Search

Magistritöös käsitletud uuringute raames on analüüsitud palju selliseid ohtlikke aineid, mida määrati Eestis esmakordselt – alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, ftalaadid, polübroomitud difenüülid, difenüüleetrid, polübroomitud orgaanilised ühendid, tinaorgaanilised ühendid, lühikese ja keskmise ahelaga klooritud parafiinid, perfluoroühendid ning teatud uuema põlvkonna pestitsiidid (glüfosaat, trifluraliin, jt.). Uuringuandmete koondanalüüsi tulemusena võib kokkuvõtvalt öelda, et enamike meie veekogude seisund on üldjoontes hea. Ohtlike ainete ja ainerühmade sisaldused enamikul juhtudel jäid pinnavee ja –setete proovides alla kasutatud analüüsimetoodikate määramispiire. Samas reoveepuhastite väljalaskudest satub ohtlikke aineid keskkonda kogu aeg juurde ja seetõttu tuleks midagi ohtlike ainete ohjamismeetmeid kasutades ette võtta. Kõikide uuringute põhjal saab teha leitud ohtlike ainete sisaldustest alljärgneva kokkuvõtte: Tinaorgaanilisi ühendeid leiti peamiselt Narva, Keila ja Kasari jõgede pinnaveest. Samuti kõrges kontsentratsioonis reoveepuhastite heitvees ning reoveesetetes. BaltActHaz uuringu käigus tuvastati kõrgetes kogustes tinaorgaanilisi ühendeid Tallinna lahe veest ja setetest Balti Laevaremonditehase dokkidega piirnevalt alalt, mis viitab sellele, et tinaorgaanilised ühendid olid varem laialdaselt kasutatud lisandid laevavärvide koostises ning tänapäeval satub tinaorgaanilisi ühendeid veekeskkonda laevaremonditööde tegemisel (näit. vanade laevavärvide eemaldamine). Tööstuses kasutatakse tinaorgaanilisi ühendeid erinevates materjalides lisandina, puidukaitsevahendina, silikoonides ja erinevates värvides. Samuti on üheks saasteallikaks toodetest olmereovette kanduvad heitmed. Ühealuselisi fenoole leiti Kohtla, Vasalemma, Narva ja Keila jõe, Peipsi järve ning Sillamäe rannikuala pinnaveest. Kõrged alküülfenoolide ja nende etoksülaatide sisaldused reovepuhastite heitvees ja väga kõrged nonüülfenoolide, oktüülfenoolide ja nende etoksülaatide sisaldused reoveesetetes. Neid aineid kasutatakse keemiatööstuses, erinevate värvide, lakkide ja liimide tootmiseks, isolatsioonimaterjalides, nahatööstuses ja pinnakatte materjalides. Olmereovette võivad nad vabaneda erinevatest toodetest (näit. pesu pesemine, juuksehooldusvahendid, jne.). Väga kõrgeid ftalaatide sisaldusi leiti reoveepuhastite reoveesetetes, samuti reoveepuhastite heitvees ja jõgede pinnaveest. Ftalaadid on väga laialdaselt kasutatavad lisandid erinevates plastmass toodetes (mänguasjad, vanni-kardinad, kosmeetikajne). Tööstuses kasutatakse ftalaate plastifikaatoritena polüvinüülkloriidile. Kõige problemaatilisemad ohtlikud ained, mis tulevad esile kogu Eesti kohta erinevates maatriksites, on hetkel tinaorgaanilised ühendid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, ühe- ja kahealuselised fenoolid, ftalaadid ja raskmetallid. Hetkel ei ole tulemuste põhjal Eesti jaoks olulised leitud perfluoroühendite ja kloroalkaanide kontsentratsioonid ning nende ühendite suhtes meetmete rakendamine ei ole praegu vajalik. Tulevikus võivad osutuda teatud piirkondades problemaatilisteks, kui ohjamismeetmeid ei rakendata, näiteks PBDE-d, PAH-id, PCB-d või LOÜ-d. The contents of various hazardous substances and their groups analysed in the frame of the master thesis, like alkylphenols and their etoxylates, phthalates, polybrominated diphenylethers, diphenylethers, polyprominated organic compounds, organotin compounds, short- and mediumchain chlorinated paraffins, perfluoro-compounds and certain “new generation” pesticides (glyphosat, trifluralin), had never been determined in Estonia before. Organotin compounds were mainly found in surface water of the Narva, Keila and Kasari River. High concentrations were also detected in the effluents and sewage sludge of waste water treatment plants. High concentrations were found in frame of the hazardous substances screening done in frame of the BaltActHaz project in the surface water of Tallinn Bay and in the sediments from the territory of Baltic Ship Repair Company. This implies that historically organotin compounds were widely used as additives in paints for ships and nowadays still organotin compounds are released into the water environment from ship repair works (e.g. removing old paint from ships). Organotin compounds are also used by the industry as various additives in different materials, wood preservatives, silicones and paints. Also a significant source of pollution of organotin compounds is coming from waste waters discharged from households (from products). Monobasic phenols were determined in the water samples taken from the rivers Kohtla, Vasalemma, Narva and Keila, from Lake Peipus and the Sillamäe coastal region. High concentrations of alkylphenols and their etoxylates were detected in the effluents of waste water treatment plants and very high concentrations of nonylphenols, octylphenols and their etoxylates in the sewage sludge of waste water treatment plants. These substances are widely used in the chemicals industry, in the production of different paints, varnishes and adhesives, in isolation materials, leather industry and in surface materials. They may be emitted into the domestic waste water through the use of different products (e.g. washing laundry, hair sprays, etc.). Very high concentrations of phthalates were detected in the sewage sludge of waste water treatment plants, also in the effluents of waste water treatment plants and in the surface waters of rivers. Phthalates are very widely used additives in plastic products (e.g. toys, bath curtains, cosmetics, etc.). Industry uses phthalates mainly as plasticiser for the production of polyvinylchloride. Most problematic hazardous substances, which have been detected in different matrices in different regions of Estonia based on current studies are organotin compounds, alkylphenols and their etoxylates, mono- and dibasic phenols, phthalates and heavy metals. At the moment substances, which do not need currently the implementation of strict reduction measures in Estonia are perfluoro-compounds and chloroalkanes. In the future substances like polybrominated diphenylethers, polyaromated hydrocarbons, polychlorinated biphenyls and volatile organic compounds might become problematic to the water environment if stricter reduction measures are not implemented.

Sisekaitseakadeemia e-väljaanne, http://tartu.ester.ee/record=b1860518~S1*est

https://www.ester.ee/record=b4517970*est