Keskkonnaterminite tulek eesti keelde ning nende areng

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Keeleteaduse üheks osaks on oskuskeel, mis sisaldab endas kindla valdkonnaga seonduvaid erialatermineid. Kuna keskkonnaküsimused muutuvad praeguses ühiskonnas järjest päevakohasemaks, on oluline, et keskkonnaoskuskeel oleks arusaadav ning täpne. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas on keskkonnaterminid eesti keelde tulnud ning millise arengu läbi teinud. Alusmaterjalideks võeti 1991. aastal ÜRO Keskkonna- ja Arengu II kongressil allkirjastatud strateegiliste dokumentide alusterminid: säästev areng, bioloogiline mitmekesisus ja kliima ning analüüsiti teemavaldkonnaga seotud põhiterminite kasutamist antud teemaga seonduvates keskkonnaalastes rakenduslikes dokumentides. Töös kasutati kontentanalüüsi metoodikat, mis seisnes terminite esinemissageduse ja kasutusvaldkonna analüüsis, mille käigus leiti kõige enam kasutatud termineid ning ka poliitilises kontekstis kõige uudsemaid termineid ja sõnapaare. Töö tulemusena selgus milliseid keskkonnatermineid kasutatakse rahvusvahelistes strateegilistes dokumentides kõige rohkem ning millised muudatused on terminikasutuses toimunud. Lisaks esinemissagedusele uuriti ka põhiterminitega haakuvaid termineid ja sõnapaare. Kolmanda osana võrreldi saadud termineid ja sõnapaare keskkonnaalastes sõnaraamatutes ja sõnastikes sisalduvate terminitega, et välja selgitada, kuidas käsitletakse keskkonnatermineid oskussõnaraamatutes. Käesolev töö näitas, et keskkonnaoskussõnad on pidevas arengus ja võivad muutuda väga kiiresti. Terminite kasutusel esineb sünonüümide rakendamist, mis võib viia tekstidest valesti arusaamiseni ning valede teadmiste kinnistumiseni ühiskonnas ja teadusringkondades. Kuna uusi termineid lisandub üsna kiirelt, siis ei kajasta keskkonnalased sõnastikud ja sõnaraamatud kõiki termineid, mida keskkonnaalastes dokumentides kasutatakse. One part of language science is a jargon, which contains specialized terms of some specific subject. Because environmental issues in todays’ society are becoming more and more actual, is important to have clear and understandable environmental language. The purpose of this study was to examine how the environmental terms have come to Estonian language and what kind of progress have it gone through. The base materials were main terms – sutainable development, biological diversity and climate, from strategic documents which were signed in The United Nations Conference on Environment and Development. Further analysis were made with terms, which were assosiated with main subject terms in strategic environmental documents. Research used content analysis, which used basic terms to analyse how much has the content of terminology anf freguency of use changed, and which kind of new terms has this created. This research showed which environmental terms are mostly used in international strategic documents and how have those terms changed and also which terms and word pairs are associated with main terms. After the basic terms and relevant new terms and words were compared woth enviornmental dictionaries and vocabularies to see how well have the environmental terms beed reflected in jargon dictionaries. Current thesis showed that environmental terminology is in constant development and can change very quickly. The usage of terms shows synonyms which can lead to the misinterpretation of texts and to the ingraining of the wrong knowledge in society and science region. Since new terms are added very quickly, therefore the environmental dictionaries and vocabularies do not include all the terms that environmental dictionaries do.