Agraarökonoomika aastakoosolek 2018 : Kas kriis on seljatatud?

Täistekst Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Artiklikogumiku avaldamist ning agraarökonoomika aastakoosoleku toimumist rahastas Eesti Maaülikooli ASTRA projekt “Väärtusahelapõhine biomajandus”