Search

Magistritöö Ergonoomika õppekaval Füsioloogilised ohutegurid (korduvliigutused, sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine, raske füüsiline töö) põhjustavad Eestis enamiku tööga seotud haigustest. Selleks, et ergonoomikalised sekkumistegevused oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada töötajate luu- ja lihaskonna kaebusi, on tööandjal vaja rakendada töökeskkonna riskianalüüsis metoodilist lähenemist. Paraku on Eestis probleemiks, et töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite riskihindamisel ei kasutata tõenduspõhiseid hindamismeetodeid. Magistritöö eesmärk oli esitada juhis sundasendi ergonoomikalise hindamismeetodi valimiseks riskihindamise praktikule, et edendada füsioloogiliste ohutegurite tõenduspõhiste hindamismeetodite kasutamist praktikas. Töös analüüsiti kahteteist sundasendi hindamismeetodit: OWAS, PATH, RULA, REBA, NERPA, ISO 11226, EN 1005-4, EAWS, PERA, RAMP II, KIM-ABP ja LUBA. Analüüsiti meetodite ülesehitust ja vastavust hindaja ootustele. Lisaks rakendati hindamismeetodeid ühe tööasendi ja ühe tööprotsessi hindamisel. Tulemustest selgus, et ükski meetod ei ole nii universaalne, et sobiks iga tööasendi või tööülesande hindamiseks. Sobiva meetodi valimisel peaks riskihindamise praktik vastama järgmistele küsimustele: 1) mis on riskihindamise eesmärk (esmane hindamine või põhjalik analüüs)?; 2) millised on ressursid (aeg, hindaja teadmised ja oskused)?; 3) millise iseloomuga tööd hinnatakse (tööasend istudes või seistes, suur koormus kätele jne). Selle teadmise põhjal saab valida kõige sobivama hindamismeetodi. Riskihindaja peaks oskama kasutada 4-6 hindamismeetodit, mis sobiksid erineva iseloomuga tööde hindamiseks (asend või asendid tegevustes, tööasend istudes või seistes, jne). Sobivad hindamismeetodid vähem kogenud hindajale on RULA, REBA, NERPA ja KIM-ABP. Lisaks nendele sobivad kogenud ja väljaõppega hindajale meetodid RAMP II, ISO 11226 ja PERA, juhendi kättesaadavuse korral ka EAWS. RAMP II on uuritud meetoditest kõige laiaulatuslikum ning eelistatuim hindamismeetod. Uuritud meetodite valikust ei soovita kasutada meetodit LUBA, kuna see on asendi hindamiskriteeriumites liialt julge ja tõenäoliselt alahindab sundasendiga seotud terviseriske. Magistritöö on täienduseks Aile Viksi magistritööle raskuste käsitsi teisaldamise hindamismeetoditest ja Merili Ilvese magistritööle korduvliigutustega tööülesannete hindamismeetoditest, mis annavad kokku ülevaatliku õppematerjali füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks tudengitele, riskihindamise praktikutele, valdkonna üle järelevalvet teostavatele inspektoritele ja teistele huvilistele. Sundasendite hindamismeetodite laialdase kasutamise soodustamiseks on ettepanek tõlkida eesti keelde hindamismeetodid RAMP II, ISO 11226, PERA, NERPA ja KIM-ABP. Most occupational diseases in Estonia are caused by physiological hazards such as repetitive movements of the same type, postural load, manual handling, and heavy physical work. It is necessary for employers to use a methodological approach when conducting risk assessments. This approach provides an opportunity to plan effective ergonomic interventions that reduce or prevent musculoskeletal disorders. In Estonia, there is a lack of evidence-based ergonomical assessment methods being used. The aim of master`s thesis was to propose ergonomic assessment methods for risk assessment practitioners to assess postural load and thereby improve the practical usage of evidencebased ergonomic assessment methods. Twelve postural load assessment methods were analyzed: OWAS, PATH, RULA, REBA, NERPA, ISO 1226, EN 1005-4, EAWS, PERA, RAMP II, KIM-ABP, and LUBA. The study compared the structure of these methods and how well they met the expectations of method users. Assessment methods were applied to evaluate both a single posture and variable postures during tasks over an extended period. The results showed that no single method is universally suitable for evaluating every work posture or work process. When choosing a suitable method, the risk assessor should consider the following questions: 1) What is the purpose of risk assessment (primary assessment or in-depth analysis)?; 2) What resources are available (time, assessor` knowledge)?; 3) What kind of work is being assessed (sitting, standing, heavy load on hands). This knowledge will help in selecting the most suitable assessment method. Risk assessment practitioners should be skilled in using 4-6 different methods. For inexperienced risk assessment practitioners, suitable methods include RULA, REBA, NERPA, and KIM-ABP. In addition to these, suitable methods for experienced risk assessment practitioners are RAMP II, ISO 11226 and PERA. EAWS is also suitable if a user manual is available. The method LUBA is not recommended for use because likely underestimates risks of postural load. This master these`s, along with Aile Viks` master`s theses on manual handling assessment methods and Merili Ilves` master`s thesis on repetitive movements assessment methods, provides methodological study material for students, risk assessment practitioners, occupational health inspectors, and others interested in this topic. To promote the usage of postural load assessment methods in practise, it is suggested to translate RAMP II, ISO 11226, PERA, NERPA and KIM-ABP into Estonian.

Magistritöö Ergonoomika õppekaval Mikro- ja väikeettevõtted moodustavad ligi 99% Euroopa Liidu (EL) ettevõtetest, andes tööd ligi pooltele EL töötajatele ning see on majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni peamine tõukejõud. Arvestades mikroettevõtete olulist rolli ühiskonnas ja EL majanduses, on nende töötajate ohutusele ja tervise säilitamisele tõhusate vahendite rakendamine väga oluline. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti mikroettevõtjate teadlikkus ja võimalikud takistused töötervishoiu- ja ohutustegevuste (TTO) rakendamisel töökeskkonnas ning võrrelda andmeid uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringu (ESENER 2019) tulemustega. Uurimistööks koostati kolmekümne kuuest küsimusest koosnev ankeetküsimustik, millest osa küsimusi kattus ESENER küsimustega. Autor lisas juurde küsimusi, mis paremini peegeldaksid TTO olukorda Eesti mikroettevõtetes. Elektrooniline küsimustik saadeti 9200 aktiivselt tegutsevale Eesti mikroettevõtte e-mailile. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti mikroettevõtjate teadlikkus TTO tegevustest on ebapiisav ja ei peegelda ESENER 2019 küsitluse tulemusi. Eesti mikroettevõtetest vaid viiendik viib läbi riskianalüüsi regulaarselt (ESENER tulemustel 60%) ja alla poolte pole seda teinud või ei pea seda oluliseks. Riskianalüüsi viiakse läbi väga ebaregulaarselt ja sageli mitte. Üheks põhjuseks võib olla mikroettevõtjate vähene TTO teadlikkus. Seda kinnitab asjaolu, et ligi pooltel töö- ja ametikohtadel puuduvad ohutusjuhendid. Vastajatest kuni 23% väitis, et nii väike ettevõte ei peagi TTO tegevusi ettevõttes rakendama. Põhjuseks siin võib olla riikliku toetuse puudumine mikroettevõtetele, samuti sotsiaalmajanduslike ja regulatiivsete tegurite koosmõju. Järelduseks võib öelda, et TTO alaste nõuete paremaks rakendamiseks Eesti ME-des peame suurendama mikroettevõtjate TTO alast teadlikkust süstemaatilise koolituse kaudu erinevatel haridustasemetel ning parema nõustamisteenuse kaudu. Micro- and small enterprises account for nearly 99% of European Union (EU) enterprises, employing nearly half of EU workers, and this is the main driver of growth, innovation, employment and social integration. Given the important role of micro-enterprises in society and also in the EU economy, the importance of effective instruments to prevent the safety and health of the workers of these companies is obvious. The purpose of this study was to analyse the awareness and obstacles of Estonian micro-enterprises (ME) in the implementation of occupational safety and health (OSH) activities in the working environment and to compare the data with the results of the ESENER 2019 survey. A questionnaire consisting of thirty-six questions was drawn up for research. The questionnaire for this research was drawn up on the basis of ESENER questions, and additional questions were included to better reflect OSH situation in Estonian micro- and small enterprises. Electronic interviews were sent to 9 200 active Estonian MEs by e-mail. The results of the study showed that the awareness of OSH activities of Estonian micro-enterprises at work is poor - not as good as in the ESENER 2019 survey was shown. Only a fifth of Estonian micro-enterprises conduct a risk analysis on a regular basis and less than the parties have not done so or do not consider it important. There are no safety instructions on the main sides of the work and posts. The risk analysis is carried out - if at all, mostly in unregular way. The reason could be a lack of awareness of micro-entrepreneurs due to 23% of repondents had an opinion that microenterpise has no any duties on OSH regulations. The main cause could be poor governmental support for MEs, as well as interaction of socio-economic and regulatory factors. In conclusion, for better implementation of the requirements on OSH activities in Estonian MEs we need to rise OSH awareness of micro-enterpreneurs through systematic training in different levels of education and through advisory service through EU OSH extension programme.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Antud uurimistöös analüüsiti töötervishoidu ja -ohutust (TTO) puudutavat õpet Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis ning kirjeldati TTO temaatikat ja ainemahtusid sõltuvalt õppeasutuse tüübist ja õppetasemest. Kokku uuriti 555 õppekava – 494 ülikoolides ja 61 rakenduskõrgkoolides. Töötervishoiu ja -ohutuse üldised valdkonnad Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis on ergonoomika, muu ohutus, riskiõpetus, tööohutus ja töötervishoid. Töötervishoiu ja -ohutuse õppeaineid sisaldavate õppekavade osakaal kõrgharidussüsteemis moodustab kokku ligi kolmandiku, rakenduskõrgkoolides 60% ja ülikoolides 26%. Teemade järgi on enamesindatud “muu ohutus” (58%) ja oluliselt väiksemas osakaalus “riskiõpetus”, “ergonoomika”, “tööohutus” ja “töötervishoid”. Üldjuhul oli TTO ainete arv suurem rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning väikseim integreeritud õppes. Doktoriõppes TTO-alased õppeained puuduvad. Ainemahtude järgi esines kõige sagedamini 3 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) mahus TTO õppeaineid. Kogu kõrgharidussüsteemis ja ülikoolides oid TTO ainetest ligi pooled ainemahus 4 EAP ja rohkem ning rakenduskõrgkoolides moodustas suuremahulisemate TTO ainete osakaal vaid ligi kolmandiku. Arvuliselt oli kõrgharidussüsteemis ülikoolides kokku 177 TTO õppeainet ja rakenduskõrgkoolides 74 õppeainet. Õppeasutuste nimetuste järgi oli pignerida ülikoolides järgmine: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (n=61), Eesti Maaülikool (n=38), Tallinna Tehnikaülikool (n=29), Tallinna Ülikool (n=24), Tartu Ülikool (n=23) ja Eesti Kunstiakadeemia (n=2). Rakenduskõrgkoolides oli pingerida järgmine: Tallinna Tehnikakõrgkool (n=33), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (n=17), Eesti Lennuakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (n=8), Kaitseväe Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia (n=4). Kõrgemas Kunstikoolis Pallas TTO-alased õppeained puuduvad. Valdkondade kaupa kogu kõrgharidussüsteemis kokku oli kõige enam TTO õppekavasid humanitaaria ja kunsti alal, seejärel tehnika, tootmise ja ehituse, teeninduse, tervise ja heaolu ning hariduse vallas. Vähem TTO aineid oli esindatud ärinduse, halduse ja õiguse, loodusteaduste, matemaatika ja statistika, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe valdkonnas. Ülikoolides oli TTO teemasid enam käsitletud humanitaaria ja kunsti, tehnika, tootmise, ehituse ja hariduse valdkondades ning TTO õpe puudus sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabevaldkonnas. Rakenduskõrgkoolides oli esikohal TTO õpetus tervise ja teeninduse valdkonnas. TTO õpe puudus täielikult põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning hariduse valdkonnas. Tulemustest võib järeldada, et Eesti kõrgharidusmaastikul ei vasta töötervishoiu ja – ohutusalane õpe nii sisult kui mahult tööelu praktilistele nõuetele. Analüüsitud õppekavades on TTO ained on nii teemati, mahuliselt, õppetasemeti kui ka õppeasutuste ja valdkonadade kaupa väga ebaühtlaselt jaotunud. Mitmetes ainevaldkondades TTO temaatika puudub üldse. Eesti kõrgharidussüsteemi õppekavades on vaja teha korrektuure, kuna TTO õpetuse süvalaiendamine kõrgharidusse on EL liikmesmaades olulisel kohal. Erilist tähelepanu vajab TTO-alase õppevaldkonna lisamine nii riiklikesse haridusstrateegiatesse kui ka kõrghariduststandardisse. This research analyzed occupational health and safety education in national higher education system in Estonia and described occupational health and safety (OHS) topics and subject volumes depending on the type and level of education. A total of 555 curricula were studied - 494 at universities and 61 at universities of applied sciences. General areas of occupational health and safety in the Estonian national higher education system are ergonomics, other safety topics, risk education, occupational safety and occupational health. The share of curricula containing OHS subjects in the higher education system is almost a third, 60% in professional higher education institutions and 26% in universities. According to the topics, “other safety” is most represented (58%) and “risk education”, “ergonomics”, “occupational safety” and “occupational health” have a significantly lower share. In general, the number of OHS subjects was higher in applied higher education and master's studies and the lowest in integrated studies. There are no OHS-related subjects in doctoral studies. According to the subject volumes, OHS subjects in the amount of 3 ECTS were most often present. In the entire higher education system and universities, almost half of the OHS subjects accounted for 4 ECTS or more, but in professional higher education institutions the share of larger OHS subjects accounted for almost a third. The number in the higher education system was 177 OHS subjects in universities and 74 subjects in professional higher education institutions. According to the names of educational institutions, the following were signed in universities: Estonian Academy of Music and Theater (n=61), Estonian University of Life Sciences (n=38), Tallinn University of Technology (n=29), Tallinn University (n=24), University of Tartu (n=23) and the Estonian Academy of Arts (n=2); in professional higher education institutions: TTK University of Applied Sciences (n=33), Tartu Health Care College (n=17), Estonian Aviation Academy and Tallinn Health Care College (n=8), Estonian Military Academy and Estonian Academy of Security Sciences (n=4). There are no OHS subjects at the Pallas University of Applied Sciences. By fields in the entire higher education system, there were the most OHS curricula in the fields of humanities and arts, followed by engineering, production and construction, services, health and well-being, and education. Fewer OHS subjects were represented in business, administration and law, science, mathematics and statistics, agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine, and social sciences, journalism and information. In universities, OHS topics were more covered in the humanities and arts, engineering, manufacturing, construction and education, and there was a lack of OHS training in the social sciences, journalism and information. In applied higher education, OHS training in the field of health and services was in the first place. OHS training was completely lacking in agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine and also education. It can be concluded from the results that in the Estonian higher education landscape, occupational health and safety training does not meet the practical requirements of working life in terms of both content and scope. In the analyzed curricula, OHS subjects are very unevenly distributed by topic, volume, level of study, as well as by educational institutions and fields. There are no OHS topics in many subject areas. Adjustments need to be made to the curricula of the higher education system in Estonia, as the mainstreaming of OHS teaching in higher education is important challenge also in Europe. Special attention needs to be paid to the inclusion of OHS in the national education strategies as well as in the higher education standard.

Magistritöö Ergonoomika õppekaval Uuringu eesmärgiks oli analüüsida Eesti töötajate skeleti-lihasvaevuste (SLV) seoseid individuaalsete ja tööga seotud teguritega töötervishoiuteenistuse andmebaasi näitel. Meetod. Andmed koguti perioodil 2016–2018 aastal töötervishoiu tervisekontrolli läbinud töötajate kohta, mis hõlmas kokku 1300 inimest (0,2% Eesti tööealisest elanikkonnast). Koguti järgmised andmed: vanus, sugu, amet, tegevusvaldkond, kehamassiindeks (KMI), suitsetamine, töö ohutegurid, skeleti-lihasvaevused (SLV), spordiga tegelemine, tervisekontrolli aeg, regionaalne piirkond. SLV levimust analüüsiti seoses individuaalsete ja tööga seotud teguritega. Tulemused. Uuringugrupist (n= 1300) olid 48% naised ja 52% mehed. Uuritavate vanus oli 18–78 aastat (keskmine 42,3±12,7 aastat; mehed 41,1±12,7 ja naised 43,8±12,6 aastat). KMI gruppide analüüs näitas, et alakaalus oli 2,3%, normaalkaalus 41,7%, ülekaalus 32,9% ning rasvunud kategooriates oli kokku 23% uuritavatest. Aastatel 2016–2018 suurenes eelkõige randme/labakäe kaebustega töötajate arv (p= 0,05). Kõige sagedamini olid tööga seotud ohuteguriteks sundasend (81%), kuvar/silmade pinge (64%) ja psühho-emotsionaalne pinge (51%). Kõige enam esinevad SLV-d alaselja (14,9%), kaela-õlavöötme (12,5%) ja pea piirkonnas (3,8%). Statistiliselt olulised erinevused SLV levimuses on nii vanuse kui sooga seotud. Keskealistel töötajatel (40–59 a.) esineb oluliselt rohkem (p< 0,05) kogu alajäseme, põlvede ja randme/labakäe kaebusi võrreldes noorema vanusegrupi (18–39 a.) ja vanema vanusegrupiga (60–78 a.). Naistel esineb meestest oluliselt rohkem kaebusi pea, kaela-õlavöötme, kogu alajäseme ja randme/labakäe piirkonnas (p= 0,05−0,0001). SLV levimuses on statistiliselt olulised erinevused ka KMI gruppide vahel. Rasvumise I astmega töötajatel (KMI väärtusega 30,0−34,9 kg/m-2 ) esineb oluliselt rohkem kogu alajäseme kaebusi ning randme/labakäe kaebusi, võrreldes teiste KMI gruppide näitajatega (p< 0,05). Töö ohutegurite ja SLV vahel olid nõrgad seosed, neist olulisemad olid sundliigutuste/korduvliigutuste ja kogu alajäseme kaebuste vahel ning kuvariga töö ja kaela-õlavöötme piirkonna kaebuste vahel (r< 0,099, p< 0,001). Järeldused. Töötajate SLV levimus on seotud nii individuaalsete kui tööga seotud teguritega. The purpose of this study was to examine the relationships between musculoskeletal disorders (MSD) and associated factors among Estonian employees based on the database of the Occupational Health Service. Method. The sample was collected by the persons who passed regular health surveillance in the Occupational Health Service Centre (OHSC) between 2016 and 2018. The data were collected from the database of the institution providing OH service for a total of 1300 persons passed regular health surveillance throughout three years (0,2% of the Estonian working age population). The following data have collected: age, gender, profession, field of activity, BMI, smoking, work related hazards, musculoskeletal disorders, physical activity, health check time and region of OH service. The relationships between MSD and work related hazards and individual factors (BMI, age, sex) were analysed. Results. The study group was formed on 1300 persons, where 48% of the subjects were women and 52% men. The age of the participants was 18 to 78 years (average 42.3±12.7 years; M 41.1±12.7 and F 43.8±12.6 years). BMI analysis showed that 2.3% of the subjects were underweight, 41.7% normal weight, 32.9% overweight and obesity categories accounted 23% of subjects. In the period 2016–2018 MSD prevalence in wrist/hand region significantly increased (p= 0,05). The most often work related health hazards were awkward position (81%), work with visual display unit and eyestrain (64%) and psycho-emotional strain (51%). The main body regions with musculoskeletal pain were lower back (14.9%) neck and shoulders (12.5%) and head (3.8%). There are age and gender differences in MSD prevalence by the body regions. Middle-aged employees (40−59 years) had more often (p< 0.05) pain in legs, knees and wrist/hand compared to younger workers (18−39 years) and oulder workers (60−78 years). Based on the results, women report more often headache, neck and shoulders complaints, legs complaints and complaints about wrist/hand compared to men (p= 0.05−0.0001). There are MSD differences between the BMI groups. The persons with I class of obesity (BMI scores 30.0−34.9 kg/m-2 ) reported more often complaints in legs and wrist/hand compared to others BMI groups (p< 0.05). There are a weak links between work related risk factors and MSD, and the strongest of them were between forced / repetitive movements and whole lower limb complaints, and between monitor work and neck-shoulder complaints (r< 0,099, p< 0,001). Conclusions. Employees' musculoskeletal disorders are related to both individual and work-related factors.

https://www.ester.ee/record=b5242131*est

http://www.ester.ee/record=b5146482*est

http://www.ester.ee/record=b4768552

http://www.ester.ee/record=b4609358*est

http://www.ester.ee/record=b4483583*est

http://www.ester.ee/record=b4503398*est

http://www.ester.ee/record=b4415222~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2658045~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2514001~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b1908851~S1*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3605467*est

http://www.ester.ee/record=b1349715*est