Inflammatory indicators in the diagnosis of subclinical mastitis

Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine Subclinical mastitis is caused by multiple udder pathogens and is the most prevalent and costly disease of the modern dairy industry. Early detection and proper identification methods for detection of subclinical mastitis are important in the disease management. This study aimed to evaluate the associations between milk dissolved oxygen concentration (DOC) and cow composite milk sample (CMS), somatic cell count (SCC) and haptoglobin (Hp) concentration to evaluate milk DOC as an inflammatory indicator to detect subclinical mastitis. Milk DOC was measured, and CMS collected from dairy cows (n = 1,179) in two dairy herds during regular milk recording. Information about SCC, milk yield (kg), milk fat and protein percent and urea concentration (mg/l) was recorded. Milk Hp concentration was measured. According to multivariable linear regression model, a statistically significant, negative relationship was identified between SCC ≥ 200 001 cells/ml and milk DOC. In mixed linear regression model, no significant association was identified between milk DOC and Hp concentration. Area under the curve in receiver operating characteristics analysis was 0.4654 using somatic cell count cut off 200 000 cells/ml and 0.5090 using somatic cell count cut off 100 000 cells/ml. Even though significant association was identified between cow CMS DOC and SCC ≥200 001 cells/ml, milk DOC cannot be used as an indicator for presence of subclinical mastitis identified by SCC. Further studies should evaluate the associations between milk DOC and other inflammatory Nisajuha kaudu udarasse sisenenud patogeenid põhjustavad veistel udarapõletikku, mis on piimakarjas kõige levinum ja majanduslikult enim kahju toov haigus. Udarapõletiku kulg võib olla kas kliiniline või subkliiniline. Udarapõletiku tõrje ja ravi seisukohalt on oluline see kiiresti ja tõhusalt avastada. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata lehma üldpiimast määratud lahustuva hapniku konsentratsiooni, somaatiliste rakkude arvu ning haptoglobiini sisalduse oamvahelisi seoseid. Uurimistöö läbiviimiseks koguti kahest piimakarjast kokku 1179 lehma üldpiimaproovi, millest määrati lahustuva hapniku sisaldus, haptoglobiini sisaldus ning somaatiiliste rakkude arv. Lisaks registreeriti kontroll-päeva piimatoodang ja valgu-, rasvaning karbamiidisisaldus. Mitme muutujaga lineaarses regressioonanalüüsis leiti statistiliselt oluline negatiivne seos üldpiima lahustuva hapniku konsentratsiooni ja somaatiliste rakkude arvu ≥200 001 raku/ml vahel. Statistiliselt olulist seost ei leitud üldpiima lahustuva hapniku ja haptoglobiini sisalduse vahel lineaarses segamudelis. ROC-kõvera alune pindala oli 0.4654 kasutades somaatiliste rakkude arvu piirväärtust 200 000 raku/ml ja 0.5090 kasutades somaatiliste rakkude arvu piirväärtust 100 000 raku/ml. Kuigi statistiliselt oluline seos leiti üldpiima lahustuva hapniku konsentratsiooni ja somaatiliste rakkude arvu SCC ≥ 200 001 raku/ml vahel, ei ole võimalik tuvastada subkliinilise udarapõletikku põdevaid loomi üldlpiima lahustuva hapniku konsentratsiooni järgi. Et paremini mõista piimas lahustuva hapniku bioloogilist tähtsust ja seoseid udarapatogeenide ja teiste põletikumediaatorite vahel, tuleb teostada täiendavaid kliinilisi uuringuid.