuse kohta pärast haiguse diagnoosimist. Andmeid koguti haiguslugudest ja telefoniintervjuude käigus. Kõigil uuringus osalenud kümnel kassil esines üks või mitu suhkruhaiguse riskifaktorit, näiteks rasvumine ja kõrgem iga. Kasside esmane ravi toimus pikatoimelise insuliiniga, mida süstiti kaks korda päevas. Enamik kasse olid suhkruhaigele loomale ette nähtud dieedil või piiratud süsivesikutesisaldusega dieedil. Selle uuringu ajal saavutasid neli kassi (40%) diabeetilise kontrolli, neljal (40%) muudeti insuliini annust, üks kass (10%) saavutas diabeetilise remissiooni ja üks kass (10%) eutaneeriti. Kõige levinum glükeemilise kontrolli viis kodus oli lisaks kassi kliiniliste nähtude jälgimisele ka vere glükoosisisalduse mõõtmine. Neli omanikku (40%) said praktilise koolituse vere glükoosisisalduse mõõtmiseks ning kuus omanikku (60%) manustasid kassile insuliini kliinikus. Enamus omanikke tundis ravi alustamisel kindlustunnet insuliiniravi (80%) ja veresuhkru taseme jälgimise suhtes (60%). Omanikud pidasid suhkruhaiguse kohta info saamise kõige tõhusamaks viisiks arutelu loomaarstiga ja veebipõhiste allikate lugemist. Omanike sõnul suurendaks nende enesekindlust suhkruhaiguse kodus ravimiseks informeerimise ja kommunikatsiooni parandamine, loomaarstide parem ajajuhtimine ja nende panustamine kliendi-loomaarsti stabiilsesse suhtesse.

Magistritöö Aianduse õppekaval Musta leedri viljad sisaldavad olulisel määral erinevaid inimese tervisele kasulikke bioaktiivseid aineid, eelkõige orgaanilisi happeid ja fenoolseid ühendeid. On teada, et musta leedri viljade kvaliteeti mõjutab sort, kasvukoht ja -aasta ning samade sortide erinevad kvaliteedinäitajad võivad erinevates kasvupiirkondades osaliselt erineda. Käesolev katse viidi läbi aastatel 2019–2021 Viljandimaal Seedri Puukool OÜ katseistandikus ja Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses. Eesmärgiks oli välja selgitada kolme sordi viljade füüsikaline ja biokeemiline kvaliteet Eesti tingimustes sõltuvalt kasvuaastast. Katse andmetel erinesid musta leedri sordid 'Haschberg', 'Sampo' ja 'Riese aus Vossloch' tarja massi ja viljade arvu poolest tarjas. Sordil ‘Sampo’ olid oluliselt suuremad tarjad kui teistel sortidel, vastavalt 55 g ja 293 vilja tarjas. Ühe vilja keskmist massi sort ega kasvuaasta ei mõjutanud. Kasvuaasta mõjutas viljade biokeemilist koostist. Kõige suurem viljamahla kuivaine ja askorbiinhappe sisaldus avaldus aastal 2021, vastavalt 15,6 °Brix ning 48 mg/100 g. Kõige suurem tiitritavate hapete sisaldus oli aastal 2019, vastavalt 1,16 %. Polüfenoolide ja antotsüaanide üldsisaldus oli aastal 2019 oluliselt madalam kui aastatel 2020 ja 2021. See varieerus kolme katseaasta jooksul vastavalt 884–1086 mg ja 608–816 mg/ 100 g. Tulemustest selgus, et sordid 'Haschberg', 'Sampo' ja 'Riese aus Vossloch' erinesid viljade füüsikaliste omaduste poolest, kuid ei erinenud üksteisest viljade biokeemilise kvaliteedi poolest. Kasvuaasta mõjutas oluliselt musta leedri viljade biokeemilist koostist, aga mitte füüsikalisi näitajaid, mis olid seotud sordiomadustega. Kuna Eestis on musta leedri kasvatamist veel vähe uuritud, tuleks katsetega jätkata. Tähelepanu oleks vaja pöörata ka sortide talvekindlusele ja viljade valmimise ajale. The fruits of black elder contain a significant amount of various bioactive substances beneficial to human health, especially organic acids and phenolic compounds. It is known that the quality of black elder fruit is affected by the cultivar, growing site and year, and different quality indicators of the same cultivars may partially differ in different growing regions. This experiment was carried out in the years 2019–2021 at the experimental plantation of Seedri Puukool OÜ in Viljandimaa and at the Polli Horticultural Research Center of the Estonian University of Life Sciences. The aim was to find out the physical and biochemical quality of fruits of three cultivars under Estonian conditions, depending on the year of growth. According to the results, the black elder cultivars 'Haschberg', 'Sampo' and 'Riese aus Vossloch' differed in fruit weight and number of fruits per cluster. The cultivar 'Sampo' had significantly larger clusters than the other cultivars, 55 g and 293 fruits per cluster respectively. The weight of one fruit was not affected by cultivar or growing year. The year of growth influenced the biochemical composition of the fruits. The highest content of fruit soluble solids and ascorbic acid occurred in 2021, 15,6 °Brix and 48 mg/ 100 g, respectively. The highest content of titratable acids was in 2019, respectively 1,16 %. The content of total polyphenols and anthocyanins was significantly lower in 2019 when compared to 2020 and 2021. It varied between 884–1086 mg and 608–816 mg/ 100 g, respectively, during the three experimental years. The results revealed that the varieties 'Haschberg', 'Sampo' and 'Riese aus Vossloch' differed in terms of fruit physical properties but did not differ from each other in terms of fruit biochemical quality. The year of growth had a significant effect on the biochemical composition of black elder fruits, but not on the physical parameters, which were related to vcultivar characteristics. Since the cultivation of black elder in Estonia has not been fully studied yet, experiments should be continued. Attention should also be paid to the winter hardiness of the varieties and the ripening time of the fruits.

https://www.ester.ee/record=b5564166*est

https://www.ester.ee/record=b5563800*est

https://www.ester.ee/record=b5563529

https://www.ester.ee/record=b5543764*est

https://www.ester.ee/record=b5541554*est

The problem of poor compliance of the Western Balkan nations with the accession requirements has particularly come to the fore in the recent years now that the EU is prioritizing the countries as the candidates next in line. The political science scholarship has identified various obstacles blocking the way of smooth and effective politico-economic integration of the Western Balkan nations, with some emphasizing state capture and high corruption levels (Vachudova, 2018) and others accentuating economic and social factors (Darbrowski, Myachenkova, 2018). However, existing research investigating the problems associated with the European accession has tended to overlook the internal institutional challenges impeding reforms and impairing chances of integration. This thesis, in turn, delves into the veto-players-laden Bosnian political system, thereby providing a key to a more thorough understanding of the mechanisms that serve as a stumbling block to accession progress of the country. The thesis uses veto-player theory by George Tsebelis as the main theoretical concept to unravel the constellation of veto players in the government of Bosnia and Herzegovina and attains its objective by relying on process-tracing as the main research method to analyze the reform progress. The results of the analysis reveal the direct detrimental effect of the convoluted political structure of Bosnia and Herzegovina on reform progress and relations with the EU. The number of veto-players and the (non-alignment) of their strategic interests prove sufficiently substantial to prevent change and retain status quo, thereby hampering the EU accession progress. In sum, the study contributes to the literature on EU accession and Europeanization by highlighting how the candidate-country institutional set-ups can impede reform progress and EU accession., https://www.ester.ee/record=b5543423*est

https://www.ester.ee/record=b5564600*est

https://www.ester.ee/record=b5563501*est

https://www.ester.ee/record=b5565238*est

Magistritöö eesmärgiks oli koostada õppevideod modelleerimise õppimiseks programmiga Autodesk Fusion 360. Eesmärk seati tulenevalt uurimisprobleemist mille kohaselt puudub tehnoloogiaõpetuses modelleerimise teemaline kaasaegne eesti keelne õppeavara õppevideote kujul, mis annavad modelleerimis funktsioonide õppimiseks nii õpetajatele kui ka õpilastele algteadmised ja õppeülesande. Õppevideod loodi kasutamiseks põhikooli III kooliastmes tehnoloogiaõpetuse tunnis. Magistritöö uurimusliku osana viidi läbi ekspertuuring, kus eksperdid hindasid ja tagasisidestasid loodud õppevideosid. Tagasiside põhjal parandati ja täiustatid olemasolevaid õppevideoid, https://www.ester.ee/record=b5563842

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade mängu ning õppemängu teoreetilistest käsitlustest ning koostada arendavaid õppemänge 7. klassile kunstitundides kasutamiseks. Koostatud õppemänge on kokku 12, neist kuus mängu testiti ja esitati antud magistritöös. Õppemängude sobivuse ja otstarbekuse hindamiseks viidi läbi kvalitatiivne uurimus ning disaini- ehk arendusuuringu. Uuringu valimis oli kokku sada kaheksakümmend (180) õpilast. Õpilaste tegevuse ja õppematerjalide hindamiseks moodustati ekspertide rühm. Eksperthinnangute saamiseks vastasid viis magistrikraadiga õpetajat, kelle töökogemus koolis oli vähemalt viis aastat, küsimustele. Ekspertküsitluse tulemused kinnitasid, et koostatud õppemängud sobivad valitud kunstitundide teemade sissejuhatuseks, õpetamiseks, kordamiseks või kinnistamiseks ja neid saab kasutada ka teiste aine tundides., https://www.ester.ee/record=b5563838

Magistritöö Toiduainete tehnoloogia õppekaval Mustsõstar on Eestis kasvav põõsas, mille marjad sisaldavad suures koguses fenoolseid ühendeid ja C-vitamiini ning võrreldes teiste marjadega palju pektiinaineid. Pektiinil on želeeruvad omadused, mis muudavad musta sõstra marjade mahla viskoosseks ja halvendavad seeläbi mahla eraldumist pressimise käigus. Mustasõstramahla väljatuleku suurendamiseks kasutatakse pektinaasi sisaldavaid ensüüme, mis lagundavad pektiinaineid. On teada, et mahla pressimisel parema mahla eraldumise jaoks on vaja marju 1,5–4 tunni jooksul temperatuuridel 30–60 °C ensüümiga töödelda. Kõrged ensümeerimise temperatuurid põhjustavad suuri soojusenergiakulusid. Lisaks sellele kirjanduses puuduvad teaduslikud andmed pikaajalisest töötlemisest temperatuuridel madalam kui 30 °C ning musta sõstra marjades olevate pektiinainete lagundamise efektiivsusest. Sellest tulenevalt, käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kas pektiin laguneb ensümeerimisel temperatuuridel 20 °C ja 10 °C. Katsetöö käigus pressiti ensüümiga töötlemata mahla; ensüümiga töötlemata 2 ja 4 tunni jooksul 30 °C juures soojendatud marjameskist mahlasid; 2 ja 4 tunni jooksul ensüümiga töödeldud 30 °C temperatuuril mahlasid; 2, 4, 6, 8 ja 10 tunni jooksul ensüümiga töödeldud 20 °C temperatuuril mahlasid; 2, 4, 6, 8 ja 10 tunni jooksul ensüümiga töödeldud 10 °C juures mahlasid. Analüüsiti pressitud mahladest mahla väljatulekut, tiitritavat happesust, pH-d, lahustuvate kuivainete sisaldust ja viskoossust. Analüüsi tulemustest selgus, et ensümaatilisel töötlemisel lagunes 20 °C juures musta sõstra marjades olev pektiin kuue – kaheksa tunni jooksul sama tõhusalt, nagu neljatunnisel ensümeerimisel 30 °C juures, kuna ensümaatilisel töötlemisel temperatuuril 20 °C saadi kõige madalama viskoossusega mahla. Ensümaatiline töötlemine temperatuuril 10 °C oli vähem efektiivne, kuna nii madala temperatuuri kasutamisel saadud mahla viskoossus oli tunduvalt kõrgem võrreldes kõrgematel temperatuuridel töödeldud mahlaga. Lisaks leiti, et nii töötlemistemperatuuril, kui ka töötlemisajal oli samaväärne mõju mustasõstramahla viskoossusele. Töötlemise aja ja temperatuuri kasvuga mahla viskoossus langes. Mahla väljatulekule mõjus töötlemistemperatuur rohkem, kui töötlemisaeg. Ensümaatilise töötlemise temperatuuri suurenemisega paranes mahla väljatulek. Samuti alandas ensümaatiline töötlemine mustasõstramahla pH väärtust ning suurendas mahla happesust ja lahustuvate kuivainete sisaldust mahlas, kuid statistilisest analüüsist leiti, et mingit olulist töötlemistemperatuuri ega töötlemisaja mõju nendele parameetritele ei olnud. Blackcurrant is a shrub that grows in Estonia, and its berries contain a high amount of phenolic compounds and vitamin C, as well as a lot of pectin compared to other berries. Pectin has gelatinising properties, which make the juice of blackcurrant berries viscous when pressed, thus impairing the extraction of the juice. Enzymes containing pectinase are used to increase the yield of blackcurrant juice by breaking down the pectic substances. It is known that for better juice yield during pressing, it is necessary to treat the berries with an enzyme for 1,5 to 4 hours at temperatures between 30 °C and 60 °C. The enzymes are used in the juice extraction process. High temperatures lead to high heat energy costs, and there is no scientific data in the literature on long-term enzymatic treatment at temperatures lower than 30 °C and its efficiency in breaking down the pectin substances in blackcurrant berries. Thus, the aim of this thesis was to investigate whether pectin breaks down during enzymatic processing at 20 °C and 10 °C and to find out whether it is possible to carry out the enzymatic processing of blackcurrant berries at room temperature in order to save on thermal energy costs in a small enterprise. The experiments involved pressing non-enzymatic juice; non-enzymatic berry mash juices heated at 30 °C for 2 and 4 hours; juices treated at 30 °C for 2 and 4 hours; juices treated at 20 °C for 2, 4, 6, 8 and 10 hours; juices treated at 10 °C for 2, 4, 6, 8 and 10 hours. Juice yield, titratable acidity, pH, soluble solids content and viscosity of the pressed juices were analysed. The results of the analysis showed that pectin in blackcurrant berries broke down as efficiently in the enzymatic treatment at 20 °C within six to eight hours as it does in the four-hour enzymatic treatment at 30 °C, since the juice with the lowest viscosity was obtained during enzymatic treatment at 20 °C. Enzymatic treatment at 10 °C was less efficient, as the viscosity of juice extracted during prolonged enzymatic treatment was much higher compared to the results obtained at higher temperatures. In addition, it was found that both processing temperature and processing time has an effect on the viscosity of blackcurrant juice. The viscosity of the juice decreased with increasing treatment time and temperature. Processing temperature has a greater effect on juice yield than processing time. Increasing the enzymatic treatment temperature improved the juice yield. Enzymatic treatment also lowered the pH of blackcurrant juice and increased the acidity and soluble solids content of the juice, but statistical analysis showed that there was no significant effect of treatment temperature or treatment time on these parameters.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Lõputöö eesmärk on modelleerida dünaamika karakteristikud sportliku vabaajasõiduki erinevate jõuallikate kohta. Töös leitakse vastus küsimusele, kas on otstarbekas tehnilises ning rahalises mõttes lisada sõidukile elektriajam ja sellega kaasnevad süsteemid ning seda kõike optimaalseima kiirenduse saavutamise seisukohast. Kütusekulu ja energiasäästlikus jäetakse lõputöös põhifookusest välja, kuigi teemat puudutatakse, kuna see on hübriidlahenduste puhul aktuaalne ja oluline. Erinevad arvutused tehakse Scilab matemaatilise modelleerimise keskkonnas ning nende tulemusi analüüsiti. Tulemustest lähtus, et elektriajami lisamine sisepõlemismootoriga sõidukile annab juurde küll kiirenduses, küll lisab aga sõiduki ehitusele keerukust ning üldmassi. Lihtsam ning odavam on parema kiirendusvõime saavutamiseks forsseerida olemasolevat sõiduki sisepõlemismootorit. Võimalike edasiarendustena saab loodud Scilabi mudelit kasutada kõikvõimalike dünaamika arvutuste jaoks. The aim of the thesis is to model various characteristics of a sports recreational vehicle, when it is using internal combustion engine as main power source or hybrid solution. Main goal of the work presents and finds a solution to the question of whether it is technically and financially feasible to add an electric drive unit and all the subsystems to the vehicle, and all this from the perspective of achieving the most optimal acceleration. Fuel consumption and energy efficiency are left out of the main focus of the thesis, although the topic is touched upon because it is relevant and important for a hybrid solution. Various calculations are performed in the Scilab mathematical modeling environment and their results are analyzed. The results showed that adding an electric drive to a vehicle with an internal combustion engine increases acceleration, but adds complexity to the vehicle's construction and overall weight. It is easier and cheaper to boost the existing vehicle's internal combustion engine to achieve better acceleration. As possible further developments, the created Scilab model can be used for all kinds of dynamics calculations.

Magistritöö Toiduainete tehnoloogia õppekaval Leivajuuretises domineerivate piimhappebakteri liikide metaboolne aktiivsus, nt piimhappe tootmine, lenduvate ühendite süntees jm, mõjutab leivajuuretise omadusi ning seeläbi lõpptoote kvaliteeti. Viimastel aastakümnetel on levinud suundumus kasutada leivajuuretise fermenteerimisel defineeritud kooslusega starterkultuure, mis garanteerivad juuretise mikrobioota stabiilsuse ka mitmete juuretiste värskendamisetappide jooksul. Starterkultuuride kasutamine leivajuuretise fermentatsiooni algatamiseks eeldab aga põhjalikke teadmisi mikroobitüve metaboolsete omaduste ja koostoime kohta teiste juuretisele omaste mikroobitüvedega. Magistritöö eesmärk oli selgitada, millised on ühe Eestis tegutseva leivatööstuse leivajuuretistest isoleeritud piimhappebakter Lactiplantibacillus plantarum tüvede fermentatiivsed omadused. Töö raames hinnati kümne L. plantarum (n=10) tüve mõju leivajuuretiste omadustele 48-tunnise käärimise jooksul. Rukkileivajuuretis valmistati fermenteris ja kogu protsessi käigus jälgiti pH muutust ja CO2 teket. Enne fermenteerimist määrati lahustunud kuivaine sisaldus (Brix), tiitritav üldhappesus (TTA) ja vee aktiivsus. Pärast katsete lõppu teostati fermenteeritud juuretise biokeemilised analüüsid, kus määrati lisaks Brix, TTA ja vee aktiivsusele ka piim- ja äädikhape, etanooli sisaldus ning hinnati ka piimhappebakterite arvukust. Töö tulemustest võib järeldada, et L. plantarum A52 on kiire pH langetaja, aga aeglane CO2 tootja ning selle tüvega valmistatud leivajuuretis sisaldas suurimas koguses piimhapet, suurimas üldkontsentratsioonis happeid ja suures koguses etanooli. L. plantarum A71 on aeglane CO2 tootja, sellega valmistatud leivajuuretises oli Brix väärtuse muutus kõige väiksem võrreldes algväärtusega, kuid leivajuuretis sisaldas suurimas koguses etanooli. L. plantarum A38 arvukus oli võrreldes teiste tüvedega fermentatsiooni lõpuks madalaim, juuretise pH-d langetas ta aeglasemalt ja valminud leivajuuretis oli madalaima Brix väärtusega, samas oli see tüvi võimeline produtseerima suurimas koguses äädikhapet. Kokkuvõtteks, kõik uuritud L. plantarum tüved on sobilikud kandidaadid stabiilse ja kvaliteetse leivajuuretise tootmiseks. Erinevate tüvede kohta täheldati omadusi, mis võivad olla kasulikud soovitud näitajatega leiva saavutamiseks: L. plantarum A52 oli suurim piimhappe tootja, L. plantarum A38 oli suurim äädikhappe tootja ja L. plantarum A71 võimaldas saada suurima etanooli sisaldusega leivajuuretist. The metabolic activity of dominant lactic acid bacteria species in sourdough, such as lactic acid production, synthesis of volatile compounds, and others, affects the characteristics of sourdough and thus the quality of the final product. In recent decades, there has been a trend of using defined starter cultures in sourdough fermentation, which ensure the stability of the microbial community during multiple refreshment stages. However, the use of starter cultures for initiating sourdough fermentation requires in-depth knowledge of the metabolic properties of microbial strains and their interactions with other microorganisms specific to sourdough. The aim of this Master's thesis was to investigate the fermentative properties of Lactiplantibacillus plantarum strains isolated from sourdoughs of a bakery in Estonia. The study evaluated the influence of ten L. plantarum strains (n=10) on the properties of sourdough during a 48-hour fermentation period. Rye sourdough was prepared in a fermenter, and pH change and CO2 production were monitored throughout the process. Before fermentation, measurements were taken for dissolved dry matter content (Brix), titratable acidity (TTA), and water activity. After the experiments, biochemical analyses of the fermented sourdough were conducted, including measurements of Brix, TTA, water activity, lactic acid, acetic acid, ethanol content, and assessment of the abundance of lactic acid bacteria. The results of the study indicate that L. plantarum A52 is a rapid pH reducer but a slow CO2 producer, and the sourdough made with this strain contained the highest levels of lactic acid, overall acid concentration, and a large amount of ethanol. L. plantarum A71 is a slow CO2 producer, and the change in Brix value in the sourdough made with this strain was the smallest compared to the initial value, but the sourdough contained the highest amount of ethanol. The abundance of L. plantarum A38 was the lowest among the strains by the end of fermentation, it reduced the pH of the sourdough more slowly, and the matured sourdough had the lowest Brix value. However, this strain was capable of producing the highest amount of acetic acid. In conclusion, all the investigated L. plantarum strains are suitable candidates for producing stable and high-quality sourdough. Different strains exhibited properties that could be beneficial for achieving desired characteristics in bread: L. plantarum A52 was the highest lactic acid producer, L. plantarum A38 was the highest acetic acid producer, and L. plantarum A71 allowed obtaining sourdough with the highest ethanol content.

Magistritöö Aianduse õppekaval Toompihlaka (Amelanchier Medik.) perekond on Eestis esindatud mitmete erinevate looduslike liikidega. Ka haljastuslahendustes võib erinevaid toompihlaka liike kohata. Kuigi meie puukoolide valikus leidub juba aastaid väärikaid ja mujal maailmas pikalt tuntud toompihlaka sorte, ei ole see taim meie koduaedades eriti levinud. Tegemist on meie kliimas täiesti külmakindla ning ka suhteliselt haiguskindla taimega, mida on lihtne kasvatada. Toompihlaka viljad on antotsüaanide rikkad ning tuntud just oma tervist edendavate omaduste poolest. Taim sobib ideaalselt kasvatamiseks ka maheviljelusse. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses aastatel 2018–2020. Töö eesmärgiks oli selgitada välja toompihlaka viljade keemilise koostise ning vilja massi erinevus lähtuvalt genotüübist. Töö hüpotees oli, et toompihlaka liigid ja üks lepalehise toompihlaka sort erinevad üksteisest oluliselt vilja massi ja viljade biokeemiliste ühendite sisalduse poolest. Käesolevas töös oli võrdluses kuus toompihlaka liiki ja üks sort, milleks olid sile toompihlakas (A. laevis), Lamarcki toompihlakas (A. lamarckii), lepalehine toompihlakas (A. alnifolia), väheseviljaline toompihlakas (A. bartramiana), rohkeõieline toompihlakas (A. florida), tähk-toompihlaka (A. spicata) Saulkrasti vorm ning lepalehise toompihlaka sort `Northline`. Töö käigus kaaluti viljade mass ning määrati rakumahla kuivaine, tiitritavate hapete, askorbiinhappe sisaldus ja pH väärtus viljades. Tulemustest selgus, et liigid ja sort erinesid üksteisest oluliselt vilja massi osas. Sealjuures mõjutas vilja massi ka kasvuaasta ilmastik. Rakumahla kuivaine sisalduse osas sarnanesid väheseviljaline toompihlakas ja rohkeõieline toompihlakas. Samaväärse rakumahla kuivaine sisaldusega olid ka tähk-toompihlaka ning lepalehise toompihlaka viljad. Ülejäänud genotüübid erinesid rakumahla kuivaine sisalduse poolest üksteisest oluliselt. Viljamahla pH oli sarnane tähk-toompihlaka Saulkrasti vormi ja lepalehise toompihlaka sordi `Northline` viljades. Ülejäänud genotüübid erinesid viljamahla pH poolest üksteisest oluliselt. Tiitritavate hapete poolest olid sarnased sile toompihlakas ja rohkeõieline toompihlakas. Ülejäänud liigid ja sort erinesid tiitritavate hapete poolest üksteisest oluliselt. Nii rakumahla kuivainet, tiitritavate hapete sisaldust viljades kui ka viljamahla pH- d mõjutas kasvuaasta. Ainus biokeemiline näitaja, mille poolest olid kõik genotüübid sarnased, oli askorbiinhape. Samas ka askorbiinhappe sisaldust viljades mõjutas kasvuaasta. Different Amelanchier species are represented in Estonian nature and some species have been used in landscaping. Although Estonian nurseries have a good selection of long-known and worthy saskatoon cultivars, this plant is yet not very common in our private gardens. Saskatoon berries are rich in anthocyanins and are well known for their health- promoting properties. Saskatoons are winter hardy and disease resistant. These plants are easy to grow and make an excellent selection for organic growers. The research was conducted at Polli Horticulture Research Center in 2018–2020. The aim of the study was to compare the fruit weight and content of some biochemical compounds of six mature Amelanchier species and one cultivar. The hypothesis was that Amelanchier species and one A. alnifolia cultivar differ from each other by fruit weight and content of biochemical compounds. Following saskatoon genotypes and a cultivar were used in this experiment: A. laevis, A. lamarckii, A. alnifolia, A. bartramiana, A. florida, A. spicata originating from Saulkrasti region (Latvia) and A. alnifolia cultivar `Northline`. Fruit weight and soluble solids, pH, titratable acidity and ascorbic acid of the fruit juice extracts were measured. The results of the experiment revealed that all genotypes differed by fruit weight. Also, the year of cultivation had an impact on fruit weight. Soluble solids, pH and titratable acid and ascorbic acid were affected by growth year. The fruits of A. bartramiana and A. florida showed similar content of soluble solids. Same content of soluble solids was determined also in the fruits of A. spicata originating from Saulkrasti region and A. alnifolia. Similar pH values were presented in the fruits of A. spicata originating from Saulkrasti region and A. alnifolia cultivar `Northline`. A. laevis and A. florida showed similar content of titratable acids. In all other cases, the rest of the species and a cultivar differed from each othersignificantly. No significant difference was found for ascorbic acid among tested genotypes, but the content was affected by growth year.

https://www.ester.ee/record=b5564689*est

https://www.ester.ee/record=b5564479*est

Master's thesis Environmental Governance and Adaptation to Climate Change Curriculum The air temperature over land has risen by 1.5 degrees Celsius and is predicted to increase in the coming decades, leading to changes in climatic conditions that impact soil temperature and moisture. This study aimed to study the response of absorptive roots and their associated microbial community to increased air temperature and decreased relative air humidity in Norway spruce (Picea abies) growing in organic and mineral soils. The findings from this study indicated that changes in climate factors influenced absorptive root morphology. Root tissue density and branching intensity were the most variable morphological traits and interacted with soil and rhizosphere bacterial and archaeal abundance. The relationships between root traits, soil, and rhizosphere bacterial and archaeal abundance show that root tissue density and specific root area have a significant relationship with the archaeal rhizosphere. Organic soils had a higher abundance of soil bacteria due to higher nitrogen and phosphorus contents. These findings will improve our understanding of the factors that regulate the distribution and abundance of bacteria and archaea in the soil, their interaction with absorptive root morphology in Picea abies, prediction of root systems adaptation and estimation of belowground nutrient fluxes. Globaalne õhutemperatuur maismaaökosüsteemides tõuseb prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel rohkem kui 1,5 °C, mis mõjutab oluliselt ka mulla temperatuuri ja niiskust. Selle uuringu eesmärk oli analüüsida hariliku kuuse (Picea abies) imijuuri ja nendega seotud bakterite ja arhede arvukust orgaanilises ja mineraalses mullas ning nende reaktsiooni muutuvatele ilmastikutingimustele (kõrgenenud õhutemperatuurile ja vähenenud suhtelise õhuniiskusele). Töö tulemused näitasid, et muutused kliimategurites mõjutasid imijuurte morfoloogiat. Juurte kudede tihedus ja hargnemine olid kõige varieeruvamad morfoloogilised tunnused, mis interakteerusid oluliselt mulla ja risosfääri bakterite ja arhede arvukusega. Imijuurte suur hargnevus ja arhede arvukus risosfääris olid olulises positiivses seoses. Orgaanilistes muldades oli suurem mullabakterite arvukus, mis seostub mulla suurema lämmastiku- ja fosforisisaldusega. Töötulemused on olulised mõistmaks juurte ja risosfääris elevate bakterite ja arhede dünaamikat ning adapteerumismehhanisme muutuvates kliimatingimustes. Edasisel uurimisel saab hinnata juur-risobioom adaptatsioonimehhanismide mõju mulla aineringetes.

https://www.ester.ee/record=b5564347*est

Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine Feline leukemia virus (FeLV) and feline immunodeficiency virus (FIV) are among the most prevalent viral infections in domestic cats and they are both capable of causing serious harm to the health of the infected animals. These viruses have also been found to infect and cause disease in wild felids. Point of care (POC) tests for detecting FeLV antigen and FIV antibody are the most widely available tests for screening for these viruses and regular screening of domestic cats is recommended. This study aimed to find out the incidence of FeLV and FIV in caracals (Caracal caracal), cheetahs (Acinonyx jubatus), leopards (Panthera pardus) and lions (Panthera leo) living at a nature reserve by looking into the test results obtained from point of care tests for FeLV and FIV performed between the years of 2016-2022. The study found that three cheetahs out of the 54 animals in this study tested positive for FeLV, and no animals tested positive for FIV. This study result proves that FeLV is present in the study population and attention should be paid to the efficiency of the testing regime to ensure that the spread of the virus can be controlled, and the health of the infected animals is monitored sufficiently. Kasside leukeemiaviirus (FeLV) ja kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kodukassidel ühed levinumad viirusnakkused ning mõlemad viirused põhjustavad tõsist kahju nakatunud loomade tervisele. Samuti on leitud, et need viirused nakatavad ja põhjustavad metsikute kasside haigustumist. Poin-fo-care (POC) testid FeLV antigeeni ja FIV antikehade tuvastamiseks on nende viiruste sõeluuringuks kõige laiemalt kättesaadavad testid ning soovitatav on kodukasside regulaarne testimine viiruste nakkuse avastamiseks. Selle uuringu eesmärk oli välja selgitada FeLV ja FIV esinemist looduskaitsealal elavatel karakalitel (Caracal caracal), gepardidel (Acinonyx jubatus), leopardidel (Panthera pardus) ja lõvidel (Panthera leo) aastatel 2016-2022 tehtud testide alusel. Uuring näitas, et kolmel gepardil kokku 54 uuritud loomast oli FeLV-i test positiivne ja ühelgi loomal polnud FIV-i test positiivne. Uuringutulemus viitab FeLV esinemisele uuringupopulatsioonis ja tähelepanu tuleks pöörata testimise tõhususele, et viiruse levikut oleks võimalik kontrollida ja nakatunud loomade tervist jälgida.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Globaalne kliima soojenemine ja loodusressursside degradeerumine on suunanud riike ja rahvusvahelisi organisatsioone järjest enam kestlikkusele tähelepanu pöörama. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne manner maailmas. Kliimaneutraalsuse saavutamisel on ettevõtetel keskne roll. Ettevõtetel tuleb leida tasakaal majandusliku edukuse ning sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse vahel. Vastavalt Euroopa Liidus jõustunud CSR direktiivile (Corporate Sustainability Reporting Directive) lasub Eesti suurettevõtetel alates 2025. aastast ning väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtetel alates 2026. aastast avaldada kestlikkust kirjeldavat informatsiooni majandusaasta aruande tegevusaruandes. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, mil määral ja millist kestlikkust kirjeldavat informatsiooni kajastavad Eesti ettevõtted, kes on alates 2025. aastast kohustatud esitama kestlikkusaruandeid. Töö esimeses osas kirjeldatakse kestlikkuse kontseptsiooni ning kestlikkusaruandluse põhimõtteid. Lisaks tuuakse välja kestlikkusaruandlust reguleerivad õigusaktid, senised praktikad ja rakendatavad raamistikud nii Eestis kui mujal maailmas. Töö teises osas viiakse läbi standardiseeritud kontentanalüüs Eesti suur- ja börsiettevõtete veebilehtedel, kestlikkusaruannetes ning majandusaasta aruannete tegevusaruannetes avaldatud kestlikkusega seotud informatsiooni põhjal. Vaatluse all on veebilehed 2023. aasta märtsi andmetel ning 2021. aasta kestlikkus- ja majandusaasta aruanded. Informatsiooni määratlemisel kasutatakse GRI (Global Reporting Initative) kestlikkuse valdkonnapõhiseid teemastandardeid. Uurimuse tulemused näitasid, et kõige enam avaldavad ettevõtted informatsiooni kestlikkuse majandusvaldkonna kohta. Kõige vähem keskkonnavaldkonna kohta. Kestlikkusaruannetes on ülekaalus keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna näitajate avalikustamine, tegevusaruannetes on valdavad majandusvaldkonnale omased näitajad. Veebilehtedel avalikustatakse kõige rohkem sotsiaalvaldkonnaga seotud informatsiooni. Sealjuures börsiettevõtted on aktiivsemad informatsiooni avaldajad kui suurettevõtted. Töö tulemused näitavad, et enam kui pooled analüüsitud ettevõtetest ei ole 2021. aasta andmetel valmis CSR direktiivist tulenevaid nõudeid täitma. Edasised uuringud saaksid keskenduda kestlikkuse informatsiooni analüüsile konkreetsetele tegevusaladele keskendudes, uurides vähese kestlikkuse informatsiooni avalikustamise põhjuseid või võrdlevale analüüsile pärast direktiivi rakendumist, et näha kas ja kuidas on olukord muutunud. Global climate warming and the degradation on natural resources have led countries and global organizations to pay attention to sustainability. The European Union has set the goal of being the first climate-neutral continent in the world by 2050. Companies play a central role in achieving climate neutrality. Companies must find a balance between economic success and a social and environmental responsibility. According to the CSR directive (Corporate Sustainability Reporting Directive), the large Estonian companies should publish information of sustainability from 2025. Small and mediumsized stock exchange listed companies should publish information of sustainability from 2026. The sustainability information should be disclosed in activity reports of annual report. The aim of the master's thesis is to find out to what extent and what kind of sustainability information is reported by Estonian companies that are required to submit sustainability reports from 2025. The first part of the work describes the concept of sustainability and the principles of sustainability reporting. In addition, the legislation, practices and applicable frameworks governing sustainability reporting are identified. In the second part of the work, a standardized content analysis is carried out based on sustainability information published on the websites, sustainability reports and activity reports of the annual accounts of large Estonian companies and stock exchange listed companies. Websites based on March 2023 data and 2021 sustainability and financial year reports are analyzed. Analysis is based on the GRI (Global Reporting Initiative) sustainability industry-specific standards. The results of the research showed that the most companies publish information about the economic field of sustainability. The least about the environment. In sustainability reports, disclosure of environmental and social indicators prevails, while in activity reports, economic indicators are predominant. Most information related to the social field is disclosed on websites. At the same time, stock exchanged listed companies are more active publishers of information than large companies. The results of the work show that more than half of the analyzed companies are not ready to meet the requirements arising from the CSR directive according to the 2021 data. Further research could focus on the analysis of sustainability information by specific areas of activity, investigating the reasons for the lack of disclosure of sustainability information, or on a comparative analysis after the implementation of the directive to see if and how the situation has changed.

https://www.ester.ee/record=b5562721

https://www.ester.ee/record=b5562983

Areneva ühiskonna vajadustest tingitud muudatused hariduses eeldavad koostamise ajakulule vaatamata kaasaegsete, motiveerivate, jõukohaste, teiste õppeainetega lõimitud ning digitaalsete lahendustega toetatud õppematerjalide olemasolu. Magistritöö eesmärgiks oli koostada põhikooli II ja III kooliastmele õppevideod ja nendega seotud kirjalikud tööjuhendid erinevate geomeetrilise põhiplaaniga kottide õmblemiseks ning täiendada neid õpilaste ja käsitööõpetajatest ekspertide hinnangule toetudes. Töö eesmärk püstitati tulenevalt uuemate õmblemise õppematerjalide puudusest ning vajadusest leida kaasaegseid võimalusi iseseisvaks tööks ja lõiminguks. Uurimistöö käigus koostati paralleelselt neli õppevideot ja kirjalikku tööjuhendit, mis ühendavad põhikooli riiklikule õppekavale toetudes käsitöö geomeetriaga. Kirjalikud tööjuhendid on kasutatavad koos videotega või iseseisva õppematerjalina. Videojuhendeid katsetasid koolitunnis või kodus V-IX klassi õpilased. Õppematerjalile tagasiside saamiseks viidi õppevideoid katsetanud õpilaste ning käsitööõpetajatest ekspertide seas läbi uuring. Uuringus osalenute hinnang loodud õppematerjalile oli positiivne, kõnealust õppematerjali peetakse II ja III kooliastme õpilastele iseseisvaks tööks sobilikuks. Õppematerjali täiendati ekspertide ja õpilaste soovituste kohaselt. Märksõnad: õmblemine, geomeetrilised kujundid, õppevideo, kirjalik tööjuhend, lõiming., https://www.ester.ee/record=b5563828*est

Master’s thesis Curriculum in Agri-Food Business Management The aim of this study was to examine the impact of agricultural land conversion to nonagricultural use on the income of farmers in an agricultural area in Sub-Saharan Africa focusing on the Komenda-Edina-Eguafo-Abirem (KEEA) municipality of Ghana. To do this, the study surveyed 317 respondents in the KEEA municipality and both descriptive and multiple regression estimation techniques to analyze the data collected from the field were employed. The results from the study indicate that the major factor that drives the conversion of agricultural land to non-agricultural use in the KEEA municipal area is the building of residential accommodation. In addition, the study discovered that the primary strategies to mitigate the impact of agricultural land conversion to non-agricultural use on farmers’ income are the enactment of strict zoning laws and compensating farmers at fair market value for farm produce that is destroyed due to the land conversion. Further, the study found that the most outstanding economic, social, and environmental effect of agricultural land conversion in the KEEA municipal area is the increased competition for resources. In assessing the impact of agricultural land conversion on the income of farmers, this study found that agricultural land conversion into non-agricultural use has a negative and significant effect on the income of farmers in the KEEA municipality of Ghana. Selle uuringu eesmärk oli uurida põllumajandusmaa mittepõllumajanduslikuks kasutuseks muutmise mõju Sahara-taguse Aafrika põllumajanduspiirkonna põllumajandustootjate sissetulekutele, keskendudes Ghana Komenda-Edina-Eguafo-Abiremi (KEEA) omavalitsusele. Selleks küsitleti uuringus 317 vastajat KEEA omavalitsusest ning t kogutud andmete analüüsimiseks kasutati nii kirjeldavat statistikat kui ka mitmest regressioonanalüüsi. Uuringu tulemused näitavad, et peamine tegur, mis tõukab KEEA omavalitsues põllumajandusmaa mittepõllumajanduslikuks kasutusesse minekut on elamute ehitamine. Lisaks avastas uuring, et peamised strateegiad põllumajandusmaa mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks muutmise mõju leevendamiseks põllumajandustootjate sissetulekutele on rangete tsoneerimisseaduste kehtestamine ja põllumajandustootjatele õiglase turuväärtusega kompenseerimine põllumajandustoodete eest, mis on hävisid põllumajandusmaale kasutuse muutuse tõttu. Lisaks leiti uuringus, et KEEA piirkonna põllumajandusmaa kasutuse muutmise kõige olulisem majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju on suurenenud konkurents ressursside pärast. Hinnates põllumajandusmaa muutmise mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, leiti selles uuringus, et põllumajandusmaa mittepõllumajanduslikuks kasutuseks muutmisel on negatiivne ja oluline mõju Ghana KEEA omavalitsuse põllumeeste sissetulekutele.

https://www.ester.ee/record=b5562183

https://www.ester.ee/record=b5541550*est

Magistritöö Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekaval Valgustusraie (VA) on levinud metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on suunata noorendike kasvu, kuid selle mõju puistute süsinikuringele ei ole palju uuritud. Käesolevas töös hinnati VA lühiajalist mõju jänesekapsa kasvukohatüübis kasvava arukaasiku (Betula pendula) ökosüsteemi netoproduktsioonile (NEP) ja koostati süsinikubilansid kolmele erinevalt majandatud katsevariandile VA-le järgneval aastal. 2019 aasta suvel rajati prooviala kolme katsevariandiga: läbiraiumata kontroll (KNT, 17500 puud ha-1 ), tavapärase tugevusega VA proovitükki (VAN), kuhu jäeti kasvama 2500 puud hektari kohta, ja tugeva valgustusraiega majandatud (VAT), kuhu jäeti kasvama 1500 puud hektari kohta. VA-le järgneval kasvuperioodil oli puude maapealne produktsioon suurim KNT alal, järgnesid VAN ja VAT. Alustaimestik ja vegetatiivne uuendus andsid olulise panuse puistu primaarproduktsiooni (NPP), kompenseerides madalamast puude arvust tulenevat puude väiksemat produktsiooni valgustatud aladel. NPP oli kõigil kolmel vaadeldud alal samas suurusjärgus (7,4–8,7 t C ha-1 ). Heterotroofne hingamine moodustas kõigis katsevariantides suurima süsinikuvoo, statistiliselt olulist erinevust katsevariantide vahel ei ilmnenud. Kõik katsevariandid olid süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mida näitavad positiivsed NEP väärtused (2,1–2,5 t C ha-1 ). Käesolev uuring annab ülevaate arukase puistute süsiniku dünaamikast pärast valgustusraiet ja tulemused toovad esile VA läbinud noorendike potentsiaali süsiniku sidujana. Pre-commercial thinning (PCT) is a common silvicultural practice aimed at guiding the growth of young stands, yet not much has been published about its effects on carbon cycling. This study focused on the carbon balance of a silver birch (Betula pendula) stand growing in Oxalis site type after PCT, focusing on net ecosystem production (NEP) and its components. Three treatments were examined: an unthinned control plot (CP, 17,500 trees ha-1 ), a moderately thinned plot (MT) with 2,500 remaining trees per hectare, and a heavily thinned plot (HT) with 1,500 remaining trees per hectare. One and a half growing seasons after PCT, the aboveground production of trees was the highest in the CP, followed by the MT and HT plots. Herbaceous understorey and vegetative sprouts contributed significantly to the net primary productivity (NPP) of the stand in all treatments, compensating the lower production of the trees in thinned plots. The net primary production (NPP) was similar in all three treatments (7.4–8.7 t C ha-1 ). Heterotrophic respiration was the dominant carbon flux across all treatments, no statistically significant difference between the treatments occurred. All treatments acted as carbon sinks, as indicated by positive NEP values (2.1–2.5 t C ha-1 ). This study provides insights into the carbon dynamics of silver birch stands following pre-commercial thinning and the findings highlight the potential of thinned plots to serve as carbon sinks.

Master´s Thesis Curriculum in Agri-Food Business Management The contribution of food waste to food insecurity is a globally growing concern in recent times. 1.3 billion tons of food produced for human consumption are lost yearly equalling one-third of the food produced worldwide. Nigeria losses most of 40% of its total food production at the post-harvest level. Households are the largest contributor to food waste. To determine the food waste within households in Lagos, Nigeria, the factors impacting it, and how it influences household food insecurity; a survey was done amongst 550 respondents using a questionnaire that measured household perception of its food security status, household characteristics, households' beliefs, motivation not to waste food, emotions associated with wasting food, amount, type, and frequency of food waste, preservation techniques, food planning, shopping routine, shopping expenditure, eating habit, and impact of food prices. The study used descriptive and probit regression analysis to examine the relationship between the influencing factors, the amount of food waste, and the food insecurity status of the households. Household characteristics had no effect on the amount of household food waste while household size is the only socioeconomic characteristics influencing household food security. Household debt level was revealed to be a significant factor affecting household food insecurity while food prices only affected household food waste negatively. Meal planning and eating frequency also influenced the level of food waste within the household. The result showed the unique situation of Nigeria residents. Kasvav mure toidujäätmete panuse pärast toiduga kindlustamatusesse on viimasel ajal kogu maailmas üha enam muret tekitanud. Aastas läheb kaotsi 1,3 miljardit tonni inimtoiduks toodetud toitu, mis moodustab kolmandiku kogu maailmas toodetud toidust. Nigeeria kaotab koristusjärgsel tasemel enamiku 40% kogu toidutoodangust. Leibkonnad on kõige rohkem toidujäätmete tekitajad. Teha kindlaks toidujäätmed Nigeerias Lagoses leibkondades, seda mõjutavad tegurid ja kuidas see mõjutab kodumajapidamiste toiduga kindlustamatust; küsitlus viidi läbi 550 vastaja seas, kasutades küsimustikku, mis mõõdeti leibkonna arusaama oma toiduga kindlustatuse staatusest, leibkonna iseärasusi, leibkonna uskumusi, motivatsiooni mitte raisata toitu, toidu raiskamisega seotud emotsioone, toidu raiskamise kogust, tüüpi ja sagedust, säilivust. tehnikad, toidu planeerimine, osturutiin, ostukulud, toitumisharjumused ja toiduhindade mõju. Uuringus kasutati kirjeldavat ja probit regressioonianalüüsi, et uurida seost tegurite, toidujäätmete koguse ja leibkondade toiduga kindlustamatuse seisundi vahel. Leibkonna omadused ei mõjutanud majapidamises tekkivate toidujäätmete hulka, samas kui leibkonna suurus on ainsad sotsiaal-majanduslikud omadused, mis mõjutavad leibkonna toiduga kindlustatust. Leiti, et leibkondade võlatase oli oluline tegur, mis mõjutab kodumajapidamiste toiduga kindlustamatust, samas kui toiduhinnad mõjutasid majapidamiste toidujäätmeid ainult negatiivselt. Toidu planeerimine ja söömise sagedus mõjutasid ka leibkonna toidujäätmete taset. Tulemus näitas Nigeeria elanike ainulaadset olukorda.