Search

Inimtegevuste tõttu on viimaste aastakümnete jooksul ulatuslikult hävinenud varasemalt niitudega kaetud alasid, mida nüüd üritatakse taastamisprojektidega ennistada. Killustunud maastikus on üheks taastumist piiravaks teguriks taimeliikide seemnete takistatud levik, mille ületamiseks on katsetatud erinevaid seemnete introdutseerimismeetodeid. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada teaduskirjanduse põhjal seemnete lisamise meetodite efektiivsus niitude taastamisel ja seejärel anda ülevaade Eesti kahel loopealsel rakendatud nendest meetoditest kahe (värske niite ja masinkogutud seemnete meetodi) taastamistulemustest. Eesmärgi esimese poole täitmiseks hindasin Web of Science andmebaasist välja filtreeritud seemnete introdutseerimismeetodeid rakendanud 47 teadusartiklit, milles esitatud tulemuste alusel hindasin niitude taastamisedukusi viies kategoorias: kõrge, mõõdukas, madal, negatiivne, puudub. Eesmärgi teise poole tagamiseks analüüsisin projekti Elu alvaritele raames taastatud ja Eestis esmakordselt läbiviidud seemnekülvi tulemuslikkust taimede liigirikkuste, katvuste ja arvukuste osas Undva ja Kurese loopealsetel kolmel erineval aastal (2017. a, 2018. a ja 2020. a).Leidsin, et teaduskirjanduse alusel olid sagedasemateks seemnete introdutseerimismeetoditeks värske niite ja masinkogutud seemnete meetodid. Edukaimaks neist kahest oli värske niite laotamine, samas Eesti loopealsetel läbiviidud katse nii tugevalt seda ei indikeerinud. Peale selle, katsest selgus, et olenemata töötlusest oli pärast alade avatuks muutmist nii liigirikkustes, katvustes kui ka juurde tulnud liikide osas tõusutrendid. Seega, on Eesti alvaritel tugev iseenesliku taastumise potentsiaal pärast kinnikasvanud niitude avatuks muutmist ja majandamispraktikate taasalustamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enne taastamispraktika rakendamist on oluline vastavalt taastatava ala seisundile hinnata seemnete introdutseerimismeetodite rakendamise vajalikkust. Lisaks, vajaduse esinemise korral teha alal vastavaid ettevalmistusi ja valida parima tulemuslikkuse tagav meetod.

Suur osa meie kunagistest avatud looduslikest rohumaadest on eelmise sajandi keskpaigast alates kas täielikult metsastunud või siis olulisel määral puudest/põõsastest killustatud. See on toimunud nii loodusliku protsessina niitude majandamise lõppemisel kui ka eelmise sajandi teises pooles toimunud põllumajanduslikult väheväärtuslike maade metsastamiskampaania tulemusena. Poollooduslike koosluste pindala on selle tulemusena oluliselt vähenenud (Luhamaa, Ikonen, Kukk 2001; Helm, Toussaint 2020) ning kaasajal kuuluvad nad koos oma elustikuga ühtede ohustatuimate koosluste hulka. Nende hoidmiseks ja taastamiseks makstakse looduskaitse alustel maadel niitude majandamiseks ja taastamiseks toetusi. Antud toetused eeldavad niidukoosluse olemasolu või selle taastumise potentsiaali. Samas on looduskaitse alustel maadel võimalik saada toetusi seal asuva metsamaa säilitamiseks. Metsatoetuse saamise ainsaks kriteeriumiks on metsamaaks kvalifitseeruva puistu paiknemine Natura kaitsealade võrgustikku kuuluval alal ning kaitsealuste metsaelupaigatüüpide olemasolu ei ole vajalik. Nende kahe toetuse rakendamise tulemusena on paljudes kohtades tekkinud olukord, kus niitudel asuvatele noortele sekundaarsetele puistutele makstakse metsa säilitamiseks toetusi. Kuna niidukoosluste jaoks (nagu enamuse koosluste jaoks) on oluline koosluse suurus ning vähene fragmenteeritus, siis on metsatoetusel otsene negatiivne mõju poollooduslike koosluste majandamise toetusele, kuna kitsad, metsatukkade ja põõsastikega killustunud niidud ei paku avatud niiduelupaikadega kohastunud liikidele (nt kahlajad, kõre) kvaliteetset elupaika (Rannap, Lõhmus, Jakobson 2007; Rannap jt 2017; Żmihorski jt 2016) ja nii ongi kaasajaks suur osa avatud niiduelupaikadest sõltuvatest liikidest Eestis jätkuvalt langeva arvukusega (Kuresoo, Mägi 2005; Elts jt 2013; Leito jt 2014). Käesoleva projekti eesmärgiks oli selgitada välja ranniku lähedal olevatel niitudel paiknevate puistute looduskaitseline väärtus ning hinnata nende mõju ümbritsevate niidualade looduskaitselisele väärtusele. Viitamine: Luhamaa, H., Pehlak, H., Rannap, R., Tali, K. 2020. Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnag ja lahendused. "Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnang ja lahendused (1.02.2019-10.12.2020)" projekti lõpparuanne. Uuringu koostamist toetas: Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogramm (projekt nr 15419)

Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, kuidas keskkonnatingimused, maastiku struktuur, mulla seemnepank, liigifond ja geneetilised faktorid mõjutavad niidu taimekoosluste iseeneslikku taastumist. Uurimistöö esimene pool annab ülevaate üldiselt niitudest ja seejärel täpsemalt Eestile iseloomulikest niitudest. Teises osas keskendutakse rohkem teguritele, mis mõjutavad iseenesliku taastumise võimalikkust. Töö jooksul selgusid ennist nimetatud teguritega seotud 13 peamist aspekti, mida taastamismeetodi valikul tuleks arvesse võtta.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Üks liigirikkamaid õistaimede sugukondi on orhideelised ehk käpalised, mille liigid moodustavad tihedaid seoseid nii putuktolmeldajate kui ka seenjuurt moodustavate seentega. Orhideede mükoriisa erineb teistest mükoriisatüüpidest nii anatoomiliselt, seentaksonite poolest kui ka funktsionaalselt. Käpalised on seotud mükoriisa seentega alates seemnete idanemise faasist, kuna nende seemned on tolmpeened ning ilma idanemiseks piisavalt vajalike toitaineteta. Samas jäävad mükoriisa seened mängima olulist rolli ka hiljem, kui orhideedel arenevad rohelised lehed ja fotosünteesivõime. Arvatavasti aga muutub seensümbiotide esinemine ning kooslus täiskasvanud orhideede juurtes vegetatsiooniperioodi vältel. Tavaliselt on rohelised, s.o fotosünteesivad orhideed seotud mullas leiduvate saproobidega sugukondadest Tulasnellaceae ja Ceratobasidiaceae ning seltsist Sebacinales. Nimetatud saproobide ökoloogiat ning esinemist mullas on seni vähe uuritud. Antud doktoritöö käigus uuriti fotosünteesivate orhideeliikide mükoriisa seenekoosluste ajalisi ja ruumilisi mustreid. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, 1) kuidas muutuvad ühe vegetatsiooniperioodi vältel täiskasvanud orhideedega seotud seensümbiontide kooslused, 2) kas seensümbiontide kooslused on mõjutatud kasvukohatüübist, 3) kas seensümbiontide rohkus on mõjutatud orhidee lähedusest ning 4) millised on nende seenekoosluste ruumilised mustrid. Lisaks oli eesmärgiks arendada seente globaalsel geenijärjestustel põhineva määraja UNITE referentsandmebaasi. Doktoritöö peamisteks tulemusteks on, et orhideede mükoriisaseente kooslused on esmalt mõjutatud orhideeliigist ning seejärel kasvukeskkonnast ning orhidee arenguetapist. Loopealsetel on orhideede mükoriisaseened mullas levinud juhuslikult ning üldjuhul ei mõjuta nende seente arvukust mullas kaugus peremeestaimest. Andmebaasi täiendamisel leiti, et avalikes andmebaasides esineb mitmeid orhideede mükoriisaseente DNA järjestusi, mis on ebakvaliteetsed ning mille kohta puuduvad metaandmed., Orchids represent one of the largest plant families and display tight associations with pollinators and mycorrhizal fungi. Orchid mycorrhizal (OrM) symbiosis is unique anatomically, taxonomically as well as functionally. Mycorrhizal fungi play a vital role for the orchids during their germination by providing essential nutrients to the dust-like orchid seeds that are almost devoid of their own food reserves. Even after orchids have developed green leaves and start photosynthesizing, their roots remain colonized by mycorrhizal fungi. However, the abundance of fungal colonization as well as the fungal community composition presumably change in the roots of the mature orchids during the vegetation period. Typically, photosynthetic, autotrophic orchids associate with saprotrophic fungi from the Ceratobasidiaceae, Tulasnellaceae and Sebacinales. So far, the distribution and ecological requirements of these fungi remain poorly explored. The aim of this thesis was therefore to study the temporal and spatial patterns of orchid mycorrhizal fungi in forest and grassland ecosystems. The thesis was particularly focused on 1) how the community composition of the putative OrM fungal taxa changes over the vegetation period in relation to the developmental phases of the host orchid species, 2) how the community composition of the putative OrM fungal taxa varies across different habitats as well as within the same habitat and on 3) how the richness of putative OrM fungi changes with the increasing distance from the orchid patches and 4) whether the putative OrM fungi form spatial patterns along the distance from the orchid patches. In addition, we extended annotations of publicly available OrM fungal ITS sequences. The main results of the thesis can be summarized as follows: 1) the community composition of the OrM fungi in roots was primarily host dependent and only secondarily affected by habitat and even to a lesser degree by the developmental phase and 2) in semi-natural grasslands, OrM fungi were randomly distributed and showed little evidence of a distance-dependent decline away from the adult orchids. We detected a number of insufficiently annotated OrM fungal sequences deposited in public databases, as well as sequences which suffered from low read quality and/or chimeras.

Kogu maailmas otsitakse lahendusi, kuidas asendada fossiilseid energiaallikaid taastuvatega ja vähendada kliima soojenemise potentsiaali. Töö eesmärgiks on hinnata lamminiitude heina põletamisel toodetud energia kliima soojenemise potentsiaali muutust (väljendatuna CO2 ekvivalendina), vähendades fossiilsete ressursside kasutamist. Vaadeldi energia tootmist katelpõletis ja koostootmisjaamas. Katla stsenaariumi puhul toodeti ainult soojusenergiat ning koostootmisjaama stsenaariumi puhul toodeti nii soojuskui elektrienergiat. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi lamminiidu heinast energiatootmise inventuuranalüüs ja olelusringi hindamine, mille tulemusena selgitati esmalt etappide kaupa välja lamminiidu heinast energia tootmise sisendid ja väljundid ning seejärel leiti kliima soojenemise potentsiaali muutus Eesti tingimustes. Tulemused näitasid, et mõlemad stsenaariumid vähendasid kliimasoojenemise potentsiaali oluliselt. Koostootmisjaamas toodetud energia vähendab kliima soojenemise potentsiaali pea kahekordselt võrreldes katelpõletiga. Kliima soojenemise potentsiaali üldine vähendamine katla stsenaariumi puhul on -3653 kg CO2 ekv ja koostootmisjaama puhul -6835 kg CO2 ekv 1 ha lamminiidu kohta. Kliima soojenemist põhjustavad protsessid olid seotud heina kogumise ja transpordi protsessidega ning põletuse protsessiga, aga võrreldes kogutulemusega oli nende panus kogumõjusse väga väike. Võib järeldada, et isegi kui kütusekulu oleks 10-kordne, siis kokkuvõttes ikkagi kliima soojenemise potentsiaal väheneks. Sarnased tulemused saadi transpordi osas ka Caserini et al. (2010) uuringus, kus leiti et kuni 600 km raadiuses biomassi transportimise juures näitavad tulemused ikka keskkonnamõjude vähendamist. Tootmise protsessidest vähendas koostootmisjaamas kliima soojenemise potentsiaali kõige enam välditud elektri tootmise protsess (-5531 kg CO2 ekv) ja katla stsenaariumis välditud soojuse protsess (-40831 kg CO2 ekv). Lamminiitude heinast energia tootmine ja sellega fossiilsete kütuste asendamine vähendab oluliselt kliimasoojenemise potentsiaali. Tänu sellele, et lamminiidud on juba olemas, ei kulu põllurajamisele ja sisenditele (nt väetised, seemned) ressursse. Niidud on juba olemas ja vajavad hooldamist. Negatiivsed küljed on hooajaline üle ujutatus ja osades piirkondades ligipääsu puudumine. Ka Heinsoo et al. (2010) on välja toonud, et lamminiidu hein on väga potentsiaalne energialiik, kuna tema majandamiseks otseselt rohkem kulutusi ei tehta peale kogumise. Samas on lamminiidud raskesti ligipääsetavad alad. Tulevikus tuleks teha täpsemaid uuringuid, millistesse piirkondadesse tasuks rajada energiatootmise jaamu, võttes arvesse ka majanduslikke aspekte. Globally there is a strong need to reduce the fossil energy consumption and to produce renewable energy in a sustainable way. The purpose of this survey was to evaluate the global warming potential of producing energy from alluvial meadow biomass by combustion and to replace fossil energy sources usage. Two scenarios were studied: 1) heat production by boiler combustion 2) heat and electricity production by CHP. Global warming potential was assessed through consequential life cycle assessment (LCA). First step was inventory analysis, which includes all the processes step by step. Hay consumption processes were collecting hay, hay transportation, combustion, transport of ash, avoided P and K fertilizers, for the boiler scenario there is avoided heat (natural gas) and for CHP there is avoided heat (natural gas) and avoided electricity (oil shale). Results showed that both scenarios in total showed the reduction of global warming potential. Total net global warming potential result was -6835 kg CO2 eq. for CHP scenario and -3662 kg CO2 eq. for boiler scenario per 1 ha of alluvial meadow. CHP scenario showed almost twice better result compared to boiler combustion. The negative global warming impacts for both scenarios were caused by with grass collection and transportation. Even when we assume the double amount of transport (twice as much fuel), we can still see that the total results are reducing the climate warming potential. Caserini et al. (2010) found that up to 600 km for transporting biomass production has still reducing effect on the climate change results. The positive impact by reducing the climate warming in boiler was avoided heat process - 4083 kg CO2 eq. In CHP the greatest global warming reduction was caused by the avoided electricity -5531 kg CO2 eq. From the negative side, usually the alluvial meadows are floated in some period and also don’t have very good access. Heinsoo et al. (2010) has pointed out that the only negatives are difficult access for machines and periodically over floated land. For positive sides there are mentioned the low management cost, because alluvial meadows are not allowed to be fertilized and also you can’t plant seeds. In conclusion we can conclude that alluvial meadow biomass has great results in combustion CHP and boiler processes and in both cases the results showed great potential in reduction of global warming potential. Natural grass has a great potential in future bioenergy production. Future studies should consider the most suitable locations for the grass based energy plants and also include economic aspects.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida rannaniitude kasutamist loodusturismi ressursina. Uurimistöö hüpoteesiks püstitati: „Rannaniit on vähe kasutatud, aga suure potentsiaaliga loodusturismi ressurss.“ Uurimisvaldkonnale lahenduse leidmiseks anti üldine ülevaade rannaniitudest, nende levikust, tähtsusest ja loodusväärtustest, majandamisest, piirangutest ning kaitsest. Esimese etapina vaadati läbi rannaniitude läheduses olevate majutusettevõtete, loodusturismi ettevõtete ja –ettevõtjate kodulehed, et teada saada, mil määral on rannaniite mainitud või pakutud nendega seotud tegevusi. Järgmisena viidi läbi 3 erinevat küsitlust, kus kasutati kvantitatiivset uuringustrateegiat ankeetküsitlust interneti teel. Lisaks majutusettevõtetele, loodusturismi ettevõtetele, ettevõtjatele ja loodusgiididele paluti veel keskkonnaameti spetsialiste oma arvamust avaldama loodusturismist ja külastuskorraldusest rannaniidul. Töö teoreetilises osas, kui ka uuringu käigus hinnati rannaniitude senist kasutust loodusturismis ja tema potentsiaali loodusturismi atraktsioonina ning selgitati välja peamised tegevused, mida rannaniidud külastajatele looduses viibimiseks pakuvad. Lõpuks toodi välja mõningad ettepanekud ja soovitused rannaniidupõhiseks turunduseks või tootearenduseks. Tulemustest selgus, et uuritavatest majutusasutustest kõigest 7.26% ning loodusturismiettevõtetest 9.37% mainis oma kodulehel rannaniite või pakkus nendega seonduvaid tooteid ja teenuseid. Küsitluse, mille vastamise protsent oli iga valimi puhul üle 24, käigus tuli ilmsiks, et üle poole küsitletavatest siiski on teadlikud lähedal asuvatest rannaniitudest ning nõustuvad arvamusega, et rannaniite võiks vaatamisväärsusena rohkem välja pakkuda. Seega on rannaniit siiani olnud enamjaolt avastamata, kuid väga potentsiaalne loodusturismi ressurss, mis võimaldab külastajatele palju huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi, et pikendada turistide viibimist sihtkohas, nagu näiteks linnu-, taime- ja loomavaatlust, fotograafia ja matkamise võimalust ning on ideaalne looduskaunis koht õppekäikude läbiviimiseks. Antud bakalaureusetööd saab abimaterjalina kasutada edasiseks rannaniitude uurimiseks loodusturismi valdkonnas. The goal of the Bachelor’s thesis was to research the use of coastal meadows as a resource of nature tourism. The hypothesis of the research was: “Coastal meadows are an underused resource of nature tourism with a large potential”. To find an answer to the research, a general overview was provided of coastal meadows, their distribution, importance and natural value, managing, restrictions and protection. The first stage was reviewing the homepages of lodging companies, nature tourism companies and entrepreneurs located near coastal meadows, in order to determine how much coastal meadows are mentioned or activities related to them are offered. After this, 3 different surveys were conducted with the use of quantitative research with the use of online questionnaires. In addition to lodging companies, nature tourism companies, entrepreneurs and nature guides, specialists of the Environmental Board were also requested to provide their opinion on nature tourism and organisation of visits to coastal meadows. In the theoretical part of the paper as well as during research, the current use of coastal meadows in nature tourism and its potential as a nature tourist attraction was assessed and the primary activities offered to visitors by coastal meadows were determined. Finally, some suggestions and recommendations were provided for marketing and product development regarding coastal meadows. The results revealed that only 7.26% of all researched lodging companies and 9.37% of nature tourism companies mentioned coastal meadows on their websites or offered related products and services. It was revealed in the course of the survey, the response ratio for each sample of which was over 24, that over a half of respondents are nevertheless aware of nearby coastal meadows and agree that coastal meadows could be offered more frequently as sights. Therefore, the coastal meadow has currently been a mostly undiscovered resource of nature tourism with very high potential, which offers many interesting and varied activities to visitors to extend the stay of tourists at the destination, such as bird, plant and animal watching, photography and hiking opportunities, and is an ideal beautiful natural site for carrying out study trips. This Bachelor’s thesis can be used as supporting materials for further research of coastal meadows in the field of nature tourism.

Poollooduslikud kooslused on kujunenud inimese põllumajandusliku tegevuse poolt. Läbi aegade on poollooduslikud kooslused seotud inimese paiknemise ja eluviisidega. Tänu inimmõjule on poollooduslikel kooslustel haruldased taimekooslused, kus domineerivad looduslikud liigid. Bakalaureusetöö uurimuslikus osas kasutatud andmed pärinesid Eesti Looduse Infosüsteemist ning Keskkonnaametist. Uurimistöö käigus selgus, et Ida-Virumaal on kokku 1118,48 ha poollooduslikke kooslusi ning need esinesid kõigis kolmes maakonnas asetseval maastikurajoonis. Poollooduslikke kooslusi esines kolmel kaitsealal: Muraka LKA ning Struuga ja Mäetaguse MKA-d. Vaadeldud kolme aasta jooksul hooldati poollooduslikke kooslusi keskmiselt 118,48 ha/a. Enim hooldatud koosluseid oli Struuga MKA-l, sellele järgnevasid Mäetaguse MKA ning Muraka LKA. Poollooduslikke kooslusi hooldatakse Eestis ja Ida-Virumaal niitmisega, sest kariloomade arv on vähenenud. Niitmine toimus igal vaatlusaastal pärast 10. juulit, et säästa poollooduslikes kooslustes elavaid loomi. Väikesepindalalised kooslused, mis küll on kajastatud kaitsekorralduskavas, jäävad siiski hoolduseta oma liiga väikese pindala tõttu ja nende taastamine ei ole otstarbekas. Koosluste hooldatus sõltub ka suuresti nende inventeerimise käigus saadud andmetest, eksperthinnangutest, prioteetsusest kaitsekorralduskavades, potentsiaalsete hooldajate olemasolust, koosluste asukohast (riigimaa, eramaa) ning niidetud heina edasisest kasutusest. Tänu uutele tehnoloogiatele on hoolduse käigus saadud heinast ja võsast võimalik saada soojusenergiat, mis on alternatiiviks näiteks fossiilsete kütuste kasutamisele. Ida-Virumaa kaitsealadel olevate poollooduslike koosluste hooldatus võiks olla parem, sest osa kaitsealadele jäävatest kooslustest on ikka hooldamata. Suur huvi looduskaitseliste talgute vastu, uudsed heinakasutusviisid ennustavad hooldatavate poollooduslike koosluste pindala tõusutrendi. Semi-natural communities has been evolved due to processes of human agriculture activities, they always has been connected with human location and lifestyle. Thanks to human influence semi-natural communities has variation of different rare plant communities, where natural species are dominating. The data of bachelor’s thesis research part originate from Estonian Nature Information System (EELIS) and Estonian Environmental Board. The research work represented results that in Ida-Viru County there are 1118,48 ha of semi-natural communities. Those communities were located on the three different landscape division. The semi-natural communities was present in three protected areas: Muraka nature reserve; Struuga and Mäetaguse protected landscape. The three year observation showed that semi-natural communities were moderately maintained 118,48 ha per year. Furthest maintained communities were located in Struuga protected landscape, after Struuga follows Mäetaguse protected landscape and Muraka nature reserve. The semi-natural communities in Estonia and Ida-Viru County are maintained through mowing. The mowing is used due to decrease of livestock. The mowing takes place on every observed year after 10th of July to protect animals, who are living there. Some communities, which are named in management plans are still untended as a result of small area, also they don’t have enough value to qualify for the restoration. The maintenance of communities depends also about the results of inventory, experts rates, the priority of maintenance in management plans, the presence of potential trustee, the location (public and private lands) of communities and the usage of hay after mowing. After the hay and underwood are obtained they can be used to produce heat energy thanks to new technologys. It can be said that the maintenance of semi-natural communities in Ida-Viru County could be better. Hopefully in future more semi-natural communities in Ida-Viru County are maintained due to great interest against conservation holidays, also new hay duty types.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Teadmised taimekoosluste liigilisest mitmekesisusest ja liikide kooseksisteerimisest põhinevad uuringutele, mis käsitlevad koosluste maapealset osa. Kuigi paljudes parasvöötme niidukooslustes võib isegi kuni 75% taimsest biomassist olla paigutunud maa alla, ei ole sealsetest protsessidest kuigi palju teada, kuna varasemad meetodid ei võimaldanud välimuselt väga sarnaseid juuri ja risoome liikideks määrata. Taimede juuresüsteemid on väga laiaulatuslikud ja on ajas tunduvalt vastupidavamad kui maapealsed võsud, mistõttu võib maa all esineda samas ruumiskaalas rohkem liike kui maa peal. Doktoritöös uurisin, milliseid erinevusi võib leida maa-alustes ja maapealsetes mitmekesisuse mustrites ning täiendasin seniseid teadmisi taimekoosluse funktsioneerimisest ja taimede suhetest juurtes elavate mükoriisa seentega. Kasutades uue põlvkonna sekveneerimist leidsin, et maa-alune taimede liigirikkus on kuni kaks korda suurem kui maa peal. Määrasin juurtest ka taimedega sümbioosis olevate seente, täpsemalt arbuskulaarmükoriisa liigid ning leidsime, et seente liigiline mitmekesisus ja fülogeneetiline mitmekesisus kasvab taimede liigilise ja fülogeneetilise mitmekesisuse kasvades. Taimede liigirikkus maa peal ja maa all erines ka piki mullaviljakuse gradienti. Leidsin sarnaselt varasemate töödega, et maapealne liigirikkus langeb mullaviljakuse kasvades, kuid uudne aspekt on, et maa-aluste liikide arv kasvas mullaviljakuse kasvades. Sarnaselt elurikkusele selgus ka, et maapealne ja maa-alune taimekooslus on kokku pandud erinevate protsesside tagajärjel: maapealsete liikide kooseksisteerimine on määratud biootiliste suhete poolt, nagu näiteks valguskonkurents, samas kui maa-aluse koosluse kokkupanekut mõjutavad suuresti abiootilised ja stohhastilised protsessid (erinevad toitainete gradiendid, mulla pH, jm). Antud tulemused viitavad sellele, et vaadeldes ainult koosluse maapealset osa, näeme kõigest "jäämäe tippu", kuna tegelik liikide kooseksisteerimine leiab aset maa all. Selle doktoritöö tulemused toovad esimest korda esile taimekoosluste maa-aluse komponendi olulisuse liikide kooseksisteerimise ja ökosüsteemi protsesside uurimisel., Our current understanding about plant species diversity and coexistence is almost entirely based on studies of aboveground vegetation. In some species-rich grassland ecosystems, nearly 75% of plant biomass occurs belowground, however, little is known about below-ground processes due to difficulties in distinguishing between morphologically similar roots of different species. Belowground root systems are more extensive in space and more persistent in time than short-lived shoots, causing belowground species richness to be higher than aboveground per volume. In this thesis I explored the differences between the patterns of below-and aboveground plant diversity with adding new insights to the knowledge of mutualistic relationships between plants and root dwelling fungi and the functioning of plant communities as a whole. Application of next-generation sequencing revealed that belowground plant species richness can be up to twice as high as aboveground. By using the same root samples I identified arbuscular mycorrhizal fungi forming tight mutualistic relationships with plants and found that fungal species diversity and phylogenetic diversity increases with increasing plant diversity and phylogenetic diversity. Above- and belowground plant diversity responded differently to soil fertility gradient as well. Similar to previous studies, aboveground richness declined with increasing soil fertility; in contrast, the number of species found only belowground increased with fertility. Investigating the plant community assembly patterns above- and belowground revealed substantial differences - there is more evidence for biotic interactions, such as light competition aboveground, whereas abiotic and stochastic processes, such as soil nutrient gradients, soil pH, etc. dominate belowground. Results of this thesis suggest that by considering only aboveground vegetation we merely see the "tip of an iceberg", whereas real species coexistence occurs belowground. This thesis for the first time highlights the importance of belowground processes in the research of plant species coexistence and ecosystem processes.

https://www.ester.ee/record=b5496830*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3605481*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1158677*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1145402*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3605231*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1452997*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b2249997*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3605330*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3601839*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1590077*est

https://www.ester.ee/record=b2387565*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1150625*est