Search

Selle uurimistöö eesmärk on kirjeldada hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskuste seoseid tava- või eriklassis õppimisega. Valimisse kuulus 3369 kolmanda klassi last (poisse 50%, 209 klassist, 135 koolist) ning 3340 kuuenda klassi last (poisse 51%, 200 klassist, 134 koolist) eesti- ja venekeelsetest koolidest. Õpilased täitsid koolitundide ajal veebipõhised lugemise ladususe, loetu mõistmise, arvutamise ja tekstülesannete testid. Tulemustest selgus, et tava- ja eriklassis õppivate HEV õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused olid sarnasel tasemel, välja arvatud vene õppekeelega koolide kuuendates klassides, kus tavaklassis õppivad HEV õpilased said tekstülesannete lahendamises kõrgema skoori võrreldes eriklassis õppivate HEV õpilastega. Uuring annab esmase ülevaate eesti- ja venekeelsete koolide kolmandate ja kuuendate klasside HEV õpilaste kaasamise olukorrast ja akadeemilistest oskustest. Summary

Inclusive education is a crucial part of Estonian education, including the higher education system. At university, there are students whose first language (L1) is not Estonian but who follow the Estonian-medium curricula. Engaging such students and supporting their motivation and self-directed learning is essential for students' welfare. Foreign language acquisition has been studied a lot, but less attention has been paid to investigating learning through the medium of a second language and how to involve and support those students effectively. [ABSTRACT FROM AUTHOR]