Search

https://www.ester.ee/record=b5564154*est

https://www.ester.ee/record=b5564088*est

https://www.ester.ee/record=b5563833*est

https://www.ester.ee/record=b5508672

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandusettevõtete vastutustundlik ja jätkusuutlik majandamine on üliolulised nii riigi majandusele kui ka põllumajandustoodangu lõpptarbijatele. Põllumajandussektor on väga haavatav väliskeskkonna teguritele, kuid mitmed sektori eripärad tulenevad sisekeskkonnast. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja põllumajandusettevõtete pankrotistumise põhjused Eestis aastatel 2015-2020. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade pankrotiõiguse arengust Eestis ja selgitatakse pankrotimenetlust ning pankroti ja maksejõuetuse mõistet ja olemust, ülevaade antakse pankroti põhjustest ja ettevõtte maksevõime hindamise metoodikast. Töö empiirilises osas kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, mille käigus hinnatakse Eesti põllumajandusettevõtete maksevõime olukorda ja kvalitatiivset uurimismeetodit, mille käigus uuriti erialast kirjandust, seadusi ning kohtulahendeid. Analüüsi tulemusena selgus maksejõuetuse põhjustest, et põllumajandussektor on väga haavatav väliskeskkonna teguritele ning nähtus veel, et alamsektorite maksejõuetuse põhjused on sarnased. Responsible and sustainable management of agricultural holdings is crucial for both the national economy and the final consumers of agricultural products. The agricultural sector is very vulnerable to external environmental factors, but many of the sector's characteristics are due to the internal environment. The aim of this bachelor's thesis is to find out the reasons for the bankruptcy of agricultural enterprises in Estonia in 2015-2020. The theoretical part of the dissertation gives an overview of the development of bankruptcy law in Estonia, and explains the bankruptcy proceedings and the concept and nature of bankruptcy and insolvency. It also gives an overview of the causes of bankruptcy, and the company's solvency assessment methodology. In the empirical part of the work, a quantitative research method is used, in the course of which the solvency situation of Estonian agricultural enterprises is assessed. Secondly, a qualitative research method is used, in the course of which professional literature, laws and court decisions were studied. The analysis showed that the agricultural sector is very vulnerable to external factors, and that the causes of insolvency in the sub-sectors are similar.

https://www.ester.ee/record=b5508531

https://www.ester.ee/record=b5506468*est

https://www.ester.ee/record=b5448986

https://www.ester.ee/record=b5362746*est

https://www.ester.ee/record=b5359249*est

https://www.ester.ee/record=b5358819*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Eesti maksejõuetusõigus eristab juriidilisest isikust võlgnikele kahte liiki menetlusi. Saneerimismenetlustes proovitakse erinevate abinõude rakendamisega ületada ettevõttel tekkinud makseraskused, et tagada jätkusuutlik majandamine. Pankrotimenetluste käigus lõpetatakse ettevõtte tegevus, kui makseraskused ei ole enam ajutised. Kuigi nende menetluste olemus on erinev, siis mõlema eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded. Selleks esitavad kõik võlausaldajad võlgniku vastu oleva nõude menetlusse, mis annab õiguse hääletada ning saada osa nõuete rahuldamisest. Võlausaldajateks võivad olla ka võlgnikuga seotud isikud, näiteks osanik või tema abikaasa. Küll aga võib neil olla pahatahtlik soov võtta vastu otsuseid võlgniku ja temaga seotud isikute kasuks ning kontrollida menetlust. Veel enam, nõuded, mille alusel hääled määratakse, võivad olla fiktiivsed. Maksejõuetusmenetlused peaksid olema kontrollitavad sõltumatute ja ehtsate nõuetega võlausaldajate poolt. Saneerimismentlustes tuleb välistada olukorrad, kus seotud isik saab hääletada selliselt, et nende hääled on otsustavad saneerimiskava kinnitamisel, kuna sellega võib kahjustada ehtsaid võlausaldajaid. Pankrot võib olla aga olla tahtlikult põhjustatud, mis tähendab, et pankrotihaldur peaks esitama pankroti põhjustanud isikute vastu kahjuhüvitise nõude. Kui võlgnik saab seotud isikute kaudu pankrotimenetlust kontrollida, võib sellise nõude esitamine osutuda võimatuks, mis ei kaitse võlausaldajate huve. Veel enam, osanik või aktsionär võib esitada menetlutesse nõude, mis rahuldatakse teiste võlausaldajatega samas järgus, kuid mis üldiste seisukohtade järgi peaks olema rahuldatud pärast kõikide teiste nõuete tasumist, kuna sellise laenu sisuks on kapitali investeering. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele, kas Eesti maksejõuetusõiguse reeglid tagavad võlausaldajate ühiste õiguste ja huvide kaitse, kui võlgnikuga seotud võlausaldaja osaleb maksejõuetusmenetlustes ning kas selliste isikute menetlusõiguste kohta oleks vajalik kehtestada piirangud. Töös jõutakse järeldusele, et võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemine Eesti maksejõuetusmenetlustes ei taga võlausaldajate ühiseid õigusi ja huve, mistõttu tehakse ettepanekud kehtestada võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemise kohta reeglid., Estonian insolvency law recognises two types of proceedings for legal persons. Reorganisation is regarded as overcoming the company’s solvency problems by applying a set of measures to ensure its sustainable management. In bankruptcy proceedings, business activities will be terminated if economic difficulties are no longer temporary. Although these proceedings differ in nature, the objective of both procedures is to satisfy the creditors’ claims. To this end, all creditors file a claim against the debtor in the proceedings, which gives them the right to vote and have the claim satisfied. Debtor-related creditors, such as a shareholder or their spouse, are also allowed to participate in the proceedings. However, they may have a malicious intent to take decisions in favour of the debtor and their related persons and control the proceedings. Moreover, the claims on which the votes are based may be fictitious. Yet, insolvency proceedings should be controlled by independent creditors with real claims. In reorganistion proceedings, such situations must be prevented where debtor-related creditors can vote in such a way that their votes will play a decisive role in the acceptance of the reorganisation plan, because this may harm interests of creditors. Moreover, insolvency of the debtor may be intentionally caused, which means that the trustee is required to file a claim for compensation for damages against the persons liable in bankruptcy proceedings. If the debtor can control the proceedings through related creditors, it may be impossible to file such a claim, which does not protect the interests of the creditors. Furthermore, shareholders may file a loan claim, which is satisfied in the same ranking as other unsecured creditors’ claims. Although according to the general opinion, this loan claim should be satisfied after all other claims have been covered, because such a loan is a capital investment. The aim of this dissertation is to examine whether Estonian insolvency law safeguards the common rights and interests of creditors when debtor-related creditors participate in insolvency proceedings, and whether restrictions on the participation of such creditors should be laid down. The author has come to the conclusion that Estonian insolvency law does not protect the common rights and interests of creditors in insolvency proceedings when debtor-related creditors participate in the proceedings. Therefore, certain rules on the participation of debtor-related creditors should be laid down., https://www.ester.ee/record=b5244111

https://www.ester.ee/record=b5245374~S1

https://www.ester.ee/record=b5243364~S1

https://www.ester.ee/record=b5248383*est

http://www.ester.ee/record=b5140759*est

http://www.ester.ee/record=b5145134

http://www.ester.ee/record=b4685810

http://www.ester.ee/record=b4685931

http://www.ester.ee/record=b4605994*est

http://www.ester.ee/record=b4482093*est

http://www.ester.ee/record=b4484500*est

http://www.ester.ee/record=b4483332*est

http://www.ester.ee/record=b4484816*est

http://www.ester.ee/record=b4483208*est

http://www.ester.ee/record=b4498459*est

http://www.ester.ee/record=b4377917~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4377923~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4412383~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4377854~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4377914~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2654657~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2656339~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2657612~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2654928~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2655814~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2654797~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2611900~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2612932~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2612988~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2612463~S1*est

Piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi reguleerivatel õigusnormidel on väga suur praktiline tähtsus nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Samaaegselt pakuvad need õigusnormid märkimisväärset huvi ka õigusteoreetilisest vaatenurgast lähtuvalt. EL Nõukogu määrus nr 1346/2000, 29. maist 2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi nimetatud: määrus) on seadnud eesmärgiks reguleerida Euroopa Liidus rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja tunnustamisega seotud küsimusi, võimaldamaks tõhusat ja tulemuslikku piiriüleste maksejõuetusmenetluste toimimist. Käesolev töö keskendub määruses reguleeritud erandlikule nähtusele, milleks on üks konkreetne liik piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi, nn teisesed maksejõuetusmenetlused. Teiseseid maksejõuetusmenetlusi saab vastavalt määrusele algatada üksnes peale põhimaksejõuetusmenetluse väljakuulutamist. Teiseste maksejõuetusmenetluste kontseptsioon on erandlik, sest määrus ei sea teiseste maksejõuetusmenetluste arvule mingeid piire. Teiseseid maksejõuetusmenetlusi saab võlgniku suhtes algatada liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 (h) tähenduses. Juhul, kui võlgnikul on määruse tähenduses tegevuskohti mitmes liikmesriigis, on võimalik mitme teisese maksejõuetusmenetluse algatamine kõigis vastavates liikmesriikides. Samas toetub määrus printsiibile, et liikmesriikide siseriiklikku õigust tuleb austada, seega iga liikmesriik säilitab samaaegselt oma maksejõuetusõigusalase regulatsiooni. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas teisesed maksejõuetusmenetlused on põhjendatud ja vajalikud ning juhul kui on, siis kas on vaja liikmesriikide siseriiklikku õigust ja määrust muuta, et soodustada samaaegselt menetlemisel olevate piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimist Euroopa Liidus. Käesolevas doktoritöös on läbi uuritud teiseste maksejõuetusmenetluste „elutsükkel“ alustades nende menetluste algatamisest ja tunnustamisest ning lõpetades teiseste maksejõuetusmenetluste läbiviimise, peatamise ja lõpetamisega seotud küsimustega. Töö esimeses peatükis keskendutakse teiseste maksejõuetusmenetluste olemusele. Töö teises peatükis analüüsitakse teisteste maksejõuetusmenetluste algatamise ja tunnustamisega seotud küsimusi. Doktoritöö kolmas peatükk keskendub teisestest maksejõuetusmenetlustest osavõtmisele ja nende läbiviimisele. Neljandas peatükis käsitletakse teiseste maksejõuetusmenetluste peatamise ja lõpetamisega seotud küsimusi. Uurimustöös on jõutud tõdemuseni, et teisesed maksejõuetusmenetlused võivad olla põhjendatud ja vajalikud, kuid liikmesriikide siseriiklikku õigust ja määrust on vaja kohati muuta, et soodustada samaaegselt menetlemisel olevate piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimist Euroopa Liidus. Seetõttu on doktoritöös tehtud muuhulgas hulganisti ettepanekuid nii määruse kui ka siseriikliku õigusliku regulatsiooni parendamiseks., The legal provisions applicable to all situations of cross-border insolvency are of very great practical importance, both to debtors and creditors alike, and at the same time they raise questions of considerable interest from the standpoint of legal theory and principle. The Council Regulation (EC) No 1346/2000, 29 May 2000 on Insolvency Proceedings (hereinafter: the Regulation) aims to provide the EU-wide regulation of international jurisdiction, applicable law and recognition to enable efficient and effective operation of cross-border insolvency proceedings. In current thesis, the author has focused on the analysis of secondary insolvency proceedings opened after main insolvency proceedings. The concept of secondary insolvency proceedings is an exceptional phenomenon. The Regulation does not establish any limit to the number of secondary insolvency proceedings which may be opened after main insolvency proceedings upon the establishment of an insolvent debtor within the meaning of Article 2 (h) of the Regulation in the relevant Member State. However, the Regulation is based on the principle of respect for substantive diversity that each Member State retains its own insolvency law. The main purpose of the current thesis was to find answers to the following questions: whether secondary insolvency proceedings are justified and necessary; and if so, what changes are needed in the national laws of the Member States and in the Regulation to facilitate efficient and effective administration of several cross-border insolvency proceedings pending simultaneously in the European Union. In the current thesis the author has analysed the whole course of the secondary insolvency proceedings starting from the opening and recognition, followed by the conduct, stay and closure of secondary insolvency proceedings. In the first chapter of the current thesis the author has focused on the essence of the secondary insolvency proceedings. The second chapter of the thesis is concentrated on the opening and recognition of the secondary insolvency proceedings. In the third chapter the author examined how secondary insolvency proceedings function. The fourth chapter of the current thesis is concentrated on the stay and closure of the secondary insolvency proceedings. The conclusion of the thesis is that secondary insolvency proceedings may be justified and necessary although several changes are needed in the national laws of the Member States and in the Regulation to facilitate efficient and effective administration of several cross-border insolvency proceedings pending simultaneously in the European Union. As a practical result of the Regulation, a distinction should be made to the national insolvency proceedings of the Member States, namely national proceedings unrelated to the Regulation and national proceedings related to the Regulation. Amendments to national laws should be made in as far as national laws may give rise to questions as to the supremacy of the Regulation or when amendments are certain to contribute to the working of the text and aim of the Regulation, provided those amendments are certain to be of a pure facilitating nature and are certain not to give rise to any discrepancies. Therefore, the author is also inclined to the view that further approximation of insolvency laws of the Member States is needed in the future.

Teadusmagistritöö, Magistritöös analüüsitakse kõrvalekaldeid võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest pankrotimenetluses ning nende põhjendatust. Kõrvalekalletena käsitleb käesoleva töö autor panti ja kommertspanti, tasaarvestust, töötajate nõudeid ning maksunõudeid. Oma töö eesmärkide saavutamiseks on autor jaganud töö nelja peatükki. Esimeses peatükis käsitleb autor pankrotimenetluse eesmärke, kollektiivsuse ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning kõrvalekaldeid võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Teises peatükis on võetud vaatluse alla pandiga tagatud nõuete mõiste ja olemus, eelistamise vajalikkus ning erisused kommertspandi puhul. Kolmandas peatükis käsitleb autor tasaarvestust ning selle lubatavust pankrotimenetluses. Neljandas peatükis määratleb autor eesõigusnõuete mõiste ja analüüsib, kas eesõigusnõuded võivad rikkuda võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning kas nende lubamine pankrotimenetluses võib olla põhjendatud.