Search

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandusettevõtete hea majanduslik seis on aluseks maapiirkonna arengule, toiduga kindlustatusele ning põllumajanduspoliitika otsuste aluseks olevatele mõjuanalüüsidele. Varasemates uuringutes on autorid välja toonud, et põllumajandusettevõtete majanduslikku seisu ei ole piisavalt uuritud ning kasutatakse varade puhasrentaablust ja omakapitali rentaablust. Põllumajanduspoliitika otsuste aluseks olevate mõjuanalüüside koostamise probleem on aga, milliseid andmeid ja millisest andmebaasist analüüsiks rakendada. Magistritöö eesmärk on võrrelda kahe erineva andmebaasi andmetel finantstulemuslikkust Eesti põllumajandusettevõtetes kaheksa aastase perioodi jooksul. Töö teoreetilises osas selgitati finantstulemuslikkuse hindamise vajadust põllumajandusettevõtetes ning hindamist suhtarvude abil. Magistritöö empiirilises osas arvutati FADN andmebaasi ja Statistikaameti baasil Eesti põllumajandusettevõtetes varade puhasrentaablus, omakapitali rentaablus, käiberentaablus ning kasutatud kapitali rentaablus. Analüüsiks jaotati FADN andmed tootmistüüpide ning suurusgruppide lõikes, Statistikaameti andmed suurusgruppide lõikes. Lisaks võrreldi kahe andmebaasi finantstulemuslikkuse näitajaid. Analüüsi käigus selgus, et tootmistüüpide lõikes olid kõige kõrgemad finantstulemuslikkuse näitajad taimekasvatuse tootmistüübis. Suurusgruppide lõikes mikro ning väikese suurusega ettevõtetes. Kahe andmebaasi näitajate võrdlusel leiti, et Statistikaameti rentaablusnäitajad olid mõnevõrra kõrgemad kui FADN andmebaasi andmetel. Edasiste uuringute aluseks võiks olla kahe andmebaasi kasutatud kapitali rentaabluse erinevuse põhjuste väljaselgitamine. The good economic condition of agricultural enterprises is the basis for the development of rural areas, food security, and the impact analyzes underlying agricultural policy decisions. In previous studies, the authors have pointed out that the economic status of agricultural enterprises has not been sufficiently studied, and the net return on assets and return on equity are used. Is there also a significant difference in the results, depending on which database data is used for the analysis? The aim of the master's thesis is to compare the financial performance of Estonian agricultural enterprises during an eight-year period according to the data of two different databases. The theoretical part of the work explained the need for financial performance assessment in agricultural enterprises and the assessment using ratios. In the empirical part of the master's thesis, the net return on assets, return on equity, return on turnover and return on capital used in Estonian agricultural enterprises were calculated on the basis of the FADN database and Statistics Estonia. For the analysis, FADN data were divided by production types and size groups, Statistics Estonia data by size groups. In addition, the financial performance indicators of the two databases were compared. During the analysis, it was revealed that the highest financial performance indicators in terms of production types were in the crop production type. According to size groups, in micro and small-sized companies. When comparing the indicators of the two databases, it was found that the profitability indicators of Statistics Estonia were somewhat higher than the data of the FADN database. Further research could be based on finding out the reasons for the difference in the return on capital used in the two databases.

Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekaval Seoses Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on hakatud ühe enam tähelepanu pöörama keskkonnaküsimustele ning süsiniku jalajälje hindamisele. Kui siiani hinnati ja raporteeriti süsiniku jalajälge vaid riiklikul tasandil, siis peale CSRD direktiivi rakendus süsiniku jalajälje hindamine ka organisatsiooni ja toote tasandil. Magistritöö eesmärk on arvutada põllumajandusettevõtte piimatootmise süsiniku jalajälg veebikalkulaatoriga Cool Farm Tool ettevõtte Aktsiaselts Krootuse Agro näitel. Töös tuginetakse taime- ja loomakasvatusjuhi koostöös kogutud andmetele. Tegemist on juhtumiuuringuga ühe põllumajandustootja organisatsiooni näitel. AS Krootuse Agro 2022. aasta süsiniku jalajälg oli 8 175,09 t CO2e ning 1 kg rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta 1,30 kg CO2e. Peamised piimatootmise kasvuhoonegaaside heitkogused soolesisese fermentatsioonist (48%), sööda tootmisest (38%) ning sõnnikukäitlusest (12%). Magistritöös kaardistati ära, millised on peamised KHG heidete tekkekohad kasvuhoonegaasid piimatootmises. Edaspidistes uurimistöödes võiks keskenduda sellele, kuidas ettevõte saaks täiendada oma kuluarvestussüsteemi, et koguda ja analüüsida süsiniku jalajälge puudutavaid andmeid, ning kuidas seda teavet kasutada jätkusuutlikumaks piimatootmiseks. With the European Union's goal of achieving ecological neutrality by 2050, there is a growing focus on environmental issues and carbon footprint assessment. While carbon footprints were previously only assessed and reported at national level, the CSRD Directive introduced carbon footprint assessment at organizational and product level. The aim of this master thesis is to calculate the carbon footprint of dairy production on a farm using the Cool Farm Tool online calculator, using the example of Krootuse Agro. The work is based on data collected in collaboration with the plant and livestock manager. It is a case study of a farmer organisation. The carbon footprint of AS Krootuse Agro in 2022 was 8 175,09 t CO2e and 1,30 kg CO2e per 1 kg fat and protein corrected milk. The main GHG emissions from dairy production are from in-salt fermentation (48%), feed production (38%) and manure management (12%). The master thesis mapped out which are the main sources of GHG emissions in dairy production. Future research could focus on how a company could improve its cost accounting system to collect and analyse data on its carbon footprint and how this information could be used to ensure more sustainable dairy production.

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Eestis on veiniturism alles uus, kuid jõudsalt kasvav turismiliik. Eesti on pika koduveini ajalooga riik, kuid ametlikke veinimaju hakati avama alles eelmisel kümnendil. Selle ajaga on tehtud suurt arendustööd ning praeguseks on Eestis umbes 30 siidri- ja veinimaja. Sellest tulenevalt on käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks anda ülevaade praegusest veiniturismi olukorrast Eestis, uurides veiniturismi teenuseid ja populaarsust Eesti maastikul ning tuua võrdlusi Põhjamaade veinikultuuriga. Eesmärkide täitmiseks otsustati kombineerida mitut uurimismeetodit: tarbijatele suunatud ankeetküsimustik, intervjuud veiniturismi pakkuvate ettevõtjatega ning kohtvaatlus. Tarbijate küsitluses osales 64 inimest ning kvalitatiivse osa valimis oli 6 ettevõtjat. Uuringu tulemustest selgus, et inimeste teadlikkus kohalikust veiniturismist on kesine ja arvamusi sellest on erinevaid. On inimesi, kes hindavad kõrgelt Eesti veinitootmist ja veini-turismi. Samuti on neid, kes usuvad, et Eestis valmistatud veinid ei ole head ning siinsetes veinimajades ei ole midagi erilist. Seetõttu tuleb veinitootjatel kummutada müüte ja tõestada, et kohalik toodang on kvaliteetne ning pakub head maitseelamust. Samuti tuli välja, et ühisturunduskanali Eesti Veinitee kasutamine on ettevõtetele kasumlik väga mitmes võtmes, aidates kaasa nii ettevõttesisesele arengule kui ka ettevõttevälisele turundusele. Klientidele mõjub kõige paremini suust-suhu turundus ehk teiste inimeste soovitused. Selgus, et Eesti ettevõtjad on seadusandluse tõttu paremas olukorras kui näiteks Rootsi. Ettevõtjad näevad rohkem sarnasusi Soome ja Läti veinikultuuris. Käesolevas bakalaureusetöös kogutud teavet on võimalik kasutada kohalikel veinitootjatel enda ettevõtte analüüsimiseks ning arendamiseks. In Estonia, wine tourism is still a new, but rapidly growing type of tourism. Although Estonia is a country with a long history of home-made wines, official wineries were opened in the last decade. During this time, a lot of development work has been done, and by now there are about 30 cider and wine houses in Estonia. Accordingly, the aim of this bachelor's thesis is to provide an overview of the current situation of wine tourism in Estonia, studying the services and popularity of wine tourism in Estonia, and draw comparisons between wine culture in the Nordic countries. In order to fulfill the objectives, it was decided to combine several research methods: a consumer oriented questionnaire, interviews with entrepreneurs offering wine tourism, and on-site observation. 64 people participated in the consumer survey, and 6 entrepreneurs were in the sample of the qualitative part. The results of the research revealed that people's awareness of local wine tourism is poor and there are different opinions about it. Some people highly value Estonian wine production and wine tourism. On the other side, there are people who believe that the wines made in Estonia are not good and there is nothing special about the wineries here. Therefore, wine producers must debunk myths and prove that local production is of high quality and offers a good taste experience. It was also concluded that the use of the joint marketing channel Eesti Veinitee is profitable for companies in many ways, contributing to both company’s internal development and external marketing. Word-of-mouth marketing, i.e. other people's recommendations, has the best effect on customers. It was found that due to the legislation, entrepreneurs in Estonia are in a better situation than in Sweden. Entrepreneurs see more similarities in Finnish and Latvian wine culture. The information gathered in this bachelor's thesis can be used by local wine producers to analyze and develop their own companies.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandus on üks traditsioonilisemaid tegevusharusid Eestis. Maaeluministeeriumi strateegiakava keskendub samuti jätkuvalt jätkusuutlikule arengule. Magistritöö eesmärk on anda hinnang Eesti põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkusele. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutati FADN andmebaasi 2014–2020 aasta andmeid, et arvutada jätkusuutlikkuse näitajad. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, kasutades analüüsimeetodina kirjeldavat statistikat. Jätkusuutlikkuse hindamisel kasutati iga mõõtme hindamiseks võrdne arv näitajaid. Tulemustest selgus, et Eesti põllumajandusettevõtete majanduslik jätkusuutlikus oli kõrge. Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks kasutati selliseid näitajaid nagu tööviljakus, maa tootlikkus, kapitali tootlikkus, pikaajaline maksevõime ja sissetulekute mitmekesistamine. Eesti põllumajandusettevõtted on ka sotsiaalselt jätkusuutlikud. Selle mõõtme hindamiseks kasutati sellised näitajaid: tööhõive, töökohtade loomine, perekonna tööjõu osakaal, innovatsioon ja põllumajanduse elutsükkel ja suhteline palk. Eesti põllumajandusettevõtted ei ole keskkondlikult jätkusuutlikud. Kuna jätkusuutlikkus on kontseptsioon kolme mõõtme tasakaalust, siis kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti põllumajandusettevõtted on jätkusuutlikud, kuid on mitmeid näitajaid, mida saaks muuta veelgi paremaks. Agriculture is one of the most traditional industries in Estonia. The rural development plan also focuses on the sustainable development. The aim of the master's thesis is to assess the sustainability of Estonian agricultural holdings. The data from Farm Accounting Data Network (FADN) database for 2014-2020 was used to calculate sustainability indicators to achieve this goal. Data were analyzed quantitatively using statistics describing the quantitative method. An equal number of indicators were used to assess each dimension in the sustainability assessment. The results showed that the economic sustainability of Estonian agricultural holdings was high. Requirements such as labor productivity, capital productivity, solvency and income diversification were used to assess economic sustainability. Estonian agricultural holdings are also socially sustainable. The following indicators were used to assess this dimension: employment, job creation, share of family labor force, innovation and cycle agricultural life and relative wages. However, Estonian agricultural holdings are not environmentally sustainable. As stability is a balance between the three dimensions of the concept, it can be concluded that Estonian agricultural holdings are sustainable, but there are several indicators that could be made even better.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandussektoris valitseva tööjõupuuduse vähendamiseks tuleb ettevõtetel leida sobivad vahendid töötajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on pakkuda töötajatele rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Põllumajandusssektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mis eesmärgil ja milliseid rahaliselt hinnatavaid hüvesid pakuvad Eesti põllumajandusettevõtted oma töötajatele ning analüüsida hüvedega kaasnevaid maksuriske ja maksustamise praktikat Eesti põllumajandusettevõtetes. Magistritöö empiirline uuring viidi läbi Eesti põllumajandusettevõtete seas. Uuringus osales 121 ettevõtet ning andmeid koguti veebipõhise ankeetküsitluse tagasiside põhjal. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi ning andmete tõlgendamiseks kasutati sagedustabeleid, protsentjaotusi, erinevaid diagramme ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajate motiveerimiseks peavad oluliseks 75% põllumajandusettevõtetest ning hüvede andmise kolm olulisemat eesmärki on motiveerimine, premeerimine ja olemasoleva tööjõu hoidmine. Põllumajandussektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud ning seega ei ole võimalik tulemusi varasemate uuringutega võrrelda. Enamlevinud hüved on ettevõtte poolne kingitus tähtpäeval, ühisüritused, ettevõtte omatoodangu pakkumine soodustingimustel ning tasuta sooja joogi võimaldamine tööl. Neid hüvesid pakuvad üle poolte põllumajandusettevõtetest. Enim pakutavad omatoodangu artiklid on piim, liha või lihaproduktid ja teravili. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka mitmeid teisi rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Uuringu käigus ei tuvastatud ettevõtte keskmise töötasu suuruse ega pakutavate hüvede vahel olulist seost. Küll aga selgus uuringust, et paljudes ettevõtetes pakutakse hüvesid üksnes osadele või üksikutele töötajatele. Teatud juhtudel klassifitseerub rahaliselt hinnatav hüve erisoodustuseks, millega kaasneb maksukohustus. Uuringu tulemusena selgus, et 46% põllumajandusettevõtetest ei deklareeri tehtud erisoodustusi. Magistritöö autor tegi ettepaneku teemat edasi uurida ning välja selgitada, millised rahaliselt hinnatavad hüved on põllumajandusettevõtete töötajate jaoks motiveerivad ning milliseid hüvesid töötajad ise eelistaksid. In order to reduce the labor shortage in the agricultural sector, companies need to find appropriate measures to motivate the workforce. One of the options is to offer benefits in kind to its employees. Until now there have been no respective studies carried out in the agricultural sector. The aim of the master's thesis is to find out for what purposes and which benefits are offered by Estonian agricultural companies to its employees and to analyze the associated tax risks and taxation practices by the companies. The master's thesis’ empirical study was conducted among Estonian agricultural companies. 121 companies participated in the survey, the date was collected via online questionnaire. The results were analyzed by using quantitative analysis, and data was interpreted by frequency tables, percentage divisions, various charts, and correlation analysis. The results of the survey show that 75% of agricultural companies consider employee benefits to be important, and the three main purposes of such benefits is to motivate, to reward and to retain the current workforce. There have been no similar studies carried out in the agricultural sector before and therefore it is not possible to compare the results with previous studies. The most common employee benefits are gifts on special occasions, corporate events, allowing the employees to buy the company's own products at a discounted price and providing hot drinks free of charge. More than half of the agricultural companies provide the listed benefits. Milk, meat, meat products and crops are the most common articles of own products provided. Other benefits are also offered by many companies. The study did not find a significant correlation between the company's average salary and the employee benefits being offered. However, the survey found that many companies offer benefits to limited number of employees only or to some selected employees. In certain cases, the employee benefits are deemed fringe benefit subject to taxation. The survey revealed that 46% of the agricultural companies do not declare the taxable fringe benefit in tax returns. The author suggested to research the topic further and to determine which employee benefits are motivating in practice and which benefits would the employees prefer if they had the opportunity to choose.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Tava- ja mahepõllumajandusliku talinisu kasvupind Eestis on suurenenud, seepärast on tootjatel tootmise juhtimiseks ja planeerimiseks vaja igakülgset teavet nii tootmissisendite, tootmisprotsessi kui saadava toodangu potentsiaalse mahu ja kvaliteedi kohta. Käesoleva uurimuse eesmärk on selgitada talinisu kasvatamise tootlikkuse ja vilja kvaliteedinäitajate erinevusi tava- ja maheviljelusviiside teise rotatsiooni võrdluskatsete põhjal aastatel 2013-2017. Töös kasutatavad andmed pärinevad Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi viljelusviiside teise rotatsiooni (aastatel 2013- 2017) põldkatsetest, milles on neli tavaviljeluse ja kolm maheviljeluse varianti. Uurimuses kasutatakse andmete kvantitatiivset analüüsi. Tavaviljeluse katsetes ei eristunud üks variant suurima saagikusega viie katseaasta jooksul, kolmel aastal oli suurim saagikus variandis N150. Kvaliteedi järgi liigitusid aastatel 2013, 2014 ja 2016 kõikide tavavariantide nisusaagid toidunisu alla, liigitudes esimesse kuni neljandasse kategooriasse. Aastatel 2015 ja 2017 liigitus toidunisu alla ainult variant N150, kuuludes kvaliteedilt neljandasse kategooriasse ning ülejäänud variantide vili kuulus nendel aastatel ainult söödanisu alla. Maheviljeluse variantidest oli kolmel aastal kõrgeima saagikusega vahekultuuridega variant, vaid ühe aastal oli kõrgema saagikusega vahekultuuride ja sõnnikuga väetatud variant. Kvaliteedilt liigitusid mahevariandid aastatel 2014 ja 2016 toidunisu alla ning nõuete järgi kuulus see kolmandasse ning neljandasse kategooriasse. Aastatel 2013, 2015 ja 2017 ei vastanud mahesüsteemi talinisu kvaliteedinõuetele ning seda sai kasutada ainult söödaviljana. The sown area of conventional and organic winter wheat in Estonia has increased, therefore, producers need comprehensive information on production inputs, production process, the volume and the quality of potential production. The purpose of the present Bachelor`s thesis is to explain the differences in the winter wheat productivity and grain quality indicators on the basis of the second rotation of field trial of conventional and organic farming in 2013-2017. The Bachelor`s thesis is based on secondary data collected from the field experiments of the second rotation (in 2013-2017) of the field trial of the Institute of Agricultural and Environmental Sciences of the Estonian University of Life Sciences. Four conventional and three organic variants have been evaluated by quantitative analysis. In the conventional farming experiments, in one year none of the variants stood out for the highest yield, however, in three years variant N150 provided the highest yield. In terms of quality, in 2013, 2014 and 2016, all conventional wheat yield variants were classified as food wheat, belonging to I-IV categories. In 2015 and 2017, merely one conventional farming variant N150, which belonged to the fourth category, was classified as food wheat, whereas the other variants were classified as feed wheat. As far as organic farming variants are concerned, in three years the variant, in which cover crops were grown, provided the highest yield. In one year, the variant, in which cover crops were grown and manure was applied, had considerably higher crop productivity. Based on quality, organic yield variants were classified as food wheat only in 2014 and 2016, belonging to the third to fourth categories, whereas in 2013, 2015 and 2017 organic variant yield was classified as feed grain.

Magistritöö Keskkonnakorralduse- ja poliitika õppekaval Põllumajandus on üks peamistest majandussektoritest, kus kliimamuutustel võivad olla väga suured tagajärjed, mõjutades nii saagikust ja ka tootlikkust, kuna põllumajanduslikud tegevused tagavad toidu tagavara ja samas on ka oluliseks sissetuleku allikaks kohalikele ettevõtetele. Talunikud seisavad silmitsi põllumajandussüsteemide kohandamisega, et oleks rohkem vastupidavust seista silmitsi suurenevate muutustega ilmastikus (s.t. kliimamuutustega kohanemine) ja et vähendada kasvuhoonegaaside toomist (s.t. kliimamuutuste leevendamine). Käesolev töö on osa SALBES projektist ning uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade kliimamuutustega kohanemise käsitlusest Eesti ja Läänemaa põllumajanduse kontekstis ning kliimamuutuste tajumisest Läänemaa põllumajandussektori asjaliste hulgas. Andmestiku põhiosa moodustavad kolm riikliku tasandi, kaheksa valdkondliku tasandi, viis piirkondliku ja neli kohaliku tasandi dokumenti. Lisaks kasutatakse andmetena kahtteist avatud küsimustega intervjuu teksti. Poliitikadokumente ja intervjuusid analüüsiti kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodite abil. Kliimamuutuse seost põllumajandusega käsitleti peamiselt riikliku ja üksikutes valdkondliku tasandi dokumentides. Piirkondliku ja kohaliku tasandi dokumentides eelnimetatud seos puudus. Analüüsitud dokumentidest ilmnes, et kliimamuutus on nii põllumajanduse mõjutaja kui ka vastupidi. Intervjuude analüüsi tulemusena selgus, et enamik asjaosalistest tajub kliimamuutuse toimumist ning on juba omal jõul võtnud kasutusele ka kohanemismeetmeid. Agriculture is one of the main economic sectors where climate change can have a major impact, affecting both yields and productivity, as agricultural activities provide food security and are also an important source of income for local businesses. Farmers are facing the adaptation of farming systems to be more resilient to increasing climate change (i.e. climate change adaptation) and to reduce greenhouse gas emissions (i.e. climate change mitigation). This thesis is a part of the SALBES project and the aim of it is to provide an overview of adaptation to climate change in agriculture in the context of Estonian and Lääne County and the perception of climate change among stakeholders of the Lääne County agricultural sector. The main body of the data consists of three national documents, eight sectoral documents, five regional documents and four local documents. In addition, the dataset includes twelve open-ended interview texts. Policy documents and interviews were analyzed using qualitative and quantitative content analysis methods. The link between climate change and agriculture has been addressed mainly in national and sectoral documents. The aforementioned relationship between regional and local documents is missing. The analysed documents showed that climate change has an impact on agriculture and vice versa. The analysis of the interviews revealed that the majority of stakeholders perceive the occurrence of climate change and have already adopted adaptation measures.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Eesti põllumajandusettevõtetes kasutatakse järjest enam võõrtööjõudu, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja sellest, et kohalikult tööturult ei leita sobivat tööjõudu. Põllumajanduse eripära on hooajalisus ning see põhjustab nõudluse lühiajalise hooaja tööjõu järele ning see on ka põhjus, miks kasutatakse just välismaalt pärit tööjõudu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida võõrtööjõu kasutamise trende, põhjuseid ja probleeme põllumajandusettevõtetes. Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, nimelt viidi läbi intervjuu kolme ettevõtjaga, kes kasutavad või on kasutanud võõrtööjõudu. Andmete kogumiseks viidi läbi veebi vahendusel poolstuktrureeritud intervjuud, mille andmete analüüsiks kasutati deduktiivset temaatilist kodeerimist ja sisuanalüüs. Uuringu tulemusena selgus, et peamiseks välistööjõu kasutamise põhjuseks on kohaliku tööjõupuudus ja välistööjõu pakkumine. Võõrtööjõud on pärit peamiselt Ukrainast. Peamiseks välistööjõu plussiks on stabiilsus ja ka välistööjõu paindlikkus tööülesannete osas, samuti on välistööjõud rohkem motiveeritud tööd tegema. Miinustest toodi välja keelebarjäär ning ka pidev uute inimeste koolitamine. 2020. aastal avaldas COVID-19 põllumajandussektorile mõju, nimelt välistööjõu Eestisse saamine oli raskendatud ning osa saagist hävines, kuna Eestist ei leitud vajalikku tööjõudu. Antud teema uurimisest saadi vajalikku informatsiooni välistööjõu kasutamise kohta Eesti põllumajandusettevõtetes. Põllumajandussektori tööjõupuuduse leevendamiseks on üheks lahenduseks välistööjõu kasutamine ja antud uuring annab ülevaate ettevõtete kogemustest seoses välistööjõuga. Estonian agricultural companies are increasingly using foreign labor, which is due to the aging of the population and the fact that no suitable labor force can be found on the local labor market. The specificity of agriculture is seasonal work, and this causes a demand for short-term seasonal labor, this is also the reason why foreign labor is used. The aim of this bachelor's thesis was to study the trends, causes and problems of the use of foreign labor in agricultural companies. The study used a qualitative research method, interviews were conducted with three companies that use or have used foreign labor. To collect the data, semi-structured online interviews were conducted, which were analyzed using deductive thematic coding and content analysis. The research has shown that the main reason for using foreign labor is the lack of domestic labor. Migrant workers come mainly from Ukraine. The main advantage of foreign labor is stability and also the flexibility of foreign labor in terms of work tasks, as well as foreign labor is more motivated to work. The disadvantages are the language barriers and constant training of new people. In 2020, COVID-19 had an impact on the agricultural sector. It was difficult to get foreign labor to Estonia, part of the harvest was also destroyed because the necessary work labor was not found in Estonia. The research of this topic provided the necessary information on the use of foreign labor in Estonian agricultural enterprises. One solution to alleviate the labor shortage in the agricultural sector is the use of foreign labor, and this study provides an overview of companies experiences with foreign labor.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Maailm meie ümber muutub kiiresti. Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevussuuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus. PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega. Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tippkohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas. PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium. Urmas Kruuse, Maaeluminister; Tiina Saron, Maaeluministeeriumi kantsler

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Töös võrreldakse põllumajandus- ning elektroonikatootjate töötajatele pakutavaid motivatsioonitegureid. Teoreetilises osas antakse ülevaade teemakohastest varasematest uurimustest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ja võrrelda motivatsioonitegurid, mida põllumajandustoodangut ja elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad. Eesmärgi täitmiseks esitati järgnevad uurimisküsimused: „Kas elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad rohkem motivatsioonitegureid kui põllumajandustootjad? Kas motivatsioonitegurite kasutamine erineb ettevõtte töötajate arvu, kapitali päritolu ja käibe puhul? Millised on enam ning millised vähem kasutatavad motivatsioonitegurid? Kas kahe sektori vahel on märkimisväärseid erinevusi?“ Bakalaureusetöö andmete kogumise jaoks koostati ankeetküsitlus, mis koosnes 12. valikvastustega küsimusest. Küsitlus viidi läbi internetis, Google Formsi keskkonnas. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt MS Excelis. Tulemuste olulisust kontrollis autor dispersioonanalüüsi abil. Saadud tulemustest selgus, et elektroonikaettevõtted kasutavad põllumajandustootjatest rohkem nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonitegureid. Tulemustes selgus, et mitterahaliste motivatsioonitegurite rakendamisel oli kahe sektori vahel oluline erinevus (p=0,014), kuid rahaliste motivatsioonifaktorite kasutamisel olulist erinevust ei avastatud (p=0,52). Tulemustest selgus, et nii erineva kapitali päritolu (p=0,02) kui ka töötajate arvuga (p=0,01) ettevõtetes erineb motivatsioonitegurite rakendamine märkimisväärselt. In this study the motivation factors that are offered to the employees of electronics and agricultural production enterprises are compared. The theoretical part provides an overview of previous research on the topic. The aim of the bachelor's thesis is to find out and compare the motivational factors used by companies producing agricultural products and electronics. The research questions were: “Do electronics companies use more motivation factors than companies that produce agricultural products? Does the use of motivation factors differ between companies of different size and origin of capital? What are the most and least used motivational factors? Are there significant differences between the two sectors?” A questionnaire, which consisted of 12 multiple-choice questions, was used to collect data for the bachelor's thesis. The survey was conducted online in Google Forms. A quantitative research method was used, and the data was analyzed in MS Excel. Analysis of variance was used for checking the significance of the data. The results showed that electronics companies used more monetary and non-monetary motivational factors than agricultural enterprises. The results showed that there was a significant difference between sectors in the application of non-monetary motivation factors (p=0.014), but no significant difference was found in the use of monetary motivation factors (p=0.52). The results showed that the application of motivation factors differed significantly in companies with different origin of capital (p=0.02) and number of employees (p=0.01).

Kogumik ilmub konverentsi „Põllumajandus ja keskkond 2021“ raames. Kogumik ilmub Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meede 1 “Teadmussiire ja teavitus“ toetuse raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Põllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Loodus- ja elukeskkonda hoides peab järjest suuremal määral panustama keskkonnahüvedesse. On vaja tagada kliimamuutuste mõjudega arvestamine, põhja- ja pinnavee hea seisund, tasakaalustatud maa- ja mullakasutuse jätkusuutlikkus, looduse elurikkuse ja elupaikade säilimine ning inimeste ja loomade tervise ohtude ärahoidmine. Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Keskkonnanõuete ja soovituslike juhiste järgimine vähendab keskkonna reostumise või keskkonnaseisundi halvenemise ohtu. Kõigile põllumajandustootjatele mõeldud hea põllumajandustava soovituslike juhiste järgimine on vabatahtlik. Käesolev juhendmaterjal on kolmas sellelaadne väljaanne Eestis. Esimene Hea põllumajandustava anti Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös välja 2001. aastal. Materjale uuendati 2006. aastal lähtudes sel ajal kehtivatest õigusaktidest ja Euroopa Liidu liikmesriikide analoogilistest dokumentidest. Riigikogu võttis 2019. aastal vastu uued veeseaduse ja jäätmeseaduse eelnõud. Uute seaduste ja nendega seotud rakendusmääruste vastuvõtmisega jõudis lõpule üle 10 aasta kestnud keskkonnaõiguse korrastamise protsess, mille käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse kontseptsioon. Käesolevas väljaandes on lähtutud 2020. aasta alguses kehtivatest õigusaktidest. Selguse huvides peab märkima, et kuna tegemist ei ole ametlikult kinnitatud dokumendiga, ei ole käesolev väljaanne hea põllumajandustava eeskiri Euroopa Ühenduste Nõukogu nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) tähenduses. Nimetust „Hea põllumajandustava“ kasutame näitamaks seost kahe varasema põllumajanduse keskkonnanõudeid ja soovituslikke juhiseid koondava samanimelise trükisega. Materjali jälgitavuse huvides on kohustuslikud nõuded välja toodud punase tekstiga ja soovituslikud nõuded rohelise tekstiga. Autoriõigus kuulub Eesti Taimekasvatuse Instituudile, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2020. a. Kõik autoriõigused on kaitstud.

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Antud magistritöö probleemiks oli see, et ei teata, mis põhjustel noored ei soovi tööle asuda Eesti põllumajandusettevõtetes kuna seda on vähe uuritud. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada põhjused, mis motiveerivad noorte inimeste tööle asumist põllumajandussektorisse. Uurimismeetodina kasutati töös ankeetküsimustikku. Küsitlusega selgitatakse välja noorte inimeste põhjused, töötada või mitte töötada põllumajandussektoris. Küsitlus viidi läbi neljas erinevad kutse- ja kõrgkoolis. Küsitlusele vastas 122 inimest. Uuringu tulemused näitavad, mida ootavad inimesed, et minna tööle põllumajandusettevõttesse. Vastanute arvates oli kõige olulisemal kohal töötajate võrdne ja aus kohtlemine. Veel soovisid, et ettevõtte juhid oleksid kompetentsed. See näitab, et inimesed hindavad seda, kuidas neisse suhtutakse ning see mängib ka olulist rolli, kui otsitakse töökohta. Töös kasutati uurimuse läbiviimiseks kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut. Kvalitatiivset uuringut kasutakse nende küsimuste vastuste puhul, kus on vastusevariandiks lubatud vastajal ise kirjeldada. Kvantitatiivset meetodit kasutati, et koguda täpseid andmeid, mida saab hiljem arvuliselt mõõta ja analüüsida. Tulemuste alusel saab ka järeldada, kuivõrd oluline on tunnustamine, mis motiveerib inimesi samapalju kui et töö pakuks väljakutset. Antud vastajate vastused näitavad seda, et paljudes ettevõtetes pole nendele küsimustele piisavalt tähelepanu pööratud või ei osata seda piisavalt hästi teha, et inimesi tööle saada. The problem of this master`s thesis was that it is not known for what reasons young people do not want to work in Estonian agricultural companies, because it hasn`t been researched much. The aim of this master`s thesis is to find out the reasons that motivate young people to work in the agricultural sector. The questionnaire was used as a research method. The survey clarifies the reasons for young people to work or not to work in the agricultural sector. The questionnaire was conducted in four different vocational and higher education institutions. 122 people responded to the questionnaire. The results of the research show what people expect when they go to work in a agricultural company. According to the respondents, equal and fair treatment of employees was the most important thing. They also wanted the company's managers to be competent. It shows that people value how they are treated, and it also plays an important role when looking for a job. Qualitative and quantitative research was used in the study. Qualitative research is used for questions where the respondent an option to answer in the form of free text. The quantitative method was used to collect accurate data that can later be quantified and analyzed. The results also show the importance of recognition, which motivates people as much as challenges at work. The answers of these respondents show that many companies do not pay enough attention to these issues or do not know how to do it well enough to get people to work in their agricultural companies.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Omahinna kalkuleerimine on põllumajanduses üks olulisemaid meetodeid ettevõtte tegevuse tõhususe mõõtmiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on töötada välja eAgronomi tarkvaras teraviljakasvatajatele rakendatav mudel täisomahinna võimalikult täpseks kalkuleerimiseks. Mudeli loomisel on seos tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi ja põllumajanduse infotehnoloogiliste tarkvaralahenduste teooriaga. Magistritöös viidi läbi kaardistusuuring Eesti teraviljakasvatajate seas kuluarvestuse, omahinna arvutamise ja tarkvara kasutamise kohta. Uuringu üheks tulemuseks oli täisomahinna kalkulaatori vajadus juhtimisotsuste tegemiseks. Loodud täisomahinna arvutamise mudeli rakendamine toimub neljas etapis. Esimeses etapis luuakse juhendmaterjal raamatupidamise korraldamiseks eAgronomi kasutajatele Merit Aktiva, Merit Palga ja digitaliseerimise tarkvara näitel. Teises ja kolmandas etapis täiendatakse eAgronomi olemasolevaid mooduleid tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi rakendamiseks. Neljandas etapis luuakse andmete ühilduvuse terviklahendus eAgronomi finantsmoodulis, mis võimaldab igal kasutajal analüüsida otsest, tootmise ja täisomahinda põldude, kultuuride, sortide ja tegevuste lõikes. Lisaks saab hinnata omahinna muutuseid ajateljel. Costing in agriculture is one of the most important methods for measuring the efficiency of a company's operations. The aim of this master's thesis is to develop a model for grain growers to be applied in the eAgronom software to calculate the full cost price as accurately as possible. The creation of the model is related to the activity-based cost accounting system and the theory of information technology software solutions for agriculture. In the master 's thesis, a survey was conducted among Estonian grain growers on cost accounting, cost calculation and the use of software. One result of the study was the need for a full cost calculator to make management decisions. The implementation of the created full cost calculation model takes place in four stages. In the first stage, guidance material is created for organizing accounting for eAgronom users on the example of Merit Aktiva, Merit Salary and digitization software. In the second and third phases, the existing modules of eAgronom are supplemented for the implementation of the activity-based costing system. In the fourth stage, a complete data compatibility solution is created in the eAgronom financial module, which allows each user to analyze the direct, production and total cost by fields, crops, varieties and activities. In addition, changes in the cost price over time can be estimated.

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Interneti üha parema kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise ning uute digitaalsete tehnoloogiate ja pilvelahenduste kasutuselevõtuga on kaasnenud loodavate andmehulkade hoomamatu kasv. Magistritöö eesmärk on selgitada välja taimekasvatajatele loodud digitaalse platvormi eAgronomi abil kogutavate andmete kasutamine ettevõtete juhtimisfunktsioonide täitmisel ja juhtimisotsuste tegemisel. Andmekogumise meetodina on töös kasutatud veebipõhist ankeetküsitlust, valimisse kuulusid eAgronomi kasutavad Eesti põllumajandusettevõtted. Juhtimisfunktsioonidest kõige enam leiavad eAgronomi abil kogutavad andmed kasutamist planeerimisel ja kontrollifunktsiooni täitmisel, mõnevõrra vähem organiseerimisel ja kõige vähem eestvedamisel/motiveerimisel. Uurimistulemused näitavad, et mitmed võimalused kasutada eAgronomis kogutavaid andmeid juhtimisfunktsioonide täitmisel ja juhtimisotsuste tegemiseks on alakasutatud. Siiski hinnatakse eAgronomi kasulikkust juhtimisotsuste tegemisel enamasti heaks või rahuldavaks. Magistritöö võiks pakkuda põllumeestele motivatsiooni uurida põhjalikumalt andmete kasutamise võimalusi nii eAgronomis kui juhtimises laiemalt. eAgronomi arendajatele võiks magistritöö anda ainest uurida, miks on osa andmeid ja funktsioone kasutajate poolt alakasutatud ning leida lahendusi aitamaks kasutajatel mõista nende kasutamise positiivseid aspekte juhtimise toetamisel. Improvement of the quality and availability of the Internet and the adoption of new digital technologies and cloud solutions has lead to an overwhelming increase in the amount of data created. The aim of this Master’s thesis is to determine, with the help of digital plant farming platform eAgronom, how the data collected is used to fulfil the management functions of companies and make management decisions. The data collection method used in the thesis is a web-based questionnaire; included in the sample are Estonian agricultural companies that use eAgronom. Data collected with the help of eAgronom seems to find the most use when fulfilling the planning or inspection function, less so in organisation and least in leadership and motivation. The results of the research show that the various options for using the data collected in eAgronom to fulfil management functions and make management decisions are underutilised. Regardless of this, the utility of eAgronom in making management decisions is still evaluated as mostly satisfactory or good. This thesis could provide farmers motivation to look into data usage options more extensively in eAgronom and more broadly in management in general. For the developers of eAgronom, this thesis could provide a basis from which to explore why some data and functions are underutilised by users and find solutions to help users understand the positive aspects of using these options for management support purposes.

Magistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Põllumajandusettevõtte juhtimine on keerukas protsess, kus on palju erinevaid muutujaid. Sellest tulenevalt on eduka juhtimise aluseks varasemate tulemuste analüüs ja muudatuste adapteerumine. Töö eesmärgiks oli analüüsida OÜ Voore Farmi finantsmõõdikuid ja võrrelda neid teiste sarnaste ettevõtetega. Analüüside põhjal tehti järeldusi ja anti soovitusi tootmise arendamiseks. Kirjanduse põhjal tehti ülevaade ka minimeeritud harimissüsteemist ja teenustöödel põhinevast majandamisest. Töö tulemusena leiti, et aastatel 2016–2018 on OÜ Voore Farmi majandustulemused kannatada saanud erinevate faktorite koosmõjul, kuid sisse viidud muudatuste abil on säilinud ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlikkus. FADN testettevõtted olid oma näitajate poolest stabiilsemad kui OÜ Voore Farm. Tulemuslikkuse parandamiseks soovitatakse osadest rendimaadest loobuda ja keskenduda omandimaast kõrgema efektiivsuse saavutamisele uuenduslike agronoomiliste võtete, näiteks korraldatud liikumisega põlluharimise, abil. Managing a farm is a complex process with many different variables. As a result, successful management is based on the analysis of previous results and the adaptation of changes. The aim of the thesis was to analyse financial indicators of OÜ Voore Farm and compare them with other similar companies. Based on the analyses, conclusions were drawn and recommendations were made for the development of production. The studied literature also provides an overview of minimum tillage and service–based management. As a result of the thesis, the financial results of OÜ Voore Farm were affected by the combined impact of various factors in 2016–2018, but the introduced changes have maintained the company's liquidity and sustainability. FADN test companies were more stable in terms of their performance than OÜ Voore Farm. In order to improve performance, it is recommended that some rental lands be abandoned and that the focus should be on achieving higher efficiency from the company owned land with the help of innovative agronomic techniques such as controlled traffic farming.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Patogeenid on mikroorganismid, kes põhjustavad erinevaid taimehaiguseid ning nende laialdane levik toob kaasa olulisi saagikahjusid. Kuna visuaalne taimehaiguste määramine on tihti ebatäpne ning haiguste sümptomid ebaselged, siis usaldusväärsemate tulemuste saamiseks tuleks võimalusel kasutada molekulaarseid määramismeetodeid. Antud töö eesmärgiks oli anda lühidalt ülevaade ning omavahel võrrelda molekulaarbioloogilisi metoodikaid, mida kasutatakse taimepatogeenide määramiseks. Kaks käsitletud metoodikate rühma olid sekveneerimine ja kvantitatiivne PCR ehk qPCR. Teaduskirjanduse põhiselt kirjeldati mõlemaid metoodikaid, tööpõhimõtteid ja arengut. Arutelu osas toodi välja metoodikate tugevused ja nõrkused, nende omavaheline võrdlus ja näited taimepatogeenide määramisel. Töös püstitatud hüpotees sai kinnitust ning molekulaarsed meetodid on, antud teaduskirjandust arvesse võttes, kiired ja täpsed taimepatogeenide liikide tuvastamiseks ning sobivad kasutamiseks põllumajanduses. Kõige sobivam viis taimepatogeenide määramiseks on qPCR, mis on teiste metoodikatega võrreldes kõige odavam ja spetsiifilisem ning mida on juba edukalt taimepatogeenide määramisel rakendatud. Suur potentsiaal on ka MinION sekveneerimisseadmel, mis on oma mõõtmetelt kasutajasõbralik ning võimaldab patogeenide kiiret tuvastust. Pathogens are microorganisms that cause a variety of plant diseases, and their widespread distribution lead to significant crop losses. Since the visual diagnosis of plant diseases is often inaccurate, and the symptoms of the diseases are unclear, molecular detection methods should be used where possible for more reliable results. The aim of this work was to give a brief overview and to compare the molecular methods used to determine plant pathogens. The two groups of methodologies studied were sequencing and quantitative PCR (qPCR). Based on scientific literature, both methods, working principles and development were described. We highlighted and compared the strengths and weaknesses of the methodologies and provided examples of detecting plant pathogens. The working hypothesis was confirmed and given scientific literature, molecular methods, are quick and accurate to identify plant pathogen species and are suitable for use in agriculture. The most appropriate way to determine plant pathogens is qPCR, which is the cheapest and most specific compared to other methods. It also has already been successfully applied in plant pathology. There is also a great potential in the MinION sequencer, which is user-friendly in its small size and for its rapid detection of pathogens.

Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale Head kolleegid! Oma inauguratsioonikõnes kutsusin meie ülikooli teadureid ja õppejõude üles avaldama Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul 100 artiklit eesti keeles, kus tooksime rahvani meie uurimuste tulemused. Teeksime seda ilusas eesti keeles ja samal ajal tegeleksime ka keelehoiu ja terminiloomega, sest kui emakeelset terminit pole, tuleb see luua. Olen kõigile kirjutajatele väga tänulik, sest kokku tuli kaugelt üle 100 artikli, mis kõik on kenasti meie raamatukogu tublide inimeste käes hoiul. Aga mul on teile hoopis uus ettepanek – jätkakem sama hoogsalt ka tulevikus! Viies oma teadussaavutused rahvani ilusas eesti keeles, teenime nii igaüks üksikult kui ka ülikool tervikuna eesti ühiskonda parimal võimalikul moel! Aitäh kõigile senistele kirjutajatele ja jõudu uute tekstide koostamisel! Lugupidamisega Mait Klaassen

Täistekst Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, peavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid piirama oma aastaseid vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOX), lenduvate orgaaniliste ühendite (välja arvatud metaan), ammoniaagi (NH3) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) inimtekkelisi heitkoguseid vastavalt riiklikele heitkoguste vähendamise kohustustele. Eesti riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks koostatakse vastavalt direktiivile 2016/2284/EL teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 (Õhusaasteainete vähendamise programm), milles kajastatakse direktiivi III lisa 2. osas sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuslikud meetmed. Programmi võidakse lisada III lisa 2. osas toodud valikulisi heitkoguste vähendamise meetmeid või võrdväärse leevendava mõjuga meetmeid. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise aluseks on Eesti ja EL seadusandlus, riigisisesesed arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Lisaks moodustati valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite valdkonnas, kuhu kuulusid asjaomaste huvirühmade esindajad. Koosolekute fookuseks oli saada sisendit Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks seatavate konkreetsete meetmete välja töötamiseks, kinnitada valituks osutunud meetmed ning vastavalt meetmete rakendumisele kinnitada õhusaasteainete heitkoguste prognoosid. Põllumajanduse töörühm keskendus peaasjalikult NH3 heitkoguste vähendamismeetmetele 1, kuna ligi 90% NH3 heitkogustest on pärit põllumajandusest. Ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks tuleb arvestada ajakohastatud ÜRO Euroopa Majandus-komisjoni juhenddokumendiga (2014) põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguste ennetamise ja vähendamise kohta (ammoniaagijuhend) ning kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT) kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL. Eestis peavad PVT-d rakendama ettevõtted, millel on keskkonna kompleksloa omamise kohustus 2 (Rooma ja Valdmaa, 2007). Ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks kehtestatakse hea põllumajandustava (HPT) riiklik soovituslik juhend, mille puhul võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta HPT raamjuhendit ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks (raamjuhend) ja mis hõlmab vähemalt järgmist (Direktiiv 2016/2284/EL): 1.lämmastiku (N) käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet; 2.kariloomade söötmise strateegiad; 3.vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad; 4.vähesaastavad sõnnikuladustamistehnikad; 5.vähesaastavad loomapidamise süsteemid; 6.mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramise võimalused. Esimene Eesti HPT 3 anti välja 2001. aastal Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös. HPT koostamise kohustus lähtus EL direktiivist 91/676/ MÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. HPT teise väljaande (2007. a) koostamisel lähtuti 2006. aasta algul kehtinud õigusaktidest ja EL liikmesriikide analoogilistest dokumentidest. 2007. aastal välja antud teine HPT koosneb järgnevatest peatükkidest: (Rooma ja Valdmaa, 2007) 1.põllumajanduse ja keskkonnakaitse vahelised seosed; 2.eluslooduse kaitse ja maastike mitmekesisus; 3.veehoid; 4.muldade säästev kasutamine ja kaitse; 5.väetised ja väetamine; 6.sõnniku keskkonnasäästlik kasutamine; 7.nõuded silohoidlatele; 8.taimekaitse; 9.maakasutuse korraldus; 10.maaparandus; 11.reoveekäitlus põllumajanduses; 12.nitraaditundlik ala. Kui võrrelda 2007. aasta HPT-d ja raamjuhendis toodud ammoniaagi heitkoguste vähendamise meetmeid, on näha, et vaatamata sellele, et HPT-s on põhjalikumalt käsitletud veereostuse vältimise ja vähendamise abinõusid, toetavad mitmed soovituslikud ja kohustuslikud HPT-s toodud nõuded ka ammoniaagi heitkoguste vähenemist (lisa1). Lisaks HPT-le aitavad NH3 heitkoguseid vähendada nõuded, mis on toodud Veeseaduses (lisa 2) ning määruses Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning silo ladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded (lisa 3) (RT I, 04.07.2017, 50; RT I, 16.08.2016, 6). Järgnevalt on analüüsitud teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi 2016/2284/EL lisas III toodud meetme rakendamise võimalikkust Eestis.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelnõu mõjude eelhin-damine viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvuspoliitika fon-dide 2014‒2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujun-damise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministee-riumiga. PõKa 2030 eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool koostöös valdkondlike ekspertidega.

Saateks, ehk miks ma selle kogumiku koostasin. Iga inimene teeb oma elu jooksul midagi, mis jääb järeltulevatele põlvedele. See on evolutsiooni osa ja tagatis, et inimkond areneb pidevalt. Erinevus muust loomariigist seisnebki peamiselt just arengu erinevas kiiruses. Linnud, loomad, taimed ja putukad muutuvad miljonite ja tuhandete aastate jooksul suhteliselt vähe ning muutused nende elus toimuvad peamiselt instinktidele tuginedes väga aeglaselt, nn evolutsiooniliselt. Inimesed seevastu, omades erilist võimet teadmisi salvestada ning seega ette näha tulevikku ja luua uut, arenevad muu elusloodusega võrreldes lausa tormiliselt. Seepärast on meie edasist arengut sageli isegi raske ette kujutada. Kõikide elusolendite eluiga on pika arenguloo kõrval üürike ja piirdub mõnest aastast mõnesaja aastani. Inimesed on tänu oma mõistusele suutelised varem avastatut või loodut salvestama ja säilitama järgmistele põlvedele. Nii ei ole vaja inimestel erinevalt loomariigist nn jalgratast uuesti leiutada. Kord juba avastatud teave ja teadmine talletatakse ning kantakse põlvest põlve edasi. Niiviisi saab inimkond pidevalt tegeleda uute teadmiste otsimisega, avastamisega ja loomisega ning see tagab paigalseisu asemel pideva arengu. Selline protsess on toiminud juba väga kaua – ilmselt miljoneid aastaid. Aegade alguses leiutati (avastati) tuli ja ratas ning kang ja kivikirves. Need esemed olid nagu kõik teisedki avastatud ja hiljem avastatud asjad looduses juba ammu olemas. Alles sihipärase teadliku tegevuse tulemusena hakati neid ka teadlikult kasutama ja edasi arendama. See omakorda võimaldas asuda järjest uusi avastusi tegema. Tänapäeval oleme juba jõudnud arvuti-, kosmose- ja geenitehnoloogiateni ning järjest enam tundub, et suurem osa looduses toimuvast ja olevast on ikkagi veel avastamata. Mida rohkem me uusi avastusi teeme, seda enam selgub, et me teame ikka aina vähem. See võib tunduda paradoksaalsena, kuigi juba vanad kreeklased mõistsid seda tõsiasja mitu tuhat aastat tagasi. Ka käesoleva kogumiku on koostanud inimene, kes on adunud oma võimetust maailma kogu oma täiuses mõista. See kehtib ka ühiskonnas toimuvate protsesside kohta. Sageli olen sattunud vastuollu inimestega, kes arvavad, et nad üht või teist asja väga hästi (eriti loodusteadlased!) ja lõpuni ning lõplikult teavad. Ma pole kunagi arvanud, et ma kõiki ühiskondlikke ja looduslikke protsesse lõpuni mõistan. Teadlasena ja tippjuhi ametis olles olen püüdnud võib-olla asjade olemusse rohkem süvitsi tungida. Seejuures ma ikkagi ei arva, et olen alati ainuõigeid otsuseid teinud. Käesoleva kogumiku mõte oli koondada kokku ühe inimese eluaja jooksul kogetu ja ideed, et need järeltulevatele põlvedele paremini kasutatavad oleksid. Samuti peaks kogumikust selguma, kuidas ja mis suunas on minu mõttemaailm enam kui 30 aasta jooksul nn vabas maailmas muutunud ja täiustunud. Kindlasti lükkavad järeltulevad põlvkonnad paljud minu mõtted ja ideed kui põhimõtteliselt valed ümber ning pakuvad nende asemele välja uusi. See on ka loomulik, sest eluteaduste arengut ei saa seisma panna. Ja see ongi selle kogumiku eesmärk. Olen pannud enamiku oma mõtetest sadadesse populaarteaduslikesse artiklitesse, mis on ilmunud ajakirjades, ajalehtedes ja kogumikes ning mitmes keeles (siinjuures ei ole esitatud varem avaldatud teaduslikke töid, teadusartikleid ja raamatuid). Olen avaldanud neliteist brošüüri ja raamatut, sh mahuka uuringu „Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas“ (Tartu 2003) ja ühistegevuse õpiku kõrgkoolidele „Maamajanduslik ühistegevus“ (Tartu 2012). Käesolevas kogumikus ei ole brošüüre ja raamatuid ümber kirjutatud. Samuti ei ole siia koondatud kõiki artikleid ja kirjutisi (eriti neid, mis on kirjutatud võõrkeeltes – vene, inglise, soome, saksa, itaalia jt keeltes). Käesolev kogumik on ilmunud Eesti Maaülikooli toetusel

Uuringu eesmärk on kirjeldada Lahemaa rahvuspargi põllumajandusega seotud ajaloolisi traditsioone, hinnata karjakasvatuse hetkeseisundit ja potentsiaali ning välja töötada kaitsekorralduslikud meetmed karjakasvatuse toetamiseks. Uuringus lähtutakse Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidest kultuuripärandi, pärandkultuurmaastike ja traditsioonilise põllumajanduse vallas (Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri) ning Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast 2016–2025. Vajadus teha uuring on kohaliku kogukonnaga läbi arutatud nii Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise ajal kui ka Lahemaa rahvuspargi koostöökogus. Varasemalt on läbi viidud uuring Lahemaa ajaloolise maakasutusega seotud väärtuste kaitsemeetmete väljatöötamiseks (Jagomägi jt, 2010). Kaardianalüüs näitas, et põllumajandustegevusest mõjutatud maastike pindala Lahemaa rahvuspargis võib hinnanguliselt olla 20 000 hektarit (38% rahvuspargi maismaa pindalast). Kogu Lahemaad hõlmav digitaalne andmebaas aga ei näita traditsioonilist maakasutust: milline oli heina- ja karjamaade suhe, puurindega rohumaade osakaal jm. Ajaloolise põllumajandusmaastiku säilitamiseks on vaja tunda traditsioonilist maakasutust, aga ka karjamaade ja karjakasvatuse hetkeseisundit ja potentsiaali ning rohumaade saagikust. Teave Lahemaa rahvuspargi maakasutuse piirkondlikest erijoontest võimaldab piirkonnale omast maakasutust jätkata. Uuring teostati lähteülesande (lisa 1) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga 10. märtsil 2017. Uuringu esimeses osas esitatakse ajalooline ülevaade. Selle koostamisel kasutati arhiivi- ja kirjandusallikaid, andmebaase, fotokogusid ja varasemaid alusuuringuid, tehti intervjuusid. Digitaliseeriti kaartidelt Lahemaa kraavidega seotud muudatused (seisuga 2004–2009, 1978–1989, 1935–1939) täienduseks senisele ajaloolise maakatte andmebaasile. Rohumaade ajaloolise leviku teadasaamiseks kasutati 1939. aasta põllumajandusloenduse käigus koostatud talundilehti. Kohalike elanike hoiakute ja valmisoleku väljaselgitamiseks korraldati 2019. aasta maist kuni oktoobrini küsitlus. Karjamaade saagikuse kindlakstegemiseks määrati valitud proovialadel 2019. aasta juunist kuni detsembrini rohumaade tootlikkus ja toiteväärtus nii sisemaa- kui ka rannakülades. Projekti vahetulemusi tutvustati Lahemaa rahvuspargi koostöökogu koosolekutel ja karjakasvatuse seminaridel. Toimunud koosolekute ja seminaride täielik loetelu ja videoprotokollide lingid on lisatud aruandele (lisa 2). Koosolekutel tehti kindlaks maahooldusega seotud probleemid (lisa 13). Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde, küsitluse tulemuste ja arutelude alusel koostati käesolev lõpparuanne. Uuring koosneb kaheksast peatükist ja kolmeteistkümnest lisast. Esimeses peatükis kirjeldatakse uuringu metoodikat. Teises peatükis tutvustatakse põllumajanduse ja karjakasvatuse ajaloolisi traditsioone Lahemaal. Kolmandas peatükis antakse ülevaade põllumajandustraditsioonidest ja -tavadest uuringus hõlmatud pilootaladel. Neljandas peatükis kirjeldatakse karjamaade hetkeseisundit ja potentsiaali Lahemaal. Viiendas peatükis käsitletakse rohumaade toiteväärtuse ja saagikuse analüüsi tulemusi ning kuuendas peatükis hinnatakse kohalike elanike valmisolekut karjakasvatuse edendamiseks. Seitsmendasse peatükki on koondatud loomakasvatust takistavad tegurid Lahemaal. Kaheksandast peatükist leiab kaitsekorralduslikud meetmed (majandusmudelid, soovitused kariloomade valikuks, ettepanekud toetuste ja õigusraamistiku parendamiseks, koosluste taastamise soovitused, kogukonna kaasamise meetodid). Uuringu osaks on ETAKi baasil loodud Lahemaa kraavide kiht (Lahemaa_veed_jooned.tab). Karjakasvatuse küsitluse tulemused Exceli tabeli vormis ning rendimaade ja -loomade kohta kogutud andmed kaardikihina (huvipuntid_kokku.tab) antakse üle Keskkonnaametile. Uuringus osalenud pilootalade omanikele antakse üle arhiivi- ja kaardimaterjalid, mida uuringu aruanne ei sisalda. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikool ajavahemikus mai 2018 kuni november 2019. Uuringu koostamisel osalesid Jaak Kliimask, Mari Nõmmela, Janar Raet, Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson Eesti Maaülikoolist. Projekti alguses moodustati töögrupp, kuhu olid kaasatud Keskkonnaameti (KeA), kogukondade ja pilootalade esindajad. Töögruppi kuulusid Marti Hääl, Imbi Jäetma, Ave Paulus (KeA), Diana Pärna, Ennu Tšernjavski ja Maret Vildak (KeA). Aruande koostajad tänavad riigimaade andmete esitamise eest RMK looduskaitseosakonna juhatajat Kaupo Kohvi ja konsultatsioonide eest Katrin Jürgensit ja Kristiina Jürisood (KeA), Meelis Otsa ja Andres Olti (EMÜ söötmisteaduse õppetool), Stephen J. G. Halli (Lincolni ülikool, EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli külalisprofessor), Karula rahvuspargis tegutsevat lambakasvatajat Mats Meristet ja pilootalade maaomanikke Imbi ja Taavi Jäetmad, Diana ja Arno Pärna, Ennu ja Marje Tšernjavskit ning Kaie ja Taavi Ustavit. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13675). Käesolevale aruandele palun viidata järgmiselt: Semm, M., Tomson, P., Raet, J., Nõmmela, M., Kliimask, J., Sepp, E-L., Sepp, K. (koost). 2019. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduslik uuring – traditsiooniline elulaad: põllumajandus. Lõpparuanne. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu. Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13675).

Täistekst Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Artiklikogumiku avaldamist ning agraarökonoomika aastakoosoleku toimumist rahastas Eesti Maaülikooli ASTRA projekt “Väärtusahelapõhine biomajandus”

Bakalaureuse töö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Seoses põllumajanduseturul kriisidega ja kokkuostuhindade kõikumisega viimastel aastatel on olukord Eesti põllumajandusesektoris olnud pingeline. Selline raske aeg mõjutab ettevõte jätkusuutlikkust. Bakalaureuse töö eesmärgiks on hinnata Tartu Agro AS finantsseisundit ja selle muutuste põhjuseid aastatel 2011-2017. Töö teoreetilises osas selgitatakse finantsanalüüsi olemust ning antakse ülevaade finantsanalüüsi meetoditest. Töö empiirilises osas analüüsitakse põllumajanduse olukorda Eestis aastatel 2011-2017 ning teostatakse Tartu Agro AS-i horisontaal- ja vertikaalanalüüs aastatel 2011-2017. Samuti teostatakse suhtarvude analüüs bilansi ja kasumiaruande alusel, olulisemaid finantsnäitajaid võrreldakse OÜ-ga Halinga ja AS-ga Väätsa Agro ning töö lõpus viiakse läbi pankrotiohu analüüs Edward Altman’i Z-hinde alusel. Ettevõtte analüüsi käigus selgus, et Tartu Agro AS on tugev ja arenev ettevõte. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs näitasid, et ettevõtte omakapital kasvab iga aastaga ning ettevõttel on kogunenud suur eelmiste perioodide jaotamata kasum. Analüüist selgus samuti, et ettevõte ei kogu raha pangakontodele, vaid hoiab seda ringluses, et teenida rohkem kasumit. Suhtarvude analüüs näitas, et ettevõttel on hea maksevõime ning madal finantsvõimendus. Sõltuvus võõrkapitalist on väike ning finantsriskid on küllaltki madalal tasemel. Aastatel 2014 ja 2016 toimus finantsnäitajate langus. Võrdlus teiste ettevõtetega näitas, et Tartu Agro AS on kriisiaastatel kõige paremini raskustega hakkama saanud. Aastal 2017 ettevõte suutis kiiresti parandada oma finantsnäitajad. Pankrotiohu tulemused näitasid, et ettevõttel puudub pankrotioht ja ettevõtte finantsesisundit võib hinnata väga heaks. Owing to the crises on the agricultural market and fluctuations in purchase prices, the situation has been tense in the Estonian agricultural sector. Such difficult times influence the company’s sustainability. The aim of the present Bachelor’s thesis is to assess the financial situation of Tartu Agro AS and the causes for the changes in the situation within the period of 2011-2017. The theoretical section of this thesis elaborates on the principles of financial analysis and explains methods for conducting financial analysis. The empirical section of this thesis analysis the overall agricultural situation in Estonia during 2011-2017 and horizontal and vertical analyses of Tartu Agro AS of the period 2011-20177 are conducted. Analysis of rations was completed on the basis of the balance sheet and income statement. More significant indicators are compared to the corresponding indicators of OÜ Halinga and AS Väätsa Agro and risk of bankruptcy analysis relying on Edward Altman’s Z-score is performed at the end of the thesis. It may be concluded on the basis of the analysis that Tartu Agro AS is a strong and developing company. Horizontal and vertical analyses prove that the company’s equity capital increases annually and has accumulated significant profits brought forward. The analysis also showed that the company does not keep its funds deposited on banking accounts but keeps it in circulation for maximising profitability. Analysis of ratios proved that the company is solvent and financial gearing is low. Dependence on outside capital is low as are the financial risks. Financial indicators were low in 2014 and 2016. A comparison with other companies brought forward that Tartu Agro AS was the most successful in dealing with the difficulties of the period and recovering. In 2017, the company was able to quickly enhance its financial indicators. Analysis of risk of bankruptcy established that the company does not face the risk of running bankrupt and the assessment finds that the financial position of Tartu Agro AS is good.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Väikeettevõtluse püsivus maal on jätkuvalt aktuaalne uurimisteema. Põllumajandusvaldkonna perioodilised uuringud fikseerivad muutuseid põllumajandustootjate struktuuris, selgitavad välja selliste muutuste põhjusi ja määratlevad kujunevaid trende. Magistritöö teema puudutab põllumajandusettevõtete juhtimist, tegelike muutuste seoseid plaanidega, hinnangutega ja väärtushinnangutega põllumajandustootjate 2013. a küsitluse alusel. Töö eesmärk oli selgitada välja juhtide tegevuse ja nende juhtimisalase enesehinnangu ning tegevusplaanide seosed ning neid mõjutavad tegurid. Ettevõtte tegelike tegevusotsuste näitajaks on võetud tootjate maa kasutuse muutus ajavahemikus 2013.-2016. a, mille alusel hinnati tootja tegevust – kas tootja vähendas, laiendas, lõpetas oma tegevuse või jäi selle maht samaks. Uuritavate andmete iseloomustamiseks kasutati analüütilises töös protsentjaotusi ja keskmisi. Seoste olemasolu tuvastati hii-ruut testi kaudu tunnuste nominaalskaala korral ja dispersioonanalüüsiga järjestusskaala korral. Analüüsi tulemusena selgus, et maakasutust on oluliselt mõjutanud juhi parameetrite tasandil: vanus, tervis, sugu, mõned väärtushinnangud ning ettevõtte juhtimise ja tuleviku plaanide hinnangud. Ettevõtte parameetrite tasandil olulisteks teguriteks osutusid: ettevõtte tüüp, asutamisaasta, arengu etapp ja tootmistüüp. Kõrg- ja erialahariduse olemasolu mõjutas oluliselt juhtide hinnanguid ettevõtte juhtimisele ning enesehinnanguid erialastele teadmistele ja oskustele. Uurimistöö viitab jätkuvale füüsilisest isikust ettevõtjate vähenemise tendentsile ning hariduse tähtsusele juhi professionaalses tegevuses. Tootmise laiendamist soodustasid juhi orienteeritus suurtootmisele, riskide võtmisele, töötajate motiveerimine, aktiivne tegutsemisviis, ettevõtte laienemise arengu faas ja kuuluvus suurettevõtete hulka. Maakasutuse vähendamise või tegevuse lõpetamisega olid seotud orienteeritus väiketootmisele ja riskidest hoidumine, juhi kehv tervis ja soov pensionile jääda, järeltuleva põlve puudumine, kavatsus müüja maa või ettevõtte ja lõpetada tegevus. The persistence of a small business in the countryside is continually an actual topic for a research. The periodical surveys in Estonia track the changes in the agricultural producers' structure, explain reasons for these changes and define the evolving trends. The topic of the Master's Thesis is concerned with agricultural producers' management aspects in relation to the management's activities, plans, evaluations and value judgments on the basis of 2013 agricultural producers’ survey. The purpose of the thesis work was to find out the connections between the managers’ activities, their managerial self-assessment and future plans and the factors affecting them. The change in the agricultural land use of the producers from 2013 to 2016 was used as the main indicator for the measurement of managerial decisions- whether the producer decreased or increased its activity or remained stable or exited from the production. In the analytical part, percentages and average scores were used. Also chi-square test and ANOVA to study the links between the variables in ordinal scales. The results of the analysis show that land-use is significantly affected at the manager's characteristics such as age, their health, gender, certain value judgments, assessments on the companies’ management and future plans. The characteristics of the company such as type of company, time of establishment, phase in the life cycle, production type had significant effect. Whether the manager had higher education and specialized agricultural education, also had impact on their assessments on the management and on their assessment on their own agricultural knowledge and skills. The results indicate to the continuing trend in the decrease in the number of sole-proprietors and to the importance of the educational factor in manager's professionalism. The production increase was encouraged by manager's orientation to a large-scale production, risk propensity, employee motivation, active policy, the enterprise being in the expansion phase of the life-cycle and affiliation to a consortium of large companies. The land-use reduction or termination of activity was connected with an orientation to a small scale production and avoidance of risks, manager's poor health or a desire to retire, lack of descendants to take over the production, the intention to sell the land or company or to terminate the activity.

Magistritöö Ergonoomika erialal Kogu põllumajandussektoris on üle maailma hinnanguliselt umbes 1,3 miljardit töötajat – see moodustab poole maailma tööjõust. 2017. a. kulus Euroopa maades tööõnnetustele ja kutsehaigestumisele umbes 3,3% SKP-st e. 476 miljardit €. Kui võtta arvesse kõik tööga seotud surmajuhtumid, vigastused ja tervisehäired, on see üks kolmest kõige ohtlikumast tegevusvaldkonnast (koos ehitus- ja kaevandusvaldkonnaga). Rahvusvahelise Töö- organisatsiooni hinnangul sureb vähemalt 170 000 põllumajandustöötajat igal aastal. Lisaks saavad miljonid põllumajandustöötajad vigastada tööõnnetustes. Samuti on põllumajanduses laialt levinud tööõnnetustest mitte teavitamine, mis muudab olemasoleva ametliku statistika veelgi halvemaks. Antud uurimuse eesmärgiks on analüüsida toimunud tööõnnetuste esinemist demograafiliste ja tööalaste tunnuste alusel Eesti põllumajandussektoris aastatel 2008–2017. Andmed tööõnnetuste kohta on pärit Tööinspektsioonist ja tööhõive osas Eesti Statistikaametist. Viimasel kümnendil on registreeritud tööõnnetuste arv Eesti põllumajandussektoris vähehaaval, kuid stabiilselt tõusnud – madalaim oli 2012. aastal 543 ja kõrgeim 2017. a. 801 tööõnnetust saja tuhande töötaja kohta. Aastatel 2008–2017 oli keskmiselt põllumajandussektoris 678 tööõnnetust sajatuhande töötaja kohta, mis on veidi rohkem kui kõikides tegevusalades kokku (n = 673). Tööinspektsiooni tööõnnetuste andmebaasist selgub, et aastatel 2008–2017 toimus Eesti põllumajandussektoris 1696 tööõnnetust. Põllumajandussektor jaguneb omakorda kolmeks alavaldkonnaks: taime- ja loomakasvatus, mis hõlmab endas ka jahindust ja neid teenindavaid tegevusalasid; metsamajandus, mis hõlmab ka metsavarumist; kalapüük, mis hõlmab ka vesiviljelust. Suurim osa tööõnnetustest toimusid taime- ja loomakasvatuse valdkonnas, kus viimasel kümnendil sai vigastada 1465 töötajat, s.o 86,4% kõikidest selles sektoris toimunud õnnetustest. Metsanduses sai vigastada 197 töötajat (11,6%) ning kalanduses 34 töötajat (2,0%). Põllumajandussektoris tööõnnetusse sattunud meeste ja naiste osakaal jaguneb veidi meeste kasuks – 51,8% M ja 48,2% N. Raskusastme poolest on registreeritud kõige rohkem kergeid tööõnnetusi. Viimase kümne aasta jooksul toimus põllumajandussektoris 1235 kerget (72,8%), 448 rasket (26,5%) ja 13 surmaga lõppenud tööõnnetust (0,8%). Suurim osa vigastusi (40,4%) olid kerget laadi – haavad ja pindmised vigastused ning sagedamini vigastati üla- või alajäset (35,7% ja 33%). Tööõnnetuste esinemissagedus oli kõrgeim Järvamaal (n = 2260). Lähtuvalt uurimustulemustest ja kirjanduse analüüsist võib öelda, et põllumajandussektor on kõrge tööõnnetuste levimusega valdkond Eestis. Kuna tööõnnetuste arv näitab tõusutendentsi, siis tuleks suuremat tähelepanu pöörata tegevusalade riskidele ja nende ennetamisele põllumajanduses. Work accidents (WA) in agriculture are a problem all over the world. There are over 1,3 billion agricultural worker, that counts more than 50% of all the worlds’ workforce. Even if the most of work tasks become more automated, farmers, family members and farm workers are facing risks at work that are higher than in most other occupations. Many accidents involve the handling of machinery or animals. The costs of WAs are increasing, exhausting national economy as a whole. Work-related ill-health and injury is costing the European Union 3.3 % of its GDP. That’s €476 billion every year which could be saved with the right occupational safety and health strategies, policies and practices. In Estonia the estimates of the costs of WAs in 2012 showed €2,4 billion per year and due to permanent lost work ability €25 billion costs in total for society. The aim of this study is to analyse accidents at work depending on demographic and job related factors in Estonian agriculture in the past decade. Method. The database of accidents in agriculture (2008–2017) has obtained from the Estonian Labour Inspectorate. The dynamics of absolute numbers of WAs and incidence rate per 100 000 workers in agriculture have been described by the sub-sectors – horticulture and farming, forestry and fishery. Also, the statistics of WAs by gender, severity, type and body region and regional distribution of injuries. Results. The total number of WAs in agriculture in 2008–2017 was 1696, and it formed a whole 4% of all WAs in Estonia. There were 1683 non-fatal accidents from which 1235 mild and 448 severe accidents. In the past decade only 13 fatal work accidents have recorded. The number of WAs shows the tendency to increase during the observed period. The incidence rate of WAs was the lowest in 2012 – 543 and highest in 2017 – 801 cases per 100 000 workers. Most often WAs took place in the years 45–54 and mostly among the men (879 M vs 817 F). However, in crop and animal production work accidents dominated among the female (671 M vs 794 F) but in forestry and fishery vice versa − about 90% of WAs happened to men. There were 1235 mild (72,8%), 448 severe (26,5%) and 13 fatal (0,8%) Was. By the type of injury most often wounds and superficial injuries (40,4% of the total), bone fractures (25,6%) and concussion and internal injuries (16.2 %) have been registered. Upper and lower limbs (35,7% and 33%) were the most often injured body regions. The highest incidence rate of WAs was in the counties Järva, Saare and Jõgeva (n = 2260, n = 931 and n = 908). Conclusion. The agriculture is the sector with high risks of activities, where injury rate shows steady tendency to increase. It is important to pay more attention on improvement of safety culture and prevention of work accidents in agriculture in Estonia.

Magistritöö Maastikukaitse ja -hooldus õppekaval Kimalased koos teiste tolmeldavate liikidega, aitavad kaasa looduslike taimede ja põllukultuuride tolmeldamisele (Carvell et al. 2006). Intensiivne põllumajandus on põhjustanud märkimisväärseid kadusid elustiku bioloogilises mitmekesisuses, mis omakorda on põhjustanud tolmeldajate arvukuse vähenemist (Goulson et al. 2005). Olukorra lahendamiseks on Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna meetmed (Marja et al. 2018). Magistritöö eesmärgiks oli selgitada kimalaste arvukuse ja liigirikkuse muutused punasel ristikul erinevates tootmistüüpides (mahe- ja keskkonnasõbralik majandamine) Põllumaandusuuringute Keskuse (PMK) kimalaste seire andmete 2007-2016 a. põhjal ja võrrelda neid 1955-1967 aasta andmetega, mis pärinevad Heiti Kotkase 1968 aastal valminud doktoritööst „Punase ristiku seemnepõllu külviviisid, eelniitmised ja tolmeldajad“. Lisaks uuriti kimalaste arvukust ja liigirikkust erinevates tootmistüüpides ning pikasuiseliste kimalaste arvukuse muutuseid perioodil 2007-2016. Varasemal perioodil 1955-1967 viidi kimalaste loendus läbi Jõgeva Sordiaretusjaamas punase ristiku põldudel. Ajavahemikul 2007-2016 loendati kimalasi punase ristiku põldudel kolmel korral aastas Põhja- ja Lõuna-Eestis mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega taludes. Andmeanalüüsis kasutati disperioonanalüüsi (Statistica 13.3), kontrollimaks erinevusi kimalaste liigirikkuses ja arvukuses mahe- ning keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Regressioonanalüüsiga uuriti seoseid õitetiheduse ning kimalaste arvukuse ja liigirikkuse vahel. Seireperioodide 1955-1967 ja 2007-2016 võrdluse tulemusena selgus, et kahe pikasuiselise kimalase liigi osakaal on oluliselt vähenenud ning suurenenud on suurte peredega liikide osakaal. Selgus veel, et perioodil 2007-2016 on pikasuiseliste kimalaste arvukus mahepõllumajandamisega aladel oluliselt tõusnud võrreldes keskkonnasõbraliku majandamisega aladega. Lisaks on perioodil 2007-2016 oluliselt tõusnud avamaa liikide arv. Kimalase liikide arvu õisikute tihedus ei mõjutanud. Samas generalistide-, metsa-, ohustatud-, lühi- ja keskmise suiseliste liikide puhul olulist erinevust ei esinenud. Järeldusena võib öelda, et mahepõllumajandamine aitab pikasuiseliste kimalaste arvukust tõsta ning keskkonnasõbralik majandamine aitab kimalaste arvukust säilitada. Uurimuse põhjal võib väita, et Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna meetmed kimalaste arvukuse säilitamiseks on õigustatud. Lisaks tuleb kimalastele tagada pidev põllumajanduskeskkonnas olev toiduressurss, kuna seire tulemused, näitasid et kimalaste arvukus oli kõrgem just õisikute rohkel alal. Bumblebees, among other pollinating insects, contribute to wild plant and crop pollination. (Carvell et al. 2006). Industrial agriculture has caused significant loss in biodiversity which in turn has caused decreases of wild pollinators. (Goulson et al. 2005). To help change the situation, European Union has initiated agri-environment schemes (Marja et al. 2018). The objective of this thesis was to explain differences in abundance and diversity of bumblebees on red clover fields in terms of different farming methods based on data of Agricultural Research Centre’s bumblebee monitoring from 2007-2016. Further more, to compare it to the data from 1955-1967 Heiti Kotkas’s doctoral thesis, published in 1968 „Sowing technologies, early mowing and pollinators of red clover seedfields“. Additionally, the objective was to study the effect of organic and environmentally friendly management on abundance of bumblees and change of long-tongued bumblebees’s abundance in 2007-2016. Previously has bumblebee monitoring been conducted in 1955-1967 in Jõgeva Plant Breeding Station on red clover fields. Between 2007 and 2016 bumblebees were surveyed in North and South Estonian organic and environmentally friendly farms on red clover fields three times a year. Data was analysed using dispersion analysis (Statistica 13.3), to verify the differences in abundance and diversity of bumblebees in areas of organic and environmentally friendly management. Regression analysis was used to examine connections between floral density and abundance and diversity of bumblebees. Based on monitoring periods in 1955-1967 and 2007-2016, results indicate that two longtongued bumblebee species have significantly decrease in percentage and big colony species had increased. Additionally, it was found out that between 2007 and 2016 number of long-tongued bumblebee species had significantly increased in organic farming areas compared to environmentally friendly management areas. Furthermore between 2007 and 2016 number of open-land specialists had significantly increased.Flower cover did not affect abundance of bumblebee species. There was no significant changes in generalists, forest-scrub, non-threatened, short- and middle-tongued bumblebee species. In conclusion, organic farming methods help to increase and environmetally friendly management help to preserve the number of long-tongued species. Based on this research it can be claimed that the agri-environment schemes initiated by the European Union have been justified. Additionally, there should be constant food resource in agricultural landscapes for bumblebees, because monitoring showed that abundance of bumblebees was the higest in high floral density areas.

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Toetused on muutunud põllumajandustootjatele lisasissetulekuallikaks. Hekseldamise nõude ümber oleva problemaatika vähendamiseks on oluline selgeks teha, miks seda on hakatud piirama. Magistritöö eesmärk on koostada analüüs hekseldamise nõude muutumise otstarbekusest ning selgitada välja, kas heksli maha jätmise keelamine on põhjendatud või toimitakse põllumajandustootjate suhtes ebaõiglaselt. Töö aitab kaasa arusaamisele, miks hekseldamist on hakatud piirama. Töö eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • anda ülevaade hekseldamise nõude muutumisest ning milline on see aastatel 2017- 2019; • välja selgitada hekseldamise positiivsed ja negatiivsed mõjud põllumajandustootjatele ja keskkonnale; • välja selgitada Viljandi- ja Valgamaa põllumeeste suhtumist hekseldamise piiramisse; • välja selgitada, kuidas suhtuvad PRIA, Keskkonnaamet ja Maaeluministeerium hekseldamise piiramisse. Esimese uurimisülesande täitmiseks on kasutatud peamiselt PRIA publikatsioone ja artikleid, mis olid seotud otsetoetuste nõuetega. Teise uurimisülesande täitmiseks on kasutatud vaatlust, teadusartikleid rohumaade hooldamise teemal ning sarnaseid uuringuid. Materjalide läbitöötamisel on kasutatud kvalitatiivset tekstianalüüsi ja kvantitatiivset uurimismeetodit. Magistritöö kolmanda uurimisülesande täitmiseks koostati küsimustik Viljandi- ja Valgamaa põllumajandustootjatele. Neljanda uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kaks poolstruktureeritud intervjuud PRIA ja Keskkonnaameti ametnikega ning saadeti küsimustik Maaeluministeeriumi ametnikule. 2019. aastal tuleb hekseldatud rohi kokku koguda, põhjuseks on toetuste suunamine aktiivsetele põllumajandustootjatele. Hekseldamise negatiivsed mõjud on järgmised: hekseldamisest on saanud eraldi tegevusharu, hekseldamine piirab aktiivset tootmist, tõusevad maade hinnad, põllulindude arvukus langeb, liigirikkus väheneb, toitainete sisaldus suureneb jne. Positiivseteks mõjudeks on sissetulek, sobivus taastamisvõtteks, kasutamine halva ligipääsetavuse ja madala haljasmassi kvaliteediga põldudel ning vaadete avatud hoidmine. PRIA ja Keskkonnaameti ametnike arvates on hekseldamise nõude karmistumine põhjendatud, sest sellest on kujunenud eraldi tegevusharu. Hekseldamise positiivseks mõjuks on rohumaade taastamine. Maaeluministeeriumi ametniku arvates on hekseldamine marginaalsel tasemel, kuna see moodustab vaid 6 % väljamakstavast toetussummast. Magistritöö autori arvates on hekseldamise nõude karmistumine põhjendatud, sest sellel on eelkõige negatiivne mõju keskkonnale. Käesolev magistritöö aitab põllumajandustootjatel paremini mõista, miks hekseldamise kasutamine rohumaade hooldamisel ei ole hea mõte. Area payment schemes have altered to additional source of income for agricultural producers. To lessen the problematic discussions over chopping requirements it’s essential to explain why it is being restricted. The aim of current master’s thesis is to compose an analysis about the expedience of changing the requirements on grasslands chopping in Estonia and to ascertain the justification of prohibition of leaving chopped grass on fields and the possibility that legislators are acting unfairly towards agricultural producers. It should contribute to the understanding of why chopping the grasslands is restricted. To achieve the goal author raised four research tasks: • to give an overview, how the requirements on chopping the grasslands in Estonia have changed in past and what are the distinctions in 2017-2019; • to ascertain negative and positive impacts of chopping the grasslands to environment and agricultural producers; • to find out the attitude in relation to restrictions of chopping among farmers in Viljandi and Valga county; • to survey the stands towards restrictions of chopping the grasslands among public servants in Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB), Environmental Board and Ministry of Rural Affairs. To achieve first research task mainly articles and publications related to requirements of area-related aid from Estonian Agricultural Registers and Information Board were elaborated. To achieve second research task observation and elaborating scientific articles and similar surveys about maintaining the grasslands were used. To work through the material qualitative and quantitative text analysis were used. To achieve third research task a questionnaire was prepared for agricultural producers in Viljandi and Valga county. To achieve fourth research task two semi-structured interviews were conducted with the public servants of Estonian Agricultural Registers and Information Board and Environmental Board and one questionnaire was distributed to the servant of Ministry of Rural Affairs. From 2019. and further on its prohibited to leave chopped grass on fields. The requirement is established to refer subsidies to active agricultural producers. Negative impact of chopping the grasslands is related to fact that chopping has become a source of subsistence for non-producers, which limits the possibilities of expanding for active agricultural producers, increases the land prices, decreases the direct support unit rates, the multiplicity of wild birds, declines the biodiversity and increases the soil fertility. As a counterbalance to this positive impact of chopping the grasslands is a considerable income for owners of permanent grasslands, it’s suitable for grassland restoration and puddles cleaning likewise is the best option for maintaining grasslands with poor access and low grass quality. Public servants from Estonian Agricultural Registers and Information Board and Environmental Board believe that restricting the requirements is reasonable as chopping has become an individual branch of economy. In their opinion positive effect related to chopping is the restoring of unused grasslands. The servant from Ministry of Rural Affairs considers chopping grasslands marginal as it forms only 6 % from the amount paid out for area-related support. Author of current master’s thesis considers the restriction of chopping requirements grounded as it first and foremost has negative impact to environment. Current master’s thesis helps agricultural producers realize why chopping is not the best way to maintain grasslands.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Eesti taimekasvatusettevõtete ootused põllumajandusökonoomilisele tarkvarale ning kvantitatiivse uurimuse tulemusi arvestades parandad olemasolevat platvormi eAgronom.com. Autorile teadaolevalt ei ole varem sarnast uuringut koostatud. Teema on oluline, sest autor arvab, et Eestis kasutatavate põllumajandustarkvarade valik on lai ning puudub hea võrdlev ülevaade. Käesolev töö annab võrdlusmomendi ja ülevaate Eesti taimekasvatusettevõtetes kasutusel olevatest põllumajandustarkvarade võimalustest ja taimekasvatusettevõtete ootustest tarkvarale. Uuring koosneb kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest andmeanalüüsist. Kvantitatiivse analüüsi koostamiseks koguti andmeid Google Forms keskkonnas, kus koostati 17 küsimusega küsimustik, millele vastas 68 Eesti taimekasvatusettevõtet. Kvalitatiivses analüüsis osales 6 taimekasvatusettevõtet, kes vastasid 27 küsimusele. Andmetöötlus tehti programmiga MS Excel, kus vormistati kogutud andmete kohta neid iseloomustavad joonised ja graafikud. Käesoleva töö andmete analüüsimisel selgus, et uuringus osalenud taimekasvatusettevõtete jaoks on põllumajandustarkvarade kasutamisel kõige olulisem põlluraamatu koostamise võimalus ja aruandluse esitamise võimalus ametkondadele, näiteks Põllumajandus registrite ja informatsiooni ametile (PRIA-le) ning Keskkonnaametile. Lisaks on oluline, et saagi ja mullakaardi integreerimist programmi ning kuluanalüüsi oleks lihtne teostada. Uuringust on eelkõige kasu programmi eAgronom.com arendajatele, sest uurimuse tulemustele tuginedes annab autor konkreetsed soovitused, millega tuleb programmi täiustamisel arvestada, et vastata taimekasvatusettevõtete vajadustele. Lisaks võib käesolev töö pakkuda huvi Eesti põllumajandusettevõtetele ning PRIA-le. The purpose of this bachelor's degree paper is to identify the expectations of the Estonian field crop establishments towards the agricultural-economical software and taking into count the results of quantitative research, to improve the existing platform eAgronom.com. As far as the author of this paper is concerned, no similar researches have been carried out before. This topic is important because the author is under the impression, that the selection of agricultural software in Estonia is quite big but there is lack of comparative review. The current paper gives a good overview and comparison of the options of agricultural software being used in Estonian plant-breeding establishments and also the expectations that the establishments have towards the software. The research consists of quantitative and qualitative data-analysis. For the compilation of the quantitative analysis, data was gathered from Google Forms platform, where a questionnaire with 17 questions was drafted and answered by 68 Estonian plant-growing establishments. In the qualitative analysis, 6 establishments participated, answering 27 questions. The data-configuration was performed with MS Excel, where diagrams and drafts about the gathered data were drawn up. During the analysis it was established that for the plant-breeding companies participating in this research,the most important factors in using the software, are the organizing options of the agricultural book and opportunity of reporting the data to the authorities such as the Department of Agricultural Registries and Information (PRIA) and the Invironmental Agency. In addition, it is also important that the integration of the soil degree and the cost analysis of the harvest would be easily accomplishable. This research benefits primarily the developers of eAgronom.com, because based on the results of the research, the author is giving specific recommendations, that must be taken into account whilst improving the program, so that the needs of the plant-breeding establishments can be met. In addition, the following paper could also interest the Estonian agricultural establishments, as well as PRIA.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Biotehniliste süsteemide õppekaval Taimekaitse on põllumajandustootmise juures tähtis valdkond. Sellest oleneb saagikus, millest omakorda ettevõtte majanduslik edukus. Pestitsiidide hinnad on kõrged ja seega on vaja saavutada nende maksimaalne toime. Lisaks õige taimekaitsevahendi valimisele on vaja leida ka efektiivne taimekaitseprits. Käesoleva töö eesmärk on valida parim võimalik taimekaitseprits ühele Kesk- Eestis asuvale põllumajandusettevõttele. Valiku tegemisel on arvestatud külvialust pinda ning vajadust teostada taimekaitsetöö õigeaegselt. Töös esitatakse arvutuskäik optimaalse pritselahusepaagi suuruse ja poomi laiuse leidmiseks. Valemid on üldistatud ja ei sisalda kõiki muutliku iseloomuga tegureid, mis mõjutavad pritsimist. Pritsi valimisel ettevõttele lähtuti suurimat kasvupinda (400 ha) omavast põllukultuurist ning ajaliseks raamiks võeti neli tööpäeva. Lõputöö tulemusena valiti ettevõttele Hardi Navigator 24 meetrise Twin Force poomiga ja 4000 liitrise pritselahusepaagiga. Valitud pritsitootja masinaid on Eestis aastaid müüdud ning põllumeeste poolt kõrgelt hinnatud. Õhkkardinaga poomi tehnoloogia tagab parema pritselahuse katvuse taimedel, vähendab tuule mõju ning võimaldab pritsida väiksema hektarinormiga. Võrreldes teiste ligilähedast jõudlust pakkunud taimekaitsepritsidega on ainult Hardil tootevalikus õhkkardinaga poomid. Plant protection is an important area for agricultural production. The yield depends on it, from which in turn depends the company's economic success. The prices of pesticides are high and so it is necessary to achieve their maximum effect. In addition to selecting the right plant protection products, it is necessary to find an effective crop sprayer. The aim of this thesis was to choose the best possible crop sprayer for one agricultural enterprise located in central Estonia. In the selection process the crop base area and the need to carry out plant protection in a timely manner has been taken into account. The calculations of the optimal tank size and the length of the boom are presented. The formulas are generalized and do not include all the side factors that affect the spraying. For selecting the sprayer, the crop with the largest growing area (400 ha) was taken into account. The timeframe for complete spraying of the area was four working days. As a result, the Hardi Navigator with 24 meter Twin Force boom and 4000 liter spraying tank was selected. Hardi sprayers have been sold in Estonia for many years and are highly appreciated by farmers. Air-assisted boom technology provides better coverage of the plants, reduces the influence of the wind, and allows a smaller spray volume. Compared to the other approximately same capacity crop sprayers, only Hardi provided air assisted booms.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture Strawberry (Fragaria × ananassa) is a high value crop, and it is grown for its berries in many countries. Strawberry industry in Estonia has been fluctuating due to the limited selection of cultivars suitable for Nordic climate that are also susceptible to several diseases. Due to the complexity of soil systems and the inadequacy of conventional techniques for describing microbial community composition, it is difficult to diagnose and forecast all ongoing diseases. Strawberry fields are often subjected to disease complex involving different soil-borne pathogens. One of the most widespread and destructive diseases of strawberry is Verticillum wilt caused by Verticillium dahliae. So, knowing about the presence and amount of V. dahliae in the soil can be a key factor in determining appropriate management strategies. The general goal of the present dissertation was on assessment of V. dahliae inoculum density and soil fungal communities associated with Estonian strawberry fields in order to a better understanding of population dynamics. Additionally, finding new potential biocontrol agents was also important in terms of their implications for biological control. In this respect, PCR-based methods used for detection and/or quantification of the most widespread strawberry pathogens were systematically reviewed (I) and then general description of different real-time PCR (rtPCR) chemistries applied in plant pathology was illustrated (II). Also, a rtPCR assay combined with a conventional technique was developed for detection and quantification of V. dahliae directly from strawberry plants and soils of different major production areas (Vasula, Rohu, Unipiha, Utsu, Kaie-Mare and Marjamaa) in Estonia (III, IV). Moreover, soil fungal communities in same strawberry production areas (except Kaie-Mare) were investigated using Illumina-based sequencing as the first study, which may improve available management strategies against strawberry soil-borne diseases (V). Lastly, the antagonistic potential of a native Ttichoderma harzianum collected from Estonian fields as well as Gliocladium catenulatum isolated from a bifungicide toward V. dahliae was assessed with the aim of protecting biological resources (VI, VII). As the first study in Estonia, the newly developed rtPCR protocol efficiently enabled detecting and quantifying V. dahliae in strawberry plants and soils in which, 10.48 pg μl−1 of pathogen DNA represented at least one Microsclerotia (MS) per gram of soil, showing a high level of quantification in comparison with other studies. In fact, the presence of V. dahliae in strawberry production areas exhibited considerable variation, being high in samples from Vasula and Marjamaa, moderate in Rohu and Utsu, and low in Unipiha. No V. dahliae was detected from Kaie-Mare district. According to Illumina sequencing of strawberry soils from five commercially production sites, a high number of sequence matched V. dahliae in most samples particularly from soils with diseased plants (Vasula and Marjamaa) and so proved the interpretation of earlier estimates using rtPCR. Arbuscular mycorrhizal fungi were more abundant in areas with healthy plants (Rohu, Utsu and Unipiha), which may highlight their suppressive role against fungal pathogens. Moreover, biocontrol ability of T. harzianum isolates and G. catenulatum over V. dahlia was proven, representing as useful candidates for biocontrol of one of the most economically important pathogen of strawberry. The current dissertation provided important insights into the rtPCR as a valuable quantitative technique for diagnosis of important pathogens such as V. dahliae with high accuracy and rapidity as well as presented a comprehensive study to date on soil fungal communities in Estonian strawberry fields, which may help to achieve better understanding of the biological characteristics of soil in development of diseases. The data described within this dissertation may provide useful information for growers and agricultural organizations for applying suitable disease management strategies against plant pathogenic. Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on hinnatud marjakultuur, mida kasvatatakse paljudes riikides. Eestis on maasikakasvatuse maht aastate lõikes varieeruv, kuna kohalikule kliimale sobivate ja haiguskindlate sortide valik on piiratud. Paljud mullapatogeenid on maasikahaiguste põhjustajateks. Kõige levinum ja kõige suurema kahju tekitaja on Verticillium dahlia, mis põhjustab närbumistõbe. Maasikahaiguste määramine on keeruline, kuna mulla mikrobioom on kompleksne ja haigustekitajate määramiseks sobivate meetodite valik on piiratud. Parima agrotehnoloogia leidmiseks on vajalik teada V. dahliae kogust mullas. Uurimistöö eesmärgid: 1) Analüüsida PCR-meetodite täpsust ja usaldusväärsust enamlevinud maasika patogeenide kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel määramisel (I, II). Hüpotees: PCR-meetodid sobivad maasika patogeenide detekteerimiseks ja identifitseerimiseks, kuid kvantitatiivne reaalaja PCR (rtPCR) on sobilik meetod patogeenide arvukuse määramiseks. 2) Koostada tundlik ja spetsiifiline rtPCR protokoll, et kvantitatiivselt määrata V. dahliae arvukus maasikatest ja mullast Eestis (III). Hüpotees: rtPCR protokoll võimaldab iseloomustada V. dahliae arvukust maasikates ja mullas. 3) Hinnata V. dahliae mikrosklerootiumite arvukust mullas kahe meetodiga, klassikaline morfoloogiapõhise meetodi ja kvantitatiivse rtPCR-iga ja võrrelda saadud tulemusi ((IV). Hüpotees: rtPCR võimaldab kiiremat ja tundlikumat kvantifitseerimist, määrates patogeenid ka terve välimusega taimedes. 4) Iseloomustada Eesti maasikapõldude muldade seenekooslusi järgmise põlvkonna sekveneerimise abil(V). Hüpotees: Järgmise põlvkonna sekveneerimine võimaldab laiaulatuslikke seenekoosluste avastamist. 5) Hinnata G. catenulatum ja T. harzianum isolaatide võimekust kontrollida V. dahliae levikut. Hüpotees: G. catenulatum ja T. harzianum on efektiivsed V: dahliae tõrjel. Metoodika Maasika patogeenide määramiseks kasutatud ja avaldatud PCR protokollidest tehti süstemaatiline ülevaade (I). Süstemaatilise otsingustrateegiaga leiti 22 otsingukriteeriumitele vastavat artiklit. Taime ja mullaproovid koguti aastatel 2014-2015 aedmaasika põldudelt, mis asusid vastavalt Vasula, Rõhu, Unipiha, Utsu, Kaie-Mare ja Marjamaa piirkonnas. Kasvatav maasikasort oli Sonata. Seenpatogeenid ja V. dahliae arvukus määrati juure ristlõikest ja ühest grammist mullast morfoloogiliste tunnuste alusel (III, IV, V, VI). G. catenulatum eraldati biopreparaadist Prestop® (VII). Kõikide V. dahliae isolaatide patogeensus testiti kahe meetodiga: juurte ja mulla inokulatsiooniga (VI). DNA eraldati puhaskultuuridest, taimedest ja mullast ning selle kvaliteeti kontrolliti cPCR abil (ITS1/ITS4 praimeritega). V. dahliae kvantifitseerimiseks disainiti vastavad praimerid (VD-rtPCR-F/VD-rtPCR-R) (III, IV). Reaalaja PCR protokolliga (CYBRGreen reaktsioonikeemiaga) kvantifitseeriti V. dahliae. Patogeeni DNA kontsentratsiooni määramise standardkõvera amplifitseerimise efektiivsus oli 95.67% ja kõige madalam amplifitseeritud DNA kontsentratsioon 0.93 pg μl−1 (III, IV). Uue põlvkonna sekveneerimise meetodit rakendati seenekoosluste iseloomustamiseks, amplifitseerides ja järjestades ITS1 regiooni seene rRNA geenis (V). Mullast eraldatud T. harzianum ja biofungitsiidist eraldatud G. catenulatum isolaatide patogeeni allasurumisevõimet testiti in vitro ja in vivo (VI, VII). Statistilised analüüsid teostati R programmiga ja varieeruvusanalüüsid (ANOVA) programmiga MSTATC (v. 1.42). Tulemused ja arutelu Süstemaatiliselt koguti ja analüüsiti kõik maasika patogeenide määramiseks seni kasutatud PCR-põhised meetodid, täpsemalt iseloomustati rtPCR protokolle (I, II). Kogutud info alusel töötati välja rtPCR protokoll, millega määrati kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Eesti suuremate maasikatootjate põldudelt (Vasula, Rõhu, Unipiha, Utsu, Kaie-Mare and Marjamaa) kogutud mulla ja taime proovidest V. dahliae sisaldus (III, IV). Kasutatud ITS regiooni spetsiifilised praimerid on laialt kasutusel patogeenide määramiseks (Lees et al. 2002; Luchi et al. 2005). Tõestust leidis ka ITS praimerite kõrge spetsiifilisus V. dahliae määramisel väga heterogeensest proovist. rtPCR võimaldas määrata isegi terve välimusega taimedes 11.05 pg μl−1 patogeeni DNA-d. See näitab, et paljud taimed võivad olla haigustekitaja varjatud kandjad (Markakis et al. 2009). Kasutades soil plating meetodit, leiti et V. dahlie arvukus varieerus ühes grammis mullas 1 kuni 13 mikrosklerootiani. Teiste meetoditega võrreldes oli rtPCR meetod väga kõrge tundlikkusega, sest 10.48 pg μl−1 patogeeni DNA-d leiti proovidest, mis klassikalise meetodiga ühtegi tulemust ei andnud. V. dahliae kontsentratsioon maasika tootmispõldudel oli väga varieeruv. Vasula ja Marjamaa proovides oli haigustekitaja sisaldus väga kõrge, Rõhu ja Utsu proovides oli see keskmine ja Unipiha proovides madal. Kaie-Mare piirkonnast ei tuvastatud ühtegi V. dahlia patogeeni. Lisaks iseloomustati mulla seenekooslusi uue põlvkonna sekveneerimise abil (V). Identifitseeriti palju taksonoomiliselt erinvaid seenerühmi. Kõige rohkem esines rühmi Ascomycota ja Basidiomycota (V), mis on ühtlasi ka üle maailma kõige enamesindatud seened mullas (Gomes et al., 2003). Tulemused kinnitasid rtPCR protokolliga saadud tulemusi ja kõige rohkem V. dahlia järjestusi leiti muldadest, kus oli palju haigustunnustega taimi (Vasula ja Marjamaa). Lisaks leiti teisi maasikapatogeene: F. solani, R. solani ja C. truncatum. Arbuskulaarsete mükoriisaseente (Rhizophagus irregularis ja Glomus hoi) sisaldus oli kõrgem seal, kus domineerisid terved taimed (Rõhu, Utsu ja Unipiha), mis ilmselt viitab mükoriisaseente võimele haigustekitajaid alla suruda (Nallanchakravarthula et al., 2014). Samas on leitud, et vastupidi, arbuskulaarsete mükoriisaseente arvukus ei pruugi alati taimede haigustele vastuvõtlikkust mõjutada (Xu et al., 2012b). Edasine uurimistöö peab analüüsima keskkonna rolli taime haigestumisel. Analüüsiti Eesti põllumullast eraldatud Trichoderma harzianum ja biofungitsiidist eraldatud Gliocladium catenulatum isolaatide potentsiaalset negatiivset mõju V. dahliae kasvule (VI, VII). Leiti, et T. harzianum ja G. catenulatum olid võimelised V. dahlia kasvu pärssima in vitro ja in vivo, mis teeb neist head kandidaadid maasika patogeenide biotõrjeks. Leiti, et mõlemad isolaadid sünteesisid erinevaid lenduvaid ja mittelenduvaid metaboliite, mille negatiivne mõju takistas V. dahliae mütseelkasvu (mycelial growth). Varasemalt on samuti leitud, et T. harzianum toodab erinevaid antibiootilise toimega metaboliite, mis inhibeerivad taime patogeenide kasvu (Siddiquee et al., 2012). Järeldused • PCR protokollid võimaldavad maasika patogeene tuvastada; neist rtPCR protokoll on kõige lootustandvam meetod, mis võimaldab enamlevinud maasika patogeene määrata kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt (I, II). • Välja töötatud rtPCR protokoll võimaldas efektiivselt ja täpselt määrata ja kvantifitseerida V. dahliae sisaldust nii maasika taimedes (nii haigussümptomite kui ka ilma sümptomita taimedes) kui ka mullas (III, IV). • V. dahliae DNA kontsentratsioon 10.48 pg μl−1 vastab ühele mikrosklerootiale grammis mullas (IV). • Uue põlvkonna sekveneerimise rakendamine võimaldas iseloomustada maasikapõldude mulla seenekooslusi (V). Mida rohkem oli haigustunnustega taimi, seda rohkem esines mullas V. dahliae järjestusi. • Arbuskulaarsete mükoriisaseente sisaldus oli kõige kõrgem neis mullaproovides, mis oli kogutud põldudelt, kus olid valdavalt terved taimed (Rõhu, Utsu ja Unipiha), viidates nende võimalikule rollile haigustekitajate tagasitõrjumisel (V). • Mullast eraldatud T. harzianum ja biofungitsiidist eraldatud G. catenulaum olid võimelised takistama V. dahliae kasvu nii in vitro, kui in vivo, mis tähendab, et neil on potentsiaali biotõrjes. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid V. dahlia näitel, et rtPCR meetod on tundlik ja täpne maasika patogeenide kvantitatiivseks määramiseks. Töös iseloomustati ka Eesti maasikapõldude seenekooslusi, mis on tähtis, et mõista paremini mulla bioloogia rolli haiguste tekkimisel ja arenemisel. T. harzianum ja G. catenulaum osutusid headeks biofungitsiidideks, mis võimaldasid V. dahliae kasvu pidurdada. Saadud tulemused aitavad maasikakasvatajal paremini määrata põllul haigustekitajaid, mis aitavad kiiremini ja täpsemini valida sobivaid võtteid patogeenide kontrolli all hoidmiseks. Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences, Ministry of Education and Research and the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Piima kokkuostuhinnad on olnud viimase kahe aasta jooksul väga madalad. Selle tulemusena on piimatootjad olnud sunnitud oma tegevust kitsendama või lõpetama. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida toorpiima kokkuostuhinna ja hinnamarginaalide kujunemist ning selgitada välja, mis on põhjustanud muutuseid nende dünaamikas. Töös on kasutatud peamiselt Eesti Konjunktuuriinstituudi, TNS Emori ning Maaeluministeeriumi väljaandeid ja Statistikaameti andmebaasi. Hinnamarginaalid on arvutatud bakalaureusetöö autori poolt. Töö koostamisel on kasutatud nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi. Piima kokkuostuhindade dünaamikat on analüüsitud perioodil 2007-2016 ning hinnamarginaale joogipiima, juustu ja või korral perioodil 2011-2015. Bakalaureusetöös selgus, et Euroopas ei ole välja kujunenud ühtset hinnastamissüsteemi, kuid üldpõhimõte on sama. Toorpiima kokkuostuhindu mõjutavad piima kvaliteet, rasvaja valgusisaldus, eksport, nõudlus, piimatootmise kulud, ilmastikuolud, jaekaubanduse turujõud, ebaausad kauplemistavad, või ja juustu maailmaturuhinnad ning sööda hinnad Eestis. Piimatootjad ja töötlejad on läbirääkimistel jaekaubandusega nõrgemas positsioonis, kuna Eestis on kõrge jaekaubanduse kontsentratsioon ning kasutatakse ebaausaid kauplemistavasid. See on üheks põhjuseks, miks tootja marginaali osakaal lõpphinnast on muutunud aastate jooksul järjest väiksemaks. Milk producer prices have been very low over the last two years. As a result, dairy farmers have been forced to restrict or end their activities. The purpose of current bachelor’s thesis is to analyze the formation of milk producer prices and margins and find out, what factors have caused changes in their dynamics. Author has mainly used publications of Estonian Institute of Economic Research, TNS Emor and Ministry of Rural Affairs and database of Statistics Estonia. The price margins have been calculated by the author of current bachelor’s thesis. Both qualitative and quantitative analyses have been used in the work process. The dynamics of milk producer prices is analyzed for the period 2007 to 2016 and the price margins in case of drinking milk, cheese and butter for the period 2011 to 2015. As a result of the work it was found that milk producer prices depend on the milk quality, fat and protein concentration, export, demand, milk production costs, weather conditions, market force of retail trade, unfair trading practices, world market prices of butter and cheese and feed prices in Estonia. Dairy farmers and processors are in a weakened position in the negotiations with retail trade, because in Estonia there is high concentration of retail trade and unfair trading practices are used. This is one of the reasons why the proportion of producer margin in retail price has over the years become smaller.

Euroopa Liidu toetustest ja nende jaotamisest on huvitatud erinevad sihtgrupid, mistõttu on Leaderi meetme tulemuslikkuse väljaselgitamine avaliku raha kasutamisel vajalik. Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut on mitmetes oma uuringutes uurinud Leaderi rakendamist üle-eestiliselt, autor võtab vaatluse alla ainult Peipsi-Alutaguse Koostöökoja tegevuspiirkonna ettevõtlusmeetme. Magistritöö eesmärk on Leaderi toetuste tulemuslikkuse hindamine, tuginedes PeipsiAlutaguse Koostöökoja tegevuspiirkonna strateegia 2007-2013 ettevõtlusmeetmest toetatud ettevõtetele. Töö valmimiseks kasutati meetodite triangulatsiooni, et läbi erinevate aspektide jõuda eesmärgini. Tulemuslikkust hinnati toetust saanud ettevõtete majandusaasta aruannete, ettevõtjatele suunatud ankeetküsitluse ja valdade esindajatega läbiviidud intervjuude koosmõjus. Magistritöö tulemusena jõudis autor järeldusele, et Leaderi abil on arendatud nii ettevõtete põhitegevust kui ka uusi tegevusalasid. Paranenud on ettevõtete majandusnäitajad, st suurenenud müügitulu, kasum, tootmismaht. Kaasa on aidatud piirkonna sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele, nt loodud töökohti. Kahjuks esines ka ettevõtteid, kelle puhul toetuse sihipärane kasutamine on küsitav. Antud magistritööst on kasu kohalikule tegevusgrupile Peipsi-Alutaguse Koostöökojale, et perioodi 2014-2020 ettevõtlusmeedet tulemuslikumalt rakendada. Various target groups are interested in the European Union supports and allocation thereof, which is why measuring the performance of the Leader measure is necessary to assess the use of public funds. The Institute of Economics and Social Sciences of Estonian University of Life Sciences has researched the implementation of the Leader programme across Estonia in many studies and the author analyses the entrepreneurship measure of only the PeipsiAlutaguse Chamber of Cooperation region. The objective of the Master`s thesis is to measure the performance of Leader supports based on the companies that have been granted support from the entrepreneurship measure of the Peipsi-Alutaguse Chamber of Cooperation region strategy 20072013. When writing the thesis, triangulation was used to achieve the objective by analysing the subject matter from different aspects. The performance was measured using the annual reports of the companies that had been granted support, a questionnaire for entrepreneurs, and interviews with the representatives of the rural municipalities. The author came to a conclusion in the Master`s thesis that the Leader programme has assisted the development of the main activities as well as new fields of activities of the companies. The economic indicators of the companies have improved, i.e. their sales revenue, profit and production capacity have all increased. The programme has contributed to resolving the socio-economic problems of the region, e.g. jobs have been created. However, there are companies where the intended use of the support is questionable. This Master`s thesis is useful for the local action group Peipsi-Alutaguse Chamber of Cooperation in order to improve the implementation of the entrepreneurship measure in 20142020.

Täistekst Euroopa Liiduga (EL) liitumise järgselt on kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis suurenenud. Perioodil 2004-2015 suurenes see 201186 hektari (25,4%) võrra 993595 hektarini (joonis 1). Seejuures suurenes põllumajandustootmises mittekasutatava, kuid HPKT-s säilitatava maapindala 103099 hektarivõrra (5,7 korda) 125053 hektarini. Seega, 51,2% kasutatava põllumajandusmaa pindala suurenemisest aastatel 2004-2015 tuleneb põllumajandustootmises mittekasutatava, kuid HPKT-ssäilitatava põllumajandusmaa pindala laienemisest. (Statistikaamet, 2016) Seejuures on põllumajandustootmises mittekasutatava, kuid HPKT-s säilitatava põllumajandusmaa pindalapüsinud 2006. aastast alates suhteliselt stabiilsena vahemikus 91391 kuni 143786 hektarit. Kui vaadelda toetusõigusliku püsirohumaa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, osakaalu kasutatavast põllumajandusmaast EL liikmesriikides 2013. aastal (joonis 2), siis ilmneb, et kõrgeim (11,3%) oli see Eestis. Lätis oli vastav näitaja 4,4% ja Leedus 2,1%. EL 28 liikmesriigi kokkuvõttes oli see näitaja 0,8%. Tegemist on pigem alates 2004. aastast EL-ga liitunud liikmesriikides levinud fenomeniga. Kümne liikmesriigi hulgas, kus toetusõigusliku püsirohumaa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, osakaal on suurim, on seitse nn postkommunistlikud riigid. Postkommunistlikele riikidele, sh Eestile on iseloomulik kasutatava põllumajandusmaa pindala vähenemine siirdeperioodi alguses 1990-ndatel aastatel (Viira, 2014). Pärast EL-ga liitumist on neis riikides põllumajandusmaa pindala suurenenud, kuna see on olnud ÜPT taotlemisel abikõlbulik. Samas ei kasutata osa taas kasutusele võetud põllumajanduslikust maast põllumajandustoodangu saamiseks. Nagu eespool mainitud, võib peamiseks soodustavaks teguriks põllumajandustootmises mittekasutatava, kuid HPKT-s säilitatava maa pindala suurenemisel pidada ÜPT-d. Ühtse pindalatoetuse saamiseks peavad toetuse taotlejad hoidma põllumajandusmaad HPKT-s. Kuigi põllumajandustootmises mittekasutatava maa säilitamine HPKT-sja selle eest ÜPT maksmine on EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas, on see andnud ainest aruteludeks selle üle, milline on sellise poliitikamõju põllumajandustootjatele. Peamine arutluskäik lähtub sellest, et kulud, mis kaasnevad põllumajandusmaal minimaalsete hooldusnõuete täitmisega niitmise või hekseldamise teel ilma seda maad põllumajandustootmises kasutamata on võrreldes ÜPT ühikumääraga suhteliselt madalad, mistõttu põllumajandustootmises mittekasutatava maa säilitamine HPKT-s on suhteliselt tulus, suurendab nõudlust põllumajandusmaa järele, ning seeläbi tõstab põllumajandusmaa hinda ja halvendab põllumajandusmaa turul põllumajandustootjate olukorda. Kui tegemist on põllumajandusmaaga, mida ei kasutata põllumajandustootmiseks, siis minimaalseteks hooldustöödeks oli 2014. aastani selle maa niitmine ja niite koristamine või hekseldamine, kusjuures heksli võis maha jätta. Eestis muutus põllumajandusmaa minimaalsete hooldusnõuete süsteem 2015. aastal, mõningad täiendavad muudatused viidi ellu ka 2016. aastal. Peamine muudatus seisnes minimaalsete hooldusnõuete muutumises toetusõiguslikkuse nõueteks, ning hekseldamise ja heksli maha jätmise kui hooldusviisi kasutamise piiramises. Sellest tulenevalt on käesoleva uuringu eesmärk välja selgitada, kas ja kuidas aastatel 2015 ja 2016 otsetoetuste raames rakendatud minimaalsete hooldustööde nõuete täitmine mõjutas, nii keskkondlikke kui ka struktuurilisi aspekte arvesse võttes, erinevate tootmistüüpide ja suurusklassidega põllumajanduslikke majapidamisi. Uuring tugineb kahele peamisele andmeallikale: 1) PRIA registrid ja andmebaasid; 2) toetuse taotlejate seas läbi viidud ankeetküsitlusega kogutud andmed. Uuringu aruande esimeses peatükis antakse ülevaade põllumajandusmaa minimaalsete hooldusnõuete süsteemimuudatuste sisust. Teises peatükis käsitletakse muudatuste majanduslikku ja keskkonnamõju lähtuvalt teoreetilistest aspektidest ning eelnevalt avaldatud erialakirjandusest. Kolmas peatükk annab ülevaate kasutatud andmetest ja metoodikast. Neljandas peatükis esitatakse PRIA andmete analüüsi ning toetuse taotlejate seas läbi viidud ankeetküsitluse tulemused.

Iga ettevõte vajab eesmärkide saavutamiseks finantseerimisallikaid, milleks võib olla omakapital või ettevõtteväline finantseerimisallikas. Kuna põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevad ettevõtted on üldjuhul väikese suurusega ettevõtted, teeb finantseerimise keerulisemaks varade madal likviidsus ning põllumajandustulu ebakindlus. Siiski on tähtis saavutada optimaalne kapitali struktuur ettevõttes, kuna see on oluline firma pikaajalise maksevõime määramisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on ettevõtteväliste finantseerimisallikate kasutamise trendi väljaselgitamine põllumajandus-, metsamajandus- ja kalapüügiettevõtete seas aastatel 2005-2014. Eesmärgi saavutamiseks analüüsib autor ettevõtteväliste finantseerimisallikate dünaamikat tuginedes nii Eesti Statistikaameti kui ka Eesti Panga statistikale kombineeritult. Empiirilise analüüsi käigus selgus, et ettevõtted kasutavad ettevõttevälise finantseerimisallikana kõige rohkem pangalaenu, vähem liisingut ning faktooringut. Samuti selgus, et finantseerimisallikate osakaal sõltub suurel määral üldisest majanduslikust olukorrast terves maailmas. Majanduslanguse aastatel 2008-2010 oli märgata kõikide finantseerimisallikate langust, mis on seotud ettevõtete madala maksevõimega, mille tõttu oli raske finantseerimist saada. Alates 2010 on finantseerimine olnud siiski kasvutrendiga ning seda võib seostada stabiilse majanduskeskkonnaga. On oluline, et ettevõtjad saavutaksid optimaalse kapitali struktuuri, et säilitada maksevõimet ja likviidsust, kuna sellega kindlustavad nad ettevõtte jätkusuutliku tegevuse ning oleksid paremini kindlustatud ka majanduslanguse olukorras. Any enterprise needs funding sources at certain stages of its development. Funding source may be a company's equity capital or external funding source. As for agriculture, forestry and fishing firms are generally small-sized companies, the finance complex assets, low liquidity and uncertainty in farm income. However, it is essential to achieve an optimal capital structure that would assure its long–term solvency. The present BA thesis is aimed at investigating the tendencies of using external funding sources by agricultural, forestry, and fishing enterprises in 2005-2014. In order to accomplish the aim, statistics of Eesti Pank and Eesti Statistikaamet were used in combination by the author. Empirical analysis revealed the three most frequently used external funding sources are bank loans, leasing, and factoring. It also showed that relative importance of funding sources largely depends on global economic situation. During economic recession in 2008 – 2010, a decline in the use of all funding sources was observed. It was related to low solvency of the enterprises impeding funding acquisition. Since 2010, funding has gradually increased, which may be related to a more stable economic environment. In order to preserve enterprise solvency and liquidity, it is important to form an optimal capital structure, assuring sustainable development and security from the effects of possible economic recessions and crises.

Täistekst Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine lõppes 2015. aastal ja abisaajad on aktiivselt kasutamas tehtud investeeringuid oma ettevõtluses ja maaelu edendamisel. Käesolev aruanne võtab kokku programmperioodi välja makstud toetuse saajate tulemused. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Aastal 2015 toimus viimane taotlusvoor 1. telje meetme 1.2 raames, mis tähendab, et MAKi rakendamise ja väljamaksete periood kujunes aasta võrra pikemaks. MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada 934,5 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD toetusega 723,7 mln euro ning kaasfinantseeriti Eesti riigi eelarvest 210,8 mln euro ulatuses. Telgede lõikes on EAFRD ja Eesti riigi kaasfinantseeringu jaotus makstud toetuste osas järgmine:  1. telg − EAFRD toetus 265 050 699 eurot ja Eesti riigi panus 87 715 460 eurot;  2. telg − EAFRD toetus 273 648 275 eurot ja Eesti riigi panus 68 412 069 eurot;  3. telg − EAFRD toetus 88 361 527 eurot ja Eesti riigi panus 28 071 281 eurot;  LEADER telg − EAFRD toetus 68 090 000 eurot ja Eesti riigi panus 17 022 500 eurot;  Tehniline abi – EAFRD toetus 28 586 354 eurot ja Eesti riigi panus 9 528 785 eurot. MAKi meetmete rakendamine toimus Maaeluministeeriumi (kuni 31.08.2015 Põllumajandusministeerium) ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendati koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2015 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning LEADER-meede. MAKi strateegilise lähenemise alusel rakendati seire- ja hindamissüsteemi, mis oli sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut oli MAK perioodi 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja oli Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajalt oodatavad tulemused olid määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja LEADER-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja LEADER-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtuti EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks oli koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamisel koostatud analüüside tulemusena oli võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Lisaks tagastati püsihindamisega struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest tootjate esindajatele ja kogu avalikkusele. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2015 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine tervikuna hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja LEADER-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2, 1.9 ja LEADER-meede; Maria Isabel Runnel – meede 1.6, 1.7, ja 3.1 koos 3. telje kokkuvõttega; Jüri Lillemets – meede 1.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.8 ning 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3 ja üldosad.

Kuigi kliimamuutuste suuna ja ulatusega seoses valitseb märkimisväärne ebaselgus, vajavad kliimamuutustega silmitsi seisvad toidusüsteemid kiiret tegutsemist. Antud uurimistöö peamine eesmärk on selgitada toiduga kindlustatuse mõistet ja tähtsust maailma poliitilises agendas, seoseid põllumajandusturgudega ning teemaga tegelemise vajadust ja tulevikuohte Eesti kontekstis. Selleks analüüsis autor rahvusvahelises kaasaegses teaduskirjanduses esitletud seisukohti ja välja pakutud kohanemismeetmeid, et leida nende seast Eesti tingimustele sobivaimad lahendused ning suunad, mille poole püüelda. Käesoleva töö arutelus on autor kirjeldanud nii kohanemismeetmete rakendamist, kui välja toonud olulisimad teemavaldkonnad tagamaks Eesti toiduga kindlustatus. Autori hinnangul on suurima tähtsusega säästva intensiivistamise põhimõtete laiaulatuslik kasutuselevõtt põllumajanduses fookusega mullaviljakuse tõstmisele ja uute tehnoloogiate rakendamisele, aga ka diskussiooni alustamine toidukao ja toidujäätmete probleemi lahenduseks ning laiapõhjalise riikliku toidupoliitika väljatöötamiseks. Although the current unpredictability of climate change and its impacts brings a significant uncertainty into our food systems and food security, it must be acknowledged that there is a great need for immediate action and change of paradigm concerning our global food systems. This paper aims to explain the meaning and importance of food security in the global political agenda, its connections to climate change and international agricultural markets, while focusing on the possible future threats to the Estonian agricultural sector. Current international academic literature was analysed to find the best solutions and future objectives for the Estonian context and based on the analysed data, the main issues concerning food security and climate change adaption were outlined. According to the results of this paper, there is an immediate need to focus on sustainable intensification with a special importance on soil health and new production methods in the agricultural production sector, as well as on the issues of food waste and implementing a comprehensive national food policy.

Keskpangad on aastakümneid tegelenud majandusse raha paiskamise ja selle tagasitõmbamisega. Raha saab võrdsustada intressiga ja intressi võlaga. Oma olemuselt on raha idee, mille inimesed on loonud kauplemise lihtsustamiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on majanduse tsüklilisuse mõju esile toomine ja hinnangu andmine põllumajandussektori juhtimisotsustele. Autor on kombineeritud juhtumiuuringus kasutanud esmaseid ja teiseseid andmeid, uurides 2008. aastal toimunud majanduskriisi. Esmaste andmetena kasutatakse intervjuud ettevõtte omanikega. Teiseste andmetena: statistika andmebaase ja ettevõtte majanduseaasta aruandeid. Infoallikatena: teaduslikke artikleid, raamatuid majanduskriiside teemadel ja üliõpilastöid. Vaadeldud on 2008. aastal alanud majanduskriisi ja sellele eelnevat ning järgnevat perioodi. Võrdlusanalüüsis hinnatakse majanduse tsüklilisuse mõju majandusotsustele kolmest aspektist: üldmajandus, põllumajandussektor ja valitud ettevõte. Esiplaanil on kogutud andmete üldistamine ja läbi töötatud materjali sisuline tõlgendamine, kus selgitatakse majanduse ülekuumenemist ja selle mõju Eesti põllumajandusele. Ajal, kui intresside määrad on madalad, võimaldatakse inimestel kergemini laene võtta. Mida rohkem raha laenudena majandusse paisatakse, sega kiiremad on majanduskasvud ning kergem on inimestel laenumaksetega toime tulla. Majanduse ülekuumenemine tekib, kui varade hinna inflatsioon tõuseb sissetulekute võimekusest kõrgemale. Ühel keskpankade poolt otsustatud hetkel ei saa võlatasemed enam sellises kasvutempos suureneda ning hakatakse läbi intressimäärade tõusu majanduskasvu pidurdama. Sel hetkel mullid lõhkevad. Sisemajanduse koguprodukti viib tasakaalust välja kiire rahahulga ja laenude kasv, mille on põhjustanud makromajandusliku tsükli juhtimise vead. Eesti põllumajanduse sektoris on laenujääkide mahu tõus olnud kiirem sissetulekute tõusust, mis võib tekitada pingeid laenude teenindamisel, kui selline trend jätkub. Uurimistöö tulemusi on võimalik rakendada inimeste teadlikkuse tõstmiseks maailma majanduses toimuvatest kõrvalekalletest ja mahhinatsioonidest. Samuti saab teraviljatootja OÜ Awe & Aser järgnevaid investeeringuid planeerides ajastada neid majandustsükli sobivasse faasi, mil hinnad on odavamad. Tulevikus soovib autor jätkata majandusmullide uurimist läbi rahaloome, võlgade ja intresside mõju majandusele. For decades central banks have engaged in dashing the cash to the economy and pulling it back. Money can be equated with the debt and the interest rate. The essence is the idea of the money that people have created to facilitate trade. The aim of this thesis is the evaluation and highlighting of the economic impact of the cyclicality of agricultural sector on management decisions. The author in his combining case study used primary and secondary data, examining 2008 economic crisis. Interviews with the company's owners are used as primary data. Secondary data are: Central Banks statistical databases, Statistical Office’s statistical databases and reports on the business economy. Sources of information: scientific articles, books, and student papers on the crisis. Observed are the economic crisis which began in 2008 and the preceding and subsequent periods. Comparative analysis estimated the economic impact of the cyclicality on economic decisions in three respects: general economy, the agricultural sector and the chosen company. In the foreground is a generalization of the data collected and substantive interpretation of the material, which explains the overheating of the economy and its impact on Estonian agriculture. At the time when interest rates are low, people can get easily loans. The more money thrown in loans to the economy means more rapid economic growth and more easily for people to cope with the loan payments. Economic overheating arises when asset price inflation rises above the level of performance of incomes. Once central banks decided at, debt levels are not allowed to increase such a growth rate. Through a rise in interest rates will be a drag on economic growth. At that moment the bubbles are starting to explode. The rapid growth in the volume of money and credit leads to an imbalance of the gross domestic product, which is caused by the macroeconomic cycle management errors. Estonia's agriculture sector has been a rise in the volume of loans and its rising faster than incomes, which may generate tensions in debt service, if such a trend continues. The results of the given research can be applied to raise people's awareness of the world economy of ongoing adverse events and machinations. Also could producer of cereal LLC Awe & Aser subsequent investment planning to schedule them in the appropriate phase of the business cycle, when prices are cheaper. In the future, the author wants to continue investigating economic bubbles through the influence of money creation, debt and the interest rates to the economy.

Conference proceedings The annual international agricultural forum Agroforum Mare Balticum will be held, already for the fourth time now, in Tartu, Estonia. The conference is an important meeting point for the agricultural sector’s politicians and entrepreneurs, and research institutions from the Baltic sea countries and the Eastern Partnership countries, as well as global organisations such as the Food and Agriculture Organization of the United Nations, the European Commission and the Council of the Baltic Sea States. This multilevel meeting enables us to use and transfer the best available knowledge at all levels and from all geographical spheres, to discuss and find solutions to the significant challenges faced by the agricultural sector today. The main focus of this year’s forum is environmentally smart agriculture. While globally climate smart actions are being discussed, we felt that there is a need to take this concept even further and discuss the future of agriculture, taken into account the state of our environment as a whole, not just the sector’s resilience to changing climatic conditions. Society’s health depends on the quality of the food, and the highest quality food can be produced only by working in concordance with natural processes, ensuring healthy soils, sustainable water management, reasonable use of pesticides and use of other agricultural chemicals, and so on. The best quality production can be achieved using innovative solutions but also by looking far into the future when making production decisions. 2 This year’s presentations will focus on a variety of topics, ranging from the importance of innovations in agriculture and the possibilities for sustainable intensification, all the way to resilience to disease epidemics in animal husbandry and biodiversity dynamics in agriculture. For the first time we will also publish the conference proceedings, to help further spread the ideas discussed at the forum. I hope the conference will encourage you to think further about the important role agriculture plays in our world, not just as a means of producing healthy food, but also as a biodiversity caretaker and driving force in the development of rural areas. Mait Klaassen Rector Eesti Maaülikool / Estonian University of Life Sciences

Puutuhk on üks paljudest bioressurssidel põhineva ringja biomajanduse kõrvalproduktidest, mille taaskasutamisest sõltub bioressursside kasutamise tegelik ressursitõhusus. Bioressursside kasutamise ressursitõhusus ja sellesse süsteemselt panustamine ilmestab omakorda otseselt ringja biomajanduse rakenduslikku reaalsust laiemalt kogu riigi tasandil - täna on vaid mõned üksikud näited ettevõtetest, kes süsteemselt pikaajalisse jätkusuutlikusse, maksimaalsesse ressursiefektiivsusesse ja kõrvalproduktide ringlussevõttu panustavad ning ka riiklikul tasandil on seni olnud rohkem sõnu kui tegusid. Samas on ettevalmistamisel toetusmeede "Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus", mis on igati toetust väärt algatus ning suure potentsiaaliga, et aidata Eestil astuda jõuline samm edasi ringja biomajanduse ja ressursiefektiivsuse suurendamise rakenduste realiseerumisele tööstussektoris. Kui käsitleda konkreetsemalt puutuhka, siis hetkel on puutuha saatus Eestis ja ka laiemalt suuresti seotud kas prügilate katmise või prügilates ladestamisega ning parimatel juhtudel leiab puutuhk rakendust põllumajanduses lubiväetiste asendajana, väetisena metsanduses (Põhjamaade pikaajaline praktika) või täiteainena tee-ehituses. Kahjuks on laialt levinud "tuhk on tuhk" mentaliteet, mis on selgelt eksitav, sest sõltuvalt katla tüübist, tuha ärastustehnoloogiast ja astmetest on tuhkade omadused ja koostis suuresti varieeruvad ning ka erinevate parimate võimalike rakendustega. Ka seadusandlus on konkreetselt puutuhaga seotult Eestis sisuliselt olematu, sest ainus pidepunkt on puutuha võimalik käsitlemine lubiväetisena ja sellele kehtivate piirnormidega. See on oluline probleem, sest kui soovida toetada sekundaarse tooraine maksimaalses ulatuses kasutamist, siis peab looma ka toetava regulatiivse raamistiku, mis lähtub sekundaarse tooraine omadustest ning taaskasutuse rakenduste toetamisest. Kõige lihtsam näide - erinevad piirnormid peaksid olema ka laotus- ja kasutusnormide, mitte vaid kontsentratsioonide põhised. Lubiväetiste piirnormide kontekstis on hea näide, et kui puutuhas ühe raskmetalli põhiselt ületatakse piirnormi kasvõi 0,1% ulatuses, siis lubiväetisena kasutamine põllumajanduses ei ole lubatud. Kuid kontsentratsiooni piirmääradele lisaks peaks olema defineeritud ka laotusnormid hektari kohta, mille alusel tuleks siis proportsionaalselt vähendada laotusnormi, mitte käsitleda sellist tuhka koheselt kui ohtliku jäädet. Selline muutus võimaldaks oluliselt suurendada koostootmisjaamade ja katlamajade motivatsiooni panustada puutuha väärindamisesse, mis omakorda aitaks suurendada ressursiefektiivsust laiemalt kogu bioressursside taaskasutamise kontekstis. Puutuhk on tänamatult tänaseni ressurss, mille tegelikku väärtust ei ole laiemalt veel teadvustatud, vaid vanadest harjumustest lähtuvalt kasutatakse seda alternatiivse lubiväetisena põllumajanduses ja hinnatakse sisuliselt vaid selle pH neutraliseerimisvõime kaudu. Tegelikkuses sisaldub puutuhas ka märkimisväärne kogus makro- ja mikrotoitaineid, mille parim võimalik rakendus oleks kasutusse suunamine põllumajanduse või metsanduse kaudu, kuid alternatiivseid kasutusi võib leida näiteks ka tee-ehituses, madala pH-ga reostunud pinnase parendaja/stabilisaatorina jne. Põhjamaade parim praktika puutuha kasutamisel on selle ringlussevõtt granuleeritud puutuhana metsanduses biomassi kasvu toetava mullaparandusainena, mis on jätkusuutliku metsa majandamise ja puidubiomassi juurdekasvu aluseks. Põhjamaade põllumajandussektoris on puutuha kasutamine limiteeritud, sest pinnase koostisest jm faktoritest tulenevatest eripäradest on põletamise käigus tekkivates puutuhkades suhteliselt kõrged raskmetallide kontsentratsioonid, mis võrreldes Eesti olukorraga on suurusjärkude võrra kõrgemad. Kokkuvõtvalt on käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks teostada detailsem ülevaade erinevast biomassist, kateldest ja tuhaärastussüsteemidest tekkivate puutuhkade omaduste ja koostiste erinevustest, koostada ülevaade eelkõige Põhjamaade senisest kogemusest ja uuringute tulemustest puutuha ringlussevõtul ning pakkuda välja parimad võimalikud lahendused puutuha kasutamiseks ja selle toetamiseks riiklikul tasandil. Oluline fookus on 5 suunatud ka tolmja ja stabiliseeritud puutuha omaduste ning rakenduste mõju võrdlusele. Arvestades biomassil baseeruvate koostootmisjaamade järjest suurenevat osakaalu "hajaenergia" tootmisel linnades, maakonnakeskustes ja tööstuses, siis ideaalis võiks uute koostootmisjaamade planeerimisel pikaajaline puutuha kasutuse lahendus olla projekti üks iseenesestmõistetav osa, mitte opereerimise käigus lahendatav probleem. Uuringu kandvaks ideeks on läbi detailse puutuha omaduste ja koostise analüüsi pakkuda välja jätkusuutlikud lahendused puutuha kasutuselevõtuks sekundaarse toorainena metsanduses, põllumajanduses ja muudes rakendustes. Eesti väiksusest lähtuvalt võiks seada riiklikuks eesmärgiks saada esimeseks Euroopa riigiks, kus biomassist elektri- ja soojuse koostootmisel tekkiv tuhk väärindatakse ja rakendatakse 100%-selt, mis otseselt toetaks ka käimasolevat "ökometsa" riigi kampaaniat. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Maailma rahvastik kasvab pidurdamatu hooga ning see tingib nõudluse kasvu toiduainete järgi. Kuni tänaseni on tootlikkuse kasv peamiselt suurenenud läbi sisendite kasutamise suurendamise, mille tulemusena on surve keskkonnale ajas pidevalt kasvanud. Üheks võimalikuks lahenduseks peetakse jätkusuutliku intensiivistamise kontseptsiooni, mis on Eestis veel täielikult väljatöötamata ning uurimused puuduvad. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on hinnata jätkusuutliku intensiivistamise taset Eesti põllumajanduses 2012 aasta osauuringu näitel. Antud uurimistöö tugineb Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt 2012 aastal läbiviidud uuringu tulemustel. Uurimistöös analüüsiti andmeid nii korrelatsioon- kui ka regressioonanalüüsi meetodiga. Seemnete kasutamine on vastavuses üldlevinud tõdemustega, mille kohaselt kvaliteetsema seemne kasutamine annab efekti saagikuses. Taimekaitse kasutamine suurendas saagikust vaid otsekülvi tehnoloogia puhul, mis ei ole üllatav arvestades otsekülvi eripära. Regressioonanalüüsist järeldub, et jätkusuutliku intensiivistamise ning saagikuse seisukohast on ettevõtetele sobilik valik minimeeritud maaharimise tehnoloogia. Ettevõtetest 48,74% tegeleb jätkusuutliku intensiivistamisega Eesti tasandil. Analüüsi tulemused näitasid, et jätkusuutliku intensiivistamise tase ning saagikus on korrelatsioonis täppisviljeluse kasutamisega ning ettevõtte juhi vanusega. Jätkusuutliku intensiivistamisega tegelevate ettevõtete juhtide keskmine vanus on alla 50 eluaasta. Sama näitaja oli üle 50 eluaasta ettevõtete juhtidel, kes ei tegele jätkusuutliku intensiivistamisega. Põllumajanduslik kõrgharidus loob tugeva eelduse jätkusuutliku intensiivistamisega tegelemiseks, mille väljundiks on kahjulike keskkonnamõjude vähendamine ning suur saagikus. Bakalaureusetöö rakenduskohti on mitmeid. Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad saaksid töös toodud infot ja tulemusi rakendada tootmises ja enda ärimudelis ning seeläbi hakata tegelema jätkusuutliku intensiivistamisega. Kuna jätkusuutlik intensiivistamine on kogu Euroopa Liidu põllumajandussektori eesmärk ning Eestis selle kohta materjalid puuduvad, siis Eesti Maaeluministeerium saaks kasutada antud tööd vajalike mehhanismide väljatöötamiseks ning rakendamiseks. The world's population is growing with unstoppable speed and this leads to an increase in demand for the food. Until today, productivity growth has mainly increased through an increase in the use of inputs. As a result, the pressure on the environment has increased steadily over time. One possible solution is considered to be the concept of sustainable intensification, in which the base material is not developed, and there are no studies in Estonia. Present bachelor work purpose was to evaluate the level of sustainable intensification in Estonia in the example of 2012 Estonian University Economic and Social department subsurvey. This research is based on the Estonian University of Life Sciences institute of Economics and Social Sciences 2012 survey results. In the research author analyzed data with both the correlation and regression analysis methods. Use of seeds is compliance with common realizations, whereby a use of higher quality seeds gives positive effect to the yields. The use of pest management products increased yields only with direct seeding technology, which is not surprising in consideration of the specific direct seeding. The regression analysis follows that from sustainable intensification and yield perspective is a suitable choice for companies minimized tillage technology. 48.74% of enterprises in Estonian level are engaged in the sustainable intensification. The analysis results showed that the level of sustainable intensification and crop yield are correlated with the use of precision agriculture and with the company's manager age. Manager average age is under 50 years of age in enterprises which are practicing sustainable intensification. The same figure was over 50 years of age for company chiefs who are not involved in sustainable intensification. Agricultural higher education creates a strong presumption to practice sustainable intensification which output is the reduction adverse environmental effects and high yields. There is several bachelor's thesis implementation places. Entrepreneurs engaged in agriculture can exploit information and results from this work in their own production and business models and thus to engage in sustainable intensification. As the sustainable intensification is agricultural sector target across the European Union and materials missing about that in Estonia, then the Estonian Ministry of Rural Affair could implement present study to develop and to implement necessary mechanisms.

Intensiivne põllumajandus on viimase 50 aasta vältel oluliselt kaasa aidanud toiduainete tootmise suurenemisele, tulemuseks on üha suurenev sõltuvus sünteetilistest taimekaitsevahenditest ning mineraalväetistest, mis omab tugevat mõju keskkonnale. Prognooside kohaselt kahekordistub ülemaailmne nõudlus toidu järele aastaks 2050 ning seetõttu on kestliku maakasutuse tagamiseks vajalik leida lahendusi. Bakalaureusetöös uuritav arbuskulaarne mükoriisa (AM), mis on kõige levinum mükoriisaliik, on üks võimalustest, millega tagada põllumajanduse jätkusuutlikkust. Töö eesmärgiks on kirjanduse põhjal uurida, kuidas agrotehnilised võtted mõjutavad arbuskulaar-mükoriisset kolonisatsiooni põllukultuuridel ja seeläbi taimede kasvu ja saagikust. AM sümbioos parandab taimede toitainete ja vee omastamist, mulla struktuuri ja veehoiuvõimet ning vastupidavust biootilisele ja abiootilisele stressile, mistõttu võib paraneda taimede kasv ja suureneda saagikus. Selleks, et rikkalikku ja kvaliteetset AM kolonisatsiooni saavutada, tuleb põllumajanduses arvestada mitmete erinevate teguritega. Mullaharimine, mittemükoriissete taimede kasvatamine külvikorras ning mineraalväetiste kasutamine vähendavad AM kolonisatsiooni arengut ja selle hulka, mistõttu kasulik mõju taimedele väheneb. Positiivset mõju kolonisatsioonile avaldavad mükoriissete taimede külvikorras rakendamine ning mükoriissete vahekultuuride kasvatamine. Bakalaureusetöö põhjal leiti, et hüpotees pidas paika. Agrotehnilised võtted omavad olulist rolli AM kolonisatsiooni reguleerimisel ning edasist uurimist vajaks AM seente rakendamine kõrge tootlikkusega põllumajanduses. For the last 50 years, intensive agriculture has significantly increased the outcome of food production. That has led to a constantly growing usage of pesticides and mineral fertilizers which has a strong impact on the environment. It is predicted that by 2050 the global demand for food will double. For that reason, solutions for sustainable land-usage, have to be found. Arbuscular mycorrhiza (AM), researched in this thesis, is the most common type of mycorrhiza, also one of the options to assure the sustainability of agriculture. The aim of the thesis, based on scientific literature, is to research the impact of agricultural practices on arbuscular mycorrhizal colonisation on crops, hence the change in growth and yield. The symbiosis between AM and plants improves the uptake of nutrients and water, soil structure and the ability to store water, also the resistance to biotic and abiotic stress. That may result in increased growth and yield. To assure the diversity and high quality of AM colonisation, different factors must be considered in agriculture. Tillage, use of fertilizers and growing non-mycorrhizal crops reduce the quantity, quality and development of AM colonisation, thus reducing the beneficial effect on plants. On the contrary, growing mycorrhizal cover crops and mycorrhizal crops, have a positive impact on the colonisation. Based on this research, agricultural practices have an important role in regulating arbuscular mycorrhizal colonisation. Therefore, future researches should focus on applying AM-fungi in intensive agriculture.

Bakalaureusetöö eesmärk oli anda majanduslik hinnang kinoale kui potentsiaalsele Eesti põllumajandust mitmekesistavale põllukultuurile. Põhjusel, et kinoa kultuuri pole varem eesti keelses erialakirjanduses käsitletud, antakse töö teoreetilises osas välismaistele kirjandusallikatele tuginedes ülevaade kinoa kultuuri agronoomilistest aspektidest, aretussuundadest ning Eestile klimaatiliste tingimuste poolest sarnanevates piirkondades läbiviidud põldkatsete tulemustest. Bakalaureusetöö empiiriline osa põhineb erinevatest andmebaasidest kogutud kvantitatiivsel informatsioonil, mille abil analüüsitakse kinoa tootmist ja tarbimist iseloomustavaid näitajaid maailmas. Empiirilises osas antakse ka lühiülevaade kinoa toodete sortimendist ja tarbimisest, seda Eestis tegutsevate veebipoodide ja Tartu suuremate jaekaubanduskettide näitel. Lisaks viidi töö empiirilises osas läbi kattetulu meetodil põhinev majandusanalüüs, selgitamaks välja kinoa kui alternatiivse kultuuri kasvatamise tasuvust. Kattetulu leiti nii orgaanilise kui ka mitte-orgaanilise kinoa kasvatamise kohta. Kattetulu kujunemise juures analüüsiti eraldi muutuvkulusid ja masinatöö kulusid, seda põhjusel, et ettevõtete võimalused masinatööde tegemisel võivad olla kohati väga erinevad. Kattetulu kujunes mõlema kasvatusviisi puhul positiivseks, mis on märk sellest, et antud kultuuri kasvatamine Eestis võib olenemata kasvatusviisist osutuda majanduslikult tasuvaks tegevuseks. Bakalaureusetöö autor leiab, et antud töö eesmärk, uurida kinoa kasvatamise potentsiaali ja tasuvust Eesti põllumajanduse mitmekesistamisel, sai täidetud, ning on arvamusel, et käesolev töö annab nii tegutsevale kui ka alustavale põllumajandustootjatele ja põllumajanduse edendajatele mõtlesmisainet, seda eelkõige vähetuntud, kuid lootustandvate põllukultuuride kasvatamise näol. The objective of this paper is to provide an economic assessment on quinoa as a crop potentially contributing to the agricultural diversification in Estonia. The thesis consists of a theoretical and empirical part. Because quinoa has not been covered in Estonian-language professional literature, the theoretical part providing an overview of the agronomic characteristics of the crop relies on foreign-language sources. The empirical part is based on quantitative information gathered from various databases and this information was used to analyse factors characterising quinoa production and consumption worldwide. Also, the empirical part provides a brief overview of the range of quinoa products available and consumption thereof on the example of Estonian e-shops and large supermarket chains in Tartu. In addition, the empirical section includes an economic analysis using the contribution margin approach to determine the agricultural profitability of quinoa as an alternative crop. The contribution margin analysis covers organic as well as non-organic quinoa cultivation. The contribution margin was positive for both cultivation methods, which means that farming this crop may turn out to be economically profitable irrespective of the chosen cultivation method. The author of the thesis is of the opinion that the objective of analysing the potential and profitability of quinoa cultivation in diversifying agriculture in Estonia was fulfilled, and that this paper provides new as well as established agricultural producers and promoters of agriculture with fresh insights – primarily on the cultivation of unfamiliar, but promising crops.

Täistekst Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimaste toetatud tegevuste elluviimiseni. Käesolev aruanne võtab kokku eelneva perioodi tulemused välja makstud toetuse ja toetuse saajate põhiselt. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2014 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika.  Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt.  Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2 ja Leader-meede; Jaana Prants – meede 1.2, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 1.9, 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.6, 3.1, üldosad.

Praegusel ajal on Eestis põllumajanduslik väiketootja küllaltki kehvas seisus võrreldes suurtootjaga. Väiketootja ellujäämise üheks võimaluseks on arendada otseturundust. Eestis on tarbijal küll võimalik saada toitu otse tootjalt, aga tarbijal puudub kohustus seda osta. Kogukonna poolt toetatud põllumajanduse (CSA) mudeli puhul, aga jagab tarbija põllumajandusliku tootjaga tootmisega seotud riske. Mis tähendab, et tarbija ostab aktsia, mille eest saab vastu hooaja jooksul põllumajanduslikku toodangut. CSA meetod on kasulik mõlemale poolele, tarbija saab tervisliku toidu ja tootja saab garantii, et tema kaup kindlasti ära ostetakse. Seega antud mudel võiks Eesti väiketootja jaoks olla võimaluseks luua endale kindel kliendibaas. Antud töö eesmärgiks oligi välja selgitada, kas Eestis oleks tarbijapoolset nõudlust CSA mudelile. Selleks analüüsis autor toidu nõudlust käsitlevat kirjandus ja viis läbi ankeetküsitluse. Uuringust selgus, et tarbijaid mõjutavad toidu ostmisel kõige rohkem maitse, tervislikkus ja see, et köögiviljad oleksid ökoloogiliselt puhtad. Toiduga seotud tegevuste osas peab tarbija, aga oluliseks süüa värsket ja tervislikku toitu ning valmistada ise toitu. Erinevatest võimalustest osta toitu otse tootjalt meeldisid tarbijatel küll kõige enam taluturg ja mahetoitu müüv toidupood, kuid 61% vastajatest olid ka huvitatud CSA mudelist. CSA-ga liitumisel pidasid tarbijad oluliseks aktsia hinda, kauba kättesaamise punkti ja kauba valikut. Uurimuse andmete põhjal selgus ka tõsiasi, et Eesti tarbija on küllaltki hinnatundlik. Enamus tarbijad ei ole valmis maksma CSA aktsia eest kõrgemat hinda kui 450 € ja väga vähesed tarbijad maksaksid CSA aktsia eest rohkem kui 750 € At present-day, small agricultural producers are in a quite poor state compared to major manufacturers. One way for small producer to survive is to develop direct marketing. Although, in Estonia, consumers can get food directly from the producer, the consumer has no obligation to purchase. In community supported agriculture model, consumer and producer share production-related risks. It means that the consumer buys a share and receives agricultural production throughout the season. CSA method is beneficial to both parties: the consumer gets healthy food and the producer gets a guarantee that his goods will be purchased. Therefore, CSA could be a good way for small producers to create a solid consumer base in Estonia. The aim of this research was to find out if there is a consumer demand for CSA in Estonia. For this, the author analyzed the literature related to the food demand and conducted a survey. The research showed that when buying food, consumers are most influenced by the taste, healthfulness and if the vegetables are ecologically clean. Most important food related activities for consumers are eating fresh and healthy things and preparing food by themselves. Although consumers mostly prefered to buy food from farmers market and organic food shop, 61% of the respondents were also interested in CSA model. Most important factors to join the CSA were the price of the share, delivery location and the choice of goods. The survey results also revealed the fact that Estonian consumers are quite price-sensitive. Most consumers would not pay higher price than 450 € for the share of CSA and very few consumers would pay more than 750 €.

Täistekst Innovatsioonist räägitakse ja kirjutatakse palju, kuid innovatsiooni mõistetakse sõltuvalt kontekstist väga erinevalt. Lihtsustatult võib innovatsiooni mõista kui millegi uut moodi tegemist, mille tulemiks on positiivne muutus. OECD on asunud koostama oma liikmesriikide kohta põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori innovatsiooni, tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega seotud poliitikate ülevaateid. Ülevaated koosnevad viiest kuni seitsmest peatükist ning põhinevad peaasjalikult mõõdikute analüüsimisel. Ülevaadete eesmärk on analüüsida, kuidas vastava riigi põllumajanduse ja toiduainetetööstuse innovatsioonisüsteem toimib, milline on selle mõju sektori tootlikkusele ja jätkusuutlikkusele ning anda poliitikasoovitusi innovatsioonisüsteemi arendamiseks. Sellised ülevaated on pilootprojekti raames valminud aastatel 2014−2015 OECD viie liikmesriigi (Holland, Šveits, Austraalia, Brasiilia ja Kanada) kohta. Sarnast ülevaadet soovitakse koostada ka Eesti kohta. Eesti puhul on oluline uurida, kas nendes ülevaadetes põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi peatükis (Agricultural Innovation System – AIS) kirjeldatud innovatsioonimõõdikud on käsitletavad Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori tasandil ning kas mõõdikud iseloomustaksid piisavalt täpselt mikrotasandil ettevõtjate innovaatilisust (uuenduslikkust, uuendusmeelsust). Uuringu eesmärk on kaardistada OECD innovatsioonimõõdikute süsteemis pakutud mõõdikud ning võrrelda neid Eesti kohta kogutud varasemates analüüsides kasutatud andmetega, mis peegeldavad innovatsiooni põllumajanduses ja toiduainetööstuses (makrotasandil). Lisaks on eesmärk kirjeldada Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) toetuste ja toetuse saajate investeeringute seoseid innovatsiooniga ning koostada metoodika innovatsiooni mõõtmiseks mikrotasandil. Uuringu ülesandeid on kolm: 1) Luua ülevaade OECD innovatsioonimõõdikute nimistust ja metoodikast ning andmete olemasolulust Eestis tasandil. 2) Kirjeldada produktiivsuse ja jätkusuutlikkuse seoseid innovatsioonimõõdikute süsteemis ning Eesti põllumajandustootjate ja põllumajandustoodete töötlejate (investeeringutoetuse saajate) analüüsist tulenevaid seoseid. 3) Analüüsida toetuste ja investeeringute olulisust ning MAK 2007−2013 mõjuindikaatoritest saadavaid tulemusi Eestis võrrelduna OECD innovatsioonimõõdikutega. Hinnatakse MAK 2007−2013 toetuste ja investeeringute kui ühe mõõdiku olulisust Eesti tasandil innovatsioonimõõdikute süsteemis. Uuringu aruande koostamisel järgiti OECD poolt: 1) Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori innovatsiooni, tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse ülevaate jaoks koostatud üldist ülesehitust (seitse peatükki, viimane peatükk on põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi peatükk, mis koosneb üheksast alapeatükist); 2) innovatsioonipeatüki koostamise lähteülesannet, mis sisaldab iga alapeatüki eesmärki, küsimusi, OECD poolt väljapakutud võimalikke mõõdikuid ning viiteid OECD andmeallikatele. Lähteülesandes on ära toodud kuus alapeatükki.

Magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja riskid ja nende juhtimiseks kasutatavad meetmed Eesti põllumajandusettevõtetes. Töö teoreetilises osas anti ülevaade riski ja riskijuhtimise olemusest, riskide liikidest ja nende omavahelistest seostest, riskide hindamise meetoditest ning maandamiseks kasutatavatest meetmetest põllumajanduses. Töö empiirilises osas selgitati välja Eesti põllumajandusettevõtetes esinevad riskid ja nende juhtimiseks kasutatavad meetmed. Veebipõhises ankeetküsitluses hindasid Eesti põllumajandusettevõtjad tootmis-, turu-, finants-, institutsionaalseid ja isiklikke riske. Suurimateks riskideks peeti toodangu ja tooraine hindade kõikumist, ebasoodsaid ilmastikutingimusi, muudatusi toetuste süsteemis ja ebakindlust poliitilistes meetmetes, vähemolulisemateks hinnati lepingutega seotud riske, muudatusi tarbijate käitumises ja vahetuskursi, intressimäära kõikumist. Toodi välja võrdlused varasemate uuringute tulemustega. Riskide omavahelisi seoseid võrreldi korrelatsioonanalüüsiga ning nende esinemise tõenäosuste ja mõju ulatuste seoste võrdlemiseks koostati riskimaatriks. Riskide maandamise meetmetena leidis Eesti põllumajandusettevõtetes enim kasutust piisavate reservide loomine lattu, jätkusuutlikemate taimesortide ja loomatõugude kasutamine ning koostöö teiste põllumajandustootjatega, vähem kasutati tegevuse kindlustamist ja positsioonide võtmist tuletisinstrumentide turgudel. Täiendavate meetmete osas esines vajadus riigipoolse rahalise toetuse suurenemise ja turustusvõimaluste laienemise järele. The aim of Master´s Thesis was to identify the risks and risk management measures in Estonian agricultural companies. Theoretical part gave an overview about the nature of risks and risk management, risk categories and their relationships, risk assessment methods and risk management measures in agriculture. Empirical part identified the risks and risk management measures in Estonian agricultural companies. Estonian farmers assessed production, market, financial, intitutional and human risks in a web-based questionnaire. The greatest risks were production and raw materials price volatility, adverse weather conditions, changes in the system of subsidies and uncertainty in political actions, less important were contracts related risks, changes in consumer behaviour, the exchange rate and interest rate fluctuations. A comparisons were pointed out with the previous studies. Connections between risks were compared with correlation analysis and the risk matrix was made to compare relationships between likelihood of occurrence and impact of risks. The most used risk mitigation measures in Estonian agricultural companies were adequate reserves in warehouse, sustainable plant and animal varieties and co-operation with other farmers, less were used insurance activities and taking positions in derivative markets. The need for additional measures were most expected the state financial support and the expansion of outlets.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on Eesti, Läti ja Soome maksusüsteeme võrreldes leida seoseid riikide põllumajandusettevõtjate majandusliku olukorra ning riikides kehtestatud maksusüsteemide vahel. Bakalaureusetöö probleemiks on teada saada, kuidas mõjutavad riikides kehtivad maksud põllumajandusettevõtete majandustulemusi. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud ülesannete kohaselt anti võrdleva analüüsi teel hinnang Eestis, Lätis ja Soomes kehtivate maksude mõjule põllumajandusettevõtetele. Töös eri riikide maksusüsteemide võrdlemiseks kasutatud andmed pärinevad nii Eesti, Läti kui ka Soome maksu- ja tolliametite kodulehekülgedelt. Töös kasutatud statistilised andmed pärinevad Euroopa Liidu tootjaid koondavast põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasist FADN. Töö käigus tehtud võrdleva analüüsi tulemusena selgus, et vaatamata Eesti, Läti ja Soome maksusüsteemide väga suurtele erinevustele moodustavad tööjõumaksud kolmes riigis töötasufondist suhteliselt võrdse osa. Kolmest riigist võib kõige ettevõtjasõbralikumaks pidada Eestit, kus ei toimu ettevõtlustulu topeltmaksustamist ning kus on ettevõtjatele väga tähtis stabiilne maksukeskkond. Tänu 2012. aastal kehtestatud maksumuudatustele on oma positsiooni tugevasti parandamas Läti, kelle põllumajandusettevõtjate majandustulemustest oli töö koostamise hetkel saadaval vaid esimese maksumuudatuste järgse aasta majandustulemused ning maksumuudatuste mõju pikemas perspektiivis jäi seetõttu uurimata. Kuigi Soome põllumajandusettevõtjate jaoks toimus uuritava perioodi vältel maksude osakaalu järjepidev kasv, moodustasid kolmest riigist vaieldamatult keerukaima maksusüsteemiga Soome maksud nii kogutoodangust kui ettevõtjatulust uuritavate riikide seas väikseima osa The purpose of this thesis is to find out how Estonian tax system effects agricultural enterprises and compare these results to Latvia and Finland. In the theoretical part the purposes of taxes are explained. There is also described how taxes are divided. The information in the empirical part of the study originates from Estonia, Latvia and Finland Tax and Customs Board homepage and statistical information is mainly from Farm Accountancy Data Network (FADN) database. After a comparative analysis it is possible to state that although these three countries have different tax systems, labor taxes form a relatively equal part of total wages. According to the results the most business-friendly country is Estonia, because there is no double taxation for corporate income and there is a stable tax environment. Thanks to tax changes which took place in 2012, Latvia has firmly improved its competitiveness. As the newest data from FADN dates back to 2012, it was impossible to analyse the impacts of the changes in long term. During a comparative analysis it also turned that although the proportion of other taxes from total output and from farm net income is lowest in Finland, the environment for enterprises is not particularly stable as the proportions of taxes are increasing consistently. Finnish tax system can be considered as one of the most complicated tax systems, especially compared to Estonian and Latvian tax systems.

One of the key issues in the debates and research of structural changes in agriculture has been the livelihood and survival of family farms. Reduced demand for agricultural labour due to the technological progress, rising incomes in other economic sectors, and deteriorating terms of trade for agricultural products has forced family farms, in order to sustain livelihood for the family, to increase in size. Due to the limited availability of agricultural land, these processes have implied a decrease in the number of farms and an increase in average farm size. This thesis explored the factors of farm growth, decline, continuation and exit in the structural adjustment of Estonian agriculture. The role of the main institutional changes in Estonian agriculture in last 25 years was analysed. Regaining of independence in 1991, and the ownership, agricultural and land reforms initiated at the end of the 1980s and the beginning of the 1990s implied structural break in Estonian agriculture. New private farms were established via restitution of agricultural land and farmsteads, privatisation of land and previous collective farms. In Estonia, a dualistic farm structure already emerged in the early phases of transition, and it is characterised by large share of smaller agricultural holdings, producing a small share of agricultural output, and small proportion of large agricultural holdings, that produce most of the agricultural output. In 2010, 8.2% of agricultural holdings produced 82.9% of the total standard output. From 1991–2001 the number of agricultural holdings increased from 7,400 to 55,700. However, by 2010 the number of agricultural holdings decreased to 19,600. Due to the fact that, in 2001, the number of agricultural holdings exceeded the number of persons employed in agriculture, hunting and related service activities (55,700 and 28,800 respectively), it is obvious that many of the agricultural households established in the 1990s were unable to provide full-time employment for at least one household member. Thus, the 64.8% decline in the number of agricultural households in the period of 2001–2010 could, in some respects, be regarded as expected. The effects of farm-specific socioeconomic factors on the continuation and exit from farming, and farm shrinkage and growth were studied based on the two farm surveys, conducted in 2007 and 2011, and data from Estonian Agricultural Registers and Information Board. The results indicate that farm growth, decline, continuation and exit processes in Estonia follow the farm life cycle pattern, and are affected by farm-specific socioeconomic characteristics similar to Western countries: age and condition of health of the farm operator, and availability of the potential successors. A 10-year increase in the farm operator’s age increased the probability of farm exit by 4.0%. Also, an increase in the farm operator’s age decreased the probability of farm growth. The probability of farm growth was highest among the farm operators aged 40–49 years. The good availability of successors significantly reduced the probability of farm exits, and increased the probability of farm growth. Farm size, which is closely related to the income earning potential of the farm, has significant effects on continuation of farming, farm shrinkage and exits. Every 10 ha of additional agricultural area decreased the farm exit probability by 0.8%. Having an off-farm job increased the likelihood of farm exits by 13.4%. Farms participating in a semi-subsistence farming scheme had a 10.6%, and farms participating in the less favoured area payment scheme a 10.5% lower probability to exit from farming. However, participating in these payment schemes did not have significant effects on farm growth and decline probabilities. It appeared that a higher level of education had a positive effect on the probability of farm growth, while farm operator’s higher evaluation on his or her knowledge and experience had negative effect on the probability of farm exits and positive effect on the probability of continuation of farming. Farms that were established based on the restituted land or farmsteads had a lower probability of farm shrinkage and farm growth. In addition, the discrepancies between intentions and actual behaviour regarding continuation and exit from farming, decline and growth of agricultural area, were studied. The study revealed that the farm operators’ intentions regarding exiting from farming and shrinkage of farm size are less useful in predicting actual exits and contraction compared to the intentions regarding continuation of farming and farm growth in predicting actual continuation or growth. This implies that the information gathered from the farm operators regarding their intentions about continuation of farming, farm exits, farm shrinkage and growth, is limited. Therefore, planning of the agricultural policy measures that address the problems related to structural adjustment of agricultural holdings, should be based on ex-post analysis of actual changes in farm structures. The results of this thesis emphasise the significant role of the age of the farm operator, farm family life cycle, and farm size (income) among the farm-specific socioeconomic factors of farm growth, decline, continuation and exit. Põllumajandustootjate strukturaalsete muutuste käsitlemisel on üheks oluliseks uurimis- ja aruteluteemaks väiketootjate, sh peretalude toimetulek ning püsimajäämine. Tehnoloogilisest arengust tingitud tööjõuvajaduse vähenemine põllumajanduses, sissetulekute kasv teistes majandusharudes ning aastakümneid kestnud põllumajandustoodete püsihindade alanemine on sundinud põllumajandustootjaid piisava elatise tagamiseks laienema ning tootmismahte kasvatama. Põllumajandusmaa piiratuse tõttu on nende protsesside tulemuseks põllumajandustootjate arvu vähenemine ning alles jäävate tootjate keskmise suuruse kasv. Käesolevas töös uuriti Eesti põllumajanduslike majapidamiste tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavaid tegureid. Analüüsiti institutsionaalsete muutuste osa Eesti põllumajanduse strukturaalses kohanemises viimase 25 aasta jooksul. Eesti taasiseseisvumine ning 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses algatatud põllumajandus-, omandi- ja maareformid tõid põllumajanduses kaasa struktuurikatkestuse. Asutati uued, eraomandis olevad põllumajanduslikud majapidamised ja ettevõtted, mis baseerusid tagastatud talumaadel ja -kohtadel, erastatud põllumajandusmaal ja ühismajanditel. Eestis tekkis 1990. aastate reformivalikute tagajärjel duaalne põllumajandustootjate struktuur, mida iseloomustab suur väiksemate tootjate osakaal, kes annavad väikese osa põllumajandustoodangust, ja väike suuremate tootjate osakaal, kes annavad enamiku toodangust. 2010. aastal andis 8,2% tootjatest 82,9% Eesti põllumajanduse standardtoodangust. Aastatel 1991–2001 kasvas põllumajanduslike majapidamiste arv Eestis 7400-lt 55 700-ni, aastaks 2010 vähenes see 19 600-ni. Kuna 2001. aastal oli Eestis põllumajanduslikke majapidamisi rohkem kui põllumajanduses, jahinduses ja nendega seotud valdkondades töötajaid (vastavalt 55 700 ja 28 800), on ilmne, et suur osa neist ei suutnud pakkuda täistööajaga hõivet isegi ühele pere liikmele. Seetõttu on aastatel 2001–2010 toimunud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine 64,8% võrra mõneti loomulik. 2007. ja 2011. aastal põllumajanduslike majapidamiste juhtide seas läbiviidud küsitluste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete alusel analüüsiti ettevõttespetsiifiliste sotsiaal-majanduslike tegurite mõju põllumajanduslike majapidamiste tootmise jätkamisele ja lõpetamisele ning tootmismahu kahanemisele ja kasvule. Selgus, et sarnaselt teiste lääneriikidega mõjutavad ka Eestis põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist, lõpetamist, tootmismahu kahanemist ja kasvamist oluliselt selle juhi ja tema pere elutsükliga seotud tegurid: juhi vanus, tervis ning majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolu. Juhi vanuse suurenedes 10 aasta võrra kasvas põllumajandusliku majapidamise tegevuse lõpetamise tõenäosus 4,0%. Juhi vanuse kasvades vähenes ka tegevusmahu laienemise tõenäosus. Tootmismahu kasvamise tõenäosus oli kõige suurem juhtide vanuserühmas 40–49 aastat. Põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust mõjutas oluliselt majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolule antud hinnang. Mida positiivsem see oli, seda väiksem oli ettevõtte tegevuse lõpetamise tõenäosus ning seda suurem oli tootmismahu kasvamise tõenäosus. Lisaks juhi ja tema perega seotud teguritele mõjutab põllumajandustootmise lõpetamist või jätkamist suurel määral majapidamise ja sealt saadava sissetuleku suurus. Iga 10 ha täiendavat põllumajandusmaad vähendas põllumajandustootmisega tegelemise tõenäosust 0,8%. Ettevõtte juhi palgatööl käimine väljaspool ettevõtet suurendas põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust 13,4%. Elatustalude kohanemise toetust saanud põllumajanduslike majapidamiste puhul oli tootmise lõpetamise tõenäosus 10,6% ning ebasoodsamate piirkondade toetust saanud majapidamiste puhul 10,5% väiksem kui neil majapidamistel, mis vastavaid toetusi ei saanud. Samal ajal ei olnud nendel toetustel olulist mõju majapidamiste tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosusele. Juhi haridustase mõjutas positiivselt põllumajandusliku majapidamise tootmismahu kasvamise tõenäosust. Nende põllumajanduslike majapidamiste juhtide puhul, kes hindasid oma teadmisi ja kogemusi kõrgemalt, oli põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosus väiksem. Nendel põllumajanduslikel majapidamistel, mis asusid tegutsema tagastatud põllumajandusmaa või talukoha baasil, oli tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosus väiksem kui neil tootjatel, kes hakkasid tegutsema teistel alustel. Lisaks uuriti põllumajanduslike majapidamiste juhtide tootmise jätkamist ja lõpetamist ning põllumajandusmaa suuruse kahanemist ja kasvu puudutavate kavatsuste ning tegeliku käitumise lahknevusi ja neid mõjutavaid tegureid. Selgus, et juhtide kavatsused, mis puudutavad tootmise lõpetamist ja ettevõtte põllumajandusmaa pindala vähenemist, on tegeliku käitumise prognoosimiseks vähem usaldusväärsed kui kavatsused, mis puudutavad põllumajandustootmisega jätkamist ning põllumajandusmaa laiendamist. Sellest tuleneb, et põllumajanduslike majapidamiste juhtide kavatsusi uurivate küsitluste kaudu saadud informatsioon ei võimalda piisavalt täpselt prognoosida põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist ja lõpetamist ning tootmismahu kahanemist ja kasvamist. Seega peaks põllumajanduslike majapidamiste strukturaalseid muutusi puudutavate põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel arvesse võtma põllumajanduslike majapidamiste struktuuris toimunud tegelikke muutusi ning neid mõjutanud tegureid. Põllumajanduse strukturaalse kohanemise protsessi paremaks mõistmiseks on vaja põhjalikke teadmisi põllumajandustootjate tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavate tegurite kohta. Käesoleva töö tulemused toovad põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaal-majanduslike tegurite hulgas esile eelkõige põllumajanduslike majapidamiste juhtide vanuse, majapidamise üleandmiseks järeltulijate olemasolu ning majapidamise suuruse (sissetuleku) olulise osa.

Täistekst Euroopa Komisjon kiitis 29. novembril 2007 heaks Eesti maaelu arengu strateegia perioodiks 2007–2013 (MAS) (viimati muudetud Vabariigi Valitsuse poolt 26.07.2012). Maapiirkondade säästvat arengut silmas pidades keskendub MAS ühenduse põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, maade hooldamise ning keskkonna, elukvaliteedi ja tegevuste mitmekesistamise eesmärkidele, võttes samas arvesse Eesti maaelu omanäolisust ning mitmekesisust. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil võimalik osaleda ühenduse maaelupoliitikas ja saada osa Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste eelarvest. Liikmesriigil on kohustus esmakordselt 2010. aastal ning hiljem iga kahe aasta järel esitada Euroopa Komisjonile aruanne riikliku maaelu arengustrateegia rakendamise tulemustest. Käesolev aruanne annab ülevaate MASi 1., 3. ja 4. telje kvantifitseeritud eesmärkide suunas liikumisest aastatel 2007–2013 võttes aluseks MASis fikseeritud indikaatorite baasväärtused ja sihttasemed ning võrreldes neid tegelike saavutustasemetega Eesti Statistikaameti andmetel. Lisaks analüüsitakse makstud toetuste ja kvantifitseeritud eesmärkide saavutustasemete abil, kuidas on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamine aidanud kaasa MASi 1., 3. ja 4. telje üldeesmärkide saavutamisele. Selleks analüüsitakse, kas toetuste maksmise maht ja jaotus telgede vahel vastab MAKi planeeritud eelarvele. Samuti analüüsitakse MASi telgede lõikes, kas kvantifitseeritud eesmärkide tulemustega saavutatud mõju vastab MASi eesmärkidele.