27 results on '"põllumajanduspoliitika"'
Search Results
2. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne
- Author
-
Viira, Ants-Hannes, Mõtte, Mati, Aro, Kersti, Lillemets, Jüri, Kreegimäe, Katrin, Põder, Anne, Lemsalu, Katrin, Loit, Evelin, Kauer, Karin, Jõudu, Ivi, Roasto, Mati, Jaanuska, Heiki, Järvalt, Ain, and Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut.
- Subjects
uuringute aruanded ,kalanduspoliitika ,21. saj. algus ,Eesti ,mõjud ,kalandus ,arengustrateegiad ,põllumajanduspoliitika ,hindamine ,põllumajandus ,regionaalne areng ,arengukavad - Abstract
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelnõu mõjude eelhin-damine viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvuspoliitika fon-dide 2014‒2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujun-damise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministee-riumiga. PõKa 2030 eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool koostöös valdkondlike ekspertidega.
- Published
- 2019
3. Maamõte : lühike elulugu
- Author
-
Leetsar, Jaan
- Subjects
põllumajandustöötajad ,maamajandus ,maapoliitika ,agraarajalugu ,Leetsar, Jaan ,Eesti ,maaelu ,ühistegevus ,biograafiad ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus ,ühistud ,majanduspoliitika - Abstract
Saateks, ehk miks ma selle kogumiku koostasin. Iga inimene teeb oma elu jooksul midagi, mis jääb järeltulevatele põlvedele. See on evolutsiooni osa ja tagatis, et inimkond areneb pidevalt. Erinevus muust loomariigist seisnebki peamiselt just arengu erinevas kiiruses. Linnud, loomad, taimed ja putukad muutuvad miljonite ja tuhandete aastate jooksul suhteliselt vähe ning muutused nende elus toimuvad peamiselt instinktidele tuginedes väga aeglaselt, nn evolutsiooniliselt. Inimesed seevastu, omades erilist võimet teadmisi salvestada ning seega ette näha tulevikku ja luua uut, arenevad muu elusloodusega võrreldes lausa tormiliselt. Seepärast on meie edasist arengut sageli isegi raske ette kujutada. Kõikide elusolendite eluiga on pika arenguloo kõrval üürike ja piirdub mõnest aastast mõnesaja aastani. Inimesed on tänu oma mõistusele suutelised varem avastatut või loodut salvestama ja säilitama järgmistele põlvedele. Nii ei ole vaja inimestel erinevalt loomariigist nn jalgratast uuesti leiutada. Kord juba avastatud teave ja teadmine talletatakse ning kantakse põlvest põlve edasi. Niiviisi saab inimkond pidevalt tegeleda uute teadmiste otsimisega, avastamisega ja loomisega ning see tagab paigalseisu asemel pideva arengu. Selline protsess on toiminud juba väga kaua – ilmselt miljoneid aastaid. Aegade alguses leiutati (avastati) tuli ja ratas ning kang ja kivikirves. Need esemed olid nagu kõik teisedki avastatud ja hiljem avastatud asjad looduses juba ammu olemas. Alles sihipärase teadliku tegevuse tulemusena hakati neid ka teadlikult kasutama ja edasi arendama. See omakorda võimaldas asuda järjest uusi avastusi tegema. Tänapäeval oleme juba jõudnud arvuti-, kosmose- ja geenitehnoloogiateni ning järjest enam tundub, et suurem osa looduses toimuvast ja olevast on ikkagi veel avastamata. Mida rohkem me uusi avastusi teeme, seda enam selgub, et me teame ikka aina vähem. See võib tunduda paradoksaalsena, kuigi juba vanad kreeklased mõistsid seda tõsiasja mitu tuhat aastat tagasi. Ka käesoleva kogumiku on koostanud inimene, kes on adunud oma võimetust maailma kogu oma täiuses mõista. See kehtib ka ühiskonnas toimuvate protsesside kohta. Sageli olen sattunud vastuollu inimestega, kes arvavad, et nad üht või teist asja väga hästi (eriti loodusteadlased!) ja lõpuni ning lõplikult teavad. Ma pole kunagi arvanud, et ma kõiki ühiskondlikke ja looduslikke protsesse lõpuni mõistan. Teadlasena ja tippjuhi ametis olles olen püüdnud võib-olla asjade olemusse rohkem süvitsi tungida. Seejuures ma ikkagi ei arva, et olen alati ainuõigeid otsuseid teinud. Käesoleva kogumiku mõte oli koondada kokku ühe inimese eluaja jooksul kogetu ja ideed, et need järeltulevatele põlvedele paremini kasutatavad oleksid. Samuti peaks kogumikust selguma, kuidas ja mis suunas on minu mõttemaailm enam kui 30 aasta jooksul nn vabas maailmas muutunud ja täiustunud. Kindlasti lükkavad järeltulevad põlvkonnad paljud minu mõtted ja ideed kui põhimõtteliselt valed ümber ning pakuvad nende asemele välja uusi. See on ka loomulik, sest eluteaduste arengut ei saa seisma panna. Ja see ongi selle kogumiku eesmärk. Olen pannud enamiku oma mõtetest sadadesse populaarteaduslikesse artiklitesse, mis on ilmunud ajakirjades, ajalehtedes ja kogumikes ning mitmes keeles (siinjuures ei ole esitatud varem avaldatud teaduslikke töid, teadusartikleid ja raamatuid). Olen avaldanud neliteist brošüüri ja raamatut, sh mahuka uuringu „Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas“ (Tartu 2003) ja ühistegevuse õpiku kõrgkoolidele „Maamajanduslik ühistegevus“ (Tartu 2012). Käesolevas kogumikus ei ole brošüüre ja raamatuid ümber kirjutatud. Samuti ei ole siia koondatud kõiki artikleid ja kirjutisi (eriti neid, mis on kirjutatud võõrkeeltes – vene, inglise, soome, saksa, itaalia jt keeltes). Käesolev kogumik on ilmunud Eesti Maaülikooli toetusel
- Published
- 2019
4. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018 : Kas kriis on seljatatud?
- Author
-
Viira, Ants-Hannes (toimetaja) and Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
- Subjects
põllumajandusettevõtted ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus ,põllumajandustoodang ,põllumajandusturg - Abstract
Täistekst Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Artiklikogumiku avaldamist ning agraarökonoomika aastakoosoleku toimumist rahastas Eesti Maaülikooli ASTRA projekt “Väärtusahelapõhine biomajandus”
- Published
- 2018
5. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse mõju Eesti teraviljakasvatajate tulemuslikkusele perioodil 2011–2015
- Author
-
Vao, Priit and Viira, Ants-Hannes
- Subjects
regressioonianalüüs ,maaelu ,magistritööd ,põllumajanduspoliitika ,arengukavad - Abstract
Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millist mõju on keskkonnasõbraliku majandamise toetused avaldanud Eesti teraviljakasvatajate tulemuslikkusele perioodil 2011–2015. Uuringu läbiviimiseks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud majandusaastaaruandeid ning PRIA andmebaasidest pärinevaid andmeid toetuste väljamaksete kohta. Korrelatsioonimaatriksi koostamiseks kasutati programmi MS Excel ning paneelandmete regressioonanalüüsiks kasutati vabavara programmi „R“ koos „plm“ laiendusega. Magistritöö analüüsi tulemusena selgus, et KSM toetustel on küll oluline seos teraviljakasvatajate müügitulu, töötajate arvu, omakapitali ning kogu pindala muutuste osas, kuid regressioonikordaja alusel ei olnud KSM toetuste mõju nendele tulemuslikkuse näidikutele tugev. Lisaks nähtus regressioonanalüüsist p-väärtusest, et KSM toetuste ja teraviljakasvatajate puhaskasumi, varade, ROE ja ROA vaheline seos oli ebaoluline. Seetõttu võib öelda, et KSM toetustel puudub oluline mõju teraviljakasvatajate majandusnäitajatele. Kuna KSM toetuste eesmärk ei ole suurendada ettevõtete rahavoogusid, vaid pigem kompenseerida keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnevaid lisakulutusi või selle tagajärjel saamata jäänud tulu, saab väita, et KSM toetuste puhul ei toimu ülesubsideerimist perioodil 2011–2015. The purpose of this paper is to determine the impact of the environment friendly management support to the profitability of Estonian crop producers in the period of 2011– 2015. The study was carried out using the company’s economic data from Estonian Business Registry’s database and the disbursements data from ARIB’s database. The correlation matrix was compiled using MS Excel and the regression analysis for panel data was done using the freeware program „R“ with the „plm“ extension. The results of regression analysis indicated that environment friendly management support has a strong correlation between the crop producers sales revenue, employee count, equity and total arable land, but on the basis of the regression coefficient it was possible to see that the impact of the environment friendly management support subsidies on these performance indicators was low. In addition, the regression analysis p-value indicated that there was no connection between environment friendly management support and crop producers net profit, assets, ROE and ROA. Therefore it can be said that that the environment friendly management support has no significant impact on the economic inficators of crop producers, which is positive, since the purpose on environment friendly management support is not to increase corporate cash flows, but rather to compensate for the additional costs or the loss of revenue associated with environment friendly management.
- Published
- 2018
6. Põllumajandusliku maakasutuse koondumine Eestis
- Author
-
Rasva, Marii, Jürgenson, Evelin, and Geomaatika
- Subjects
maade koondumine ,Eesti ,põllumajandustootjad ,magistritööd ,põllumajanduspoliitika - Abstract
Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekaval Maakasutuse koondumine algas aastakümneid tagasi, kuid on viimasel ajal hoogustunud. Probleem on aktuaalne mitmetes Euroopa riikides, kuid suurim just Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides. Viimase 20 aasta jooksul on kogu Euroopas vähenenud nii põllumajanduslike talumajapidamiste kui ka põllumajandussektoris töötavate inimeste arv. Samal ajal on haritava maa pindala püsinud suuremate muutusteta, mis näitab, et maakasutus on koondunud järjest väiksema hulga tootjate kasutusse. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis toimub maakasutuse koondumine suurte põllumajanduslike tootjate kasutusse. Selleks uuriti varasemaid teadustöid ja publikatsioone, mis käsitlevad maakasutuse koondumist Euroopas, Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides ja Eestis. Lisaks on tähelepanu pööratud Eesti põllumajanduspoliitikale aastatel 2007 kuni 2020. Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selleks, et saada ülevaadet põllumajandusliku maakasutuse muutustest Eestis analüüsiti PRIA 2011, 2013 ja 2016 aasta andmeid. Statistikaameti 2007, 2010, 2013, 2016 aasta andmete alusel uuriti füüsiliste ja juriidiliste isikute maakasutuse muutuseid.. Töös uuriti üle 4000 ha ja üle 1000 ha harivate tootjate maakasutuse muutuseid, suurusgruppides 0-1000 ha toimunud muutuseid ning kümmet Eesti suurimat maakasutajat. Töö tulemusena selgus, et põllumajandusliku maa pindala ning haritavate maatükkide arv on Eestis kasvanud, kuid tootjate arv on samal ajal vähenenud. Peamiselt on kasvanud juriidiliste isikute kasutuses oleva maa pindala. Enim tegutseb tootjaid 2-1000 hektarilise maakasutuse suurusgrupis. Samal ajal kasutab suuremat osa haritavast maast suurusgrupp >1000 ha. Seega suureneb tootmise maakasutuse koondumine Eesti põllumajanduses jätkuvalt ning peamiselt on suurte põllumajanduslike tootjate maakasutus koondunud Lääne-Viru ja Järva maakonda ning vähemal määral ka Tartu ja Jõgeva maakonda. Kuna magistritöö tulemusena selgus, et Eestis on põllumajanduslik maakasutus koondunud suurte tootjate kasutusse, siis seisneb töö olulisus selle probleemi olemasolu tõestamises. Töö tulemus on oluline põllumajanduspoliitika teostamiseks Eestis ning tulevastele lõputööde kirjutajatele, kes soovivad oma töö siduda käesoleva magistritöö teemaga. Concentration in land use started decades ago but has accelerated lately. This problem is current in many European countries but mainly in Post-Soviet countries. Within last 20 years there has been decrease in number of agricultural households and people working in agricultural sector. At the same time there hasn’t been remarkable change in area of agricultural land, which shows that land use has concentrated in the hands of fewer producers. The goal of this master’s thesis is to find out if there is agricultural land use concentration in Estonia. In order to reach the goal previous researches and publications were studied that focus on concentration in agricultural land use in Europe, Post-Soviet countries and Estonia. Estonian agricultural policy during the period 2007-2020 was also studied. In this paper quantitative method of research was used. PRIA data from 2011, 2013, 2016 was analyzed in order to get an overview of changes in Estonian agricultural land use. Statistics Estonia data from 2007, 2010, 2013, 2016 was analyzed in order to get an overview of land use changes in corporate body and self-employed worker`s land use. In this paper ST-400 and ST-1000 land use changes were examined in size groups of 0-1000 ha and 10 largest agricultural land users in Estonia were also examined. As the result of this paper it turned out that the area of agricultural land and the number of cultivated land units has grown but the number of producers has decreased. The agricultural land area farmed by corporate bodies has grown. The majority of farms cultivate land in size group 2-1000 ha. Most of the agricultural land is cultivated by size group >1000 ha. This means that the concentration of agricultural land use is growing. Land use of big agricultural farms has concentrated to Lääne-Viru, Järva, Tartu and Jõgeva county. As the result of this master’s thesis it was found that agricultural land use is concentrated into usage of large farms. This paper is important for proving exsistence of this problem in Estonia. The result of this paper could be important for future agricultural policy making. Also it can be useful for those people, who are going to write their thesis about similar subject.
- Published
- 2017
7. Agroforum Mare Balticum 2016 : conference proceedings : 19th - 21st April 2016, Tartu, Estonia
- Author
-
Vollmer, Elis (editor)
- Subjects
Estonia ,toidupoliitika ,sustainable development ,Baltic Sea Countries ,conference proceedings ,põllumajanduspoliitika ,food policy ,konverentsikogumikud ,Läänemere maad ,organic farming ,Eesti ,säästev areng ,agricultural policy ,põllumajandus ,mahepõllumajandus ,agriculture - Abstract
Conference proceedings The annual international agricultural forum Agroforum Mare Balticum will be held, already for the fourth time now, in Tartu, Estonia. The conference is an important meeting point for the agricultural sector’s politicians and entrepreneurs, and research institutions from the Baltic sea countries and the Eastern Partnership countries, as well as global organisations such as the Food and Agriculture Organization of the United Nations, the European Commission and the Council of the Baltic Sea States. This multilevel meeting enables us to use and transfer the best available knowledge at all levels and from all geographical spheres, to discuss and find solutions to the significant challenges faced by the agricultural sector today. The main focus of this year’s forum is environmentally smart agriculture. While globally climate smart actions are being discussed, we felt that there is a need to take this concept even further and discuss the future of agriculture, taken into account the state of our environment as a whole, not just the sector’s resilience to changing climatic conditions. Society’s health depends on the quality of the food, and the highest quality food can be produced only by working in concordance with natural processes, ensuring healthy soils, sustainable water management, reasonable use of pesticides and use of other agricultural chemicals, and so on. The best quality production can be achieved using innovative solutions but also by looking far into the future when making production decisions. 2 This year’s presentations will focus on a variety of topics, ranging from the importance of innovations in agriculture and the possibilities for sustainable intensification, all the way to resilience to disease epidemics in animal husbandry and biodiversity dynamics in agriculture. For the first time we will also publish the conference proceedings, to help further spread the ideas discussed at the forum. I hope the conference will encourage you to think further about the important role agriculture plays in our world, not just as a means of producing healthy food, but also as a biodiversity caretaker and driving force in the development of rural areas. Mait Klaassen Rector Eesti Maaülikool / Estonian University of Life Sciences
- Published
- 2016
8. Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspoliitika näitel
- Author
-
Vinni, Maanus, Priks, Ardi, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
- Subjects
bakalaureusetööd ,struktuuripoliitika ,põllumajanduspoliitika ,Euroopa Liit - Abstract
Ühine põllumajanduspoliitika on nüüdseks enam kui 50 aastane. Algsed ÜPP eesmärgid kätkesid endast edendada põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav ja õiglane elatustase; eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel, stabiliseerida turud, tagada varustamine ja varude kättesaadavus ning tagada mõistlikud tarbijahinnad. Praktikas on neid eesmärke täiendatud erinevate lisandustega, nt keskkonnaalased nõuded, mis peegeldavad Euroopa ühiskonna tahet viimaste aastakümnete jooksul. Võttes aluseks töös püstitatud uurimisküsimuse, on aru saada, et ÜPP sätestatud eesmärkide saavutamiseks mõningad valitud vahendid on ebaratsionaalsed. Ühine põllumajanduspoliitika on üks enamkritiseeritud Euroopa Liidu poliitikaid. ÜPP on viimase 20 aasta jooksul läbinud põhjaliku reformi, millest olulisim reform oli turuhinda moonutavate toetuste asendamine otsetoetustega põllumajandustootjatele. Viimaste reformide tulemusena moodustavad põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused lõviosa Euroopa Liidu kulutustest põllumajanduspoliitikale ja maaelu arengule. See lahendas küll ületootmise probleemi ning aitas leevendada kaubandusega seotud tülisid, mis kerkisid esile seoses ÜPP eksporditoetustega. Ühise põllumajanduspoliitikaga seoses on ühiskonnal tekkinud arusaam, et sellega aidatakse väikeseid põllumajandustootjaid ning vähearenenud põllumajanduslikke piirkondi. Paraku aga rohkem kui pool ÜPP makstavatest toetustest lähevad suurtootjatele, kes omavad suuri maa-alasid (88 % ÜPP toetustest läheb 25 % farmeritele)., http://www.ester.ee/record=b4484437*est
- Published
- 2015
9. Toetuste mõju ja osatähtsus erineva tootmistüübiga põllumajandusettevõtete majandustulemustele Eestis ja Euroopa Liidu liikmesmaades
- Author
-
Ivanenko, Susanna and Sepp, Mati
- Subjects
tarbimine ,magistritööd ,põllumajandustoetused ,EL ÜPP ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandustoodang - Abstract
Käesolev magistritöö eesmärgiks oli leida EL ÜPP toetuste osatähtsus erinevat tootmistüüpi põllumajandustootjate majandusparameetritele ning mõju põllumajandusettevõttete majandustulemustele EL liikmesmaades. Tulenevalt uurimistöö eesmärkidest ja ülesannetest analüüsiti toetuste osatähtsust ja mõju nelja erineva tootmistüübiga (teravilja ja piimatootjad ning, veise- ja seakasvatajad) põllumajandusettevõtetes. Analüüs teostati kasutades EL FADN avaliku andmebaasi sügavalt spetsialiseerunud tootjate lõikes. FADN andmebaasi valimi põhjal genereeriti Exceli keskkonnas aegridade andmekogu, mille abil on koostatud enamus töös esitatud tabelitest ja joonistest. Erinevat tootmistüüpi ettevõtted positsioneeriti EL liikmesriikide majandusparameetrite lõikes nii staatilises (2011-2012) kui dünaamilises (2004-2012) plaanis. Tulemused avaldati EL liikmesmaade ja analüüsitud tootmistüüpide lõikes (toetused loomühiku või kasutuses olnud maa hektaril ning kogutoodangu, vahetarbimis ja brutolisandväärtuse ühiku kohta). Magistritöö põhihüpoteesiks oli toetuste osakaalu järk-järguline vähenemine põllumajandustootjate majandusparameetrites ning nende ühtlustumine vanade ja uute liikmesmaade vahel. Hüpotees leidis tõestuse teraviljakasvatuses osaliselt tõestus oli leitud seakasvatuses ja piimatootmises. ning kinnitust pole leidnud veisekasvatuses. Regressioonanalüüsi käigus selgitati toetuste mõju põllumajandustootja majandustulemustele. Seakasvatuses toetused ei avaldanud mõju mitte ühele majandusparameetrile, teraviljakasvatuses toetused pole mõjutanud brutolisandväärtust, teistes tootmistüüpides toetused mõjutasid kõiki uurimistöös käsitlevaid majandusparameetreid. Käesolev uuring annab ülevaate EL ÜPP senisest toimimisest, turumoonutustes ja liikmesriikide tootjate positsioneerimisest toetuste osatähtsuse ja mõju hinnangute alusel. Toetuste prognoos võimaldas hinnata ühelt poolt muutusi, mis on ette näha uuel EL ÜPP arenguperioodil ning määratleda toetustasemete ühtlustumise kvantitatiivsed trendid uutes ja vanades liikmesmaades aastaks 2021. Edasist uurimistööd võiks täiendada järgmistes toetustega seotud valdkondades: mastaabi efekti mõju analüüs ja hindamine EL ÜPP raamistikus väljamakstud toetuste valdkonnas; täiendavate, erinevatel alustel genereeritud toetuste arengustsenaariumite väljatöötamine arvestades EL ÜPP muutustega uuel arenguperioodil; mida annaks ja millised oleks alternatiivid olemasolevate toetussüsteemide täiustamiseks. The purpose of present MA thesis is to find EU CAP impact and rate of subsidies on the economic results of different farm types in European Union countries. According to research objectives and tasks was analyzed subsidies rate and impact in four different farm types (crop, cattle, pig and dairy farming). Based on FADN public database sample in Excel was generated time series, with the help of which was prepared most of tabels and figures of present thesis. Various types of farming were positioned by EU Member States economic parameters as in statical (2011-2012) as also in dynamical plan. The results are published by type of production by Member State (subsidies per: livestock unit, utilized hectare of land, total output, intermediate consumption, gross farm income). MA thesis hypothesis that on long-term perspective share of subsidies in farmer economic results and convergence between old and new member states was proved in crop farming, partly proved in pig and dairy farming and in cattle farming present hypothesis was not confirmed. Regression analysis showed the impact of subsidies on farmer’s economical results. Pig farming economic parameters were not influenced by subsidies, in crop farming subsidies did not impact on gross farm income and in other type of farms subsidies impact on all considered economic parameters. This study provides an overview of the functioning EU CAP, market distortions and Member States farmers positions by assesment rate and impact of subsidies. Forecast of subsidies gave possibility to assess changes, with which EU CAP will face in new development period. Also with forecast was identified support level convergence quantitative trends in old and new member states by 2021. Future research could be complemented on following topics: scale effect analysis and evaluation within EU CAP paid subsidies; subsidies generation with respect to different development scenarious taking into account EU CAP changes in new budget period; which kind of alternatives could improve existing support systems.
- Published
- 2015
10. Mahepõllumajanduslike toetuste taotlemist piiravad tegurid Eesti taimekasvatus- ja aiandusettevõtete näitel
- Author
-
Otisalu, Jane and Oper, Liis
- Subjects
põllumajandusettevõtted ,bakalaureusetööd ,Eesti ,taimekasvatus ,põllumajandustoetused ,põllumajanduspoliitika ,mahepõllumajandus ,Euroopa Liit ,piirangud - Abstract
Mahetootmine on Eestis hoogsalt laienenud. Suurenenud on nii mahepõllumajanduslike ettevõtete arv kui ka mahetootmise pindala. Üheks kiire arengu põhjuseks on alates 2000. aastast makstav mahepõllumajandusliku tootmise toetus, mis on mõeldud lisakulutuste ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks tavatootmisega võrreldes. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja, millised on peamised taimekasvatuse ja aianduse tootmistüübi ettevõtete tootjapoolsed probleemid mahepõllumajanduslike kriteeriumite täitmisel ja mahetoetuste taotlemisel ning millised on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui toetuste andmise korraldaja peamised taotluste rahastamata jätmise põhjused. Eesmärgi täitmiseks viis autor töös läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus oli suuntud mahetootjatele, teine küsitlus oli PRIA spetsialistile. Töö esimeses osas on kirjutatud Euroopa Liidu ühisest põllumajandus-poliitikast, põllumajanduslikust keskkonnatoetusest, maheviljeluse kasulikkusest ning nõuetest mahetaimekasvatajatele. Töö kolmandas osas on kirjutatud mahepõllumajanduslikust taimekasvatusest Eestis, taotluste taotlemisest ning analüüsitud ankeetküsimustike tulemusi. Tootjatele ostutus kõige keerulisemaks nõudeks mahe sertifitseeritud seemne kasutamine. Selle põhjuseks on välja toodud seemne kättesaadavus. Lisaks otsustus keerukaks eristatavuse tagamine põllumassiivide külgnemisel tavatootjaga. PRIA statistika alusel on toetustest ilma jäämise peamiseks põhjuseks kohustuse liigne vähendamine, mistõttu on toetussumma vähenenud nulli või tekkinud tagasinõue. Organic farming in Estonia has been growing rapidly. Over the years both the number of companies and area of organic production have increased. One of the reasons for the fast development is the economical support for organic farming, which has been paid to farmers since the year 2000 The aim of this BA thesis is to find out what are the main problems in applying grants for organic farmers, aswell as what are the main reasons for Estonian Agricultural Registers and Informatsion Board, as the organizer, to not fund the applications. To find out the main problems for farmers in organic farming the author conducted questionnaire survey among Estonian organic farmers and questionnaire survey with a representative of ARIB to get to know their main reasons for rejecting the applications. First part consists of European Union common agricultural policy, agricultrural enviromental support, benefits of organic farming and requirements for organic farmers. Third part consists of organic plant farming, applying for applications of support and analysis of questionnaire survey results. The most difficult requirement for the farmers to fulfill is to use certified organic seed, because certified organic seeds are not available to everyone. In addition, another difficult requirement to meet was to ensure the identifiability of organic agricultural land while being beside non-organic land. ARIB statistics of the year 2014 shows that the main reason for not getting the support is that the reduction of the commitment was too big and therefore the grant has been reduced to zero, or has even been required to be refunded.
- Published
- 2015
11. Arvutustööriista väljatöötamine ühtlustusprotsesside analüüsiks ja selle testimine otsetoetuste hindamisel Euroopa Liidu liikmesmaades aastatel 2005-2021
- Author
-
Ivanenko, Susanna and Sepp, Mati
- Subjects
dispersioon ,ühtse pindalatoetus ,bakalaureusetööd ,integratsioon ,otsetoetus ,divergents ,põllumajanduspoliitika ,konvergents ,Euroopa Liit - Abstract
Käesolev bakalaureusetöö on koostatud eesmärgiga välja töötada universaalne mudel erinevate majandusparameetrite (hinnad, kulud toetused jne) konvergentsi analüüsiks ning testida mudeli rakendatavust Euroopa Liidu liikmesmaades ühtse põllumajanduspoliitika raamistikus kehtestatud otsetoetuste hindamisel aastatel 2005-2021. Uurimistöö käigus valiti välja ja testiti kahte indikaatorit: konvergentsi indeks (CI) ja konvergentsi koefitsient (CC). CI võimaldab hinnata kahe riigi (ühenduse) vahelist majandusprotsesside konvergentsi või divergentsi. CC väärtuse alusel saab otsustada uuritava ning referentsina kasutatava riigi majandusparameetrite ühtlustumise või lahknemise üle. Majandusparameetrite konvergentsi hindamise mudel on koostatud Exceli keskkonnas ning on koos käesoleva bakalaureusetööga kättesaadav MOODLE keskkonnas. Mudeli käivitamiseks valitakse Exceli standardfunktsiooni LOOK-UP vahendusel töölehel „NÄITAJAD“ omavahel võrreldavate majandusparameetrite (toetused, hinnad, kulud, stsenaariumid jne) aegridade akronüümid. Mudel genereerib automaatselt konvergentsi iseloomustavad näitajad (CI ja CC) ja nende mõõdikute muutumist iseloomustavad visualiseeritud graafikud (töölehed „CI“ ja „CC“). Viimaste abil on võimalik uurida valitud majaparameetrite muutusi, liikmesriikide ühtlustumist või lahknemist nii riigiti kui ka Euroopa Liidu tunnustatud keskmiste näitajatega (EL15; EL12; EL27) ning visualiseerida erinevaid prognoose ning stsenaariume. Mudeli testimisel peeti silmas kahte eesmärki. Esiteks, tuli leida vastus küsimusele kas väljatöötatud mõõdikud on piisavalt adekvaatsed ühtlustumisprotsesside kirjeldamiseks ning teiseks, uurida põllumajandustootjate jaoks hetkel ühte aktuaalsemat teemat – otsetoetuste ühtlustumise taset ja kiirust vanades ja uutes EL liikmesmaades. Vastus esimesele küsimusele on üldjuhul jaatav. Otsetoetuste analüüsi põhjal leiti, et ühtse pindalatoetuste konvergents toimub, kuid on liikmesriikide vahel sageli erineva suuna ja kiirusega. The purpose of present BA thesis is to elaborate convergence computing tool for analyzing convergence of various economic parameters (prices, costs, supports etc.) and testing applicability of the model on the field of direct support in European Union member states within Common Agricultural Policy framework (2005-2021). In the research two indicators have been selected and tested: the convergence index (CI) and the coefficient of convergence (CC). CI allows evaluating convergence or divergence of economic parameters presented by two countries. With the help of CC it is possible to decide whether economic parameters of two different countries converge or diverge. The convergence assessment model has been prepared in the Excel environment and it is available together with the present BA thesis in the MOODLE environment. To run the model the acronyms of time series of mutually comparable economic parameters need to be selected using standard function LOOK-UP on the worksheet „NÄITAJAD“. The convergence indicators (CI and CC) and their metrics volatility, which is presented in graphs, are generated automatically by the model. With the graphs it is possible to study changes of selected parameters, convergence or divergence of member states by country as well as with European Union recognized averages (EU15, EU12, and EU27) and visualize different assumptions and scenarios. There were two goals while model had been tested. First, it had to be answered to the question whether the elaborated metrics are adequate enough to describe convergence processes and, secondly, to investigate the farmers’ main issue – the level and speed of convergence of direct support in old and new EU member states. The answer to the first question is affirmative. On the basis of the analysis of direct support it had been found that the single area payment convergence takes place, but it differs by direction and speed by Member States.
- Published
- 2013
12. Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti ja Austria põllumajandusele
- Author
-
Martõsjuk, Olga and Kivistik, Jaan
- Subjects
magistritööd ,põllumajanduspoliitika ,Euroopa Liit ,põllumajandus ,ühinemine - Abstract
Magistritöö on esitatud trükituna 113 leheküljel koos 9 lisa ja saksakeelse resümeega. Töös on kasutatud 111 kirjandusallikat. Magistritöö eesmärgiks oli uurida, millist mõju on avaldanud Eesti ja Austria põllumajandusele ühinemine Euroopa Liiduga (EL). Lähtuvalt antud eesmärgist on töö teoreetilise baasi loomiseks uurinud autor, milliseid funktsioone tuleb põllumajandusel riigi majandusharuna täita, samuti põllumajandust mõjutavaid looduslikke ja majanduspoliitilisi tegureid, ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhiseisukohti ja põllumajanduse toetamise aluseid. Töö teoreetilises osas selgitati, et põllumajandusel tuleb majandusharuna täita palju funktsioone: elanikkonna varustamine omal maal toodetud põhitoiduainetega, tööstustoorainete tootmine, keskkonnakaitse eest vastutamine, külaelu ja maa-asustuse säilitamine ning kultuurmaastiku loomine ja säilitamine, puhkevõimaluste loomine looduses jne. Põllumajanduse funktsioonid on osaliselt või täielikult asendamatud teiste majandusharude poolt, mis näitab põllumajanduse tähtsust ja seda, et põllumajandust tuleb käsitletada multifunktsionaalse tegevusvaldkonnana. Teoreetilises osas selgitati, et põllumajanduses mõjutavad tootmist hulga erinevaid tegureid. Väga paljusid neist ei ole tootja poolt võimalik otseselt mõjutada. Küll on aga võimalik tegurite mõju, neid tundes ja pidevalt jälgides, kaudselt vähendada. Põllumajandust mõjutavad looduslikud (reljeef, mulla tüübid ja viljakus, soojus, niiskus, sademete hulk, tuulere˛iim jt) ning majanduspoliitilised (põllumajanduspoliitika, reformid, kapital, tööjõud, hinnad jt) tegurid. Töö teises peatükis on selgitatud, et ELi ÜPP on üks vanemaid ja olulisemaid ühenduse poliitikaid. Kuna poliitilised ning majanduslikud tingimused pidevalt muutuvad, siis ÜPP esmärke ja nende saavutamise instrumente on muudetud ja kohandatud ning ei saa 2 loota, et ÜPP jääb muutumatuks järgnevatel aastatel. ÜPP tugineb kolmele põhiprintsiibile: ühine turg, ühenduse eelistus ja finantssolidaarsus. EL kulutab põllumajandusele oma eelarvest keskmiselt 45% (ca 50 miljardit eurot) aastas, peamine osa antud summast läheb liikmesriikide põllumajanduse toetusteks. Praegu jagunevad ÜPP toetused kaheks: I samba toetused, mis jagunevad omakorda otsetoetusteks ja turukorraldusmeetmeteks, ning II samba toetused, mis jagunevad omakorda neljaks teljeks ning on suunatud põllumajandusele ja maaelu arengule. ELiga liitumisel tuli Eestil ja Austrial üle võtta seal kehtiva ÜPP põhimõtted, lähtuvalt millest Eesti ja Austria teostavad oma riigi põllumajanduspoliitikat, ja viia oma põllumajandustootmise vastavusse ELi nõuetega. Pärast ELiga ühinemist ja seal toimiva hinnakonvergentsi tulemusena kasvasid Eestis kiiresti toiduainete tarbijahinnad, Austrias aga vastupidi hinnad langesid. Sellise vastupidise tendentsi tekkimine vajaks täiendavaid uuringuid. Töö empiirilises osas Eesti ja Austria looduslike tingimuste võrdluse tulemusena järeldas autor, et võrreldes Austriaga paikneb Eesti rohkem tasasel maa-alal, tänu millele ei esine Eestis maaharimisel selliseid raskusi nagu Austria mägistes piirkondades. Austria on aga väga erineva reljeefiga kontrastide maa, rohkem kui pool territooriumist moodustavad Alpid, mis mõjutavad looduslikke tingimusi peaaegu kogu Austria territooriumil. Viljakad ja põllumajanduse jaoks sobivad mullad on olemas nii Eestis kui Austrias, kuid mulla viljakus on Austrias kõrgem kui Eestis. Uurides ELiga ühinemise mõju Eesti ja Austria põhitoiduainetega isevarustatuse tasemele tõi autor peamise järeldusena välja, et liitumise mõju võrreldavate riikide põhiliste põllumajandussaaduste tootmisele ja isevarustatuse tasemele on erinevate põhitoiduainete lõikes erinev. Liha isevarustatuse tasemes ei toimunud suuri muutisi. Liha isevarustatuse tase Eestis oli aastatel 2002-2010 ligikaudu 80% ja Austrias aastatel 1990-2010 ületas 100% piiri. Eesti piima ja piimatoodete isevarustatuse tase ületab uuritaval perioodil pidevalt 100%, olles 130% piires. Piim on ka ainuke põllumajandussaadus, mida Eestis toodetakse enam kui siseturg tarbib. Austrias on piimaga isevarustatuse tase pärast ELiga ühinemist ulatunud 130%-ni ning viimastel aastatel tublisti kasvanud, moodustades 2007. aastal 143% ning 2010. aastal 161%. Liha ja piima isevarustatuse taseme puhul on kõige olulisemaks mõjutajaks loomade produktiivsuse tõus ja loomapidamise õige korraldamine ning sööda kättesaadavus ja ratsiooni kvaliteet, mille kohta ELis on kõrged nõuded. Seega ELiga ühinemise mõju siinkohal võib lugeda positiivseks. Nii Eesti kui ka Austria isevarustatuse tase kanamunadega pärast ELiga liitumist on langenud. Eestis pärast ELiga ühinemist sulgesid uksed või läksid pankrotti paljud Eesti munatootjad. Austrias munatoodang langes ELi lindude heaolu ja pidamissüsteemide nõuete tõttu, kuna paljude munatootjate jaoks nõuete täitmine oli raske. Austrias pärast liitumist ELiga on toimunud suuri muutusi köögi- ja puuvilja turukorralduses ja tehtud palju tööd toodangu kvaliteedi parandamiseks. Eestis langes oluliselt puuviljade kogusaak ja koos sellega ka isevarustatuse tase (2000-2002. a moodustas see 38%, 2003. a juba 14%, 2010. a 8%), kuna Eestil on raske konkureerida turul soojemas kliimas odavamalt kasvatatud köögi- ja puuviljaga. Põllumajanduse osatähtsus SKPs on juba enne ELiga liitumist aastatega langenud nii Eestis kui Austrias, kuid võrreldes Eestiga vähenes Austria põllumajanduse osatähtsus SKPs sujuvamalt. Vaatamata sellele, et põllumajandus moodustab Austria SKPs väiksema protsendi (1,33%) kui Eestis (3,29%), loob ta seal elaniku kohta rohkem väärtust. ELiga liitumine ei avaldanud võrreldavates riikides suurt mõju põllumajanduse osatähtsusele tööhõives (2010. a Eestis 3,0% ja Austrias 4,1%), kuid on näha tööhõive aeglaselt langevat tendentsi põllumajanduses. Võttes aluseks antud töös uuritud põllumajanduse funktsioonide tähtsust, tegi autor järelduse, et Eesti põllumajanduse väärtus ja sellega ka osatähtsus SKP loomisel ja tööhõives võiks olla tunduvalt suurem. Erinevalt Austriast hakkas Eestis pärast ELiga ühinemist kasutatava maa pindala kasvama, mis võib viidata sellele, et Eesti on osanud kasutada ühise põllumajanduspoliitika poolt makstava ebasoodsate piirkondade toetust efektiivsemalt. ELi teiste liikmesriikidega võrreldes on Eestis haritava maa osatähtsus riigi pindalas suhteliselt väike, olles ligi kaks korda väiksem ELi keskmisest (Eesti – 21%, Austria – 38% ja ELi keskmine – 41%). Kuid põllumajandusmaa pindala elaniku kohta on kõige suurem Eestis, aastal 2010 – Eestis 0,7 ha, Austrias 0,4 ha ja ELis keskmiselt 0,3 ha. Analüüsinud Eesti ja Austria põllumajanduslike majapidamiste suurusstruktuuri, leidis autor, et Eesti ja Austria põllumajandustootmine koondub üha enam suuremate majapidamiste kätte. See nähtus on üldreeglina positiivne, kuna suuremad majapidamised võimaldavad tõsta tootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet, kuid on seotud paljude väiketootjate väljalangemisega. Seega sektorisse on jäänud efektiivsemad tootjad ning majanduslikult jätkusuutmatud üksused on sektorist lahkunud, mis omakorda võimaldab ELiga liitumise mõju hinnata positiivselt. Kui võrrelda põllumajanduslike majapidamiste suurust, siis Eesti majandi keskmine põllumajandusmaa suurus on 38,9 ha, mis on kaks korda suurem kui Austria (19,3 ha) ja kolm korda suurem kui ELi (12,6 ha) keskmine majandi suurus. Põllumajanduse teiste funktsioonide jaoks ELiga liitumine ja eriti ÜPP toetused põllumajandusele ja maaelule on toonud positiivset mõju. Näiteks rakendatakse ELis bioenergia tootmise toetust ja energiakultuuride täiendavat otsetoetust (funktsioon: energiapuuduse leevendamine), mis aitavad rahastada investeeringuid selleks, et maaettevõtjad saaksid enda toodetud biomassist ise energiat toota ja seda ära kasutada. Toetuste struktuuri uuringus selgus, et et liitumisjärgsetel aastatel suurema osakaaluga II samba toetuste struktuuris olid Eestil ja Austrial põllumajanduslik keskkonnatoetus ja ebasoodsamate piirkondade toetus. Eesti ja Austria praegu kehtivate maaelu arengukavade 2007-2013 puhul esimese nelja aasta jooksul suurema osa väljamakstud toetuste summast moodustavad nii Eestis kui ka Austrias II telje (keskkonna ja paikkonna parandamine) meetmed. Edasi suuruse alusel järgnevad Eestis ja Austrias I telje (põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine) toetused, ning edasi III telg (maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine) ja IV telg ehk LEADER programm (elu edendamine maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö). LEADER programmi toetuste summa moodustab nelja aasta jooksul Eestis 10,24 milj eurot ning Austrias peaaegu sama suurt summat – 11,57 milj eurot, mis tähendab LEADER programmi eelisseisundit Eestis võrreldes Austriaga. Otsetoetuste struktuuri uuringus selgus, et Austria on osanud taotleda ja saada ELi poolt rohkem erinevat liiki otsetoetusi. Kui Eesti saab ELi eelarvest ainult ühtset pindalatoetust ja piimasektori eritoetust ning ülejäänud otsetoetuste lisamaksed (nt ammlehmatoetus jne) tuleb maksta täies mahus riigi eelarvest, siis Asutria kui vana liikmesriik saab EList ka põllumajandusloomade kasvatamise toetust, tootetoetust, toetusi mesindusele ja viinamarjakasvatusele jt. Kui võrrelda pindalatoetuste suurust ühe hektari kohta, siis Eesti pindalatoetused ei moodusta isegi poolt Austrias makstava sama liiki toetusest. Uuringu põhjal võib kinnitada, et ELiga ühinemise mõju Eesti ja Austria põllumajandusele on üldjuhul olnud positiivne, kuid ei lange erinevate näitajate puhul kokku. Maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline osa nii Eesti kui ka Austria maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Lähtuvalt töös tõstatatud probleemile, kas ELiga ühinemine tõi ja toob riigi põllumajandusele rohkem kasu või kahju, võib väita, et ELiga ühinemine on toonud uuritud riikide põllumajandusele rohkem kasu. Senisest suurema kasu saamine on Eestil võimalik täiendavata agraarpoliitiliste otsustega nii ELi kui ka oma riigi tasemel. Die vorliegende Untersuchung der Magisterarbeit umfasst 108 Seiten, 5 Abbildungen, 18 Tabellen und ist in Estnisch verfasst worden. Es sind 111 Quellen der Fachliteratur benutzt worden. In der Anlage befinden sich die europäische Karte, die Verteilung, die Klassifizierung der Einheit der landwirtschaftlichen Nutzfläche in Estland und in Österreich und die Tabelle der finanziellen Fördermaßnahmen für die Landwirtschaft in Estland und in Österreich angeführt. Die Aktualität der Arbeit besteht darin, dass die Landwirtschaft eines der ältesten und wertvollsten Bereichen der Ökonomie der Welt, die die Population mit Nahrungsmitteln versorgt. Außerdem sichert diese Landwirtschaft darüber hinaus die Bereiche: der Futterversorgung der Tierzucht, Industrie der Rohstoffe, Textilindustrie, Leder- und Schuhindustrie, Pharmaindustrie, etc. Deswegen ist es für jedes Land von großer Bedeutung, dass die Landwirtschaft blüht und sich entwickelt. Die Landwirtschaft ist und bleibt eines der subventionierten Bereiche der Ökonomie. Es ist weitestgehend bekannt, dass die Europäischen Union (EU) ihre Mitglieder in dem Bereich der Landwirtschaft subventioniert, überdies kann jedes der Mitglieder weitere Unterstützungen von der Union für die Entwicklung der Landwirtschaft erhalten. Die Entscheidung zum Beitritt in die EU ist einer der wichtigsten Schritte in der Geschichte eines jeden Landes, welcher sich langfristig, unabhängig vom Guttun auf alle Einwohner des Landes auswirkt. Das Ziel der Magisterarbeit ist die Untersuchung des Einflusses auf die Landwirtschaft der Länder Estland und Österreich nach dem Beitritt in die EU. Die Magisterarbeit besteht aus drei Teilen, die ihrerseits wiederum in Unterpunkte unterteilt sind.Die Autorin hat für die Untersuchung der Funktion der Landwirtschaft und die Faktoren, die diese beeinflussen, sowie die gemeinsamen landwirtschaftliche Politik und die Subvention der für die Landwirtschaft der EU die wissenschaftliche Literatur, die diese Themen behandeln analysiert und verallgemeinert, sowie die vorangehender Forschungen und hat zudem ihre eigene Sicht auf den Forschungsstand miteinbezogen. Der Untersuchungszeitraum umfasst den Zeitrahmen vom Jahr 1990 – 2010, wird aufgrund von fehlenden statistischen Daten wird verkürzt. Für die Sammlung von Daten wurden die statistischen Publikationen und Datenbanken Eesti Statistika, Statistik Austria und Eurostat verwendet. Ausgehend von dem gestellten Ziel für die Erstellung der theoretischer Basis der Arbeit hat die Autorin die Funktionen die Landwirtschaft als ein Bereich der Ökonomie eines Landes erfüllt, sowie auch der Einfluss der ökonomisch-politischen und natürlicher Faktoren. Wie auch die allgemeine landwirtscahftliche Politik (EC) der EU und die Grundlagen der Subventionen der Landwirtschaft der EC. Während der Überpfrüfung des Beitrittes von Estland und Österreich zu dem Selbstversorgungsgrad der EU hat die Autorin festgestellt, dass der Einfluss der Hauptnahrungsmittel der Landwirtschaft sich in ihrem Bezug unterscheidet. Wichtige Veränderungen des Standes des Selbstversorgungsgrads von Fleisch haben sich weder in Estland noch in Österreich gezeigt. Der Selbstversorgungsgrad von Fleisch im Zeitraum von 2002-2010 betrug 80% in Estland und in Österreich mehr als 100% in der Zeit zwischen 1990 und 2010. Der Versorgungsgrad mit Milchprodukten in Estland war im Forschungszeitraum höher als 100% und befindet sich bei 130%. In Österreich befindet sich dieser bei 150% und erhöht sich jährlich. Milch und Milchprodukte sind einer der wichtigen wettbewerbsfähigen Sektoren der Landwirtschaft in Estland. Der Beitritt Estlands in die EU hat es dem Land ermöglicht den Export in diesem Bereich zu erhöhen, was sich insgesamt positiv auf das Land ausgewirkt hat.Nach dem Beitritt in die EU von Estland und Österreich ist der Selbstversorgungsgrad mit Eiern in beiden Ländern gefallen. In Estland haben viele große Eier-Erzeuger 111 Konkurs angemeldet. Während in Österreich die Erzeugungsquote von Eiern, wegen der neuen Anforderungen zur Haltung der Vögel, gesunken ist. Diese Anforderungen in der Umsetzung sich in Österreich als schwierig gestalteten. Das erste Jahr der Mitgliedschaft von Österreich in der EU hat zu signifikanten strukturellen Veränderungen im Bereich von Obst und Gemüse geführt. Zudem erwiesen sich die europäische Qualitätsstandards und Anforderungen an die Produkte höher als die bisherigen in Österreich. Weswegen das Land die Qualität der Produktion von Obst und Gemüse erhöht hat, was sich als positiv für den Verbraucher erweist. Insgesamt ist der Selbstversorgungsgrad von Obst und Gemüse in beiden Ländern gefallen. Wobei in Estland dieser stärker prozentual gefallen ist als vergleichsweise in Österreich. Dieses hängt damit zusammen, dass in Estland eine kürzere Vegetationsperiode für Obst und Gemüse notwendig ist und diese vorrangig für den Eigenverbrauch bestimmt ist. Für Estland ist es schwieriger mit dem günstigeren Obstund Gemüsesorten konkurrenzfähig zu bleiben, die in wärmeren Klima aufgezogen werden. Nach dem Beitritt von Estland und Österreich in die EU wurde viel Arbeit in die Verbesserung der Qualität bei der Produktion investiert, was letztendlich als ein positiver Effekt des Beitrittes in die EU zu werten ist. Der landwirtschaftliche Anteil des BIPs in Estland und Österreich hat sich im Laufe der Jahre verringert. Allerdings ereignete sich dies in Estland schneller als in Österreich. Trotz der Tatsache, dass die Landwirtschaft einen geringen Anteil des BIPs Österreichs (1,33%) als in Estland (3,29%) hat. Der Beitritt von Estland und Österreich in die EU hat keine positiven Auswirkungen in der landwirtschaftlichen Sphäre hinsichtlich der Arbeitsbeschäftigung, jedoch es ist eine langsame Tendenz zur Senkung zu verzeichnen. Auf der Grundlage, der in dieser Arbeit behandelten Funktion der Landwirtschaft, hat die Autorin festgestellt, dass der landwirtschaftlichen Anteils des BIPs hinsichtlich der Arbeitsbeschäftigung in Estland höher sein könnte.Nach dem Beitritt von Österreich und Estland in die EU ist die Landwirtschaftliche Nutzfläche gewachsen. Dies belegt, dass Estland, im Gegenteil zu Österreich, es erreicht hat die Unterstützung der gemeinsamen landwirtschaftlichen Politik für die schlechter gestellten Regionen effektiver zu nutzen. Landwirtschaftliche Unternehmen in Estland und Österreich konkurrieren immer mehr in dem Bereich des Landeshaushalts. Die Landwirte des jeweiligen Landes waren gezwungen sich den wirkenden Anforderungen der EU anzupassen. Auf diese Weise sind die stärkeren und effektiveren Produzenten auf dem Markt geblieben, die schwächeren haben im Gegenzug haben den Sektor verlassen. Dies wiederum ermöglicht eine positive Bewertung des Einflusses des Beitrittes in die EU. Der Beitritt in die EU hat einen positiven Effekt auf die landwirtschaftlichen Funktionen der Länder erreicht, insbesondere der der Subventionen. Bei der Analyse der Struktur der EU-Subventionen des Programmes für die Entwicklung des Ländlichen Raums zwischen 2007-2013, ist ein großer Teil der ausgezahlten Unterstützungen, die in den ersten vier Jahren in Estland, wie auch in Österreich erwirtschaftet wurden, die Maßnahmen der Achse I - die Wettbewerbsfähigkeit. Im Weiteren entscheidet die Größe der ausgezahlten Summe über die Maßnahme der Achse 2 – die Umwelt und die Landschaft. Darauf folgt die Achse 3 – die Lebensqualität und die Diversifizierung; und schließlich der Achse IV – das Leader Programm. Die Subvention des Leader – Programms beträgt in Estland nach vier Jahren 10,24 Mil Euro und in Österreich 11,57 Mil Euro. Insgesamt bedeutet dies, dass das LeaderProgramm in Estland auf einer Ebene der priviligierteren Position zu erkennen ist dies in Österreich der Fall sei. Die Analyse der direkten Substitution oder Auszahlungen hat gezeigt, dass Österreich mehr finanzielle Unterstützung von der EU erhalten hat. Wenn man die direkten Auszahlungen für Flächenprämien pro Hektar anschaut, so hat in Estland die direkte finazielle Unterstützung der Flächenprämien pro Hektar, nicht einmal die Hälfte der 113 ausgezahlten vergleichbaren Mittel betragen, die jedoch in Österreich ausgezahlt wurden. Man kann behaupten, dass die direkten Auszahlungen der EU einen entscheidenden Einfluss auf die Entwicklung der Landwirtschaft in den ländern Estland und in Österreich gehabt haben. Im Weiteren hat es positive Auswirkungen bei der Entlohung der Arbeiter der Landwirtschaft und dem Umgang dieser mit ihrer Umwelt gezeigt. Auf dieser Grundlage lässt sich als Fazit festhalten, dass der Beitritt eines Landes in die EU einen positven Einfluss auf die Entwicklung der Landwirtschaft geniesst.
- Published
- 2012
13. Ülevaade Euroopa Liidu ja Eesti põllumajanduspoliitika keskkonnasuundadest. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse rakendumine Eestis 2004-2005
- Author
-
Soop, Inga and Vall, Merle, juhendaja
- Subjects
keskkonnakaitse ,üliõpilastööd ,keskkonnapoliitika ,Eesti ,põllumajandustoetused ,Euroopa liit ,põllumajanduspoliitika - Abstract
https://www.ester.ee/record=b5462710*est
- Published
- 2006
14. Труды по истории КПСС. На основе творческого использования опыта аграрной политики КПСС
- Author
-
Tartu Ülikool, Кийк, Л., toimetaja, and Kiik, L., toimetaja
- Subjects
Tartu Ülikool ,jätkväljaanded ,Eestimaa Kommunistlik Partei ,põllumajanduspoliitika ,ajalugu ,artiklikogumikud - Abstract
• И. Волков - Партийное руководство социалистическим преобразованием и развитием сельского хозяйства Эстонии (1947-1970). Историографический обзор • Р. Григорян - Деятельность КП Эстонии по подготовке кадров специалистов сельского хозяйства в вузах республики в 1944-1951 гг • Э. Кивиыаа - Партийное руководство восстановлением земельной реформы в прибалтийских республиках в 1944-1948 гг • Л. Кийк - Руководство КП Эстонии социалистической перестройкой простейших форм сельскохозяйствбчной кооперации в 1944-1946 гг. • Э. Мадис - Некоторые вопросы аграрно-промышленного комплекса в свете решений ХШ съезда КПСС • И. Сорокин - Роль газет политотделов МТС ЭССР в проведении политики партии на селе (I95I-I953 гг.) • Zusammenfassung, http://tartu.ester.ee/record=b1223559~S1*est
- Published
- 1982
15. 'Vom Lande' : vergleichende agrarpolitische Studie über Mittelrussland und Livland
- Author
-
Samson, Hermann von
- Subjects
Bücher ,Kesk-Venemaa ,Liivimaa ,maapoliitika ,Estonica kogu ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus ,separaadid - Abstract
http://tartu.ester.ee/record=b1801662~S1*est
- Published
- 1882
16. Politiline pugett , ehk, Kuidas sai 40.000-st talust 40 aktsiaseltsi : [Maaliidu tegevuse kriitika]
- Author
-
Kivit, Richard, kujundaja
- Subjects
hangeldamine ,Eesti Maarahva Liit ,Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,Eesti ,parteid ,1920-ndad ,sisepoliitika ,põllumajanduspoliitika ,majanduspoliitika - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1240199*est
- Published
- 1926
17. Zur Lösung der Agrarfrage : die Sicherstellung der Volks-Verpflegung als Aufgabe der Landeskultur
- Author
-
Rosenstand-Wöldike, Peder
- Subjects
Bücher ,maamajandus ,maapoliitika ,20. saj. algus ,maakasutus ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus ,Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, omanik. TÜR (Est.A-1605) ,Eesti Üliõpilaste Selts, omanik. TÜR (Est.A-1605) - Abstract
http://www.ester.ee/record=b1138418*est
- Published
- 1906
18. Livländische Rückblicke
- Author
-
Samson, Hermann von
- Subjects
Bücher ,Liivimaa ,Vana-Liivimaa ,kubermang ,Eesti ,baltisakslased ,Estonica kogu ,ajalugu ,põllumajanduspoliitika ,publitsistika - Abstract
http://tartu.ester.ee/record=b1696477~S1*est
- Published
- 1877
19. Zur Quotenfrage in Livland
- Author
-
Broecker, H. von
- Subjects
Läti ,Liivimaa ,kvoodid ,Eesti ,Estonica kogu ,ajalugu ,põllumajanduspoliitika ,kohalikud omavalitsused - Abstract
http://tartu.ester.ee/record=b1797070~S1*est
- Published
- 1898
20. Majanduse politika
- Author
-
Sillaots, Madis
- Subjects
Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,põllumajanduspoliitika - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1364131*est
- Published
- 1930
21. Effects of agricultural crisis on Estonian farming : Summary of the dissertation submitted for the degree of dr. agr. at Tartu University 1938
- Author
-
Jaska, Elmar
- Subjects
Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,autoreferaadid ,Eesti ,majanduskriisid ,Estonica ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus ,loomakasvatus - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1767191*est
- Published
- 1938
22. Entwurf nebst Motiven zum Statut der Livländischen Agrarbank
- Author
-
Anonymous
- Subjects
Bücher ,Liivimaa ,Estonica kogu ,põllumajanduspoliitika - Abstract
http://www.ester.ee/record=b4004258*est
- Published
- 1886
23. Suunad ja kavad :valik agraarpoliitilisi ja maaühiskondlikke artikleid aastaist 1936-1939
- Author
-
Liidak, Kaarel
- Subjects
maaelu planeerimine ,Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,põllumajanduspoliitika ,artiklikogumikud - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1170521*est
- Published
- 1939
24. Mõtteid agraarprogrammi koostamiseks
- Author
-
Liidak, Kaarel
- Subjects
linakasvatus ,Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,kartulikasvatus ,põllumajanduspoliitika ,separaadid - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1160713*est
- Published
- 1931
25. Die Partheischrift der Ehste und sein Herr
- Author
-
Eichhorn, Wolfgang F
- Subjects
maapoliitika ,Eestimaa kubermang ,mõisnikud ,põllumajanduspoliitika ,publitsistika ,Bücher ,raamatuarvustused ,talurahvaõigus ,baltisakslased ,talurahvas ,19. saj. 1. pool ,eestlased ,Estonica kogu ,diskussioonid - Abstract
http://www.ester.ee/record=b4001727*est
- Published
- 1863
26. 'Babel' über Acten! : einige Worte über Dilettantismus, Anonymität und Agrarreform
- Author
-
Bienemann, Friedrich Gustav, vanem
- Subjects
aadel ,Bücher ,Läti ,talurahvaõigus ,Liivimaa kubermang ,maareformid ,poleemika ,Eesti ,Balti kubermangud ,Estonica kogu ,ajalugu ,põllumajanduspoliitika ,diskussioonid - Abstract
http://tartu.ester.ee/record=b2161716~S1*est
- Published
- 1879
27. Die Agrarpolitik Eestis 1934-1937
- Author
-
Rubel, Peeter
- Subjects
Projekt: Eesti teadus- ja õppekirjandus ,agraarajalugu ,Eesti ,1930-ndad ,Estonica ,põllumajanduspoliitika ,põllumajandus - Abstract
Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b2264103*est
- Published
- 1938
Catalog
Discovery Service for Jio Institute Digital Library
For full access to our library's resources, please sign in.