'Look, it’s my first Wikipedia article!' The attitude of university students to an authentic process genre writing task

In the past ten years, in the context of higher education Wikipedia has started to be seen as a friend, not a foe. Hence a number of courses involve a variety of Wikipedia-based tasks. The aim of the present article is to assess the suitability of Wikipedia-based authentic writing tasks from the students’ perspective. The qualitative content analysis of students’ learning journals has indicated that the process of writing is well supported by dividing the task into separate stages and providing feedback at every stage. Nevertheless, the teaching process should also involve raising learners’ genre awareness as the knowledge that students get while reading Wikipedia might not be sufficient for writing an article that would meet all the genre requirements. *** "“Vaata, mu esimene Vikipeedia artikkel!“ Üliõpilaste suhtumine autentsesse žanripõhisesse protsessikeskesse kirjutamisülesandesse" Kuna Wikipedia on kasutussageduselt seitsmes veebisait maailmas ja üliõpilased puutuvad sellega tahes-tahtmata kokku, on viimase kümmekonna aasta jooksul jõutud arusaamiseni, et Wikipediasse tuleb suhtuda kui sõpra, mitte kui vaenlasse. Seetõttu on eri õppeainetesse ülikoolides lõimitud mitmesuguseid Wikipedia-põhiseid ülesandeid. Muu hulgas on Wikipedia artikli kirjutamist õpetatud (žanripõhise) protsessikeskse tekstiloome põhimõtetest lähtudes, kuid vähe on uuritud, kuidas üliõpilased sellesse ülesandesse suhtuvad. Üliõpilaste suhtumine on aga oluline, sest see on tihedalt seotud õpikogemuse tähenduslikkusega. Artikli eesmärk on hinnata Wikipedia artiklil põhineva autentse kirjutamisülesande sobivust üliõpilaste kirjaliku väljendusoskuse arendamisel, otsides vastust küsimusele, kuidas tulevad üliõpilased toime žanripõhise protsessikeskse tekstiloome etappidega ja millist õpikogemust žanripõhine kirjutamisülesanne üliõpilastele pakub. Artiklis käsitletakse 2019. aasta sügissemestril Tartu Ülikooli väljendusõpetuse aines kasutatud ülesannet, mille raames pidid õigusteaduse üliõpilased koostama erialase eestikeelse Wikipedia artikli. Ülesanne koosnes seitsmest etapist: eeltööst, mustandist, kaasüliõpilaste tagasisidest, puhtandist, õppejõu/õppeassistendi tagasisidest, lõppvariandist ja selle tagasisidest. Artikli kirjutamise ajal (9 nädala vältel) pidasid üliõpilased vabatahtlikult õpipäevikuid, kuhu tegid vähemalt kümme sissekannet vabalt valitud teemal (kokku 40 õpipäevikut; u 75 lk). Andmed kodeeriti kvalitatiivse sisuanalüüsi põhimõtetest lähtudes nii deduktiivselt kui ka induktiivselt, kasutades tarkvara NVivo. Nii nagu varasemates uurimustes, leidis ka praegusel juhul kinnitust, et Wikipedia artikli kirjutamine sobib kirjaliku eneseväljenduse aine õppeülesandeks. Selle käigus läbitakse samad uurimistöö protsessi etapid nagu näiteks referaadi kirjutamisel, aga kuna Wikipedia kaudu edastatakse teavet avalikkusele, mitte lihtsalt õppejõule, suurendab see vähemasti osa üliõpilaste huvi kirjutamise vastu (eeldusel et on õnnestunud valida huvipakkuv teema). Samas pööravad üli.pilased kirjutamise ajal lugejatele siiski võrdlemisi vähe tähelepanu: vaid need, kes lähtusid kasust laiemale auditooriumile juba teema valimisel, arvestasid lugejaga ülesande eri etappides, ülejäänute puhul ilmnes vajadus arvestada lugejaga peamiselt mustandijärgse tagasiside etapis. Lisaks peavad üli.pilased huvitavaks Wikipedia artiklit kui žanri, sest sellega ei olda kirjutajatena varem kokku puututud. See aga tähendab, et õppetöös ei piisa sellest, kui tutvustada artikli kvaliteedi kriteeriume ja vormistusnõudeid ning näidata häid artikleid. Žanriteadlikkuse suurendamiseks on vaja põhjalikult käsitleda ka artiklite struktuuri ja keelekasutust, et üliõpilastel tekiks selgem arusaam žanritavadest.